Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2 Ooleum SO3-ga rikastatud HSO4
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
kujude valmistamiseks ja lahaste tegemiseks ning ehitusmaterjalina. ALUSED NaOH alus ; naatriumhüdroksiid ehk seebikivi 4NaOH = 2Na2O + 2H2O Ta on valge tahke aine, mis lahustub väga hästi vees, eraldades seejuures palju soojust.Tah- ke NaOH seob õhu käes seismisel tugevasti õhuniiskust, seetõttu tuleb teda säilitada õhukin- dlalt suletud anumas. Rasvade keetmisel naatriumhüdroksiidiga on võimalik saada seepi. NH3 x H2O alus ; ammooniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus NH3 ammooniaak -> vesilahus -> nuuskpiiritus Ammooniaak lahustub vees hästi, moodustades ammooniaakhüdraadi. Varem nimetati ammoo- niaakhüdraadiks ja kirjutati valem NH4OH. Seda kasutatakse meditsiinis. (Nt.: minestuse korral) Looduses on ammooniaaki laipade kõdunemisel või mädanemisel. OKSIIDID CO2 oksiid ; süsinikdioksiid ehk süsihappegaas C + O2 = CO2 Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdumisprotsessidel.Labora-
AMMONIAAK N +7 | 2) 5) H +1 | 1) Ehitus 2p 1s 2s polaarne kovalentne side 1) värvuseta Füüsikalised 2) iseloomuliku terava lõhnaga (nuuskpiiritus) omadused 3) mürgine 4) õhust kergem (M=17g/mol) 5) lahustub hästi vees, moodustades ammoniaakhüdraadi NH3 + H2O NH4 + OH 1) põlemine (võib ka süttida) Keemilised 4NH3 + 3O2 6H2O + 2N2 omadused 2) katalüütiline oksüdeerumine (Plaatinaga) 4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO 3) reageerimine hapetega 2NH3 + H2SO (NH4)2SO4
Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid Teemant Süsinik Põrgukivi Hõbenitraat Vesi Divesinikoksiid Väävelvesinik Divesiniksulfiid Vesiklaas Naatriumsilikaat Kvarts Ränidioksiid Apatiit Kaltsiumfosfaat Nuuskpiiritus Ammoniaagi vesilahus Põdrasarvesool Ammooniumkarbonaat Ooleum Vääveltrioksiidi lahus väävelhappes Korund ränidioksiid Smirgel ränidioksiid Triitium Üliraske vesinik Püriit Raud II sulfiid Kassikuld Raud II sulfiid Teras Raua ja süsiniku sulam (C < 2%) Seatina plii
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta
9. , Paukgaas – 2H2O, tekib, kui hapnikku pole piisavalt Hüdriidid – H- , kui vesinik on oksüdeerija (reageerides metalliga) Kloorivesi – Cl2 + H2O, kasutatakse bakterite eemaldamiseks Joodidinktuur – I2, haavade puhastamiseks Fosfaan – PH3, soo virvatuled Superfosfaat – Ca(H2PO4)2, väetis Kips- CaSO4, meditsiinis Nitriid – HNO2, ebapüsiv hape Karbiid – Ammoniaakhüdraat – NH3 * H2O; nuuskpiiritus Tahm – C, värvainetes, rehvide täiteks Süsi – C, adsorbent (imab endasse teisi aineid), filtrites Kvartsklaas – Na2O * CaO * 6SiO2, laseb läbi UV-kiirgust Klaas – Na2O * CaO * 6SiO2 Tsement – CaCO3 + savi, ehituses Betoon – tsement + vesi + liiv/kruus, ehituses Portselan – savi, keraamika, ehted Asbest – eterniit Kvarts – SiO2, klaasi tootmine 10.Keskkonnaprobleeemid mittemetallide seisukohalt, mis põhjustab, tagajärjed
Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides. Näiteks etüülamiin ja trietüülamiin takistavad raua roostetamist. Samuti on amiinidel mõju organismi meeleolule, mõningaid amiine leidub narkootikumide koostises. Toidu kaudu saadavad amiinid põhjustavad hea tuju. Amiinid on aminohapete koostises, mis moodustavad DNA ja palju erinevaid valke. Ammoniaak, mida kasutatakse inimese äratamiseks/minestamise ära hoidmiseks on nuuskpiiritus. Amfetamiin on stimulant (äratab üles, vähendab väsimust ja söögiisu,suurendab keskendumis-võimet) Aine Valem Omadused Kasutamine Muu Alfa-metüül- C9H13N Lahustuvus on 50- Ravim narkolepsia, fenetüülamiin 100g/L ehk 5-10g aktiivsus- ja 100g H2O kohta tähelepanuhäire vastu; (amfetamiin)
