üksteisest halba kõnelda, siis ei saa ihu puhtaks nägu kõvasti pühkida, muidu kaob näo puna saunaleili, vihta ega vett kellelegi keelata ei tohtinud süüa enne sauna tülitseda, kõvasti naerda ega lärmata naised ei tohi sauna põrandaid pühkida oli läänemerelastel algseks elamuks sõna "saun", soome "sauna", tuleb vanast sõnatüvest, mis tähendab suitsu ARENGU LUGU AIT varude hoidmiseks mõeldud laohoone asus võimalikult kaugel tulekolletest ehitati ühele poole rehielamut paiknes kambripoolsel küljel- aidavarguste ärahoidmiseks esiküljes oli lai räästaalune, mis kaitses seina ja aidatreppi sademete eest aidatrepp pidi kergendama viljakottide tõstmist aidas hoiti viljakusjumalat Tõnni AIT ait oli seotud pulmakommetega, seal seisis veimevakk ehitati eraldi veel kala-, piima- jm aitu
Kutsekool Nimi ... talu ait Hoone tehnilise seisukorra hindamine Kohanimi aasta Sissejuhatus- Tegemist on traditsioonilise talu aidaga,mis asub asukoht. Ait on ehitatud kahes osas, ilmselt erinevatel aegadel (erinevad töövõtted). Kahe aidaosa vahel on nn tõllakuur. Algselt on hoone olnud pikem, aida otsas asus ka palkidest laudaosa, mis ei ole säilinud. Ehitusaeg ei ole täpselt teada, arvatasti umbes 1890-1920. Vundament (Heas seisukorras) - Ait on ehitatud seinte ristumiskohtadesse paigutatud maakividele. Kuna hoone asub kruusasel pinnasel, on vajumine olnud väike, kuid aja jooksul
Pärimusmuusika Ait Mina käisin koos klassiga Viljandis, pärimusmuusika aidas. Pärimusmuusika aidas kogunesime me ühte saali, kus oli palju sepistatud asju ning istusime kuulama. Ruumi kujundus oli väga vanamoodne, mis meeldis mulle väga. Meile räägiti mitmete pillide ajaloost ning meile mängiti nendega lugusid. Jutustajad olid 2 meest ja 1 naine. Peamine jutustaja oli ansambli Metsatöll liige Lauri Õunapuu. Räägiti hiiukandla, kandla, torupilli, parmupilli, lõõtsa ja akordioni ajaloost, milleks neid kasutati ja nende saamis lugu. Huvitav oli kuulda, et torupille on olemas mitut sorti, et igal maal on torupill erinev. Lõbus oli kuulata vana lõõtspilli mängu, mis kõlas väga imelikult, nagu oleks olnud vanalajal kõrtsis. Lauri Õunapuu mängis meile kah palju pille nagu näiteks, hiiukannelt, kannelt, torupilli ja lõõtspilli. Lauri Õunapuu laulis vanade eestlaste jahilaulu, kuidas lasti tedreparve, haava...
