SÖÖGISOODA NaHCO3 Söögisooda ehk naatriumvesinikkarbonaat on keemiline ühend valemiga NaHCO 3. Et ta on amfoteerne aine, reageerib ta nii hapete kui ka alustega. Et saada naatriumvesinikkarbonaat tuleb Na2CO3 panna reageerima süsihappegaasi ja veega (2NaHCO 3 _ Na2CO3 + CO2 + H2O) NaHCO3 lahustuvus 20°C juures on 9,6 g / 100 g H2O Söögisooda on kõrge sulamistemperatuuriga. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes, eraldub ühe saadusena CO2. Naatriumvesinikkarbonaat on valge kristalne aine, mis tihti esineb peene pulbrina, samuti lahustub see vees hästi. Argielus kasutatakse söögisoodat küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega. Seega leiame me söögisoodat kõige lähemalt näiteks kodunduse klassist. Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikdioksiid, mis kergitab küpsevat tainast.
Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid: Katseklaas, vasksulfaadilahus, söögisooda, seisukolb, filterpaber, lehter, keeduklaas. Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadilahus ja söögisooda. Pane filterpaber lehtrisse ja vala segu läbi lehtri kolbi. Tulemused: Sade jäi filtri peale, puhas aine tilkus kolbi. Järeldus: Vasksulfaadilahuse ja söögisooda kokkusegamisel tekib sade, mille saab eraldada puhtast ainest filtreerimisega. Katse nr. 3 Vildikatest värvainete eraldamine (kromotograafia) Katsevahendid:
Liigitatakse: 1) leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid. Need on I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). 2) vees praktiliselt mittelahustuvad hüdroksiidid - kõik ülejäänud. Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Leeliseid (täpsemalt naatriumhüdroksiidi) kasutatakse seebi keetmisel. Kustutatudud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid kuulub ehitustegevuses kõikide sideainete koostisesse. Tuntuim neist on lubimört. Nt Hiina müür on tehtud lubjamört. 4) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk
Vähemalt kord kuus laske kohvimasinast läbi joosta kõigepealt söögisoodalahus (1 sl soodat 1 liitri vee kohta), seejärel maksimumkogus puhast vett. 3. Kui te masinat pärast soodaga töötlemist puhtaks ei loputa, tekib järgnevas tsüklis happe ja leelise reageerimise tulemusena ohtrasti süsihappegaasi. 4. Järgmisena pange mahutisse parajalt hapu maitsega sidrun- või äädikhappelahus, selle järel loputage masinat vähemalt kahe tsükli puhta veega. 5. Söögisooda eemaldab tõhusalt kõik kohvipulbrist sadestunud rasvased jäägid, hapu lahus lahustab katlakivi. 6. Ärge kasutage katlakivieemaldajaid, mis asjatundjate kinnitusel võivat rikkuda kohvijoogi maitse pikaks ajaks, halvemal juhul aga isegi masinat söövitada. 7. Söögisooda ja hapu lahusega töötlemise ning korraliku loputamise korral jääb masin puhas ja lõhnatu.
Potast (K2CO3 ) tarvitatakse tööstuses (peamiselt klaasi- ja seebitööstuses). Tehnikas saadakse seda peamiselt KOH-lahuse neutraliseerimise teel süsihappe- gaasiga.Potase tootmiseks kasutatakse ka päevalilletuhka (mis sisaldab kuni 50% K2CO3 ), suhkrutööstuse jätteid ja villa töötlemisel saadavaid jätteid. 7 Soodad Naatriumi ja karbonaadi ühenditest tekivad pesu-ja söögisooda. Pesusoodat nimetatakse naatriumkarbonaadiks ja tema keemiline valem on Na 2CO3. See on vees hästi lahustuv värvuseta hügroskoopne ning kristalne aine. Pesusooda sulamistemperatuur on 853°C ning tiheduseks 2,533 mg/cm3. Looduses leidub teda soolajärvede vees ning kohati isegi lademina. Tööstuslikult saadakse pesusoodat ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või naatriumsulfaadi küllastunud lahusesesse juhtides. Teda kasutatakse klaasi, värvipigmentide, seebi ja
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
maitsestamiseks. Ta kuulub loomsetele organismidele eluliselt vajalike ühendite hulka. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervisele kahjulikult. Na2CO3 sool ; naatriumkarbonaat ehk sooda Tuntakse ka pesusooda nime all. Sooda on tugeva, peseva ja söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat
Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
