Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Berthol...
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
kujude valmistamiseks ja lahaste tegemiseks ning ehitusmaterjalina. ALUSED NaOH alus ; naatriumhüdroksiid ehk seebikivi 4NaOH = 2Na2O + 2H2O Ta on valge tahke aine, mis lahustub väga hästi vees, eraldades seejuures palju soojust.Tah- ke NaOH seob õhu käes seismisel tugevasti õhuniiskust, seetõttu tuleb teda säilitada õhukin- dlalt suletud anumas. Rasvade keetmisel naatriumhüdroksiidiga on võimalik saada seepi. NH3 x H2O alus ; ammooniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus NH3 ammooniaak -> vesilahus -> nuuskpiiritus Ammooniaak lahustub vees hästi, moodustades ammooniaakhüdraadi. Varem nimetati ammoo- niaakhüdraadiks ja kirjutati valem NH4OH. Seda kasutatakse meditsiinis. (Nt.: minestuse korral) Looduses on ammooniaaki laipade kõdunemisel või mädanemisel. OKSIIDID CO2 oksiid ; süsinikdioksiid ehk süsihappegaas C + O2 = CO2 Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdumisprotsessidel.Labora-
AMMONIAAK
N +7 | 2) 5) H +1 | 1)
Ehitus
2p 1s
2s
polaarne kovalentne side
1) värvuseta
Füüsikalised 2) iseloomuliku terava lõhnaga (nuuskpiiritus)
omadused
3) mürgine
4) õhust kergem (M=17g/mol)
5) lahustub hästi vees, moodustades ammoniaakhüdraadi
NH3 + H2O NH4 + OH
1) põlemine (võib ka süttida)
Keemilised 4NH3 + 3O2 6H2O + 2N2
omadused
2) katalüütiline oksüdeerumine (Plaatinaga)
4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO
3) reageerimine hapetega
2NH3 + H2SO (NH4)2SO4
NH3 + HCl NH4Cl
1) N2 + 3H2 2NH3
Saamine eksotermiline reaktsioon (H
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugr...
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta
9. , Paukgaas – 2H2O, tekib, kui hapnikku pole piisavalt Hüdriidid – H- , kui vesinik on oksüdeerija (reageerides metalliga) Kloorivesi – Cl2 + H2O, kasutatakse bakterite eemaldamiseks Joodidinktuur – I2, haavade puhastamiseks Fosfaan – PH3, soo virvatuled Superfosfaat – Ca(H2PO4)2, väetis Kips- CaSO4, meditsiinis Nitriid – HNO2, ebapüsiv hape Karbiid – Ammoniaakhüdraat – NH3 * H2O; nuuskpiiritus Tahm – C, värvainetes, rehvide täiteks Süsi – C, adsorbent (imab endasse teisi aineid), filtrites Kvartsklaas – Na2O * CaO * 6SiO2, laseb läbi UV-kiirgust Klaas – Na2O * CaO * 6SiO2 Tsement – CaCO3 + savi, ehituses Betoon – tsement + vesi + liiv/kruus, ehituses Portselan – savi, keraamika, ehted Asbest – eterniit Kvarts – SiO2, klaasi tootmine 10.Keskkonnaprobleeemid mittemetallide seisukohalt, mis põhjustab, tagajärjed
Amiinid Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, kus vesiniku aatomid on asendatud süsi- vesinikega. Eristatakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine, kus orgaanilise ainega on vastavalt asendatud kas üks, kaks või kolm vesinikku. Amiinid tekivad orgaaniliste materjalide mikrobioloogilisel lagunemisel [Aminohapped valgud (lagunemine) amiinid], eriti õhuhapniku puudumisel, levitades sealjuures ebameeldivat roiskumislõhna. Seetõttu nimetatakse neid ka laibaaineteks. Amiinidevahelised sidemed on nõrgad ning nad oksüdeeruvad kergesti mitmete ainete toimel. Lihtsamad amiinid on toatemperatuuril gaasilised, alates C12 tahked. Vähe süsinikke sisaldavad amiinid on vees lahustuvad, süsinike arvu kasvades lahustuvus väheneb. Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides. Näiteks etüülamiin ja trietüülamiin takistavad raua roostetamist. Samuti on amiinidel mõju or...
