12. Heiti Talvik (1904-1947) Sündis Tartus, isa arst, ema pianist, elas Pärnus, koolitte rahutu, kaotas varakult isa, jättis Treffneri pooleli, läks K-J kaevandusse. 1926 läks TÜ eesti keelt ja kirjandust õppima, jättis pooleli. Oli väga valulik luuletaja. Püüdis leida enda kohta elus, 1937 abiellus B. Alveriga. 1945 arreteeriti, küüditati Siberisse, kus ka suri, haud teadmata. Looming Kuulus Arbujatesse. Luule on filosoofiline, ajakriitiline. Vormiliselt on kindlavormiline, tabav, lakooniline. (saledasse stroofi, üld. Arbujate stiili) Ta oli väga enesekriitiline, andis välja 2 luulekogu, sõprade toel (1934 Palavik, 1937 Kohtupäev). Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised ja romantilised ,,Simmanil" (rahvapärased kujundid) Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid. Mõjutusi sai prantsuse sümbolistidelt, ekspressionistidelt, Dostojevski, Liiv, Suits. Minakeskene,
Tema luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav Tema poeesia väljendab niihästi suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Luulekogud Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937) Esikkogus "Palavik" esitatakse rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud- hõngulisi nägemusi.Teos peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses. "Kohtupäevas" valitseb ajakriitiline luule.Ta ennustab seal saabuvat ränka aega ning senise usu proovilepanekut. Ühesõnaga keskendus Talviku luule vaimuinimese tõeotsingutele ja heitlusele ahistava ümbrusega, luule oli napisõnaline ja klassikaliselt vormitäpne. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Heiti_Talvik http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/heititalvik.htm Annus, E. 20.sajandi 1 poole Eesti kirjandus. Tln: Koolibri, 2006
aastani. · 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. · Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). ARBUJATE EESMÄRK · Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. · Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimeste olemasolu mõtestavate küsimuste vastu. · Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist. · Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine. RÜHMITUSE NIMI · Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. · Sõna pakkus välja Bernard Kangro. · Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid ·Arbujad on lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast VÄLJAANTUD TEOSED
Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930. aastate arbujateks nim noorema põlve luuletajate loomingus. Arbujad 1930. aastate keskpaigast: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernhard Kangro, Betti ALver, August Sand ja Kersti Merilaas, kuid nad ei moodustanud eriti kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. 1938. aastal ilmus koguteos ''Arbujad''. Ühisjoonteks: sümbolism, klassikaline ülesehitus, maailmakirjandus, vaimsed küsimused, ajakriitiline hoiak, kunsti tõeväärtuste rõhutamine. Uku Masing (1909-1985). Esikkogu ''Neemed vihmade lahte'' (1935). Maailmavaate poolest meenutab Ernst Ennot, nägi inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust. Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluste, aususe ja headuste eest, luuletustes esineb looduskujund. August Sand (1914-1969). Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' (1936), mille üks programmluuletus oli ''Ärkliarmeelased''. Luuletuste sõnastus on lihtsam ja kõnekeelsem.
katsetamine.Õuduskujundid. Ekspressionism on vool Euroopas kunstiharudes 20. sajandil. Eesmärk on väljendada autori kujutlusi, ideid ja elamusi, jõuline väljenduslaad, kunstilised liialdused. Muutus poeetide hoiak ja luule üldilme. Arbujad Sõpruskond sai Tartus kokku 1930a. Nad olid esimene põlvkond noori luuletajaid, kes olid saanud emakeelse hariduse iseseisvas Eestis. Taaselustasid ja arendasid edasi sümbolismi, huvitusid elufilosoofilistest ja vaimsetest küsimustest Ajakriitiline hoiak, rõhutasud luule ja kunsti tõeväärtusid Heiti Talvik juhtvaim Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, August Sang- müüride sümboolika Püüd vaimsele iseseisvusele, nad kujundasid 20.sajandi luule kõrgtaseme. Arbujate tegevuse lõpetas pagulus.