Nädalane puhkus Eestis Nadezda Zamulina RDKR 41 16.05.2011 Mäetaguse mõis Asub Jõhvist 17 km kaugusel Tartu suunas Mäetaguse alevikus. MÕISA AJALUGU Peter von Tiesenhause n 1542 aastal Mäetaguse mõiskompleksis on säilinud 14 hoonet: · tall-tõllakuur (hotell ja restoran), · ait, · viina-ait, · kasvuhoone (supelmaja), · ait-kelder, · viinavabrik (rahvamaja), · meierei, · 2 loomalauta, · tööhobuste tall, · valitseja-maja, · 2 moonakate elamut. Mõisa härrastemajas asub mitmeid mugavaid saale. seminarid, koolitused, firmaüritused, sünnipäevad, kontsertid ning pulmapeod SUPELMAJA-TALVEAED MÕISAKÖÖK TÕLLAKUURIS MAJUTUS. HOTELL MEINTACK 24 numbrituba
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vene Aeg 2012 Aaspere Mõis · Aaspere mõisa (saksa k Kattentack) on esmamainitud 1583.a · Mõisa varaklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1770.80. aastatel. · Väga suurejooneliselt kujundati ka mõisapark ning kõrvalhooned. Tähtsamad majandushooned - ait, tall-tõllakuur jt - püstitati peahoone esise avara pikliku väljaku äärtele. Väljaku lõpetab tiik, mille taha rajati veel mitmeid kõrvalhooneid - laut, kuivati, valitsejamaja (varemetes), sepikoda jt. · Praegult seisab mõis tühjana. Aaspere Mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
en plein temps vaba aeg -e -ent vouloir- veuillE une boite firma etre avoir brillament hele, eriline Il faut que je sois aie une stagiaire praktikant tu sois aies obtenir saama il soit ait juger üle vaatama n.soyons ayons facilement kerge v.soyez ayes la signification tähendus ils.soient aient le chomage töötus citer tsiteerima L.P.Q.P une fache ülesanne reussir õnnestuma etre
Talu Karin Tapupere Mis on talu? Talu on ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand See hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate kui mittemajandatavate kooslustega Talukompleks koosneb... Rehemaja: rehetuba Ait: viljaait rehealune riideait köök keldripealne aganik saun eeskamber suveköök tagakamber sulaseaidad Laut: sealaut veiselaut küün hobusetall vasikalaut sulaseaidad Taluõu Talu hooned ehitati õuemurule
Viljandi lossivaremed Merili Hubel Turism · Üks populaarsemaid kohti Viljandis · Korraldatakse kontserte ja festivale · Käiakse jalutamas, pildistamas Ajalugu · Rajati viikingiajal · Vallutati ja pommitati mitmeid kordi · Peale 17. Sajandit enam ei taastatud · 19. Sajandi alguses ehitati ait, mis on säilinud Tähtsus Viljandile · Meelitab turiste · Populaarne koht pildistamiseks, piknikuteks, jalutamiseks jms · Ilus koht ürituste jaoks Läheduses asuvad ilusad kohad · Viljandi järv · Lauluväljak · Vanalinn Loodus · Imeilus vaade järvele · Lambad · Palju rohelust Ordulinnuse osad · Pealinnus (kaevumägi) · II eeslinnus (1. Kirsimägi) · III eelinnus (2. Kirsimägi) · Rippsild · Villu kelder
von Bremenite, von Budbergide, von Anrepitele kui ka von Helffreichide aadliperekondadele. · 1744. aastal omandasid mõisa Edler von Rennenkampffid · Mõisasüda koos väikese maatükiga jäi nende omandusse kuni Saksamaale ümberasumiseni 1939. aastal · Hilisem mõisasüda ehitati väikese, kuid esindusliku barokk-kompleksina välja 1770-80tel aastatel. · Ühekorruselise puidust peahoone esist väljakut ääristasid üksteisega sarnased ait ja tall- tõllakuur (1783). Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid läheduses, keskaegsele tornlinnusele oli tehtud barokne vahelaternaga katus. · Mõisa peahoone hävis 1918. aastal tulekahjus, sellest on alles vaid keldriruumid ning võsastunud vundament. Samas on säilinud nii ait, tall-tõllakuur kui ka mitmeid muid kõrvalhooneid, sh stiilnehistoritsistlik viinavabrik Kasutatud kirjandus www.mois.ee www.et.wikipedia.org/wiki/Vao_mõis_(Ko eru)