TAIGNAD JA TAIGNATOOTED TOORAINED Jahu ( nisu-, rukki-, odra-, kaera ) Rohkem kasutatakse kõrgema ja I sordi nisujahu Taigna vedelik (rõõsk piim, hapuppiim, vesi, rõõsk või hapukoor) Muna tõstab taignate toiteväärtust, vahustatud munavalge muudab taigna õhuliseks Rasv ( või, margariin)- teeb tooted muredaks Kergitusained (pärm, söögisooda) Maitseained TAIGNATE LIIGITUS PÄRMITAIGEN eelkerkega eelkerketa pärmimuretaigen pärmivõitaigen VÕITAIGEN lehttaigen liivataigen muretaigen MUNATAIGEN biskviittaigen keedutaigen TULETATUD TAIGNAD keeksi küpsise besee taignad siirupiga TAIGNATOOTED PÄRMITAIGEN- kringlid, stritslid, pirukad, väikesed saiakesed LEHTTAIGEN- küpsised (keelekesed), pirukad, saiakesed, tordipõhjad
Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2 Ooleum SO3-ga rikastatud HSO4
Kordamine: Ainete klassid 1. Mõisted Lihtaine; liitaine; oksiid, alus, hape sool 2. Triviaalnimetus-valem-keemiline nimetus Triviaalnimetus valem keemiline nimetus Keedusool NaCl Naatriumkloriid Sooda Na2CO3 Naatriumkarbonaat Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid
Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid
Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 –fosforiit, apatiit AgNO3 - põrgukivi
Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit AgNO3 põrgukivi H2SO4- akuhape ehk väävelhape.
Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2. Laboris 4. Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1. Klaasi,seebi, pesupulbri tootm 3. Seebitööst. 2. Paberi, tekst. tööst KNO3 NaHCO2-söögisooda 1. Taimeväet. 1. Tulekustutite täidise saam. 2. Püro tehnika valms. 2. Meditsiinis 3. Taigna kergitamisel 4. Vee pehmendamisel NaNO3- naatriumnitraat 1. Lämmastikväetis 2. Lähteaine valm. Na2SO4*10h2O-glaubrisool 1. Tekstiili, paberi, klassitööstus. 2. Meditsiin
· Leekreaktsioon muudavad leegi värvust. Na-kollane; K-helelilla Leelismetallide saamine ja kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)sooda Klaas, pesuvahendid NaHCO3 söögisooda kergitusaine NaCl keedusool Toidusäilitamine, keemiatööstuse tooraine K2CO3 potas Väetis (puutuha koostises) KCl kaaliumkloriid väetis Leelismuldmetallid on IIA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns2-s-metallid. · Reag
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on alati hapnik. Metalli oksiidid Mittemetalli oksiidid (aluseline oksiid) (happeline oksiid) ZnO CO2 Fe2O3 SO3 Na2O Eesliited: 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; 10 deka SO3 vääveltrioksiid Ag2O dihõbeoksiid Nimetused: IV -II SO2 väävel(IV)oksiid III -II N2O3 lämmastik(III)oksiid Arseen(IV)oksiid IV -II Ar2O4 ArO2 Püsiva oksüdatsiooni astmega metallide oksiididel oksüdatsiooniastet ei märgita. (I-IIIA rühm) CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Happed Happed on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 1) Liigitus tugevuse järgi; Tugevad happed; HCl vesinikkloriidhape e. soolhape; HBr vesinikbromiidhape; HI vesinikj...
Kohvimasin puhtaks koduste vahenditega Kui katlakivieemaldit pole käepärast või kardad, et kange kemikaal rikub joogi maitse, lase vähemalt kord kuus kohvimasinast läbi söögisoodalahust.Kui masin jääb pärast soodaga töötlemist hoolikalt loputamata, tekib järgnevas tsüklis happe ja leelise reageerimise tulemusena ohtrasti süsihappegaasi. Järgmisena pane mahutisse parajalt hapu sidrunhappelahus, selle järel loputa masinat ühe- kahe tsükli puhta veega. Söögisooda eemaldab tõhusalt kõik kohvipulbrist sadestunud rasvajäägid ning hapu lahus lahustab katlakivi. Veekeetjast saab katlakivi eemaldada äädikhappega. kohvimasina kannu puhastamiseks keeda selles vett tükikese sidruniga
Mida teevad emulgaatorid pagaritoodetes? Emulgaatori eesmärk pagaritoodetes on ilusa vahu andmine. Näiteks biskviidimiksi koostisesse on lisatud emulgaatoreid sellepärast, et munamass hästi vahustuks. Milliseid E-aineid pannakse pannkookidesse ja miks? Kodus pannakse pannkoogi taignasse nt : söögisooda(E500) või kergituspulber(E450). Neid E-aineid pannakse taignasse kobestamiseks. Mida peaksid tundlikud inimesed silmas pidama? Peaksid hoiduma E-ainete(nt : tartrasiin, erütrosiin, sulfitid, bensoehape, bensoaadid, sorbiithape, aspartaam ja naatriumglutamaat) rohket tarbimist, kuna need võivad põhjustada toiduallergia sarnaseid sümptomeid. Eelistage värskeid ja töötlemata toiduaineid ning tutuvuge pakendil oleva koostisainete loeteluga.