Viiding,Mart Raud.E esimene kõrgh. saanud põlvkond.Otsisid luules vormis täiust.Käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust.Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.->kogunesid üliõpilasseltsi Veljesto ümber.Riimiskeem abab.Ühisjooned:nooreestliku sümbolismi taaselustamine;klassikalise luulevormi eelistamine;maailmakirjanduse suurte autorite mõju;ajakriitiline hoiak;luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine;uus romantism. Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse->Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö- >A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga)
reformipüüe Marie Under 27. märts 1883 25. september 1980 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus Luule Ajaluule (20.sajandi algul) Viljelesid nt: Kärner, Semper, Under, Suits jt Kõneles: kaasaja vastuolude nägemisest, sügavast kaastundest rõhutud rahvahulkade vastu, sõja mõttetusest, ebainimlikkusest ja Naeruvääristab: uusrikkaid ja tõusikuid. Ajakriitiline, paljastuslik hoiak Siiras Polnud otseselt päevakajaline Ülekaalus üldistav pilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe Temaatika ja väljendusviis on iseloomulikud ekspressionistlikule voolule. Läbivaks kujundivõtteks: hüperbool Ajakiri "Tarapita" 7. sept. 1921 Tuglase esmase tähtsusega ülesanne oli "Tarapita" käigushoidmine kuni 1922.a sügiseni.
õnnetute sünmuste tõttu, et ei praktiseeri hüpnoosi enam kunagi. Alguses ta ei taha seda absoluutselt teha, kuid lõpuks annab ta alla ja viib Josef Eki hüpnoosi. Tuleb välja, et Josef Eki oli tegelikult mõrvade taga. Hüpnoosist saab haisu ninna meedia ja Lydia Evers (kunagine patsient, kelle pärast Erik lubas enam mitte kunagi hüpnoosi praktiseerida), kes röövib Benjamini (Eriku ja ta naise Simone poja). Benjamini leidmine on väga ajakriitiline kuna poiss põeb haigust, mis ei lase ta verel hüübida- st, et väiksemgi kriimustus võib olla surmav. Samal ajal leidis Jonna Linna Evelyni üles ja paigutas ta turvakorterisse. Tuleb välja, et Josef Ek oli väiksest peale ebastabiilne ning armunud oma õesse. Kui õde ei tulnud talle seksuaalete teenetega vastu, lubas Josef kogu nende pere selle tõttu tappa. Erik ja Simone otsivad oma poega algselt tema tüdruksõbra Aida kaudu. Tüdruku kaudu tuleb
Rahvuslikule positiivsusele vastanduvad psühholoogilised romaanid, milles tõuseb esile inimese isiklik sisemaailm. Traditsioonilisem ja rahvuskesksem. Arbujad-Heiti talvik,paul viiding, uku masing, bernard kangro, betti alver, august sang, kersti merilaas. Nooreestliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. Klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine, maailmakirjanduse autorite mõju. Huvi vaimsete, elufilosoofiliste küsimuste vastu. Ajakriitiline hoiak. Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine
Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Suurem osa kuulus neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. koguteos ,,Arbujad" Ühisjoonteks: Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine Klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine Maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine Uku Masing (1909-1985) Käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maaillmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse jja piiratuse vaeva ,,Neemed vihmade lahte" (1935) Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Vastandid tontide kujul.
