Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias 2 paavst 6 islamiusuliste ainus jumal 3 vandaal 3 germaani hõim 4 feodaal 1 feood 5 viiking 4 läänimees 6 Allah 5 normann 7 koraan 9 imearst Araabias 8 islam ..
3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vabadusvõitlus. Õp. I osa lk 44-50. (põhjused, osapooled, piiskop Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala, aastad 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227, Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste allajäämise põhjused) 5. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s. Õp. I osa lk 51-53, 58-62, kaardid lk 52 ja 58. (kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust (Vana-Liivimaa riigikesed), mõisted (Eestimaa, Liivimaa, maahärra, Harju-
talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. 756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. 793. a normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne´i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole. 800
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d
idapoolsematele hõimudele tõid venelased õigeusu ja nad sattusid Novgorodi võimu alla tänapäeval tunneme neid karjalastena Venemaa oli poliitiliselt killustunud vaenutsevateks vürstiriikideks, mistõttu saadi lüüa mongolitelt ja jäädi nende maksualusteks Novgorodimaa aga oli piisavalt tugev, et peatada nii rootslaste kui sakslaste sissetungikatsed 1240 Neeva lahingus peatas Novgorodi vürst Aleksander Nevski rootslaste väe 1242 Jäälahingus Peipsi järvel oli Aleksander Nevski edukas ka Saksa ristirüütlite vastu e) Balti ristisõda oli osa Ida ja Lääne, katoliikliku Euroopa ja Venemaa Bütsantsi konfliktist. Miks aga ikkagi ei toimunud suurt Lääne ristisõda Venemaa vastu? See jäi ära kahel põhjusel... Kõigepealt lükkasid selle algust edasi sisevõitlused Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja
reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Ühiskond oli rangelt määratletud. Ühiskond jagunes kolme seisusesse, kus igaühel oli kindel funktsioon. See tagas ühiskonna stabiilsuse ja vähese muutumise. 1. vaimulikud- kõikide eest palvetada, hinge eest hoolt kanda 2. aadlikud (feodaalid)- kaitsmine 3. talupojad- ühiskonna ülevalpidamine SUURE RAHVASTE RÄNDAMISE JA ROOMA RIIGI LANGUSE PERIOOD! · Rooma riigi languse ja feodalismi languse prelüüdiks (eel) oli Pax Romanum (Rooma rahu), see on periood Lääne-Rooma ajloos, mis hõlmas abinõude ja lepingute süsteemi Octavianus Augustusest kuni Marcus Aureliuseni u 180. · See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid · Roomlased järgisid põhimaõtet: niikaua kui tasutakse makse ja tunnistatakse Rooma ülemvõimu, on kohapealsete asjade otsustamisõigus kohapeal
b. Tarndkalmed kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarades 10-20 lahkunut ühest sugupõlvest). c. Üksiktalulise maaviljeluse õitseng. d. Loobuti kindlustatud asulatest, mis seotud rahuliku sõdadetu ajajärguga. e. Asutuse tihenemine Sise-Eestis. f. Peamisteks elatusaladeks põllundus ja karjandus. g. Käsitöö areng, eriti raudesemete ja pronksehete valmistamine. h. Lõuna-suunaline kauplemine Rooma provintsidega: · Vahetuskaubaks oli peale vilja ka põhja- ja idapoolt hangitud karusnahad. · Lõnast saadi pronksi, klaashelmeid, ehteid. 3. Iseseisev töö a. Arutle, miks on õpikusse lisatud tekst Kaali järvest? Kaali kraatrit võiti pidada "Päikese hauaks", mis vääris austamist, ning millele oli vaja ohvreid tuua. Viiteid võimalikule Kaali meteoriidi langemise vastukajale on leitud ka soome eeposest
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikusse: Mis on Sultan Saladini tegeli