vous fûtes vous eûtes été vous serez vous aurez été ils furent ils eurent été ils seront ils auront été Subjunctive Present Past Imperfect Pluperfect que je sois que j'aie été que je fusse que j'eusse été que tu sois que tu aies été que tu fusses que tu eusses été qu'il soit qu'il ait été qu'il fût qu'il eût été que nous soyons que nous ayons été que que nous que vous soyez que vous ayez été nous fussions eussions été qu'ils soient qu'ils aient été que vous fussiez que vous qu'ils fussent eussiez été qu'ils eussent été Conditional Present First past Second past
ils vieillirent ils eurent vieilli ils vieilliront ils auront vieilli Subjonctif Présent Passé Imparfait Plus-que-parfait que je vieillisse que j'aie vieilli que je vieillisse que j'eusse vieilli que tu vieillisses que tu aies vieilli que tu vieillisses que tu eusses vieilli qu'il vieillisse qu'il ait vieilli qu'il vieillît qu'il eût vieilli que nous vieillissions que nous ayons vieilli que nous vieillissions que nous eussions vieilli que vous vieillissiez que vous ayez vieilli que vous vieillissiez que vous eussiez vieilli qu'ils vieillissent qu'ils aient vieilli qu'ils vieillissent qu'ils eussent vieilli Conditionnel Présent Passé première forme Passé deuxième forme
jäid aga rehetuppa. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava ehk paja või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Lisaks andis valgust veel peertuli. 1 Ühest hoones jäi aga talumajapidamisel väheseks ning lisaks rehielamule ehitati õue ümber mitmeid vajalikke kõrvalhooneid: ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun. Lõuna-Eesti talus oli üksikhooneid rohkem kui mujal (5-6 ja enamgi). Lääne- Eestis oli neid 2-3, sest rehetuba kasutati sageli ka saunana, rehealust laudana. Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid. Ait oli ka rõivaste ja mitmesuguste tarbeesemete panipaik ning suvine magamisruum
jäid aga rehetuppa. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava ehk paja või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Lisaks andis valgust veel peertuli. 1 Ühest hoones jäi aga talumajapidamisel väheseks ning lisaks rehielamule ehitati õue ümber mitmeid vajalikke kõrvalhooneid: ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun. Lõuna-Eesti talus oli üksikhooneid rohkem kui mujal (5-6 ja enamgi). Lääne- Eestis oli neid 2-3, sest rehetuba kasutati sageli ka saunana, rehealust laudana. Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid. Ait oli ka rõivaste ja mitmesuguste tarbeesemete panipaik ning suvine magamisruum
eelmisel kümnendil alanud mõisamaade reduktsiooni käigus võeti ka mõisate majapidamised üksipulgi arvele. 1688 aastal koostatud hoonete inventaariumis on märgitud, et oma üldlaadilt oli Ohtu samasugune nagu enamik tollaseid Eestimaa mõisaid härrashäärber kisklaudadest katusega ühekorruseline palkhoone, mil neli kambrit, keskel koguka mantelkorstnaga köök, kambrites pruunidest kahlitest ahjud. Puidust oli ka enamik kõrvalhooneid laudad, ait, saun, piimakoda, rehi, ... Mõisasüdant ümbritses varbaed. Krämerilt mõis küll redutseeriti, kuid jäeti siiski rendile. Põhjasõja aastad kujunesid Ohtule nagu teistelegi Harjumaa mõisatele rängaks. Mingil määral pidi sõjakahjudest üle saama siiski üsna pea, sest juba paar aastat pärast vaenutegevuse lõppu elas mõisa uus omanik Rötgert Johann von Wrangell (+1716) taas Ohtus. Wrangelli omandusse läks mõis peale tema abiellumist 1711 aastal G. Krämeri lese Mariaga.
Talurahva eluolu 19. sajandil 5. klass Talurahva igapäevaelu Kohustus mõisas + oma talutöö Tööd jagus aastaringselt Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad Talu naispere: - kodu korrashoidmine - meeste aitamine põllutöödel - loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele lõpule Sõnnikuvedu --- laudast välj...