Romantismi uus emotsionaalse pingestatuse luulevormi eelistamine; jõuline puhang 1930. poole. Nad käsitlesid kunsti maailmakirjanduse kõlbeliste väärtuste kandjana suurte autorite ja aastatel – ARBUJAD traditsioonide mõju; huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu; ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemust; luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine. Betti Alver Sang, eesti luuletaja ja tõlkija käsi veel ukselingil lävel kepsu ju löömas jalad -
ideaale,kuid rühutab ka maise igapäevaseelu väärtusi.Ta on eesti luule meisterlikud sõna-ja vormikasutajaid.Esialgu hakkas kirjutama lüroeepikat.Esimene poeem ilmus 1931-Lugu valgest varesest.1936 ilmus luulekogu Tolm ja tuli.Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele.Luuletuste puhul võib rääkida suletud vormist.Tuntuim kunstiteemalisi luuletusi on Maalija lõvipuuris.Alveri luule on ajakriitiline ennekõike sis,kui ta seab küsitavaks käibetõdesid ja ühiskondlikke norme.Talle omasel viisil ,sageli iroonia ja paradokside kaudu,viitab luuletaja 1930.aastate eesti ühiskonna provintsikule piiratusele.Ta sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega.Hiljem hakkab ta väga sageli kasutama oma lapsepõlvekodu. 8.Aastal 1900 ilmusid ajakirjanduses tema esimesed maaeluteemalised jutustused,mis kujutavad
üliõpilasseltsi Veljesto(üliõpilasselts) ümber. 1938. aastal ilmus ühendkogumik. Sellesse rühmitusse kuuluvad: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Nad otsisid luules täiuslikkust, puhtust; hindasid kunsti. Kasutati a,b,a,b luuleskeemi. Nooreestliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. Klassikaline, maailmakirjanduse mõju, vaimsus(elufilosoofia), ajakriitiline hoiak. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Tegemist oli erinevate isiksustega, mitmes suhtes oma teed otsivate noorte autoritega. Sai ühise nimetuse sümbolism+impressionism=uusromantsim.
ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki Talvik usub "...inimese uuestisündi puhtamas iseendas ja maailmas..." (Karl Muru). Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). Rahutu aeg ja maailm kajavad ka Talviku luules. Tsükkel "Dies irae" on tema "...vahetumalt ajakriitiline luulesari..." (K. Muru), kus kirjanikule iseloomulik lüüriline enesetunnetus valdavaks saab. Kogu lõpetab luuletus "Hommik", mille kaks viimast stroofi sisendavad lootust, et aega saab muuta, kui ise piisavalt tugev olla: Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust; käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu, nende hulgas 1939. aastal kirjutatud "Loojak" lausa prohvetlik nägemus eelseisvast:
Karl Rumor (Ast) 1928 Valge naine sümbolistliku suuna tipnemine. Mait Metsanurk (Eduard Hubel) psühholoogiline draama. "talupoja poeg" 1925 Kindrali poeg ekspressionism. Rahulolematus võimu- ja rahajanus ühiskonnaga ning kõlbelise uuestisünni nõue. Aleksander Antson ekspressionism. Uue humanismi, uue inimese nõudlemine vana maailma varemeil. Sophia Vardi (Marta Lepp) August Kitzberg "Neetud talu" ajakriitiline komöödia. ... 7 A. H. Tammsaare 1921 Juudit tundelises põhihelis ning tegelaste julgelt moderniseeritud hingeelu. Keeruka psühholoogilise koega filosoofiline näidend.. Mõttevahetus inimese ja inimsuse üle. Kahe vaimulaadi kokkupõrge Juudit-Olovernes. Piibli apokriivalise teksti järgi. 1936 Kuningal on külm filosoofiline komöödia. Piibli ainesel. Aino Kallas ajalooline