Lämmastik on väga tähtsaks keemiliste ühendite moodustajaks. Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste –3 kuni +5. Lämmastikuühendeid kasutatakse väga suurtes kogustes väetistena, aga ka lõhkeainete valmistamisel, orgaanilises sünteesis, nitrovärvide tootmisel jm. Tähtsamateks lämmastikuühenditeks on: Ammoniaak (NH3) – värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas, lahustub hästi vees. Ammoniaagi vesilahust nimetatakse ammoniaakhüdraadiks ning tema 5%-line vesilahus on nuuskpiiritus. (NH3 ∙ H2O), mida kasutatakse minestuse korral. Lämmastikhape (NHO3) – tugev hape, värvuseta, terava lõhnaga, vedelik. Ammoniumsoolad Lämmastikoksiidid Soolad – (nitraadid) K-, Na-, Ca- ja NH4 – sooli nimetatakse ka salpeetriteks. Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa, õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Lämmastikku leidub mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tšiili salpeeter
Tahm on kõigep uhtam süsinik ja koosneb grafiidi kristallidest Kasutus: trükivärvid, llõhkeained, kummitööstus Süsiniku tähtsamad ühendid Vingugaas tekib kütuse mitte täielikul põlemisel 2c + o2 = 2co Füüsiline: värvuseta, lõhnata, mürgine gaas Tekitab peavalu, oksendamist, pea ringlemist Vingugaas reageerib veresoleva hemoglobiiniga, tekib mürgine ühend, mis takistab hapnikukandumist organismi Esmaabi vingu mürgituse puhul: värske õhk, nuuskpiiritus, kange tee Süsihappegaas tekib kütuse täielikul põlemisel c +o2 =co2 Tekib käärmisel, kõdunemisel, välja hindamisel -värvuseta, lõhnata, nõrga hapuka maitsega, vees lahustub hästi Kasutamine tulekustutid, gaseeritud joogid, kuiv jää Co2 + h20=h2co3 Ei põle ega toeta põlemist
Hüdroksiidid e. alused Hüdroksiidid koosnevad metallioonist Me+.... ja hüdroksiidiooni(de)st OH- Hüdroksiidide nimetused ja valemid Nimetused · Püsiva o.-a.-ga metalli puhul: Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid · Muutuva o.-a.-ga metalli puhul: Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid Valemis hüdroksiidioonide arvu määrab metalliooni laeng: Fe+3(OH-1)3 Kirjuta järgmiste aluste nimetused: · Fe(OH)3 · Zn(OH)2 · KOH · Fe(OH)2 · Ca(OH)2 · Cr(OH)3 · LiOH Kontrolli aluste nimetusi · Fe(OH)3raud(III)hüdroksiid · Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid · KOH kaaliumhüdroksiid · Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid · Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Cr(OH)3 kroom(III)hüdroksiid · LiOH liitiumhüdroksiid Koosta järgmiste aluste valemid: · naatriumhüdroksiid · magneesiumhüdroksiid · vask(II)hüdroksiid · alumiiniumhüdroksiid · baariumhüdroksiid · kaaliumhüdroksiid · mangaan(II)hüdroksiid · liitiumhüdroksiid Kontrolli aluste valemeid · naatr...
· Allotroopia üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. · Sublimatsioon aine muutub tahkest otse gaasiks. · Halogeen VII A rühma elemendid. · Kalkogeen VI A rühma elemendid. (mittemetallid) · Penteel V A rühma elemendid. · Tetreel IV A rühma elemendid. (mittemetallid) · Väärisgaasid VIII A rühma elemendid. · Nuuskpiiritus NH3 10% lahus · Kuningvesi H2SO4 + HNO3 konsentreeritud segu ½ vahekorras 2. Mittemetalli aatomite ehituse iseärasused. · Aatomitel tuumalaeng suhteliselt suur. · Aatomi raadius on suhteliselt suur. · Aatomite väliskihil on 4-7 elektroni (v.a. Boor) · Suhteliselt suur elektronegatiivsus. 3. Miks võivad mittemetallid olla keemilistes reaktsioonides nii oksüdeerijad kui ka redutseerijad?