LÄMMASTIK Tähtsamad lämmastikuühendid: Lämmastik on väga tähtsaks keemiliste ühendite moodustajaks. Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste –3 kuni +5. Lämmastikuühendeid kasutatakse väga suurtes kogustes väetistena, aga ka lõhkeainete valmistamisel, orgaanilises sünteesis, nitrovärvide tootmisel jm. Tähtsamateks lämmastikuühenditeks on: Ammoniaak (NH3) – värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas, lahustub hästi vees. Ammoniaagi vesilahust nimetatakse ammoniaakhüdraadiks ning tema 5%-line vesilahus on nuuskpiiritus. (NH3 ∙ H2O), mida kasutatakse minestuse korral. Lämmastikhape (NHO3) – tugev hape, värvuseta, terava lõhnaga, vedelik. Ammoniumsoolad Lämmastikoksiidid Soolad – (nitraadid) K-, Na-, Ca- ja NH4 – sooli nimetatakse ka salpeetriteks. Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa, õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Lämmastikku leidub mineraalides...
Tahm on kõigep uhtam süsinik ja koosneb grafiidi kristallidest Kasutus: trükivärvid, llõhkeained, kummitööstus Süsiniku tähtsamad ühendid Vingugaas tekib kütuse mitte täielikul põlemisel 2c + o2 = 2co Füüsiline: värvuseta, lõhnata, mürgine gaas Tekitab peavalu, oksendamist, pea ringlemist Vingugaas reageerib veresoleva hemoglobiiniga, tekib mürgine ühend, mis takistab hapnikukandumist organismi Esmaabi vingu mürgituse puhul: värske õhk, nuuskpiiritus, kange tee Süsihappegaas tekib kütuse täielikul põlemisel c +o2 =co2 Tekib käärmisel, kõdunemisel, välja hindamisel -värvuseta, lõhnata, nõrga hapuka maitsega, vees lahustub hästi Kasutamine tulekustutid, gaseeritud joogid, kuiv jää Co2 + h20=h2co3 Ei põle ega toeta põlemist
Hüdroksiidid e. alused Hüdroksiidid koosnevad metallioonist Me+.... ja hüdroksiidiooni(de)st OH- Hüdroksiidide nimetused ja valemid Nimetused · Püsiva o.-a.-ga metalli puhul: Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid · Muutuva o.-a.-ga metalli puhul: Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid Valemis hüdroksiidioonide arvu määrab metalliooni laeng: Fe+3(OH-1)3 Kirjuta järgmiste aluste nimetused: · Fe(OH)3 · Zn(OH)2 · KOH · Fe(OH)2 · Ca(OH)2 · Cr(OH)3 · LiOH Kontrolli aluste nimetusi · Fe(OH)3raud(III)hüdroksiid · Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid · KOH kaaliumhüdroksiid · Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid · Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Cr(OH)3 kroom(III)hüdroksiid · LiOH liitiumhüdroksiid Koosta järgmiste aluste valemid: · naatriumhüdroksiid · magneesiumhüdroksiid · vask(II)hüdroksiid · alumiiniumhüdroksiid · baariumhüdroksiid · kaaliumhüdroksiid · mangaan(II)hüdroksiid · liitiumhüdroksiid Kontrolli aluste valemeid · naatr...
· Allotroopia üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. · Sublimatsioon aine muutub tahkest otse gaasiks. · Halogeen VII A rühma elemendid. · Kalkogeen VI A rühma elemendid. (mittemetallid) · Penteel V A rühma elemendid. · Tetreel IV A rühma elemendid. (mittemetallid) · Väärisgaasid VIII A rühma elemendid. · Nuuskpiiritus NH3 10% lahus · Kuningvesi H2SO4 + HNO3 konsentreeritud segu ½ vahekorras 2. Mittemetalli aatomite ehituse iseärasused. · Aatomitel tuumalaeng suhteliselt suur. · Aatomi raadius on suhteliselt suur. · Aatomite väliskihil on 4-7 elektroni (v.a. Boor) · Suhteliselt suur elektronegatiivsus. 3. Miks võivad mittemetallid olla keemilistes reaktsioonides nii oksüdeerijad kui ka redutseerijad?