lingus?"(,,Eleegia"). Palju on kannatust ning tahet jõuda vabaduseni. Hing kannatab, ning ei suuda enam leida midagi head, mis tooks välja õnnetusest. Inimene heitleb ahistava ümbrusega: ,,Üks veski nägematu jahvatab/ kõik rõõmud mürgiks jahtuvas mu veres,"(,,Eleegia") justkui on lepitud sellega, et elu läheb ainult allamäge. Kohtupäev ,,Kohtupäev" jälgib kaost ja selginemist inimeses üldisemat. Valdavalt on seal ajakriitiline luule, nüüdseks on kujundlik ekspressionism peaaegu olematu. Luuletesse koguneb iroonia. Talvik ennustab saabuvat ränka aega ning senise usu proovilepanekut. Luuletused jäävad aastatesse 1925-1936 ning luulekogu ilmus aastal 1937, kõigest 3 aastat peale esimest luulekogu. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine, kuid kõlab negatiivse asemel positiivsus: ,,Ei riiva mind kõduingel/ ka sügaval liiva all."(,,Magaja"). Võrreldes
2 Tuglase novelli analüüs, ,,Popi ja Huhuu" ja 1 vabalt valitud Popi ja Huhuu- tegelasteks isand(peremees) ning tema loomad koer Popi ja ahv Huhuu. Ühel päeval ei tule peremees enam koju ja loomad jäävad omapäi. Huhuu pääseb puurist ning asub isanda asemel koera käsutama. Loomad hakkavad majas omatahtsi tegutsema ning järk järgult vallandub kaos, lõpuks katastroof. Tuglas seda kujutanud Popi vaatenurgast. ,,Inimese vari"- v.t. eest ! 15. Näitekirjanduse põhisuunad 1920ndail Ajakriitiline. Luubi all eesti elu varjupooled, korruptsioon, sahkerdamine, erakondade vahelised intriigid. Ekspressionistlik draamakirjandus jäi tahaplaanile. 16. näitekirjanduse põhisuunad 1930ndail Tuhmus stiilikirevus, sama mis 20ndatel, rohkem realistlikku kujutamist, kajastas kaasaja olusid, rohkem maaelu, tegelastega juhtuvad koomilised, naljakad ja õpetlikud asjad, komöödia ja rahvatükk, ajakriitiline komöödia,
selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki Talvik usub "...inimese uuestisündi puhtamas iseendas ja maailmas..." (Karl Muru). Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). Rahutu aeg ja maailm kajavad ka Talviku luules. Tsükkel "Dies irae" on tema "...vahetumalt ajakriitiline luulesari..." (K. Muru), kus kirjanikule iseloomulik lüüriline enesetunnetus valdavaks saab. Kogu lõpetab luuletus "Hommik", mille kaks viimast stroofi sisendavad lootust, et aega saab muuta, kui ise piisavalt tugev olla: Ei, meid enam püüa Käsk, mis kivis hangub. Nüüd meil antud lüüa, nii et maailm vangub. Aeg nüüd kaljuvööle kannustada täkku, heita et säält ööle raudne kinnas näkku. Aega ennast aga ei jätkunud. 1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta"
Sügavamõtteliseim värss on selles luuletuses minujaoks see. /.../ Ma leian end kui ärasõitvas laevas, mis hääletult mind unustusse viib./.../ See ütleks minuarust kõik selle raba kohta, mis meieni läbi kirjelduste jõuab. Järgmine luulekogu ilmus Heiti Talvikul 1937. aastal ja kandis pealkirja "Kohtupäev". See jälgib kaost ja selginemist üksikinimeses üldisemalt, oma aja, ühiskonna, maailma ulatuses. Selles kogus valitseb ajakriitiline luule. Hoiakult veidi sarnane 1920. aastate ajalauludega, ent kujundlik ekspressionism on nii ajalaulude kui Talviki enda "Palavikuga" võrreldes peaaegu olematu. Seda asendab iroonia. "Kohtupäevas" ennustab kirjanik saabuvat ränka aega ning senise usu proovilepanekut. Sellega seoses võimendub juba "Palavikus" ettetulnud religioossete motiivide ja sümbolite tähendus. Tuut-tuut (1925)