vous crûtes vous eûtes cru vous croirez vous aurez cru ils crurent ils eurent cru ils croiront ils auront cru Subjonctif Présent Passé Imparfait Plus-que-parfait que je croie que j'aie cru que je crusse que j'eusse cru que tu croies que tu aies cru que tu crusses que tu eusses cru qu'il croie qu'il ait cru qu'il crût qu'il eût cru que nous croyions que nous ayons que nous que nous eussions que vous croyiez cru crussions cru qu'ils croient que vous ayez cru que vous crussiez que vous eussiez qu'ils aient cru qu'ils crussent cru qu'ils eussent cru Conditionnel Présent Passé première Passé deuxième
nous mîmes nous eûmes mis nous mettrons nous aurons mis vous mîtes vous eûtes mis vous mettrez vous aurez mis ils mirent ils eurent mis ils mettront ils auront mis Subjonctif Présent Passé Imparfait Plus-que-parfait que je mette que j'aie mis que je misse que j'eusse mis que tu mettes que tu aies mis que tu misses que tu eusses mis qu'il mette qu'il ait mis qu'il mît qu'il eût mis que nous mettions que nous ayons que nous missions que nous eussions que vous mettiez mis que vous missiez mis qu'ils mettent que vous ayez mis qu'ils missent que vous eussiez qu'ils aient mis mis qu'ils eussent mis Conditionnel Présent Passé première Passé deuxième
Laut. ● Laut oli suur Seal elasid kõik taluloomad, Hobustel olid kõigil eralid aedikud muidu võisid nad kellegi kabjaga ära tappa! Laut oli väike valgust seal ei olnud,Lahtritega käidi laudas toimetamas. Inimesed pugesid kitsast laudauksest sisse ja väja. Meie esivanemad olid töökad ja usinad töölised! Laudas oli pime ja külm kuid loomade viidi sooja põhku ehk-Heina alla. ait ● Aida tunneb selle järgi ära et ukse sisse on jäetud väike auk kust kass sisse pääseb hiiri püüdma. Aidad olid talu kõrvalhooned, mis olid vajalikud toiduainete, riiete, tööriistade, vilja jm. tagavarade hoidmiseks Auk kassile Saun Suitsusaun on saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu ruumist välja
Muuseumikülastus Mina külastasin F.R. Kreutzwaldi majamuuseumit Võrus, kuna olen linnaga tihedalt seotud ja polnud kaua seda muuseumi külastanud. Samuti on Kreutzwaldi loomingul väga suur osatähtsus Eesti ajaloos ja tulevikus. Muuseum tutvustab Kreutzwaldi elu ja loomingut. Kokku koosneb kompleks elumajast ja neljast kõrvalhoonest (ait, tall, saun ja kõrvalhoone). Elumajas on Kreutzwaldi perele kuulunud esemed, maja teisel korrusel rääkis giid väga huvitavaid lugusid Kreutzwaldi ja L. Koidula suhetest ja kirjaniku eluteest, tema karjäärist arstina ja kirjanikuna. Majas ringi kõndides tekkis täpselt ajastule vastav tunne. Kõrvalhoonetes olid välja toodud suurel hulgal raamatuid ja nende erinevaid tõlkeid, fotosid ja kunstitoeseid, mis kas siis olid Kreutzwaldi enda poolt kirjutatud või rääkisid tema elust. Muuseum pole küll suur, kuid annab väga hea ülevaate kirjaniku loomingust ja tema elust, eriti tore oli giidi juttu kuulata. Muuseumi...
Talupoeg uusajal Naised pidid hoolitsema toidu, laste, kodu ja loomade eest. Lisaks sellele pidid nad mehi aitama, ketrama, kuduma, õmbelema jne. Mehed tegid puutööd, käisid metsas ja mõisavooris (mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks). Naised kandsid valget linast särki, seelikut, villast kampsuni või vest. Abielunaised kandsid põlle, peas oli neil tanu või rätt. Neiud kandsid paela, pärga või olid mitte midagi. Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaid/saapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk. Joodi kalja, mõdu, piima, kevadel kasemahla ning pühade ajal sai juua ka õlut. Tarbiti ka mett. Toidunõud olid puust. Peremees istus alati laua otsas ja jagas kõigile leiba. Tähtsamateks pühadeks olid pulmad, mida peeti talve alguses, jaanipäev ja jõulud. Õpiti mägima ka erinevaid pille,...
Õppejõud: M. Nõmmela Saaremaa, Muhu kihelkond Pädaste mõis 1. Nimetus: Pädaste (saksa k. Peddast) 2. Asukoht: Muhu kihelkond Saaremaal, Pädaste 3. Rajamise aeg: 1566, peahoone 1875, ( 4. Mõisa liik: rüütlimõis 5. Viimane omanik enne 1919.aastat: maamarssal Axel Buxhoevedeni pärijad 6. Pargi rajamise aeg: 1875, kalmistu puudub 7. Mõisahoonete säilivus, praegune kasutusotstarve ning omanik: peahoone- rahuldav, Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud...