Hapete saamine: 1. Happeline oksiid + vesi Omadused: 1. Reageerivad alustega 2. Reageerivad aluseliste oksiididega 3. Reageerivad metallidega Alus – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone Leelis – tugev alus Aluste saamine: 1. Tugevalt aluseline oksiid + vesi 2. Leelismetall + vesi 3. Vees lahustuv sool + leelis Sool – aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest NaHCO3 Söögisooda Na2CO3 Pesusooda NaCl Keedusool CaCO3 Lubjakivi, paekivi, kriit, pärl Vesiniksool – sisaldab H- Ammooniumsool – sisaldab NH4 – rühma Soolade saamine: 1. Metall + mittemetall 2. Alus + hape 3. Aluseline oksiid + happeline oksiid 4. Sool + sool 5. Sool + hape 6. Sool + leelis 7. Metall + hape 8. Metall + sool 9. Happeline oksiid + leelis 10
Mitte küll kõik, aga paljud hambapastad sisaldavad naatriumlaurüülsulfaat. Seda ainet leidub ka paljudes teistes igapäevastes hooldusvahendites, nagu näiteks sampoonides. Naatriumlaurüülsulfaadil on sampoonide puhul kohevust tekitav efekt, hambapastade puhul aga antibakteriaalne toime. Mõnedel inimestel võib see aine aga põhjustada suuhaavandeid, kuna võib liigselt kuivatada suu limaskesti. Koostisosi, nagu söögisooda, ensüümid, vitamiinid, ravimtaimed, kaltsium, suuvesi või hüdrogeenitud peroksiid, kasutatakse sageli kombineeritult ja nimetatakse kui kasulikke ja tervislikke. Mõned tootjad lisavad selliseid antibakteriaalseid koostisosi, nagu tsinikkloriid või triklosaan, et ennetada igemepõletikke. Naatriumhüdroksiid on sageli kasutusel, et neutraliseerida happeid. Hambapastasid leidub polettidel erinevates toonides ja maitsetega. Kõige enam levinud maitsed on
KCl-hape Kaaliumkloriid Na2CO3-hape Etaanhape Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape NaHCO3-sool Vesiniksool Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Igapäevaelus kasutatav nimetus-söögisooda KNO3-sool Kaaliumnitraat ühed tuntuimaid kaaliumväetised, vees lahustuvus vees väga. hea NaNO3-sool Naatriumnitraat lämmastikväetis, see on väga hästi lahustub veega NH4NO3-sool Amooniumnitraat Ca(H2PO4)2-sobimata ühend Väetis.aga nüüd on fosforväätis CaSO4 x 2H2O- on valem, mille järgi saab teha kipsi, kaltsiumsulfaat * kaks vee molekuli.Kips on kasutusel ehitusel ja ka meditsiinis NH3*H2O on valem millest saadakse nuuskpiiritust
häire, mille korral peptiliselt aktiivne (seediv) maosisu võib sattuda söögitorru. Kuidas vältida? Kõrvetiste vältimiseks on soovitatav süüa vähem korraga, toit tuleks hästi läbi närida, kohvi ei maksaks juua tühja kõhuga ning pärast söömist ei tohiks kohe pikali heita. Kuidas lahti saada? Kui kõrvetisi esineb harva ja nad ei häiri elurütmi, saab neid leevendada antatsiidide – maohapet neutraliseerivate ainetega, millest käepäraseim on söögisooda. Igapäevaelu häirivate kõrvetiste puhul tuleb lasta teha vajalikud uuringud (gastroskoopia). Seejärel määrab arst ravi – tavaliselt maohappe sünteesi pärssivate preparaatidega. Gastroskoopia Gastroskoopia on seedekulgla ülaosa vaatlus, mis võimaldab arstil uurida söögitoru, magu ja kaksteistsõrmikut videosüsteemiga varustatud painduva torukujulise instrumendi – endoskoobi abil. Uuring võimaldab selgitada kaebuste (nt valu ülakõhus, iiveldus,
Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumoksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O = 2NaOH Naatriumkarbonaati ( Na2CO3 ) ehk soodat tuntakse igapäevelus pesusoodana. Sooda on tugeva peseva ja ka mõnevõrra söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat klaasi ja mitmete pesuvahendite valmistamisel. Söögisoodat ( NaHCO3 ) kasutatakse igapäevaelus küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega. Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikdioksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Naatriumkloriid( NaCl ) ehk keedusoola tunneme argielus ka lihtsalt soolana. Ta on püsiv aine ning keemiliselt väheaktiivne. Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel. Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana.
aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrunhape,boorhape ) · VEDELAD ( väävelhape,lämmastikhape ) · TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape ) · NÕRGAD (süsihape,divesiniksulfiidhape ) · ÜHEPROOTONILISED ( vesinikkloriidhape ) · MITMEPROOTONILISED ( fosforhape ) · HAPNIKHAPPED ( väävelhape,fosforhape ) · HAPNIKUTA HAPPED (vesinikkloriidhape ) ESMAABI · Pesta VOOLAVA veega · Neutraliseerida söögisooda 2%-lise lahusega VESINIKKLORIIDHAPE · HCl · Maomahla koostises valkude lõhustamiseks · Küttepindadelt katlakivikihi kõrvaldamiseks · Metallipindade puhastamiseks VÄÄVELHAPE · Kõige rohkem toodetav hape · Pliiaku täitevedelik · Väetiste,värv- ja lõhkeainete valmistamiseks · H2SO4 VÄÄVLISHAPE · H2SO3 · Villa,siidi,jahu ja suhkru pleegitamiseks · Bakterite ja hallitusseente hävitamiseks puuviljade ladustamisel LÄMMASTIKHAPE
vooluallikate näited. 9. Sulamid, nende omaduste võrdlus lähtemetallidega, eelised puhaste metallide ees ja tähtsamate sulamite koostis (teras, malm, duralumiinium, pronks, messing, joodis) 10. smetallid: leelis ja leelismuldmetallide · iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) · keemilised omadused (võrrandid) ja ohutusnõuded kasutamisel · tähtsamate ühendite keemilised valemid ja triviaalnimetused ning kasutamine: keedusool, söögisooda, (pesu)sooda, seebikivi, glaubrisool, kustutamata lubi, kustutatud lubi, lubjakivi, marmor, kriit, dolomiit, fosforiit, kips 11. pmetallid: tina, plii, alumiinium · lihtainete omadused ja kasutamine 12. dmetallid e. siirdemetallid: raud, vask, tsink · lihtainete omadused ja kasutamine · tähtsamate ühendite keemilised valemid ja triviaalnimetused ning kasutamine: rauatagi, raudvitriol, vaskvitriol 13
Leelismetallid on IA rühma metallid.reag veega tekivad leelised. Vees lahustuv hüdroksiid. Väga söövitav. 2Na+2H2O=2NaOH+H2.. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses. Kasutatakse ka erinevates sulamites, vähemaktiivsete
See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape
nende sooladest ja metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. Naatriumi avastamine Naatriumiühendid on tuntud antiikajast, kuid esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807. Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga. Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on
See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape.