esemega, algne maaviljelus->alepõllundus, europiidne(geen dominantne) päritolu ->eestlaste väimus Pronksiaeg – (1800- 500 eKr) Eestisse levisid pronksesemed, aga kuna puudus pronksiks vajalik vask ja tina, kasutati edasi kivi- ja luuesemeid. Asva kultuur, Kaali meteoriidikraater •Toodi sisse skandinaaviast, seega paremini esindatud saartel ja lääne- eestis RAUAAEG 500 eKr-1200 pKr Vanem rauaaeg 500 eKr-450 pKr Rooma rauaaeg 1pKr-450 pKr- rooma riigist pärit esemeid on palju, rooma riigi hiilguse, õitsengu ja languse aeg Keskmine rauaaeg 450-800 pKr •rahvasterändeperiood, eestlasi eriti ei puuduta •eelviikingiaeg 700-800 pKr, Salme muinaslaevad •Kindlustatud asulad, sest rändajate eest oli vaja Noorem rauaaeg 800-1200 pKr •viikingiaeg 800-1050- Skandinaavia päritolu meresõitjad-tuluallikateks rüüsteretked •viikingid Venemaal- varjaagid- arvatavasti alus Vene riigile Hiline rauaaeg 1050-1200 pKr 3
Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga) Karl Martell: Oli frangi riigi majordoomus, võitis Poitiers' lahingus 732 araablasi, hakkab sõjateenistuse eest maad andma Pippin Lühike: Karl Martelli poeg, 751 kroonis paavst ta Frangi kuningaks, 753 pani aluse Kirikuriigile Karl Suur: Pippin Lühikese poeg, vallutas suured alad, aastal 800 krooniti Roomas keisriks- Lääne-Euroopas oli taastunud keisrivõim 3. Varakeskaegse ühiskonna tunnused: linnade allakäik, naturaalmajandus,
· Inimesed, kes ennustasid tulevikku ja ravisid maarohtudega ja loitsudega. · Ristiusumõjud (millal, kes tulid levitama, mis sõnad on sealt tulnud) Muistne vabadusvõitlus · 1208-1227 13.sajand Eestlased kaotasid oma vabaduse. Põhjused: *Ristiusu levitamine algselt tuldi sõbralikuna, hiljem tule ja mõõgaga. *Saada maad *Uusi kauplemis võimalusi *Ristiusu keskused (Riia 1201 asustamis aasta, Lüübeck) *Piiskop Albert, Kaupo liivlaste juht. 1208- tungisid ristisõdijad Ugandisse, 1210- (sakslastega) Ümera lahing (võistsid eestlased), 1211- Viljandi piiramine, 21. Sept 1217- Madisepäeva lahing (eestlased kaotasid, Lembitu), 1217 Otepää lahing, Eesti- Vene Eesti võitis, 1219 (taanlastega,Valdemar II , eestlased kaotasid ) Tallinna all, 1220- võitlus rootslastega Lihula juures, võitsid eestlased; 1224 Tartu langemine, võitlus sakslastega, vene
• Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde saamine TULEMUSED • Eesti ala jagati võõrvõimude vahel väikeriikideks • Mõõgavendade orduriik (-1236) — Saksa ordu Liivi ordu • Riia peapiiskopkond — Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne piiskopkonnad • Taani Eesti hertsogkond • Eesti ristiusustati EESTI VALLUTAMINE • Põhiline sõjategevus Lõuna-Eestis
sakslaste tugipunkt. Taheti Võnnu kindlus enda alla võtta. Saadi teada, et Riia alt tuleb sakslaste abivägi. Eestlased peitsid end Võnnu lähedale metsa ja seejärel ründasid sakslasi. See oli eestlaste esimene suur võit. Madisepäeva lahing (21. sept 1217) – korraldades retke läbi Läti alade, põrkasid eestlased kokku sakslastega ja algas lahing. Selles lahingus hukkus eestlaste suursugune juht Lembitu. Muhu linnuse vallutamine (1227) – viimane lahing Muistses vabadusvõitluses ja peale seda langesid Eesti alad võõrvõimu alla. 1201. – Riia linna asutamine (piiskop Albert). 1202. – moodustati Mõõgavendade ordu (preester Theodorich). 1208. – Muistse Vabadusvõitluse algus; sakslased tungivad Ugandi maakonda, kuna Ugandi elanikud olevat röövinud voori ja taheti röövitud vara tagasi saada. 1210. – Ümera lahing 1217
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e
saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik
Linnadepäev- Oli kohalike hansalinnade võimuorgan. Läänimees- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Vasall- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Rüütelkond- Eestimaa seisuslik omavalitsus. Jüriöö ülestõus- Eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23. 04. 1343. Tsitertslased- Benediktlaste ordust välja kasvanud katoliku ordu. Dominiikid- Olid religioosse ordu katoliku kirikus. Franktsisklased- Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmed. Wandart-Koelli- 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuse kujul. Reformatsioon- Usupuhastus. Protestantism- Eraldunud koguduse üldnimetus. Luterlus- On kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku usupuhastuse algatajana. Millised olid ristisõdade põhjused?- Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung
