Rahvapärased nimetus ainetel (0)

Siin on mõningate ainete ja mineraalide rahvapärased nimetused



Rahvapärased nimetused 1. Kollane veresool, toodeti varem verest, värvus kollane, Fe3+ iooni kindlaksmääramiseks - K4[Fe(CN)6]  -  kaaliumheksatsüaanoferraat(II) 2. Berliini sinine, so ajalooline nimetus Fe4[Fe(CN)6]2  - Fe3+ iooni kindlaksmääramisel tekkiv sinine sade
3. Punane veresool, Fe2+ iooni kindlaksmääramiseks – K3[Fe(CN)6]  - kaaliumheksatsüaanoferraat(III)
4. Turnbulli sinine, so ajalooline nimetus Fe3[Fe(CN)6]2  - Fe2+ iooni kindlaksmääramisel tekkiv sinine sade
5. Sooda ehk pesusooda - Na2CO3*10H2O – naatriumkarbonaat, pesupulbrites
6. Söögisooda – NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat, on ka küpsetuspulbris ühe ainena: 2NaHCO3→t Na2CO3+H2O+  CO2↑(süsihappegaasimullid kergitavad tainast) 7. Põdrasarvesool – NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat, kergitusvahend kontiitritööstuses, küpsetuspulbris ühe  ainena: NH4HCO3→tNH3↑+H2O+CO2↑(eralduvad gaasid kergitavad tainast) 8. Salmiaak – NH4Cl – ammooniumkloriid, kas. värvimisel, sitsi-riide trükkimisel, metallide jootmisel ja tinatamisel  metallipindade puhastamisel, sest kuuma metalliga kokku puutudes laguneb ta ammoniaagiks ja vesinikkloriidhappeks,
mis reageerib metalli pinnal oksiididega, moodustades lenduvaid kloriide, puhastades seega metalli pinda ja jootetina 
liitub hästi metallipinnaga; kas. elektrolüüdina süsinik-tsinkelemendis ehk tavalise patareis  9. Põrgukivi - AgNO3 – hõbenitraat, kasut. meditsiinis kudede söövitamiseks, nn soolatüügaste ja "konnasilmade" raviks;  kas. peeglitööstuses, fotograafias, galvanoplastikas 10. Naerugaas – N2O – dilämmastikoksiid, kasutati vanasti meditsiinis tuimestina operatisoonide ajal, nüüd nn "nitro"  kütuste koostises 11. Acidum muriaticum (muuriumhape), soolapiiritus, hapu piiritus, hapu soola õli - HCl (vesilahus) – vesinikkloriidhape,  soolhape, maohape on umbes 0,5%-line vesinikkloriidheppe vesilahus 12. "Lilla", titevannitamisel, desinfitseeriv vahend meditsiinis- KMnO4*7H2O - kaaliumpermanganaat
13. Lubi (kustutatud) – Ca(OH)2 – kaltsiumhüdroksiid
14. Lubjapiim - Ca(OH)2  küllastunud lahus koos suspensiooniga, mis settides moodustab lubjavee, kas puude lupjamisel, et puu koor ei praguneks 15. Lubjavesi – küllastunud läbipaistev värvuseta Ca(OH)2 lahus
16. Lõngaõli, vitriolõli (oil of vitriol) - H2SO4 – väävelhape, maks. konts. 98%, akuhape umbes 30%-line auotakudes
17. Ooleum – väävelhappe segu väveltrioksiidiga- SO3+H2SO4→H2S2O7, millest saab eraldada tahket nn divävelhapet  H2S2O7 18. Raudvitriol- heleroheliste kristallidega (green vitriol) – Fe2SO4*7H2O – raud(II)sulfaatheptahüdraat, kas. puidu  konserveerimiseks, tindi ja berliinisinise valmistamiseks, taimekahjurite tõrjeks, fotograafias 19. Sinihape –HCN– vesiniktsüaniidhape, mõrumandlilõhnaga äärmiselt mürgina väga lenduv ja põlev vedelik, leidub  luuviljaliste kivides (ploomikivid, kirsikivid, õunaseemned jne), on kõige kiiremini ja kõige väiksemates kogustes 
toimiv mürk, mis blokeerib organismis teatud oksüdeerumisreaktsioonid ja põhjustab hingamistsentri paralüüsi 20. Kips (põletamata kips) – CaSO4*2H2O – kaltsiumsulfaat-vesi 1/2 ehk kaltsiumsulfaatdihüdraat
21. Kips (põletatud kips) ehk alabaster - CaSO4*0,5H2O ehk 2CaSO4*H2O kaltsiumsulfaat-vesi 2/1 ehk  dikaltsiumsulfaathüdraat – meditsiinis lahased, ehitusel kipsplaadid, kunstivallas kujukesed 22. Kustutamata lubi – CaO – kaltsiumoksiid