siin Sale Priidik. ks Eesti tipp-meikar! Tsau! S: Tsauki, Zenja! Z: Siin on meie tnane muutuja! Tee temaga ks juluime, palun! S: Ikka! (Sale tegutseb) (Lavale tulevad Anu ja perekond) Z: Tsau! A: Zenja, kuidas sul siis Heliga lheb? Z: Tegelikult on siiani olnud kik vga tipp-topp aga tulemust saate isegi hinnata! A: Kindlasti oled sa Heli Kopteriga midagi hmmastavat teinud. (Vike paus) A: Aga siin on Heli lhedased: Juluvana! Juluvana: Ohohhooo. Tere kigile ja hid jule! A:Ja pkapikk Olev Ait! (Vaikus) P: He is very shy! Pkapikk: Ole vait! Z: Vauu.. Phjapder ka! Juluvana: Tema on meil May Day! Vga tubli phjapder Inglismaalt! P: Hello! A: Zenja, oleks aeg Heli Kopter siia kutsuda!? Z: Ja nii ongi! (Zenja lheb Heli't kutsuma) Z: Siin ta meil ongi! 100% muutunud! A: Kui lahe! Olev: (karjub) Mis mttes? (Viskab pkapikumtsi maha ja lheb ra) Z: See on ks suurimaid muutusi lbi aegade! Juluvana: Sa oled vallandatud! Let's go May Day! (Juluvana ja pder lhevad ra)
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust
TV3 Janeli Ait Sisukord Firma nimi Kanal TV3 algus TV3 Firmamärk TV3 nimi Kanal sai praeguse nime 1996. aastal, kui ühe omaniku kätte läksid seni eraldi tegutsenud EVTV ja RTV. RTV oli lühend Reklaamitelevisioonist. Nii EVTV kui RTV kasutasid oma programmi edastamiseks ühte ja sama levikanalit, millel varem oli tegutsenud endine Venemaa Televisioon. EVTV oli eetris esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja pühapäeval ning RTV oli eetris teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. TV3 algus Eratelekanalite konkurentsitihedal turul olid tegevad Kanal 2, Tipp TV (Jüri Makarov), mis sai hiljem nimeks TV1 (perekond Sõnajala omanduses) ning varem nimetatud EVTV koos RTV ga. Jaanuaris 1996 kaks viimati nimetatud kanalit ühinesidki TV3 kaubamärgi alla. Paljude alustatud seriaalide näitamine on piirdunud ainult poolte hooaegadega ja siis on nad saat...
Ehk sel aastal püütakse inimestele pakkuda midagi vana ja tuttavlikku aga ka uut ja huvitavat Muud huvitavat Kui 2012 tehti publiku rekord siis samal ajal jälgiti festivali netist nii Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias kui ka Kanadas Ando Kiviberg on festivali pealik ja Viljandi linnapea Festivalist on saanud 25 aasta jooksul Balti- ja Põhjamaade suurim muusikafestival 2008.a avati Viljandis Pärimusmuusika ait https://www.youtube.com/watch?v=6dEMmW9HJZ0 Kasutatud kirjandus http://www.folk.ee/ https://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_p%C3%A4rimusmuusika_festival http://www.piletilevi.ee/est/piletid/viljandi-parimusmuusika-festival-vilj andi-folk-music-festival-2017-46574/
Liustike sulamine Liustikud ● Suured liikuvad jäämassid ● Laskuvad lumepiirist allapoole ● Toidavad maailmajõgesid ● Ablatsioon ○ Prostsess, mille tagajärjel liustiku mass väheneb Liustike teke Sademeid peab olema piisavalt Temperatuur peab olema alla 0°C L Soojal perioodil ei tohi lumi/jää ära sulada Liustike sulamise põhjused ● Kliima soojenemine ● Mere temperatuuri tõus ● Saastunud õhk(tahm) ● Antarktika mandrijää lahti murdumine Negatiivsed tagajärjed ● Võib panna maailma kiiremini pöörlema ● Muudab ○ geograafiat ○ loomastiku ○ taimestiku ○ toiduahelaid ● Polaaraladel elavad loomad võivad hukkuda ● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk Negatiivsed tagajärjed II ● Maailmamere taseme tõus ● Magevee vähenemine ● Liustike sulaveest sõltuvad jõed ○ Veerohkem jõevool ■ üleujutused ■ maali...
3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib)
Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a
Silver Salundo 6B klass Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras ja suri 11. augustil 1886. aastal Kroonlinnas. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula, mille ta sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht.