EESTI AJALUGU · u. 9000 a. e.Kr. (umbes 11 000 aastat tagasi) rajatakse vanimad teadaolevad asulad Eestis, Pulli ja Reiu · u. 5000 a. e.Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule · 1502 Smolino lahing, liivimaalased löövad Vene vägesid · 1558-1583 Liivi sõda · 1561 Vana-Liivimaa lõpp: ordu alistub Poolale ja Tallinn läheb koos Põhja-Eestiga Rootsile ·
(1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.
Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid;
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1
olümpiamängud; · Klassikaline ajajärk 5. Saj ekr 330 eKr - 5. Sajand eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg, samas ka suurte sõdade periood: Kreeka-Pärsia sõda, Peloponnose sõda (kodusõda Ateena), makedoonlaste vallutused; · Hellenism 330 30 eKr - Kreeka alad suurriigi koosseisus, aga Kreeka on eeskujuks, kultuuride segunemine; võõrvõimud: 4. Saj. eKr Makedoonia koosseisu (Aleksander Suur), 2. Saj eKr Rooma Tuntud isikud: · Homeros ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · Sokrates Vana-Kreeka filosoof, teda peetakse lääne filosoofia rajajaks · Pythagoros - a² + b² = c², matemaatik · Hippokrates lääne meditsiini isa Peajumalad: · Zeus peajumal, äikesejumal · Poseidon merejumal · Hades allilmajumal · Dionysos veinijumal · Hera naiste- ja abielujumalanna · Apollon valguse-, päikese-, muusikajumal
positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus Rooma paavsti toetusel kogus Berthold tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. a. suvel Liivimaale tagasi
Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222). 1217 Madisepäeva lahing- hukkus eestlaste vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti
Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima. Tulemus: Germaanlased vallutavad Lääne-Rooma ja rajavad asemele omad riigid. Toimub
Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). · Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. c. Rahvasterändamine (375-568) · Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast Euroopasse 375.a. · Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus. · Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism).
Maarjamaaks. Ristisõdijate edule aitas kaasa ka mõnede Läti ja Liivi ülikute kergekäeline üleminek vaenlase poolele. Sõjameeste varandus pandi kiriku kaitse ala ning neile tõotati, et ristisõjas hukkunud saavad otse paradiisi. Enamik ristisõdijaist tuli peamiselt Bremenist ja Lübeckist (nim. ministeriaalideks). 1 3. Piiskoppide Meinhardi ja Bertholdi tegevus Baltikumis. Baltimaade vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest.1186. a. pühitseti nende seas misjonitööd teinud munk Meinhard esimeseks Liivimaa peapiiskopiks. Tema tööd kergendas Toreida liivlaste vanema Kaupo toetus. Vaatamata rahulikule tegevusele ei usaldanud liivlased sealseid misjonäre. Enamik nägi ristiusus ohtu oma vabadusele. Meinhardi olukord muutus järjest ohtlikumaks ja ta palus paavstilt abi. Viimane kuulutas Liivimaale ristisõja. Meinhard suri enne vägede kohale jõudmist. MEINHARDI TEGEVUS:
Kesk-Lõunafrangiriik. 2. ARAABIAMAAD, ISLAMI TEKE JA LEVIK. MUHAMEEDLIK KULTUUR. *Islami kultuur kujunes välja Araabia poolsaarel, Meka linnas. Islami kultuuri tähtsamateks linnadeks olidki Meka ja Mediina. *Muhamed oli Allahi prohvet ning Jumala sõnumi tooja ja Meka kaupmees. Allah oli araablaste põhijumal islamis. Gabriel oli ingel, kes ilmutas ennast Muhamedile ning moslemid oli islami usku inimesed (ehk alistujad). *Islam tähendab jumala tahtele allumist (alistumist). *622.a Muhamed põgenes Mekast ning leidis Mediinast palju poolehoidjaid. Sel aastal hakkas ka ajaarvamine araabias. *630.a marssis Muhamed oma armeega Mekasse ning vallutas linna. *632.a oli enamik araablasi islami usu vastu võtnud ja end prohveti alamaks tunnistanud. Muhamed suri. *Koraan on araablaste pühakiri ning roheline värv on islamimaailmas tähtis, sest esimest korda pandi sõnumid kirja palmilehtedele (rohelist värvi).