· Süsihappe valem on H2CO3 H O C O · Väga nõrk ja ebapüsiv hape H O · Tekib CO2 lahustumisel vees, ühtlasi laguneb kergesti tagasi: CO2 + H2O H2CO3 seda leidub kõikides gaseeritud jookides. · Süsihappe soolad on karbonaadid sisaldavad süsihappe aniooni CO32 looduses väga levinud ning tööstuses ja argielus tähtsad: NaHCO3 söögisooda Na2CO3 (pesu)sooda CaCO3 lubjakivi, paekivi, marmor, kriit Süsihape Kui süsihappe sool (karbonaat) reageerib tugevama happega, · siis tekib hetkeliselt süsihape, · mis kohe laguneb süsihappegaasiks ja veeks. Tugevam hape nö tõrjub nõrgema tema soolast välja! I -II I I I -II I -I Na2CO3 + 2HCl H2CO3 + 2NaCl H2O + CO2 + 2NaCl süsihappe + tugevam süsihape + tugevama happe sool hape sool
elektrolüüsil Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks Palju laiem on naatriumiühendite kasutus: 1)Naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus 2)Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel 3)Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris 4)Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel Naatrium organismis Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool Suurimateks naatriumi allikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, kartulikrõpsud Naatriumi on vaja: normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel; happe-tasakaalu säilitamisel organismis;
olla kahjulik sissehingamisel: Auru sissehingamine vôib pôhjustada hingamisteede ärritust ja põletust, valu kurgus, köha, raskenenud hingamist, kopsukahjustusi. Võib olla kahjulik allaneelamisel põhjustades seedetrakti ärritust. Tulekustutuseks või aine lahjendamiseks kasutatud vesi võib kahjustada keskkonda. Kuumenemisel eraldub süsihappegaas.aine on vedelik, läbipaistev või kergelt hägune, lõhnatu.lahustub vees, vältida kuumust Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda 2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda CaSO4 · 2H2O ehk kips - kasutatakse luude fikseerimisel .
2NaOH+CO2 >Na2CO3+H2O *CO2 ei põle ja ei soodusta põlemist. Karbonaadid mittelahustuvad karbonaadid lagunevad kuumutamisel, on ühendid, mis sisaldavad CO3-iooni, reageerivad hapetega, mille tulemusena eraldub CO2 Kaltsiumkarbonaat CaCO3 (paekivi, kriit, marmor) CaCO3 > CaO+CO2 Dolomiit MgCO3*CaCO3 kerge töödelda: MgCO3*CaCO3>MgO+CaO+2CO2 Kaltsiumvesinikkarbonaat: Ca(HCO3)2 Kuumutamisel: Ca(HCO3)2 > CaCO3+H2O+CO2 Söögisooda(NaHCO3+HCl) ja pesusooda (Na2CO3*10H2O) NaHCO3+HCl>NaCl+H2O+CO2 (uus sool+H2O+CO2 tekivad alati) Metaan CH4 (soogaas) Füüsikalised omadused: värvitu,lõhnatu,vees lahustumatu,õhust 2x kergem,toatemperatuuril gaas,keemistemp.-161kraadi , plahvatusohtlik, kergelt narkootilise toimega Keemilised omadused: *põleb CH4+2O2>CO2+2H2O täieliku põlemise saadused on süsiniku ja vesiniku ühenditel CO2 ja H2O *laguneb kuumutamisel CH4>C+2H2 (tahm) 2CH4>C2H2+3H2
2) Hape+aluseline oksiid =sool+H2O 3) Hape + alus =sool+H2O 4) Hape + sool =sool+hape 5) Alus+happeline oksiid =sool+H2O 6) Alus+sool =sool+alus 7) Sool+metall =sool+metall 8) Sool+sool =sool+sool 9) Alusel.oksiid+happel.oksiid =sool 10) Metall + mittemetall =sool Soolade rahvapäraseid nimetusi · NaCl - keedusool · CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit · NaHCO3 - söögisooda · CaCO3 · MgCO3 -dolomiit · Na2CO3 - pesusooda · CaSO4 · 2 H2O kips · Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool · Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit · NaNO3 - tsiili salpeeter · KNO3 - india salpeeter · AgNO3 põrgukivi · FeSO4 · 7H2O raudvitriol · CuSO4 · 5H2O vaskvitriol · FeS2 püriit · KMnO4 kaaliumpermanganaat · KClO3 Berthollet`sool · NH4NO3 salmiaak · CaF2 sulapagu
2. Ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. 3. Ained, millel ei ole looduses analoogi. Liigitus Jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Põhifunktsiooni alusel võib lisaainetel olla veel teisi omadusi. Toiduvärvid E100 E199 Säilitusained e. konservandid E200 E299 Antioksüdandid E300 E399 Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E400 E499 Happed, alused, soolad E500...E585 E500 naatriumkarbonaadid (söögisooda) happesuse regulaator, kergitusaine E501 kaaliumkarbonaadid E502 ammooniumkarbonaadid E507 soolhape Kunstlikud maitse ja aroomained ning nende intensiivistajad E620 glutamiinhape lõhna ja maitsetugevdaja lihatoidud, puljongikuubikud, salatikastmed jt. E621 625 glutamaadid nn. hiina restorani sündroom Vahad E 901 914 E901 meevaha loomne, ohutu, glaseerija E902 candelilla vaha valmistatakse