Ülevaade digikogudest. 1. Dspace - Tartu Ülikooli digikogu, sisaldab väitekirju, haruldasi eesti- ja võõrkeelseid trükiseid, fotosid, käsikirju 2. EEVA - Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu. EEVA põhirõhk on trükitekstide skaneerimisel. Esmaväljaannete puudumise korral püüame pakkuda võimalikult varaseid ja autoriteetseid editsioone. EEVAsse on kavas kaasata ka käsikirju ja e-raamatuid. EEVA on ühtaegu virtuaalne kirjanduslugu, mille lehekülgedel aitab kasutajat orienteeruda märksõnastik, mis täieneb tekstikogu arenedes. Märksõnastik süstematiseerib tekste valdkonna, põhiliigi, zanri, voolu ja ajaperioodi järgi. 3. Eesti Kunstimuuseumi Digitaalarhiiv on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalse...
koduleht on eesti ja inglise keeles). Centrum hotell- kodulehte on võimalik lugeda eesti, inglise, saksa, soome ja vene keeles. Olemas kontakt, hotelli tutvustus, hinnakiri, üksikud pildid tubadest, restoran- lõunabuffee millal avatud kuid puudub menüü-hinnakiri emaili teel, konverentsi ruumid-hinnakiri olemas. Lisaks on kodulehele lisatud link viljandis toimuvatele üritustele, teatripakett Ugalast, Pärimusmuusika Ait Pildid: Kasutatud kirjandus: http://www.tarbija24.ee/979060/kulastajad-viivad-hotellidest-kaasa-isegi-mooblit/ http://www.centrum.ee/ http://www.strand.ee/est/ http://hotell.khk.ee/ http://www.heateenindus.ee/
Lihula mõis Lihula mõisa asukohal on kaugele ulatuv ajalugu, sellele viitavad ka Lihula mõisa taga olevad linnuse varemed. Lihula mõisa taga on järsunõvaline kallak, mis pakkus muinaslinnuse rajamiseks soodsad looduslikud tingimused. Muinasajal oli Lihula üks Läänemaa keskustest. Liivi sõjas sai linnus suures osas purustatud ning rootslaste alluvuses seda enam ei taastatud. 1630. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav Adolf Lihula ümbruse feldmarssal Åke Tottile. Sellest ajast saadik hakkas kujunema Lihula mõisa areng, mille keskmeks sai linnuse varemete ja maantee vaheline ala. 1726. aastal von Hahnide suguvõsa omandusse siirdunud mõis läks 1795. aastal Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. V...
Ait oli Eesti mõisates küllaltki erandlikuna kahekorruseline, kusjuures kõrge kaaristu ulatus läbi kahe korruse. Peahoone vastas, teisel pool auringi asus sisehooviga tallide ja lautade kompleks. (foto 4) 3.3 Tallihoone ja tõllakuur Tallihoone peahoone poolne külg oli kujundatud samuti kaaristuna. Mõisaesise ringi külgedel ehk mõisa esiküljel asetsesid tavaliselt kaks tähtsaimat majandushoonet: ait ning tall-tõllakuur. Väga sageli, kuigi mitte alati, paiknesid nimetatud hooned peahoone suhtes sümmeetriliselt ning olid fassaadide osas üksteisega sarnased. Aidas hoiti mõisa kui majapidamisüksuse tähtsaimat saadust-vilja. Tall-tõllakuuris asusid seevastu mõisaomaniku liiklusvahendid-tõllad ja saanid-, samuti sõiduhobused. 3.4 Teenijatemaja Peahoone vasakpoolses otsas asetseb ühekorruseline teenijatemaja (vt.foto 5), veidi eemal
Alguses kasutas mõisnik arvatavasti linnuse tervemaid hooneid, kuid üsna pea rajas ta uue mõisasüdame frantsisklaste kloostri varemetele. Alates 1669. aastast kuulus mõis von Tiesenhausenite perekonnale. 19. sajandi lõpul siirdus mõis Edler von Rennenkampffide perekonna valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Karl Andreas Edler von Rennenkampff. Praeguseni säilinud mõisa hoonestus pärineb 18.-19. sajandist. 18. sajandi keskpaigast pärineb mõisa ait, mille hoovile avaneval kolmnurkfrontoonil on meisterlik rokokoo-kaunistus. Mõisa klassitsismi sugemetega historitsistlik peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920tel aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks. 1930tel aastatel ehitati mõisahoone vasakpoolsesse otsa suure saalikorpusega teatrihoone. Praegu kasutab Rakvere teater kogu säilinud mõisakompleksi, barokne ait on 1990tel aastatel renoveeritud teatri väikeseks saaliks