Alused on hüdroksiidid, mis koosnevad enamasti metallioonist ja hüdr. ioonist OH-.(nt.NaOH,Mg(OH)2,Al(OH)3,Fe(OH)2)Hüdr.ioonide arv aluse valemis sõltub metalliiooni laengust.Vees lahustuvad hüdr.on leelised.Liigitamine:1)Vees lahustuvad alused-leelised,IA ja IIA(alates Ca)rühma metallide hüdroksiidid.2)Vees mittelahustuvad e.rasklahust uvad alused.Kõik ülejäänud alused.Nimetamine:Püsiva metalli o.-a.pu hul->metalli nimi+hüdr.(nt.KOH->kaaliumhüdroksiid,Mg(OH)2->ma gneesiumhüdr)Muutuva metallio.-a.puhul->metalli nimi+metalli o.-a. +hüdr(nt.Fe,Cr,Mn,Cu,Pb,Su)Cu(OH)2->vask(II)hüdr.Fe(OH)3->raud (III)hüdr.Füüs.omadused:1)Leelised:valged kristalsed ained,hügrosko opsed-seovad õhustvell,sööbivad,värvivad indik(fenoolftaleiin-ff)ff värvitu-aluseline keskkond-lillakasroosa,käega katsudes tunduvad libedad. 2)Rasklahust.alused:ei lahustu vees,enamasti värvilised ühendid,ei ole sööbivad,ei anna lahusesse hüdr.ioone ning seetõttu indikaatorite värv...
Aine Omadused Saamin Kasutami Veel Ühendid e ne omadusi Vesinik Värvitu, lõhnatu Tööstuses, Ammoniaagi H2; kerge, hästi Hüdriidid. (KH, CaH2). gaas, kerge, laboris süntees, difundeeruv. Toa Võivad olla happelised, hea soojusjuht, raketikütusen temp reag ainult aluselised või vees lahustub a, fluoriga, amforteersed halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O raske D2O raske vesi. +4C juures. saab ...
Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall ...
· Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui ammooniumsoolad on väga olulised: väetised, lõhkeained, tooraine keemia- tööstuses jne... · Oksiidid NO (värvuseta mürgine gaas), NO2 (pruunika värvusega, terava
HPO4(laeng 2-) <--> H(laeng+) + PO4(laeng 3-) 4.) H2S2O5 <--> H(laeng+) + HS2O5(laeng-) HS2O5(laeng-) <--> H(laeng+) + S2O5(laeng 2-) (2) Aluste dissotsatsioonid. 1.) NaOH --> OH(laeng-) + Na(laeng+) 2.) Mg(OH)2 --> OH(laeng-) + MgOH(laeng+) MgOH(laeng+) --> OH(laeng-) + Mg(laeng 2+) Ammoniaakhüdraat: NH3 korda H20 <--> NH4(laeng+) + OH(laeng-) ehk nuuskpiiritus. (3) Soolade dissotsatsioon. -Lihtsoolad (ühes astmes). 1.) NaCl --> Na(laeng+) + Cl(laeng-) 2.) K2SO4 --> 2K(laeng+) + SO4(laeng 2-) 3.) Fe2(SO3)3 --> 2Fe(laeng 3+) + 3SO3(laeng 2-) -Vesiniksoolad (astmeliselt). 1.) MgOHBr --> MgOH(laeng+) + Br(laeng-) MgOH(laeng+) --> OH(laeng-) + Mg(laeng 2+) 2.) (CaOH)2CO3 --> 2CaOH(laeng+) + CO3(laeng 2-) CaOH(laeng+) <--> OH(laeng-) + Ca(laeng 2+) Vee dissotsatsioon
Looduses taimed saavad mullast. Lämmastiku toimel lõpuks happevojhmaks · Lämmastik ja Fosfor Väliskihis 5 elektroni Positiivne oksüdatsiooniaste on siis kui ühendites hapniku ja elektormagnetiivsemate. Lämmastik esineb looduses lihtainena Ammoniaak ja ammonjaakhüdraat Ammoniaak (NH3) on kõige tähtsam lämmastikuühendeid 1. värvusetu 2. õhust 2 korda kergem 3. kui palju on ka mürgine 4. kahjustab silmi 5. amoniaagi 10 % lahus = nuuskpiiritus Ammoniaak lahustub hästi vees ja tekib ammoniaakhüdraat Ammooniumsoolad 1. ebapüsivad 2. kuumutamisel lagunevad 3. sade valge Ammooniumioonide tõestamine lahuses tuvastatakse lõhna või märja indikaator paberi järgi Redutseerivate omadustega Põleb õhus ja veel paremini põleb hapnikus moodustades lämastiku ja veeauru 4NH3 +3O2 = 2N2 +6H2O Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1. punakaspruuni värvusega 2
o On happeline oksiid, seega reageerib alustega ja aluseliste oksiididega o Amooniumsoolad kuumutamisel o SO2+2NaOHNa2SO3+H2O o NH4ClNH3+HCl Kasutatakse kasvuhoonete desifitseerimiseks Kasutamine: pesuvahendites, külmutusseadmetes ja jahutusvedelikes, nuuskpiiritus, SO3 puhastusvahendites, lämmastikväetiste tootmisel, lämmastikhappe tootmisel toorainena Füüsikalised omadused :Hüdroskoopne; Kergesti lenduv; Õli taoline; Toa temp vedelik; Lämmastiku oksiidid Värvitu N2O; NO; NO2 e. N2O4; N2O5