31%, jätkuvalt riigi omandis oleval maal 18% ja munitsipaalmaal 1%. Aastaks 2020 hooldatavad alad on toodud lisas 1 esitatud kaartidel ja eraldi Mapinfo kihina. Eelisjärjestades erinevaid kooslusi tuleb aastatel 20142020 enim tähelepanu pöörata loopealsetele ja puisniitudele, kuna nende, erakordselt liigirikaste koosluste hooldatud pindala on endiselt nii väike, et ei taga nende koosluste ja seega ka neist sõltuvate liikide säilimist Eestis. Eriti ajakriitiline on loopealsete taastamine selle elupaigaga seotud liikide hävimisohu tõttu. 4.4 Suurenenud teadlikkus ja parem infovahetus Teadlikkuse tõstmine, et teadvustada poollooduslike koosluste tähtsust, on nii maaomanike, PLK-de hooldajate kui ka erinevate huvigruppide hulgas ülioluline poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks. Erinevad temaatilised teabepäevad, koolitused maaomanikele- hooldajatele, kohalikku kogukonda kaasavad ümarlauad, mitmekesised infomaterjalid on
nõudmistes antud loogika alusel. · Süsteem peab vastusena andma mingi nimekirja erialasid / valdkondi, millesse vastaja oma isiksuse ning hariduse alusel sobiks. Ideaalis peaks iga vastusevarianti saatma kommentaar, miks just see variant antud vastuste alusel valiti. 1.2.4 Tõhusus · Süsteemi korraga kasutatavate inimeste hulk jääb hinnanguliselt suhteliselt väikeseks (<10 inimese) ning süsteem pole väga ajakriitiline. Seega piisab, kui tagada, et ressursikasutus ja viide ei ületaks hea tava piire (jääks serverarvuti võimsuse ning kaasaegse internetiühenduse kasutatava ribalaiuse juures kättesaadavaks viitega suurusjärgus mõni sekund). 1.2.5 Hooldatavus · Süsteemi lõppversioon peab evima võimalust administreerida vastuseks näidatavate valdkondade/erialade andmebaasi ning iga valdkonna/eriala parameetreid.
,,Mikumärdi" oli tähtsaim. Raudsepp avas suurema laine. Teatris olid otsingulised suundmused esile tõusnud, tõlgitud tekstide kaudu. See kõik viis publik vähenemiseni. Tekkis sügav lõhe publiku ja teatripraktika vahel. Oli vaja see lõhe ületada ja ületamine toimus järsu pöördena 1920ndate lõpp, 1930ndate algus. Situatsioon muutus tänu Raudsepa loomingule. Draamaloomingus on Raudsepal 3 perioodi: 1. Draamaotsingute algus 20ndatel prooviti erinevates laadides kirjutada, ajakriitiline draamalooming. ,,Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923), ,,Ameerika Kristus" (1926) ,,Sinimandria" (1927) tuntum näidend. Tõdetud, et eesti komöödia ajaloos üks algupärasemaid süzeelahendusi. 2. Kõrgperiood (1929-34) - ,,Mikumärdi" (1929) käes pöördehetk. Tähtis draamakirjanik pärast Kitzbergi. Raudsepa menu jätkus näidenditega läbi 30ndate. Klassikalised võtted: Karakterikoomika kasutamine, keelekoomika ja situatsioonikoomika. Rahvuslik alge olemas.
ilmumist 1938. aastal. Tegu pole kindlaprogrammilise kirjandusliku rühmitusega, vaid pigem sõpruskonnaga, kelle loomingus avaldusid ühisjooned: * nooreestiliku sümbolismi ja estetismi taaselustamine ja edasiarendamine vastukaaluks riiklikule rahvuspatriotismile; * luule pidi olema klassikalise range vormiga, viimistletud ja filosoofiline; * maailmakirjanduse autorite ja traditsioonide mõju; * huvi vaimsete, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu; * ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist; * kunsti, sh luule väärtuse rõhutamine, põhimõte "kunst kunsti pärast" ( luule ei pidanud matkima elu). Eriti Betti Alveri puhul avaldub vaimse iseseisvuse taotlus, kategoorilisus, minaindiviidi vabaduse kaitse. Nad taotlesid esteetilist täiust, keelevool on silmapaistev. Olid romantikud, ei soovinud rahulduda poolikute saavutustega. Eriti avaldub see B. Alveri kogus ,,Tolm ja tuli."