Aluste indik.on lakmus-sinine,metü-oranz,fflillakasp.,univers
aalindik-rohekas.pH näitab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses.Hap
peline keskkond pH<7,H+>OH-(H3PO4).Aluseline pH>7,H+
NH3(ammoniaak), mis komponent fraktsioneeri külmutussead Kõrgel temp on iseloomuliku val metes, reageerib lõhnaga värvitu gaas. destillatsioon laboris, paljude N2O naerugaas il meditsiinis metallide ja NO värvitugaas (nuuskpiiritus) mittemetallideg NO2 pruun, a, ebameeldiva moodustades lõhnmaga, mürgine nitriite gaas Fosfor Kaltsiumfosf tikutööstuses Fosfiidid
· lahustuvad vees hästi I A metallid + OH = leelis Olulised: LiOH, NaOH(seebikivi), KOH. Ülejäänud: RbOH, CsOH, FrOH. 2) Keskmised alused II A rühma metallid +OH = leelismuldmetallid Olulised: Be(OH)2, Mg(OH)2, Ca(OH)2. Teised: Sr(OH)2, Ba(OH)1, Ra(OH)2. 3) Nõrgad lahused · ei lahustu vees Al(OH)3, Cu(OH)2, CuOH, Fe(OH)3, Fe(OH)2. Tuntud: NaOH. (seebikivi) · väga söövitav · NaOH + rasv + tuhk = seep · valge, tahke · reageerib õhuniiskusele Nuuskpiiritus. · NH3 * H2O = NH3OH ( ammoniaakhüdriid) · terava lõhnaga · mürgine vedelik Kustutatud lubi. · CaO + H2O -> Ca(OH)2 · ehitussegud - lubimört MITTEMETALLIOKSIID + VESI -> HAPE SO3 + H2O -> H2SO4 METALLIOKSIID + VESI -> ALUS CaO + H2O -> Ca(OH)2 Reaktsioonid alustega. 1) Lagunemisreaktsioon Ca(OH)2 -> CaO + H2O 2NaOH - Na2O + H2O energia neeldub 2) Neutralisatsioonireaktsioon HAPE + ALUS = SOOL + VESI
· Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui ammooniumsoolad on väga olulised: väetised, lõhkeained, tooraine keemia- tööstuses jne... · Oksiidid NO (värvuseta mürgine gaas), NO2 (pruunika värvusega, terava
HPO4(laeng 2-) <--> H(laeng+) + PO4(laeng 3-) 4.) H2S2O5 <--> H(laeng+) + HS2O5(laeng-) HS2O5(laeng-) <--> H(laeng+) + S2O5(laeng 2-) (2) Aluste dissotsatsioonid. 1.) NaOH --> OH(laeng-) + Na(laeng+) 2.) Mg(OH)2 --> OH(laeng-) + MgOH(laeng+) MgOH(laeng+) --> OH(laeng-) + Mg(laeng 2+) Ammoniaakhüdraat: NH3 korda H20 <--> NH4(laeng+) + OH(laeng-) ehk nuuskpiiritus. (3) Soolade dissotsatsioon. -Lihtsoolad (ühes astmes). 1.) NaCl --> Na(laeng+) + Cl(laeng-) 2.) K2SO4 --> 2K(laeng+) + SO4(laeng 2-) 3.) Fe2(SO3)3 --> 2Fe(laeng 3+) + 3SO3(laeng 2-) -Vesiniksoolad (astmeliselt). 1.) MgOHBr --> MgOH(laeng+) + Br(laeng-) MgOH(laeng+) --> OH(laeng-) + Mg(laeng 2+) 2.) (CaOH)2CO3 --> 2CaOH(laeng+) + CO3(laeng 2-) CaOH(laeng+) <--> OH(laeng-) + Ca(laeng 2+) Vee dissotsatsioon
Looduses taimed saavad mullast. Lämmastiku toimel lõpuks happevojhmaks · Lämmastik ja Fosfor Väliskihis 5 elektroni Positiivne oksüdatsiooniaste on siis kui ühendites hapniku ja elektormagnetiivsemate. Lämmastik esineb looduses lihtainena Ammoniaak ja ammonjaakhüdraat Ammoniaak (NH3) on kõige tähtsam lämmastikuühendeid 1. värvusetu 2. õhust 2 korda kergem 3. kui palju on ka mürgine 4. kahjustab silmi 5. amoniaagi 10 % lahus = nuuskpiiritus Ammoniaak lahustub hästi vees ja tekib ammoniaakhüdraat Ammooniumsoolad 1. ebapüsivad 2. kuumutamisel lagunevad 3. sade valge Ammooniumioonide tõestamine lahuses tuvastatakse lõhna või märja indikaator paberi järgi Redutseerivate omadustega Põleb õhus ja veel paremini põleb hapnikus moodustades lämastiku ja veeauru 4NH3 +3O2 = 2N2 +6H2O Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1. punakaspruuni värvusega 2