hingamisteedele.plahvatusohtlik kuumutamise, löögi või hõõrdumise tagajärjel.laguneb plahvatuslikult kuumutamisel üle 538 kraadi.tundlik mehaanilise mõjutamise suhtes. Kustutamine:Vesi vôi pihustatud vesi tulekahju varases staadiumis. Kasutatakse ka lõhkekehades Samuti vaht, kuid vältida kustutamisel kemikaalide kasutamist, mis vôivad NaNO2ga reageerida. Lõhnatu, valge kuni kollakas, tahke kristalliline. Ammooniumhüdroksiid ehk nuuskpiiritus Aine on sööbiv,kuid ise ei põle Kokkupuutel nahaga on söövitava toimega: punetus, põletus, valu, villid. Reaktsioonil metallidega eraldub plahvatusohtlik gaas: vesinik. Moodustab paljude sooladega (nt. KNO 3) plahvatusohtlike segusid. Aine on keskkonnaohtlik. Aine aurustub lahusest, põhjustades ümbruskonna saastumist. 25% ammoniaakvesi on tugevatoimeline lämmastikväetis, mis mahavalgununa kahjustab taimestikku ning veekogusse sattununa mürgitab sealset
Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides, inertse keskkonna loomiseks, et vältida hõõgniidi kiiret läbipõlemist, säilitus- ja pakkegaasina toidupakendites. Vedelat lämmastiku kasutatakse materjalide sügavjahutamiseks ja säilitamiseks. Tuntumate ühendite iseloomustus: NH3 Ammoniaak on värvusetu, terava lõhnaga, õhust 2x kergem, vee ülihästi lahustuv gaas. Ammoniaak on mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamilihaste krampi. Kerge kerge lahusena on ta nuuskpiiritus, mis mõjub ergutavalt.Õhus leidub lämmastikku vabal kujul, kuid lämmastiku molekulid on passiivsed, ja ühendeid on väga raske saada. Ammoniaagi saamismeetodid väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad ning tekib Ammoniaakhüdraa on ebapüsiv ja laguneb kergesti gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks.NH3 + H2O çèNH3*H2O N2O dilämmastikoksiid ehk naerugaas. Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga,
siksakahelad) • monokliinne väävel (S8 molekulidest, nõeljad kristallid) 5. Lämmastik ja fosfor. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta lämmastiku ja fosfori allotroope (võrdle neid). N • aatomite vahel kolmikside -> kõige püsivam lihtaine • maitseta, lõhnata, värvusetu gaas • vees vähe lahustuv • õhust kergem Kasutusalad: • NH3 – elektripirnides, lahj. nuuskpiiritus (mürgine,värvusetu, terava lõhnaga, kahjustab silmi) • vedel N – ainete jahutamine väga madala temp.-ni • NO, lämmastikoksiid – automootoris • NaHCO3, NH4HCO3, (NH4)2CO3 – kergitusaine taignale • NH4NO3, KNO3 – lämmastikväetised • HNO3 – lämmastikhape • N2O, nitro, naerugaas - narkoosiks Allotroobid puuduvad! P Allotroobid: • P4 valge fosfor – valge tahke aine, võib iseenesest süttida, ei kustu veega, mürgine, pimedas
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
Kõrgel temp. sidemed nõrgenevad ning ta muutub aktiivsemaks. Füüsikalised om. : maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas, vees vähelahustuv, õhust kergem, keemistemp. madalam kui hapnikul. Lämmastikku saadakse laboratoorselt NH4NO2 kuumutamisel N2 + 2H2O. Kõrgel temp. reageerib lämmastik hapnikuga, tekib lämmastikoksiid. Kõrgel temp. reageerib mitmete metallidega ning eritingimustel ka vesinikuga. NH3: · Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas, mürgine, nuuskpiiritus · Lahustub väga hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3*H2O · Dissotseerub andes lahusesse ammoonium- ja hüdroksiidioone · Reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad, need soolad lahustuvad vees hästi. Nad on väga ebapüsivad ning kuumutamisel lagunevad kergesti. NH4Cl NH3 + HCl(g) NH4Cl + NaOH (kuumutamine) NH3 + H2O + NaCl ; NH4Cl + NaOHNH3*H2O + NaCl Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Ammoniaak põleb õhus