Süsinikdioksiid tekitab kasvuhooneefekti. Taimed ei suuda vajalikul hulgal süsinikdioksiidi õhust siduda. Õhus ei taastu hapniku sisaldus ja süsihappegaasi sisaldus kasvab. See põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõusu. Süsinikdioksiid reageerib metallioksiididega CO2 + CaO = CaCO3. Kaltsiumkarbonaat (lubjakivi, marmor, kriit) kasutatakse ehitusel. Naatriumkarbonaat (sooda) kasutatakse klaasitööstuses, pesupulbri valmistamisel. Naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) kasutatakse toiduainetetööstuses, meditsiinis. Kaaliumkarbonaat (potas)kasutatakse klaasitööstuses. Karbonaatiooni tõestatakse happega. Toimub gaasi eraldumine CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + CO2 +H2O . RÄNI Leidumine looduses:levikult teisel kohal. Füüsikalised omadused-hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri .b)reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat
Lisaained Rühmad: 1) Kondiitritooted ja kommid Kommikott “Päkapikkude selfie” (Draakon vaarikamaitseline marmelaadikompvek, Päkapiku piimabatoonike pauksuhkruga, “Mesikäpp” vahvlikompvek pralineekreemiga, Draakon maasikamaitseline närimiskompvek) Sisaldab: E500 (Happesuse regulaatorid, paakumisvastased ained) - Naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu, söögisooda. Kõrvalmõjud pole teada E414 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Kummiaraabik. Kõrvalmõjud pole teada, kuigi suurtes kogustes võib tekitada kõhupuhitusi. E407 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Karrageen. Karrageen võib olla põhjuseks koliidile ja soolestikuvaevustele. Lõhustatud karrageen on EU- maades keelatud. Häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid. 2) Karastusjoogid ja siirupid
Vitamiin C: · avitaminoos on korbuut- lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad, kergesti murduvad luud, kõhulahtisus.(ravida lihtne sööd natukene toorest kartulit) · kõikides rohelistes toiduainetes, mis on värsked, puuviljades · imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, aspiriin, paratsetamool, söögisooda jms · defitsiit- normaalse ja tervisliku toitumise korral ei teki. Defitsiit tekib aga kergesti alkohoolikutel ,suitsetajatel ja antibiootikumide tarbimisel. Mõõduka defitsiidi tunnused: sinised laigud kehal, kerge aneemia, kahvatud igemed, valusad liigesed, haavade aeglane paranemine Vitamiin B1: · Selle vitamiini defitsiiti tavaliselt ei teki · Oht siis kui tarvitatakse kestvalt palju alkoholi, kohvi, teed, suitsetatakse, palju suhkurt jne
Tundliku ja kuperoosse naha puhul peab eelistama pehmetoimelist koorijat, et niigi õrna nahka liigselt mitte ärritada. See-eest rasuse naha koorimisvahend peaks sisaldama sõrmede all tuntavaid terakesi. Peale keha pealmiste kihtide puhastamist on kindlasti vaja kasutada kosmeetilisi vahendeid naha loomuliku tasakaalu taastamiseks- toitvad ja niisutavad kreemid ja ihupiim. Kodused koorijad Lihtsad retseptiid ja särav nahk Söögisooda: enamus näonaha koorijates on põhikomponent sooda. Oluline on kasutada naturaalset( nt gluteeni vaba) toodet. Dussi all kanda teelusikatäis soodat ringjate liigutustega näole ja loputada. Suhkur: glükoolhappe looduslik allikas. See lõhustab proteiine, mis hoiavad kinni surnud naharakke ja kiirendab uute rakkude teket. Koorija valmistamiseks segada suhkur enda lemmiku õliga, nt jojoba-, mandli- või oliivi õliga.
· 1 sl jahvatatud kardemoni · 1 tl ingveripulbrit · VÕI siis kuni pakk piparkoogimaitseainet * · 250 g võid · 2 muna · 600 g nisujahu (u 1 liiter) · 2 tl (triikis) söögisoodat Valmistamine: Kuumuta potis siirup koos suhkru ja jahvatatud maitseainetega* keemiseni. Tõsta pott tulelt ning sega juurde tükeldatud või. Sega, kuni või on sulanud, siis lase veidi jahtuda. Lisa kloppides ükshaaval munad. Sega söögisooda jahuga ja lisa vähehaaval siirupivõisegule. Sõtku tainas hoolega läbi ja paki kilesse. Hoia vähemalt järgmise päevani külmikus**. Rulli tainas jahusel laual hästi õhukeseks ja lõika vormidega soovitud kujundid. Tõsta ahjuplaadile. Küpseta 200kraadise ahju keskosas 69 minutit. Soovi korral kaunista jahtunud piparkoogid glasuuriga.