23. Sinine silmakivi, vaskvitriol, bordoo vedelik - CuSO4*5H2O – vask(II)sulfaat-vesi (1/5), taimekatsevahend,  mineraalvärvide valmistamiseks, galvanotehnikas, teiste Cu-ühendite saamiseks 24. Malahhiit – vaskkarbonaathüdroksiid – CuCO3*Cu(OH)2 – kaksikühend, smaragdroheline mineraal, tekib vasest  katuste ja pronksist kujude pinnale 25. Glaubrisool, mirabiliit – Na2SO4*10H2O– naatriumsulfaat-vesi (1/10), nimetus tuleneb arsti ja keemiku Glauberi järgi,  kes sai esimesena seda soola väävelhappe toimel keedusoolasse; kas. sooda saamiseks ja klaasi valmistamisel 26. Soolhape, maohape – HCl – vesinikkloriidhape (gaasilise vesinikkloriidi HCl-i vesilahus, maks. konts. 33%, inimeste  ja loomade maos 0,5%-line vesilahus 27. Kuningvesi – 3HCl+1HNO3 hapete segu moolide suhtes 3:1, mis lahustab Au, Pt jt väärismetalle
28. Keedusool, haliit, kivisool, tavasool, naatriumkloriid – NaCl (tahke mineraalina), tema 0,9%-ne vesilahus on  füsioloogiline lahus ehk vereasendaja, sest sellel on verega sama osmootne rõhk; on vajalik organismis veesisalduse 
hoidmiseks ja maohappe tekkeks maos; konservant toiduainetele- soolamine; kas. tänavate soolatamiseks talvel, sest 
alandab vee külmumistemperatuuri 29. "Pan sool" ehk soolaasendaja –soolade segu, kus NaCl on asendatud MgCl2 ja KCl-ga 
30. Sülviin     – KCl – kaaliumkloriid; Sülviniit KCl*NaCl; Karnalliit - MgCl2*KCl*6H2O  31. Paekivi, eesti rahvuskivi, paas, lubjakivi, marmor, kriit, pärl, korall, jõekarpide pärlmutterkihis, allika-ja järvemudas,  kaltsiit (kaksaikmurdumisega kaltsiniit nim. islandi paoks), aragoniit (Hispaania leiukoha Aragoni järgi), karstialadel 
stalktiidid (nn "kivist jääpurikad" ülalt) ja stalagmiidid (nn "kivist jääpurikad" alt), kanamuna koores - CaCO3 – 
kaltsiumkarbonaat 32. Saaremaa marmor ehk dolomiit - CaCO3*MgCO3 on sajandeid ehituskivi Eestis
33. Potas, puutuha põhikomponent, kasutati vanasti seebi keetmisel, kas. klaasi tootmisel – K2CO3 – kaaliumkarbonaat
34. Sideriit, mineraal - FeCO3, mis reageerides süsihappegaasirikka veega annab vees lahustuva raud(II)vesinikkarbonaadi,  mis on raua-ioonide põhjustaja looduslikus vees 35. Katlakivi koosneb valgetest CaCO3, MgCO3, Mg(OH)2, pruun Fe2O3


36. Seotud õhk – CO2 – süsinikdioksiid, kas. kasvohoonegaasina saagikuse tõstmiseks; "Kuiv jää" – tahke CO2- sublimeerub, kas. toiduainetööstuses, kuivpuhastuses, torutöödel torude külmutamisel, organitransportimisel 37. Eluõhk, tuliõhk - O2 – dihapnik, lisatakse kalakasvatuses vette, et tõsta saagikust
38. Surnud õhk, azote (pr. k elutu) - N2 - lämmastik
39. Põlev õhk - H2 – vesinik, kõige kergem gaas 
40. Halogeenid ehk soolatekitajad– VII A rühma kõik elemendid (fluoor, kloor, broom, jood)
41. Kalkogeenid ehk maagitekitajad– VI A rühma kõik elemendid (hapnik, väävel, seleen, telluur)
42. Leelismetallid ehk I A rühma kõik elemendid, nende reageerimisel veega tekib tugev alus ehk leelis, nende ühendid  annavad leeliselise keskkonna 43. Leelismuldmetallid ehk II A alates Ca-st kaasaaravtud, nende reageerimise veega tekib leelis, nende ühendeid leidub  muldades, mis lahustuvad vees andes leeliselise keskkonna 44. Salpeetrid – kõik nitraadid; india salpeeter KNO3 – väetis, mustas püssirohus puusöe ja väävliga; tšiili salpeeter –  NaNO3 – hügroskoopne (imab vett), väetis;  norra salpeeter Ca(NO3)2 kas. väetisena ja puhta CaO saamiseks 45. Läigud – kõik sulfiidid, sest läigivad
46. Rubiin (punane), safiir (sinine), smirgel (läbipaistev värvuseta piimjas) on alumiiniumoksiid ehk korund- Al2O3