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558
5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID: Paavsti soov levitada ristiusku Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigile maade juurde vallutamine Saksa, Rootsi ja Taani kuningad tahtsid maid enda valdusesse Eestimaa asus soodsas kohas- kaupmehed soovisid kaubateid EELLUGU: 1143 rajati Lübecki linn. Sinna hakati koondama ristirüütleid.
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - Toimusid ristisõdijate ja ali
- Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul. b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: - Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: - 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. - Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas. - Eestlased ja läti- ning leedu hõimud (balti hõimud) olid viimased paganlikud rahvad Euroopas, keda sooviti kristianiseerida (ehk ristida).
teoloogiale.Vabaneti usulisest maailmavaatest.LEVIK EUROOPAS-prantslane Erasmus Rotterdamist, ,,Narruse kiitus"(naeruvääristas teoloogiat), inglane Thomas More, Erasmuse sõber, teos ,,Utoopia"(ühiskonnakriitiline ja julge nägemus ideaalsest maailmast, kritiseeris ebavõrdsust) 2.Karl Suur(768-814) Isa Pippin Lühike, Frankide võimu haripunkt, Karl Suur laiendas riiki igas suunas, vallutas suure osa Lääne Euroopast(Pürenee ps, Itaalias langobardide kuningriik, Põhja Saksamaa), Rooma paavst kroonis ta keisriks, sest ta tahtis, et Karl Suur taastaks Lääne-Rooma keisrivõimu. Pilet 4 1.Euroopa hiliskeskajal-must surm, talurahva rahutused. Pilet 5 1.Keskaegsed ülikooli, ülikooli ülesehitus, õppetöö korraldus Keskaegsed ülikoolid- Bologna(Itaalias, tähtsaim Euroopa õigusteaduskeskus), Pariisi ülikool(tähtsaim teoloogia kool), Oxford;Cambridge(matemaatika ja loodusteadused),Salamanca(Hisp. Arstiteadus), Uppsala(rootsi). Ülikooli ülesehitus- õppejõud e
konflikti kronoloogia: I periood 1208-1212 1208. sakslasedtungisid koos abivägedega Ugandisse algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210. Võnnu piiramine ja Ümera lahing 1211. Viljandi linna piiramine 1212. 3ks aastaks Toreida vaherahu (põhjusteks üldine kurnatus ja katk) II periood 1215-1221 1215. alguses rikuvad sakslased vaherahu 1215. suvel alistuvad Ugandi ja Sakala 1217. meie võit Otepää all (liitlasteks venelased) 21.IX.1217. Madisepäeva lahing (hukkusid Kaupo ja Lembitu) 1219. taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220. rootslased Lihulasse saarlased tapavad nad peaaegu täielikult maha (oluline võit meile) III periood 1222-1227 1222. lüüakse taanlased Saaremaalt välja 1223. eestlaste üldine pealetung, kogu maa vabastati, pantvangid vahetati tagasi 1224. vallutati Tartu ja ülejäänud mandriosa 1227. Muhu ja Valjala vallutamine muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule tulemuse põhjused: eestlaste sõjaline mahajäämus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