Koostage (ja tasakaalustage) tekstis kirjeldatud protsessile vastava nelja keemilise reaktsiooni molekulaarsed võrrandid. Soodat toodetakse tööstuslikult Solvay ammoniaakmenetlusel järgmiselt. Kõigepealt lagundatakse lubjakivi kõrgel temperatuuril. Ühe saadusena tekkinud süsihappegaas juhitakse ammoniaakhüdraadi lahusesse, mille tulemusena tekib ammooniumvesinikkarbonaat. Viimase reageerimisel küllastunud keedusoolalahusega moodustub ammooniumkloriid ja söögisooda (mille lahustuvus külmas vees on üsna väike). Lahusest välja sadenenud söögisooda eraldatakse filtrimisel ja lagundatakse kuumutamisel (pesu)soodaks, veeks ja süsihappegaasiks. _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________
Kaaliumoksiid K2O Süsihape H2CO3 Lämmastik(V)oksiid N2O5 Ränihape H2SiO3 Mangaan(VII)oksiid Mn2O7 Etaanhape CH3COOH Kloor(V)oksiid Cl2O5 Fosforhape H3PO4 Titaan(IV)oksiid TO2 Lämmastikhape HNO3 Tuntumad ained Alus Sool Naatriumhüdroksiid NaOH Naatriumkloriid NaCl Kaltisumhüdroksiid Ca(OH)2 Sooda Na2CO3 Vask(I)hüdroksiid CuOH Söögisooda NaHCO3 Raud(II)hüdroksiid Fe(OH)2 Raud(II)sulfaat FeSO4 Baariumhüdroksiid Ba(OH)2 Raud(III)nitraat Fe(NO3)3 Kaaliumhüdroksiid KOH Vask(II)kloriid CuCl2 Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3) Naatriumfosfaat Na3PO4 Raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 ammooniumkloriid NH4Cl Millest saab mis? Hapeline oksiid + vesi = hape Aluseline oksiid + vesi = leelis Hape + alus = sool + vesi Hape + metall = sool + vesinik Alus + sool = uus alus + uus sool Metall + hapnik = oksiid
Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI Nõrgad H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad: Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl NaCl keedusool;CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit; NaHCO3 söögisooda NaOH + HCl à NaCl + H2O 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6 H2O CaO + 2HCl à CaCl2 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Ca(OH)2 + CO2 à CaCO3 + H2O 2 NaOH + SO3 à Na2SO4 + H2O' CaO + CO2 à CaCO3 6 Na2O + P4O10 à 4 Na3PO4 Na2O + H2O à 2 NaOH CaO + H2O à Ca(OH)2 CuO + H2O à ei toimu CO2 + H2O à H2CO3 SO2 + H2O à H2SO3 SO3 + H2O à H2SO4 N2O5 + H2O à 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O à 4 H3PO4 SiO2 + H2O à ei toimu Cu(OH)2 à CuO + H2O Ca(OH)2 à CaO + H2O 2 Fe(OH)3 à Fe2O3 + 3 H2O
kasutusalad. CaO kaltsiumoksiid kustutamata lubi ehitus Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid kustutatud lubi ehitus NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi kosmeetikatööstus NaCl naatriumkloriid keedusool keemia-, toiduainetetööstus Na2CO3 naatriumkarbonaat sooda klaasitehas NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda toiduainetetööstus kergitusaine KCl, KNO3 kaaliumhüdroksiid väetis . CaSO4 2H2O kaltsiumsulfaat 2vesi kips ehitus, meditsiinis CaCO3 kaltsiumkarbonaat paekivi, kriit, ehitus marmor, lubjakivi CaCO3.MgCO3 kaltsiumkarbonaat dolomiit ehitus magneesiumkarbonaat
puhtal kujul esineda. · Berüllium esineb enamasti berüllina 3BeO·Al2O3·6SiO2, mille erimiks on Cr3+ lisanditest roheline kalliskivi smaragd. · Magneesiumi leidub merevees ja dolomiidis CaCO3·MgCO3. · Kaltsium esineb samuti põhiliselt CaCO3-na kui lubjakivi, kaltsiit ja kriit. Tuntumad ühendid: Leelismetallid: NaCl-keedusool, kasutatakse toidulisandina Na2CO3-pesusooda, kasutatakse pesu pesemisel, klaasi ja paberi tootmisel NaHCO3-söögisooda, kasutatakse Küpsetamisel, laguneb: 2NaHCO3 =t° Na2CO3 + H2O + CO2 NaOH-seebikivi, NaOH + rasv = seep Leelismuldmetallid: CaO - kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi, kasutatakse gaaside või vedelike kuivatamiseks Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (lubjapiim, lubjavesi), kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel: tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse müüride ladumisel ja seinte ning lagede