Nihestuse tunnuseks- võimetus jäset liigutada ja tugev valu. Kahjustatud liigeste kontuurid on võrreldes tervega tunduvalt väljaulatuvamad, liigesepiirgond on pundunud verevalumi tagajärjel. Liigesele tuleb tagada rahu fikseeriva köidise pealepanekuga, kuni arsti tulekuni. NB! K-K-K reegel! K- külm K- Kompressioon K- Kõrgele Minestuse esmaabi: Asend - Käed jalad üles vabasta minestanu kraest ja vööst nuuskpiiritus. Tavaliselt toibub minestanu 2-3 min vältel. Pikemaaegse minestuse korral kutsu kiirabi. Lihaskramp- iseloomulik on mingi teatud lihasgrupi kokkutõmbumine ning liigutamine ei ole võimalik... ...mitteküllane eelsoojendus Suur vedeliku kaotus nt kuuma ilmaga. Samuti magneesiumi ja kaaliumipuudus. Süsivesikutevaene toit Mitteküllane venitamine Esmaabi- Lihaste venitamine (venitusaeg minimaalselt 7sek) Lihaste lõdvestamine peale venitust.
Kuigi reeglina on kõik olmekemikaalid, nende hulgas ka mürkkemikaalid, inimesele kahjutud kui järgida täpselt märgistust ja kasutusjuhendit ning kasutada iga vahendit ettenähtud otstarbel, tuleks siiski kaaluda nende kasutamise otstarbekust ning võimalusel valida tervise- ja loodussõbralikke vahendeid. Puhastustöid on võimalik läbi viia ka terve rea koduses majapidamises leiduvate vahenditega, mis ei ole nii ohtlikud ei tervisele ega ka keskkonnale. Mõned näpunäited: · nuuskpiiritus lahustab rasva ja poonimisvaha jääke, muudab klaaspinnad läikivaks (1 2 sl liitri vee kohta); · söögisooda puhastab nii keemiliselt (lahustab rasva) kui mehaaniliselt (küürib), eemaldab lõhnu, poleerib, eemaldab pindadelt plekke; · booraks valgendab, desodoreerib, kaitseb hallituse eest, eemaldab plekke; · kartuli- või maistärklis puhastab ja desodoreerib vaipkatteid; · ketsup puhastab vaske;
· Vöga kõrgel temperatuuril(3000C) reageerib lämmastik hapnikuga ja moodustub lämmastiktioksiid. Kõrgel temperatuuril võib lämmastik reageerida ka erinevate metallide (moodustades nitride) ja eritingimustel ka vesinikuga moodustades amoniaaki NH .Lihtainena kasutatakse lämmastiku näiteks elektripirnides et hõõgniit kiiresti läbi ei põleks. Vedelat lämmastiku kasutatakse asjade jahutamisel väga madalatele temperatuuridele. · Amoniaak (NH ) nuuskpiiritus, Amoniaagihüdraat (NH xH O), Amoniaagi soolad(tekkivad amoniaakhüdraadi ja happe reageerimisel) amooniumnitraat on väetis aga teda kasutatakse ka lõhkeainetes. Kergitusainena taignas kasutatakse NaHCO ,NH HCO kui ka (NH ) CO · Lämmastik oksiidid runrumad on NO ja NO . Dilämmastikoksiid N O ehk naerugaas on kasutuses narkoosis.Lämmastik hape on tugev hape ja temast moodustavad soolad ehk
ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. Aju tüveosas asuvad · Retikulaarformatsioon (võrkmoodustis), koosneb närvirakkudest ja tuumadest, on seotud teiste aju osadega. Siit ajukoorde suunduvad impulsid suurendavad selle aktiivsust, retikulaarformatsioonist sôltub une ja ärkveloleku seisund. R.-i aktiivsust tôstab näiteks adrenaliin vôi nuuskpiiritus. R.-i kaudu mõjuvad arvatavasti paljud ravimid. Ärkvelolekuks on vajalik teatud elunditest lähtuvate impulsside miinimum - seega väsimuse korral külma dussi vôttes tôstame vôrkmoodustise aktiivsust. Aju poolkerade töö sõltub võrkmoodustise aktiveerivast ja toniseerivast môjust. · Limbiline süsteem on osa ajukoorest ja koorealustest tuumadest, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga.