47. Rooste - Fe2O3*nH2O, pruun, poorne, ei kaitse edasise roostetamise eest
48. Punanae ja pruun rauamaak - Fe2O3- hematiit, ka ehtekivi
49. Must rauamaak – Fe3O4 ehk Fe2O3* Fe3O4 segu kahest oksiidist, magnetiit, rauatagi (tekib sepikojas)
50. Vesiklaas- Na4SiO4 ja K4SiO4 kontsentreeritud vasilahus, liim
51. Seebikivi, mereleelis, kaustiline sooda, "Torusiil" – NaOH – naatriumhüdroksiid, leelis, Na-seebid on tahked, K-seebid on vedelad, näiteks "roheline seep" – eriti määrdunud käte, esemete, riiete puhastamisek 52. Nuuskpiiritus – NH3*H2O ammoniaakhüdraadi umbes 3%-10%-list vesilahus kas. meditsiinis minestuse puhul; kas.  külmutusseadmetes, mõnede juuksevärvide kinniti, maks. konts. on 30%, söövitab, aluseline (nõrk alus ehk NH4OH) 53. Küpsetuspulbris näitesk: 2NaHCO3+NaH2PO4→ Na3PO4+ 2H2O+ CO2↑
54. Mõrusool, inglise sool, sisaldub merevees- MgSO4*7H2O – magneesiumsulfaat – vesi(1/7), meditsiinis lahtisti
55. Booraks – Na2B2O7*10H2O- naatriumtetraboraat-vesi (1/10)- metallipinna puhastamiseks jootmisel ja optilise klaasi  valmistamiseks 56. Superfosfaat, nn fosforväetis – Ca(H2PO4) 2 + CaSO4 – kaltsiumvesinikfosfaadi ja kaltisumsulfaadi segu
57. Pretsipitaat, söödafosfaat, nn fosforväetis - CaHPO4*2H2O- kaltsiumvesinikfosfaat-vesi (1/2)
58. Apatiit, fosforiit (leidub kirde Eestis) - Ca3(PO4)2 – luudes ja kontides, ei lahustu vees
59. Trükimetall- antimon Sb, plii ehk seatina Pb ja tina Sn
60. Jooditinktuur – so tahke joodi I2 5%-line piirituse lahus haavade desinfitseermiseks meditsiinis, jood I2 ise on tahke
61. Joodivesi – so saadud tahke joodi lahustamisel vees, so kollane vedelik: I2+ H2O→HI + HIO (vesinikjodiidhappe ja  hüpojoodishappe segu) 62. Kloorlubi – Ca(ClO)2 kaltsiumhüpoklorit, valge, tahke, terava kloori lõhnaga desinfitseerimis-ja pleegitamis (ehk  valgendamis) vahend 63. Kinaver – HgS – elavhõbesulfiid, omab 2 modifikatsiooni, kuid põhiliselt on huvipakkuv punase värvusega punanae  kinaver, mis on punase värvainena kasutusel, leidub ka loodused, on elavhõbeda looduslik tooraine 64. Hambapastades – NaF- naatriumfluoriid
65. Kassikuld – SnS2 – tina(IV)sulfiid, kollane, kas. mosaiikide valmistamisel, puidu, naha, kipsi jne "kuldamisel"
66. Pliiläik, plii(II)sulfiid, galeniit, so plii tähtsaim mineraal – kas. detektorina, pooljuht
67. Tinakivi, kaseriit, tina(IV)oksiid – SnO2- valge, tina tähtsaim mineraal, kas. kuumakindlate emailide valmistamisel,  valge värvipigment 68. PbO2 –plii(IV)oksiid - mustjaspruun tahke aine autoakudes elektroodina
69. PbO – plii(II)oksiid – kas. kristallklaasi valmistamisel (sisaldub kristallklaasis 24%)
70. Pliimennik - Pb3O4 – ilmastikukindel oranžikaspunane värvipigment, kas. maalikunstis, keskajal viiulite värvimisel,  tänapäeval korrosioonikindel alusvärv (näiteks autokerevärvimisel nn kruntvärv), laevärv 71. KUIVATAJAD   CaO valge, tahke, vettimav -  sobib aluseliset ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi happeliste ühendite 
kuivatamiseks, sest reageerib nendega  P4O10 valge, tahke, vettimav - sobib happeliste ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi aluseliste ühendite 
kuivatamiseks, sest reageerib nendega  H2SO4 – läbipaisetv, siirupitaoline ehk viskoosne vedelik, sobib happeliste ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi
aluseliste ühendite kuivatamiseks, sest reageerib nendega  CaCl2 – valge, tahke aine, on neutraalse keskkonnaga, sobib õhu kuivatamiseks