Elamu ehitati tahumata männi- või kuusepalkidest. Seinu kaitses sarikaile toetuv õlg- või rookatus, elamu kolmnurkset otsakatust kutsuti kelbaks. Valgusallikaks kasutati männipuust tehtud pirdusid ehk peerge. Peerg kasteti männivaiku ja süüdati siis põlema. Selleks, et peergu seina külge kinnitada või käes hoida, kasutati pilakuid. Pilaku jalaosa oli puust ja peergu hoidev klamber metallist. Hooned, mis ühel korralikul taluõuel pidid olema olid rehielamu, ait ja laut. Lisaks neile olid taluõuel sageli lattidest suveköök, õueküün, kuur, aganik, saun, tall ja sepikoda. Taluõu oli ümbritsetud hoonetega ja nende paigutus pidi olema otstarbekas, et pererahva jalavaeva vähendada. Rehielamu oli tavaliselt ehitatud põhja-lõuna suunas ja nii, et kambrid jäid lõunapoolsesse otsa. Selline suund oli vajalik selleks, et eluruumide aknad asetseksid vastu lõunapäikest ja rehealuse vastastikku asetsevatest väravatest puhuksid avamise korral sisse
Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist. Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad stiilsed valitsejamaja, sepikoda jt hooneid. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk pargipaviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. Mõis on 1970-80tel aastatel kompleksselt restaureeritud ning kuulub Virumaa Muuseumitele. Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud
Retsensioon Mina käsisin 11.novembril Saku suurhallis vaatamas One Republicu kontserdi. One republic on pop roki bänd Coloradost. Bänd loodi aastal 2002. Aastal Ryan Tedderi ja Zach Filkinsi poolt. Bänd tegi oma esimese albumi produtsent Greg Wellsiga suvel ja 2005 aasta sügisel oma stuudio. Aaastal 2007. Andis One republic välja oma debüütalbumi „Dreaming Out Loud“. Nende singel „Apologize“ sai tohutu rahvusvahelise edu. Nende lauludest kõike rohkem kuulamisi on saanud „Counting Stars“. Minule meeldis see kontsert väga. Ma lähen kindlasti uuesti nende kontserdile, kui nad jälle Eestisse tagasi tulevad. Nad esitasid umbes 10 laulu. Osad laulud polnud ka nende omad, vaid olid teiste artistide omad, aga nad laulsid neid väga hästi. Kogu kontsert oli väga hästi lavastatud. Peale laule oli akplaus ja karjumine väga suur, sest rahvale tohutult meeldis see. Minu lemmik laulud olid: „Counting Sta...
Praegust hoonet hakati ehitama umbes 1760. aasta paiku. Esmalt oli tegemist ühekorruselise barokkstiilis kivihoonega, millele paarkümmend aastat hiljem lisati tiivad, mis andsid majale klassitsistlikku välimuse. Idatiib oli algse hoonega pikuti, läänetiib aga risti. Viimane ehitati 19. sajandil kahekorruseliseks ja lääneosa otsa ehitati veel üks tiib. Kui mõisahoonet 18. sajandis teisel poolel rajama hakati, ehitati peale härrastemaja ka puidust valitsejamaja, ait, 2 rehehoonet, õlleköök, saun. Samuti sepikoda, hobusetallid, viinavabrik ja nuumhärgade tallid. Kõigist neist on tänapäeval järele jäänud vaid müürijäänused. 20. sajandi alguseks oli mõisa kõrval- ja abihoonete arv 30. Säilinud on tuulik, aidahoone, jääkelder, karjalautade kompleks. Osaliselt on säilinud kuivatihoone. Ehitusmaterjaliks oli kasutatud tahumata maa- ja paekivi, seinad krohviti. 20. sajandi algul rajatud
Normandia poolsaar. · Rajasid Kiievi ja Novgorodi. · 983 avastas Erik Punane Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või
Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist. Antropoloogia on ka teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Eristatakse kultuur- kui ka füüsilist antropoloogiat. Esimene uurib inimeste põlvnemist mingi teatud kultuuri raames, tema käitumistavasid ning -mustreid. Teine uurib bioloogilist evolutsiooni ning seda võib nimetada teisiti ka inimbioloogiaks. Mina uurin, aga kuluurantropoloogiliselt vanavene usulisi ning setusid. Vanausulised tekkisid, kui Nikon hakkas Venemaal tegema uusi usureforme, siis olid inimesed,kes olid selle vastu ning nendest inimestest saidki vanaveneusulised. Vanausulised löövad siiani risti ette kahe sõrmega kuigi Nikoni reofrom näeb seda ette kolme sõrmega. Nad kasutavad siiani reformieelset pühakirja ja lauluraamatut. Koorilaul on ühehäälne ning neile on omane kreekapärane arhailiste nootidega noodikiri...