o On happeline oksiid, seega reageerib alustega ja aluseliste oksiididega o Amooniumsoolad kuumutamisel o SO2+2NaOHNa2SO3+H2O o NH4ClNH3+HCl Kasutatakse kasvuhoonete desifitseerimiseks Kasutamine: pesuvahendites, külmutusseadmetes ja jahutusvedelikes, nuuskpiiritus, SO3 puhastusvahendites, lämmastikväetiste tootmisel, lämmastikhappe tootmisel toorainena Füüsikalised omadused :Hüdroskoopne; Kergesti lenduv; Õli taoline; Toa temp vedelik; Lämmastiku oksiidid Värvitu N2O; NO; NO2 e. N2O4; N2O5
hingamisteedele.plahvatusohtlik kuumutamise, löögi või hõõrdumise tagajärjel.laguneb plahvatuslikult kuumutamisel üle 538 kraadi.tundlik mehaanilise mõjutamise suhtes. Kustutamine:Vesi vôi pihustatud vesi tulekahju varases staadiumis. Kasutatakse ka lõhkekehades Samuti vaht, kuid vältida kustutamisel kemikaalide kasutamist, mis vôivad NaNO2ga reageerida. Lõhnatu, valge kuni kollakas, tahke kristalliline. Ammooniumhüdroksiid ehk nuuskpiiritus Aine on sööbiv,kuid ise ei põle Kokkupuutel nahaga on söövitava toimega: punetus, põletus, valu, villid. Reaktsioonil metallidega eraldub plahvatusohtlik gaas: vesinik. Moodustab paljude sooladega (nt. KNO 3) plahvatusohtlike segusid. Aine on keskkonnaohtlik. Aine aurustub lahusest, põhjustades ümbruskonna saastumist. 25% ammoniaakvesi on tugevatoimeline lämmastikväetis, mis mahavalgununa kahjustab taimestikku ning veekogusse sattununa mürgitab sealset
Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides, inertse keskkonna loomiseks, et vältida hõõgniidi kiiret läbipõlemist, säilitus- ja pakkegaasina toidupakendites. Vedelat lämmastiku kasutatakse materjalide sügavjahutamiseks ja säilitamiseks. Tuntumate ühendite iseloomustus: NH3 Ammoniaak on värvusetu, terava lõhnaga, õhust 2x kergem, vee ülihästi lahustuv gaas. Ammoniaak on mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamilihaste krampi. Kerge kerge lahusena on ta nuuskpiiritus, mis mõjub ergutavalt.Õhus leidub lämmastikku vabal kujul, kuid lämmastiku molekulid on passiivsed, ja ühendeid on väga raske saada. Ammoniaagi saamismeetodid väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad ning tekib Ammoniaakhüdraa on ebapüsiv ja laguneb kergesti gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks.NH3 + H2O çèNH3*H2O N2O dilämmastikoksiid ehk naerugaas. Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga,
siksakahelad) • monokliinne väävel (S8 molekulidest, nõeljad kristallid) 5. Lämmastik ja fosfor. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta lämmastiku ja fosfori allotroope (võrdle neid). N • aatomite vahel kolmikside -> kõige püsivam lihtaine • maitseta, lõhnata, värvusetu gaas • vees vähe lahustuv • õhust kergem Kasutusalad: • NH3 – elektripirnides, lahj. nuuskpiiritus (mürgine,värvusetu, terava lõhnaga, kahjustab silmi) • vedel N – ainete jahutamine väga madala temp.-ni • NO, lämmastikoksiid – automootoris • NaHCO3, NH4HCO3, (NH4)2CO3 – kergitusaine taignale • NH4NO3, KNO3 – lämmastikväetised • HNO3 – lämmastikhape • N2O, nitro, naerugaas - narkoosiks Allotroobid puuduvad! P Allotroobid: • P4 valge fosfor – valge tahke aine, võib iseenesest süttida, ei kustu veega, mürgine, pimedas
NH3xH2O- ammoniaakhüdraad; nõrk alus; Ammoniaakhüdraak(NH3 x H2O) on üks tuntumaid OH-ioonidega ja aluseliste omadustega vesilahus. Ammoniaak NH3 on värvusetu, terava lõhnaga mõnevõrra mürgine gaasiline aine, mis lahusub hästi vees. Vees seostuvad NH3 molekulid tugevasti vee molekulidega, moodustades ammoniaakhüdraadi NH3 x H2O. Ammoniaakhüdraat jaguneb vees osaliselt inoonideks, muutes lahuse nõrgalt aluseliseks. NH4OH- ammooniumhüdroksiid e, nuuskpiiritus; alus; Ammooniumhüdroksiid ise ei ole põle. Aga ainest eralduvad gaasilise ammoniaagi tekitavad aine pinnale plahvatusohtliku segu õhuga. Reaktsioonil metallidega eraldub plahvatusohtlik gaas: vesinik. Moodustab paljude sooladega (nt. KNO3) plahvatusohtlike segusid. Aine on sööbiv. Põhjustab hingamisteede ärritust ja keemilist põletust: pipitustunne, köha, pinnapealne hingamine, neelu haavandid. Auru sissehingamine võib esile kutsuda tõsise tervisekahjustuse