huumorit on vähem. Toonitab korduvalt, et inimesed peavad rohkem mõtlema humanistlikele väärtustele. On näha, et ligimesearmastus on suuresti kasvanud tunneb kaasa elule jalgu jäänud inimestele. Selgelt tajutav, et autor igatseb absoluutse täiuse poole; püüab väita, et sotsiaalsetest hädadest saab pääseda vaid läbi enesemuutmise, mitte läbi revolutsiooni ja ühiskondliku võitluse. 12 luuletusest koosnev sari Dies irae on Talviku kõige vahetumalt ajakriitiline teos, kus analüüsib hiljutisi sündmusi Euroopas ja Eestis, fasismile annab järsult eitava hinnangu: "Keiser ja kristlane/uut Euroopat kord asusid looma./Kuid preisluse pühkmeist haakristlane/iial vastset ei raja Rooma." Eetiline maksimalism- karm nõudlikkus iseenese vastu ja kohustus võita eneses madalale kiskuvad ja kurjale mööndusi tegevad nähtused- Öö, Hommik, Eleegia, Poeet- negatiivne vaade endale. ,,Ma iial polnud eht, ei elus ega luules
loometee suund kohe realismile. Loomingu kõrgaeg 1898-1905 ,,Paised" (I 1899) : ,,Ühe härja elulugu", ,,Marjad silmas" (II 1900) : ,,Issanda kiituseks" (III 1901) : ,,Tulge appi!" ,,Teatajas" (1901) ,,Oheliku onu jõulunägemine" ,,Paisetes" analüüsib publitsistliku otsekohesusega kaasaja sotsiaalseid olusid, avab ühiskonnas asetsevaid teravaid vastuolusid, nõuab inimlikke õigusi ja elamisvõimalust, ajakriitiline. Tema jutud põhjustasid vaidlusi, peeti vana lammutajaks, uue ehitajaks, tunnistati eesti kirjanduses realismi isaks. Romaan ,,Rahvavalgustaja" (1904) - vaatleb satiiriliselt väikese kirikualeviku olustikku, vaimset läppumist, elanike väikekodanliku mentaliteedi tühisust ja labasust. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 23 Jutustus ,,Kolonist" (1906)
Raudsepp ei kanna filosoofina väga välja. Hugo Raudsepp kirjutab Mait Metsanurgast monograafia ja surub sinna tugevalt sisse vitalistlikku käsitlust. Võib arvata, et ta tahtis Noor Eesti hulka kuuluda, kui ei saanud ja Suits ja Tuglas ei saanud ta sõpradeks said vaenlasteks. Suitsu ja Raudsepa vahel tekib tüli. · 932 Demobiliseeritud perekonnaisa (ekspressionistlik draama) · 1926 Ameerika Kristus (ajakriitiline) · 1927 Sinimandria (üleminek kõrgperioodi komöödia, kuid algupärane ja kummaline joodikust kingsepp rändab pärast oma surma enda loodud poeemi maailmas. Eristub stiililiselt ja keeleliselt. ) · 1928 Mikumärdi (klassikaline Eesti draamakirjanduse teatav pöördehetk. Edu tagab klassikaliste koomiliste võtete hea tajumine; rohkem roppust ja seksi kui varemas
Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal Looming: Luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav. Varasem looming helgem ja romantiline, ,,Simmanil" I luulekogu ,,Palavik" 1934 oli minakeskne, ekpressionim, nägemused.Keskendub kehalisele närbumisele ning hingelisele kaosele. Näiteks luuletused ,,Üle haudade", ,,Oli sügis", ,,Elav laip" (eeskuju prantuse sümbolistist Podleer), ,,Pohmeduslikke mõlgutusi". II luulekogu ,,Kohtupäev" 1937 oli ajakriitiline. Luulekogusse tuleb välismaailm, vaimsus, kultuuriväärtus, fasismi taunimine. Näiteks luuletused ,,Poeet", ,,Jõuluöö", ,,Haige", ,,Surmatants" (II MS ajendatud). Veel ta kirjutas eleegiaid (kurb laul), nt ,,Sügise laul". 1934 kirjutas ta ,,Dies Irae" (vihapäev), mis koosneb 12 osast, luuletsükkel, fasismi vastane ja ühiskondlik, nt. ,,Jumalate hämaras". ,,Pihtimus killad", ,,Lauliku hommik", ,,Haige". Tema luule keskendub vaimuinimese tõeotsingutele ja heitlusele ahitava ümbrusega