11. Seedetraktihäirete korral probiootikumid (Lacto7,Gefilus,Protexin jt), kõhupuhituse korral aktiivsöe tabletid, diosmektiit(Smecta), gaasivastased vahendid näit. simetikoon (Espumisan). Imikutel gaasivastasena on kasutusel samuti simetikoon (Sab Simplex, Espumisan) vöi dimetikoon (Cuplaton). Lühiajalise kõhukinnisuse korral aitavad linaseemneõli või senna tabletid, samuti laktuloos( näit. Duphalac) 12. Nuuskpiiritus 13. Põiepõletikku leevendavad ravimteed (leesikas, kaselehed, petersell), jõhvikatabletid ja Urosept 14. Haavahooldusvahendid: (side, plaastrid,haavapuhastusvahendid 3%H2O2, Octenisept, Cutasept vms.), ühekordselt kasutatavaid kummikindaid, kraadiklaas, käärid. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://www.rescue.ee/182 - Hädaabinumber 112 2. www.esmaabi
4.3 Kas lahuses on ülekaalus molekulid või ioonid (millised ioonid): a) H 2SO4, b) Na2SO4, c) H2S, d) NH3·H2O 4.4 Arvuta hüdroksiidioonide kontsentratsioon (mol/dm3) ammoniaakhüdraadi (NH3·H2O) lahuses, kui ammoniaakhüdraadi kontsentratsioon on 0,15 mol/dm3 ja dissotsiatsiooniaste on 1%. (Vastus: 0,0015 mol/dm3) 4.5 Argielus puutume kokku mitmete elektrolüütide lahustega: akuhape, lubjapiim, seebikivi lahus, äädikas, nuuskpiiritus. Kasutades õpikut või teatmeteoseid leia nende valemid ning milliseid ioone need lahused sisaldavad! 4.6 Ühes liitris vees lahustati ära 1mool vesinikkloriidi ja 1 mool kaltsiumkloriidi. Mitu mooli kloriidioone sisaldus saadud lahuses arvestusega, et dissotsiatsioon oli täielik? 5. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses (pH=7) on vesinik- ja hüdroksiidioone võrdselt: cH+ = cOH- = 10-7 mol/dm3
NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi väga tugev leelis, valge tahke aine, lahustub hästi vees, seob tugevasti õhuniiskust, sellest saab seepi. Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi CaO+H 2OCa(OH)2, lahustub vees suhteliselt vähe, lubjapiim vee ja kustutatud lubja segu; lubjavesi tugevate aluseliste omadustega lubjapiima filtraat; lubimört kustutatud lubja, liiva ja vee segu. NH3*H2O ammoniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus Aluseline oksiid alusele vastav metalli oksiid. Ühinemisreaktsioon reaktsioon, kus kaks või enam ainet ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Energia eraldub. [aluseline oksiid (NB! Ainult IA ja IIA metallide oksiidid) + vesi alus] Lagunemisreaktsioon reaktsioon, kus aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Energia neeldub. [alus (NB! Ei lagune IA rühma hüdroksiidid) t ° aluseline oksiid + vesi]
tooraine N2 Värvusetu, Õhu peamine Inertne, kõige Pole Amoniaak Lämmasti lõhnata ja koostis osa vähem aktiivsem 10% vesilahus k maisteta 78% gaas, ei astu on nuuskpiiritus, gaas. keemilistesse kastatakse reaktsioonidesse. meditsiinis. HNO3, lämmastik hape, tugev
ÜLD Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda ja on ebaesteetiline ning häiriv. Mustus aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: muudab pinna välimust vähendab ruumide esinduslikkust nõrgendab hügieenilisust halvendab tööohutust põhjustab pindade enneaegset kulumist Mustus koosneb keemiliselt ja füüsikaliselt omadustelt erinevatest orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Puhtuseprotsessis osalevad tegurid: keemia+vesi ...