Kõrgel temp. sidemed nõrgenevad ning ta muutub aktiivsemaks. Füüsikalised om. : maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas, vees vähelahustuv, õhust kergem, keemistemp. madalam kui hapnikul. Lämmastikku saadakse laboratoorselt NH4NO2 kuumutamisel N2 + 2H2O. Kõrgel temp. reageerib lämmastik hapnikuga, tekib lämmastikoksiid. Kõrgel temp. reageerib mitmete metallidega ning eritingimustel ka vesinikuga. NH3: · Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas, mürgine, nuuskpiiritus · Lahustub väga hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3*H2O · Dissotseerub andes lahusesse ammoonium- ja hüdroksiidioone · Reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad, need soolad lahustuvad vees hästi. Nad on väga ebapüsivad ning kuumutamisel lagunevad kergesti. NH4Cl NH3 + HCl(g) NH4Cl + NaOH (kuumutamine) NH3 + H2O + NaCl ; NH4Cl + NaOHNH3*H2O + NaCl Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Ammoniaak põleb õhus
Nihestuse tunnuseks- võimetus jäset liigutada ja tugev valu. Kahjustatud liigeste kontuurid on võrreldes tervega tunduvalt väljaulatuvamad, liigesepiirgond on pundunud verevalumi tagajärjel. Liigesele tuleb tagada rahu fikseeriva köidise pealepanekuga, kuni arsti tulekuni. NB! K-K-K reegel! K- külm K- Kompressioon K- Kõrgele Minestuse esmaabi: Asend - Käed jalad üles vabasta minestanu kraest ja vööst nuuskpiiritus. Tavaliselt toibub minestanu 2-3 min vältel. Pikemaaegse minestuse korral kutsu kiirabi. Lihaskramp- iseloomulik on mingi teatud lihasgrupi kokkutõmbumine ning liigutamine ei ole võimalik... ...mitteküllane eelsoojendus Suur vedeliku kaotus nt kuuma ilmaga. Samuti magneesiumi ja kaaliumipuudus. Süsivesikutevaene toit Mitteküllane venitamine Esmaabi- Lihaste venitamine (venitusaeg minimaalselt 7sek) Lihaste lõdvestamine peale venitust.
Kuigi reeglina on kõik olmekemikaalid, nende hulgas ka mürkkemikaalid, inimesele kahjutud kui järgida täpselt märgistust ja kasutusjuhendit ning kasutada iga vahendit ettenähtud otstarbel, tuleks siiski kaaluda nende kasutamise otstarbekust ning võimalusel valida tervise- ja loodussõbralikke vahendeid. Puhastustöid on võimalik läbi viia ka terve rea koduses majapidamises leiduvate vahenditega, mis ei ole nii ohtlikud ei tervisele ega ka keskkonnale. Mõned näpunäited: · nuuskpiiritus lahustab rasva ja poonimisvaha jääke, muudab klaaspinnad läikivaks (1 2 sl liitri vee kohta); · söögisooda puhastab nii keemiliselt (lahustab rasva) kui mehaaniliselt (küürib), eemaldab lõhnu, poleerib, eemaldab pindadelt plekke; · booraks valgendab, desodoreerib, kaitseb hallituse eest, eemaldab plekke; · kartuli- või maistärklis puhastab ja desodoreerib vaipkatteid; · ketsup puhastab vaske;
· Vöga kõrgel temperatuuril(3000C) reageerib lämmastik hapnikuga ja moodustub lämmastiktioksiid. Kõrgel temperatuuril võib lämmastik reageerida ka erinevate metallide (moodustades nitride) ja eritingimustel ka vesinikuga moodustades amoniaaki NH .Lihtainena kasutatakse lämmastiku näiteks elektripirnides et hõõgniit kiiresti läbi ei põleks. Vedelat lämmastiku kasutatakse asjade jahutamisel väga madalatele temperatuuridele. · Amoniaak (NH ) nuuskpiiritus, Amoniaagihüdraat (NH xH O), Amoniaagi soolad(tekkivad amoniaakhüdraadi ja happe reageerimisel) amooniumnitraat on väetis aga teda kasutatakse ka lõhkeainetes. Kergitusainena taignas kasutatakse NaHCO ,NH HCO kui ka (NH ) CO · Lämmastik oksiidid runrumad on NO ja NO . Dilämmastikoksiid N O ehk naerugaas on kasutuses narkoosis.Lämmastik hape on tugev hape ja temast moodustavad soolad ehk
ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. Aju tüveosas asuvad · Retikulaarformatsioon (võrkmoodustis), koosneb närvirakkudest ja tuumadest, on seotud teiste aju osadega. Siit ajukoorde suunduvad impulsid suurendavad selle aktiivsust, retikulaarformatsioonist sôltub une ja ärkveloleku seisund. R.-i aktiivsust tôstab näiteks adrenaliin vôi nuuskpiiritus. R.-i kaudu mõjuvad arvatavasti paljud ravimid. Ärkvelolekuks on vajalik teatud elunditest lähtuvate impulsside miinimum - seega väsimuse korral külma dussi vôttes tôstame vôrkmoodustise aktiivsust. Aju poolkerade töö sõltub võrkmoodustise aktiveerivast ja toniseerivast môjust. · Limbiline süsteem on osa ajukoorest ja koorealustest tuumadest, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga.
11. Seedetraktihäirete korral probiootikumid (Lacto7,Gefilus,Protexin jt), kõhupuhituse korral aktiivsöe tabletid, diosmektiit(Smecta), gaasivastased vahendid näit. simetikoon (Espumisan). Imikutel gaasivastasena on kasutusel samuti simetikoon (Sab Simplex, Espumisan) vöi dimetikoon (Cuplaton). Lühiajalise kõhukinnisuse korral aitavad linaseemneõli või senna tabletid, samuti laktuloos( näit. Duphalac) 12. Nuuskpiiritus 13. Põiepõletikku leevendavad ravimteed (leesikas, kaselehed, petersell), jõhvikatabletid ja Urosept 14. Haavahooldusvahendid: (side, plaastrid,haavapuhastusvahendid 3%H2O2, Octenisept, Cutasept vms.), ühekordselt kasutatavaid kummikindaid, kraadiklaas, käärid. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://www.rescue.ee/182 - Hädaabinumber 112 2. www.esmaabi
4.3 Kas lahuses on ülekaalus molekulid või ioonid (millised ioonid): a) H 2SO4, b) Na2SO4, c) H2S, d) NH3·H2O 4.4 Arvuta hüdroksiidioonide kontsentratsioon (mol/dm3) ammoniaakhüdraadi (NH3·H2O) lahuses, kui ammoniaakhüdraadi kontsentratsioon on 0,15 mol/dm3 ja dissotsiatsiooniaste on 1%. (Vastus: 0,0015 mol/dm3) 4.5 Argielus puutume kokku mitmete elektrolüütide lahustega: akuhape, lubjapiim, seebikivi lahus, äädikas, nuuskpiiritus. Kasutades õpikut või teatmeteoseid leia nende valemid ning milliseid ioone need lahused sisaldavad! 4.6 Ühes liitris vees lahustati ära 1mool vesinikkloriidi ja 1 mool kaltsiumkloriidi. Mitu mooli kloriidioone sisaldus saadud lahuses arvestusega, et dissotsiatsioon oli täielik? 5. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses (pH=7) on vesinik- ja hüdroksiidioone võrdselt: cH+ = cOH- = 10-7 mol/dm3
NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi väga tugev leelis, valge tahke aine, lahustub hästi vees, seob tugevasti õhuniiskust, sellest saab seepi. Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi CaO+H 2OCa(OH)2, lahustub vees suhteliselt vähe, lubjapiim vee ja kustutatud lubja segu; lubjavesi tugevate aluseliste omadustega lubjapiima filtraat; lubimört kustutatud lubja, liiva ja vee segu. NH3*H2O ammoniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus Aluseline oksiid alusele vastav metalli oksiid. Ühinemisreaktsioon reaktsioon, kus kaks või enam ainet ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Energia eraldub. [aluseline oksiid (NB! Ainult IA ja IIA metallide oksiidid) + vesi alus] Lagunemisreaktsioon reaktsioon, kus aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Energia neeldub. [alus (NB! Ei lagune IA rühma hüdroksiidid) t ° aluseline oksiid + vesi]