ärkamise ajal Arhitektuur 1520.30. aastatel hakkasid Eesti arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, PärnuJaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud) 1630.50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga Kultuur ja usuelu Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool
Kool Rakvere vald referaat Nimi VPG 2011 Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn. Suurus. elanike arv Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik. Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees Toomas Rajamäe Aseesimees Marek Stern Volikogu liikmed Viktor Aaver Mare Al...
Lydia Koidula Elulugu ja hariduskäik Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula koduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laut ja ait. Maja oli väga ilus, maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni- ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula oli peres ainuke laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed
Tõstamaa mõis Tõstamaa mõis on rüütlimõis, mis asub Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas. Praegu asub seal Tõstamaa keskkool. Esmakordselt on mõisa mainitud 1553. aastal. 17. sajandi algul vahetas mõis mitmeid kordi omanikke. Peahoone ehitati Helmersendide ajal. Kahekordne peahoone oli varaklassitsistlik, kui see valmis 1804. Wilhelm Fromhold Staël von Holstein lasi 1860. ja 1870. aastatel peahoone põhjalikult ümber ehitada. Häärber ehitati ümber historitsistlikus stiilis, mis on retrospektiivne ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile. Selle stiiliga lisas ta hoonele lameda plekk-katuse, keskosa kaunistavad kuus ...
Hoones oli juba ehitamise ajal elekter, keskküte ning veevarustus. Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi. Liigirikast parki kaunistavad tiigid, neid ühendavad kanalid ning malmsillad, samuti kaunis piirdeaed. Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest.Kõrvalhooned on jaotataud mitmesse põhigruppi. Viljandi maantee äärde jääb lauda- ja tallikompleks, samuti kuivati ja ait. Suure-jaani suunas paiknevad aida- ja laokompleks. Otse peahoone kõrval asub barokne nn vana proua maja, mis oli varem peahoone. Pargi servas tiigi kaldal on viinavabrik ja nuumhärgade tall. Kogu kompleksi piirab suurejooneline kivimüür. Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad. Von Fersenitelt 1919
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle ...
Eesti 19. sajandi I poolel Jan Kristian & Janeli Ait Sisukord Balti erikord Uuenduste vajalikkus Talurahva reformide ajastu Talurahva omavalitsus Väljarändamisliikumine ja keisri usku minek Vaimuelu Balti erikord Balti kubermangude elanikkonna moodustasid sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased ainult 5% elanikkonnast Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne
Elektrivoool mitmesugustes keskkondades Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks. Juhtides on laetud osakesed, mis liikudes võivad tekitada elektrivoolu. Pooljuhid juhivad elektrit halvasti, neil on vaja eritingimusi, nt temp. suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus. Elektrivool metallides Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad pos. Ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mis tõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. Vena ja USA füüsikud tegid kindlaks, et kiiresti pöörleva pooli järsul peatamisel tekib pooli mähises elektrivool ja et selle voolukandjateks on neg. laenguga osakesed elektronid. Voolu suund juhis näitas, et juhis liikusid neg. laenguga osakesed. Tekkis laengu ja massi suhe q/m. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis V...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Jaanipäev Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid
Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal- ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke (Library of Congress) http://catalog.loc.gov/ ja Rootsi raamatukogude http://libris.kb.se/ teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Sisetn antud lehtede otsingukastidesse märksõna Saljapin. Kataloogist LIBRIS tuleb 57 vastet kasutades märksõna kasti, autori omaga tuleb 23 vastet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