Ei anta külmkäivitusvoolu suurust, akude käivitusomadused on 35...40% madalamad kui sarnastel käivitustüüpi pliiakudel. Kasutatakse eriti suurte koormuste tingimustes, osalt ka veojõu tarvis. Tähis S. Aku hooldus ·igapäevane hooldus Laadimise ja korrasoleku kontroll ·1x kahe nädala jooksul Aku kinnituse ja juhtmete kinnituse kontroll ·generaatori ajamirihma pingsuse kontroll Aku väline puhastamine ·aku kaanele sattunud elektrolüüt eemaldatakse nuuskpiiritus lahusesse kastetud lapiga Aku klemmide ja juhtmeotsakeste puhastamine · Oksiid, mustus ja niiskus põhjustavad aku isetühjenemist. Kaanele sattunud elektrolüüt juhib voolu nii palju, et aku tühjeneb täielikult 10...20 päevaga. Võimaluse korral tuleks elektrolüüt nuuskpiirituse või naatriumkarbonaadi 5%-lise vesilahusega neutraliseerida ja seejärel pesta ning kuivatada nii, et kemikaalid ei satu aku sisemusse. Elektrolüüdi taseme kontroll
Inertgaas on gaas, mis tavatingimustel mitte millegagi ei reageeri (keemiliselt passiivne, nt. lämmastik). 3) Õhu koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ning 1% teisi aineid (CO 2, Ar jt.) 4) Lämmastikku leidubb mineraalide koostises, peamiselt nitraatidena (NaNO 3, KNO3 jt.). Elusorganismides kuulub valkude ja nukleiinhapete koostisesse. 1) Iseloomustada ammoniaaki. (valem, saamine, toime inimesele) 2) Nuuskpiiritus, kasutusalad. 1) Ammoniaak (NH3) on üks tähtsaimatest lämmastikuühenditest. See on spetsiifilise terava lõhnaga ning suures koguses sissehingamisel võib tekitada lämbumist, samas on see ka ohtlik silmadele. Seda saadakse ammooniumkloriidi ja kaltsiumhüdroksiidi (või mõne muu leelise) segu soojendamisel või ammoniaagi vesilahuse soojendamisel. 2) 10%'list ammoniaagi vesilahust tuntakse nuuskpiiritusena, mida kasutatakse meditsiinis oma
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
Happepiisad tekitavad aga kesti korral. kehal ohtlikke põletusi ja riietel sööbeauke. Katmata keha- Samal ajal kontaktide puhastamisega kontrollitakse osadele ja riietele sattunud elektrolüüt tuleb kõhe külma vasara liikuvust ja tema vedru pingust (ca 300 ... 400 gf). vee ja seebiga maha pesta. Happe neutraliseerimiseks peab Kontaktivahe reguleerimist käsitleti lk. 208. käepärast olema soodalahus või nuuskpiiritus. Ohtu vähen- Kondensaatori kontrollimine. Rikkis kondensaatori puhul dab kaitseprillide, kummipõlle ja -kinnaste käsutamine. mootor töötab ainult väikestel pööretel ja vahelejätmisega, Pärast elektrolüüdi j ahtumist mõõdetakse selle tihedust käivitub raskelt ning kontaktid sädelevad tugevasti. tihedusmõõdikuga (vt. joon. 141). Kui tihedus on ettenäh-
Vaid väga harva on võimalik iseloomuliku lõhna või esinemiskuju järgi aine ära tunda; pakendi või mahuti (vaadid, happeballoonid, gaasipudelid …) liik ja kuju on siiski olulised vihjed. Gaasiline Gaasina Metaan, kloor, süsinikmonooksiid Auruna Bensiiniaurud, lahustiaurud Vedel Puhta ainena Eeter, nitroglütseriin, äädikhape Lahusena Sinihape, soolhape, nuuskpiiritus Tahke Pulbrina Kahjurite tõrjevahendid Kompaktse ainena Kaltsiumtsüaniid, fosfor 648 Toimeviis Kahjulike ainete toimed jagatakse mehhanismi järgi füüsikalisteks toimeteks (mehaaniline, termiline, kiiritav), keemilisteks toimeteks (toksiline, söövitav) ja bioloogilisteks toimeteks (nakatav, toksiline ja sensibiliseeriv). Kahjustuse oht kahjuliku aine tõttu tekib eelkõige otsese kontakti korral, nt gaaside ja aurude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