tooraine N2 Värvusetu, Õhu peamine Inertne, kõige Pole Amoniaak Lämmasti lõhnata ja koostis osa vähem aktiivsem 10% vesilahus k maisteta 78% gaas, ei astu on nuuskpiiritus, gaas. keemilistesse kastatakse reaktsioonidesse. meditsiinis. HNO3, lämmastik
· pehme 2-5º dH · mõõdukalt kare 5-10º dH · kare 10-21º dH <--- Eesti vesi · väga kare üle 21º dH 3 Kõigi lahuste omadused: pH väärtus on olemas kõigel, mis sisaldab vett seega kõigil lahustel on oma pH Puhas vesi on neutraalne ja selle pH arv on 7. Lahus on happeline, kui selles on oksooniumioone rohkem kui hüdroksiinioone. Sooda vesilahus ph12 Nuuskpiiritus ph 11 Veri ph 7.4 Kartul pH 5.8 Õun pH 3.1 Maohape pH 1 PUHASTUSAINED Ajalugu: 1. vesi 2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4. Roomas võeti kasutusele käärinud uriin/virts 5. Avastati seep 6. 1916. a tehti Saksamaaal esimene sünteetiline pesuaine 7. Maailmasõjad peatasid sünteetiliste pesuainete arengu 8
Ei anta külmkäivitusvoolu suurust, akude käivitusomadused on 35...40% madalamad kui sarnastel käivitustüüpi pliiakudel. Kasutatakse eriti suurte koormuste tingimustes, osalt ka veojõu tarvis. Tähis S. Aku hooldus ·igapäevane hooldus Laadimise ja korrasoleku kontroll ·1x kahe nädala jooksul Aku kinnituse ja juhtmete kinnituse kontroll ·generaatori ajamirihma pingsuse kontroll Aku väline puhastamine ·aku kaanele sattunud elektrolüüt eemaldatakse nuuskpiiritus lahusesse kastetud lapiga Aku klemmide ja juhtmeotsakeste puhastamine · Oksiid, mustus ja niiskus põhjustavad aku isetühjenemist. Kaanele sattunud elektrolüüt juhib voolu nii palju, et aku tühjeneb täielikult 10...20 päevaga. Võimaluse korral tuleks elektrolüüt nuuskpiirituse või naatriumkarbonaadi 5%-lise vesilahusega neutraliseerida ja seejärel pesta ning kuivatada nii, et kemikaalid ei satu aku sisemusse. Elektrolüüdi taseme kontroll
Inertgaas on gaas, mis tavatingimustel mitte millegagi ei reageeri (keemiliselt passiivne, nt. lämmastik). 3) Õhu koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ning 1% teisi aineid (CO 2, Ar jt.) 4) Lämmastikku leidubb mineraalide koostises, peamiselt nitraatidena (NaNO 3, KNO3 jt.). Elusorganismides kuulub valkude ja nukleiinhapete koostisesse. 1) Iseloomustada ammoniaaki. (valem, saamine, toime inimesele) 2) Nuuskpiiritus, kasutusalad. 1) Ammoniaak (NH3) on üks tähtsaimatest lämmastikuühenditest. See on spetsiifilise terava lõhnaga ning suures koguses sissehingamisel võib tekitada lämbumist, samas on see ka ohtlik silmadele. Seda saadakse ammooniumkloriidi ja kaltsiumhüdroksiidi (või mõne muu leelise) segu soojendamisel või ammoniaagi vesilahuse soojendamisel. 2) 10%'list ammoniaagi vesilahust tuntakse nuuskpiiritusena, mida kasutatakse meditsiinis oma
valkude koo stiso s a (N sisaldus kuni 17%); nukleiinhapp e d jm. , kogu sis aldu s inimorganis mi s ca 3% , esin e b mullas (1 kolm e st taime d e p õhi toiteel e m e n di st; osal. läm m a stikku siduvad bakterid mügarb akterid): õhu N2 org. Aine läm m a stiku ringe loodus e s . Avastati, eraldati 1772 Rutherford, Sch e el e . Amm o niaakh üdra at NH 3 H 2 O tekib, kui NH 3 lahustu mis el reag e e rib vee g a (nuuskpiiritus), sisaldab kuni 25 ma s si % NH 3 ; Nõrgalt alus el. oma du st e g a . Kasut. kee miat ö ö stu s e s , väetis en a, laborites, m e ditsiinis jm. Amm o o niu mi s o ola d (valge d, tahked, vee s lahustuvad ja diss otsi e e ruva d NH 4 + ) ;NH 4 Cl am m o o niu m kloriid metallipinna puha stusv ah e n d , tinatamis el, elektrolüüt patareid e s jm. ; (NH 4 ) 2 SO 4 am m o o niu m s ulfaat väetis, kee mialab oris jm . Amm o niaa gi biotoim e