edasi inimese eluängi,mille sügavamaks põhjuseks on oma võimetuse ja inimliku piiratuse tunnetamine.Talviku inimene luules otsib ise hädasi, kannatusi , sest aimab,et nii on võimalik avardada eluvaadet , puhastada hinge , jõuda tõe ja sisemise vabaduseni. ("Vabanemine"). Kogu peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses Teine kogu "Kohtupäev" (1937) - jälgib sama protsessi (eelmine kogu)üldisemalt, oma aja, ühiskonna, maailma ulatuses. VAlitseb ajakriitiline luule. Haualikkus väheneb, vaimsuse kaitsmine, fasismi vastu, usub uuesti sündi,sisuline avardumine.Kujundlikku ekspressionismi asendab iroonia. Kesksel kohal kaks pikemat luuletsüklit : "Dies irae"(/irä/, koosneb 12luuletusest, pealkiri tähendab tõlkes vihapäeva , II MS ettekuulutus ja sellele vastuhakk) ja "Jumalate hämaras" (koosneb 11l tsüklilisest luuletusest). Need annavad edasi ohunägemusi suure sõja eelsest olukorrast Eestis ja Euroopas.Talvik näeb , et võim ei hooli
· Muude luulemotiivide kõrval tõusis jälle tähtsale kohale ajalaul. Ent uus ajalaul erines oluliselt kümmekond aastat varem luules domineerinud ekspressionistlikust ajakujutusest. 1920-ndate aastate lõpul ja 1930-ndate aastate algul lähtusid sotsiaalkriitiliselt meelestatud autorid konkreetsetest elupiltidest. Neid luules esitades tõid nad esile oma suhtumise ning hoidusid stiliseerivaist paisutustest. Tihe oli ajakriitiline element J. Sütiste, J. Kärneri, J. Barbaruse ja A. Alle luules, kuid mööda ei läinud ajastu probleemidest ükski autor. · Eelmise kümnendi teisel poolel alanud suundumine realistliku tõetruuduse poole luules jätkus. Mõningaid hälbimusi kõrvale jättes hõlmas realistlikku põhitüüpi lüürika sel ajal kogu meie luule paremiku. · Kujunes välja kaks põhilist arengusuunda. Kümnendi algul alanud elu-lähedusliikumisega seostus kriitilise
· Muude luulemotiivide kõrval tõusis jälle tähtsale kohale ajalaul. Ent uus ajalaul erines oluliselt kümmekond aastat varem luules domineerinud ekspressionistlikust ajakujutusest. 1920-ndate aastate lõpul ja 1930-ndate aastate algul lähtusid sotsiaalkriitiliselt meelestatud autorid konkreetsetest elupiltidest. Neid luules esitades tõid nad esile oma suhtumise ning hoidusid stiliseerivaist paisutustest. Tihe oli ajakriitiline element J. Sütiste, J. Kärneri, J. Barbaruse ja A. Alle luules, kuid mööda ei läinud ajastu probleemidest ükski autor. · Eelmise kümnendi teisel poolel alanud suundumine realistliku tõetruuduse poole luules jätkus. Mõningaid hälbimusi kõrvale jättes hõlmas realistlikku põhitüüpi lüürika sel ajal kogu meie luule paremiku. · Kujunes välja kaks põhilist arengusuunda. Kümnendi algul alanud elu-
annaabi.ee 