• külmutusaine R134a • kapi täitmise järel võimalik kompressorit käivitada jätkuvaks tööks 30 minutiks • freoonivaba isolatsioon EHITUS • aurusti kapi ülaosas hõlpsast eemaldatava roostevaba teraskaane all • kapi ümarate servadega sisemus hõlbustab kapi puhtana hoidmist • keskkonna temperatuur vahemikus +15...+43°C • säilitustemperatuur 0..+10°C KASUTUS • Enne kasutamist tuleb külmkapi või külmleti sisemus pesta söögisooda lahusega 1dl soodat ½ l sooja vee kohta. • Kui külmkapp või külmseade on olnud väga madala temperatuuri käes, ei tohi teda sisse lülitada enne kui kompressori temperatuur on +10*C või ta on seisnud soojas ruumis 20 tundi. • Samuti, kui külmkappi on transporditud horisontaalasendis, peab ta seisma püsti vähemalt 4 tundi enne käivitumist. • Õiget toiduained saaksid oma riiulile, et ei toimuks ristsaastumist. PUHASTAMINE
Tunnused Juhutoitumine välistatud Väljas liikumine piiratud Koguvad toitumisalast kirjandust Suruvad oma vaateid teistele peale Ravi Ainus ravi on psühhiaatriline Pika Pika Inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju Ld.k pica - harakas Mida süüakse? Geofaagia - savi, muld, liiv, killustik, tärklis, Amülofaagia - tärgeldusained, jahu, kliister Pagofaagia - jää, lumi Veel: Majapidamiskemikaalid seep, söögisooda, õhuvärskendaja, pliivärvid, naftaleen Bioobjektid loomade väljaheited, lehed, juuksed, vill, kohvipaks Erinevad asjad tahm, tuletikud, konid, riided, pliiatsid, kriit, nöör Põhjused Erinevad vaegused Etnokultuurilised müüdid Raseduse ajal lõpliku oksendamisrefleksi esilekutsumine Vaimsed häired Ohud Toksilisus Loote kahjustused ja väärarengud Vajalike mikroelementide defitsiit Seedekulgla mehaanilised vigastused
· Kapi sisemus on kuiv ning õhk saab selle tagant vabalt ringelda. · Kapi sisemus on puhas. · Pistik on seinal kontakti ühendatud ning vool sisse lülitatud. Kui uks avaneb põleb kapis valgus. Külmkapi puhastamine ja hooldus: · Enne puhastamist soovitatakse külmkapp välja lülitada. · Mitte kasutada puhastamiseks teravaid esemeid, seepi. · Korpuse puhastamiseks kasutada leiget vett. · Kapi sisemuse puhastamiseks kasutada lahustatud söögisooda lahust. · Mitte lasta veel sattuda temperatuuri juhtimise pulti. · Soovitatav poleerida seadme metallosi. · Uste tihendeid kontrollida regulaarselt. · Tuleks veenduda, et sulavee kogumisanum oleks alati puhas.
sisaldus looduslikus vees. Kui karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel, siis on see mööduv karedus ning kui ka vee kuumutamisel see ei kao, siis on jääv karedus. d. Siirdemetallid – metallid, mis kuuluvad B-rühma. e. P-metallid – metallid, millel on viimasena täitunud p-orbitaal. f. Leelis – hüdroksiid, vees hästi lahustuv tugev alus. 2. Valemid ja kasutusalad. a. Söögisooda - NaHCO3, toidutööstus, meditsiin ja keemialaborid. b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Kips - CaSO4 · 2H2O, ehitus ja meditsiin. f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia h. Kustutamata lubi – CaO, gaaside ja vedelike kuivatamine. i. Marmor – CaCO3, ehitus. j
annaabi.ee 