J - kuju L - kuju U - kuju Kõiki neid vahendeid saab kasutada lukukeele taha haakimisks ning selle august väljatõmbamiseks. Kokkuvolditud muukraud jääb uksepra vahele, ega lähe laiali, kui on korralikult valmistatud. 2.2. KASULIKE MAJAPIDAMISKEMIKAALIDE LOETELU JA SAADAVUS. KEMIKAAL KUS KASUTATAKSE SAAB KÄTTE 1 alkohol, etüülalkohol. alkohoolsed joogid ja lahustid (min.95%) viinapoed; metallikauplused. 2 ammoniaak CLEAR - majapidamisammoniaak; supermarketid; keemia poed; nuuskpiiritus apteegid. ammooniumnitraat lahustuvad külmutuspakendid; väetised rohukauplused; apteegid; keemia poed. nitroksiid survestatud vahukreemid pidutsemisvahendite kauplused. magneesium tulesüütajad matkatarvete poed. letsitiin vitamiinid farmaatsia; apteegid. mineraalõlid küpsetamine; lahustid supermarketid; apteegid. 3 elavhõbe elavhõbedatermomeetrid supermarketid; tööriistapoed. väävelhape laadimata autoakud autokauplused. glütseriin fotonduses farmaatsias; apteegid; fotopoed.
Metallidega reageerimisel asenduvad NH3 vesinikuaatomid: t 2NH3 + 3Mg → Mg3N2 + 3H2 – täiel. asendumine magneesium- nitriid t 2NH3 + 2Na → 2NaNH2 + H2 – asendub 1 H aatom naatrium- amiid Ammoniaakhüdraat NH3 · H2O – tekib, kui NH3 lahustumisel reageerib veega (nuuskpiiritus), sisaldab kuni 25 massi-% NH 3 Nõrgalt alusel. omadustega. Kasut. keemiatööstuses, väetisena, laborites, meditsiinis jm. Ammooniumisoolad (valged, tahked, vees lahustuvad ja dissotsieeruvad → NH 4+) NH4Cl – ammooniumkloriid – metallipinna puhastusvahend tinatamisel, elektrolüüt patareides jm. (NH4)2SO4 – ammooniumsulfaat – väetis, keemialaboris jm. NH4NO3 – ammooniumnitraat – väetis, lõhkesegude komponent (NH4)2CO3 ja NH4HCO3 (karbonaat ja vesinikkarbonaat) –
kesti korral. kehal ohtlikke põletusi ja riietel sööbeauke. Katmata keha- Samal ajal kontaktide puhastamisega kontrollitakse osadele ja riietele sattunud elektrolüüt tuleb kõhe külma vasara liikuvust ja tema vedru pingust (ca 300 ... 400 gf). vee ja seebiga maha pesta. Happe neutraliseerimiseks peab Kontaktivahe reguleerimist käsitleti lk. 208. käepärast olema soodalahus või nuuskpiiritus. Ohtu vähen- Kondensaatori kontrollimine. Rikkis kondensaatori puhul dab kaitseprillide, kummipõlle ja -kinnaste käsutamine. mootor töötab ainult väikestel pööretel ja vahelejätmisega, Pärast elektrolüüdi j ahtumist mõõdetakse selle tihedust käivitub raskelt ning kontaktid sädelevad tugevasti. tihedusmõõdikuga (vt. joon. 141). Kui tihedus on ettenäh-
Vaid väga harva on võimalik iseloomuliku lõhna või esinemiskuju järgi aine ära tunda; pakendi või mahuti (vaadid, happeballoonid, gaasipudelid …) liik ja kuju on siiski olulised vihjed. Gaasiline Gaasina Metaan, kloor, süsinikmonooksiid Auruna Bensiiniaurud, lahustiaurud Vedel Puhta ainena Eeter, nitroglütseriin, äädikhape Lahusena Sinihape, soolhape, nuuskpiiritus Tahke Pulbrina Kahjurite tõrjevahendid Kompaktse ainena Kaltsiumtsüaniid, fosfor 648 Toimeviis Kahjulike ainete toimed jagatakse mehhanismi järgi füüsikalisteks toimeteks (mehaaniline, termiline, kiiritav), keemilisteks toimeteks (toksiline, söövitav) ja bioloogilisteks toimeteks (nakatav, toksiline ja sensibiliseeriv). Kahjustuse oht kahjuliku aine tõttu tekib eelkõige otsese kontakti korral, nt gaaside ja aurude
annaabi.ee 
