Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Triviaalnimetused (0)

1 Hindamata
Punktid




Keemia igapäevaelus – ainete nimetused ja kasutusvaldkond Valem 
(valemid) Triviaalnimetus Keemiline nimetus Kasutamine (2–3 erinevat kasutusala, E-
aine number) NH4Cl Salmiaak ammooniumkloriid metallitööstus, meditsiin, söögitegemisel,  
E 510 NaOH seebikivi naatriumhüdroksiid torupuhastusvahend, seepides,  E 524 SiO2 liiv ränidioksiid Aianduses, ehituses, E 551 CO vingugaas süsinikoksiid metallide tootminel N2O naerugaas dilämmastikoksiid meditsiinis tuimastina CuSO4*5H2O vaskvitriol kaltsiumsulfaatdihüdraat taimekahjurite tõrje, aianduses  desinfitseeriva ainega NH4HCO3 põdrasarvesool Ammooniumvesinikkarbo
naat söögitegemsel kergitusainena KNO3                        salpeeter                        salpeeter                        salpeeter                        salpeeter kaaliumnitraat lõhkeaine, ilutulestik, väetised, E 252 Na2SO4  glaubrisool naatriumsulfaat pesuvahendites, sooda- ja klaasitööstuses, 
E 514


NaCl keedusool naatriumkloriid söögitegemisel CO2 süsihappegaas süsinikdioksiid tulekustuti, taimed,  E 290 Na2B4O7*10
H2O booraks naatriumtetraboraat. savinõude ja joodi tootmine, kosmeetika CaSO4  kips kaltsiumsulfaat meditsiinis, ehituses,  E 516 MgSO4 mõrusool magneesiumsulfaat Meditsiinis, väetisena, E 518 NaHCO3 söögisooda Naatriumvesinikkarbona
at Söögitegemisel,  Ca(OH)2 kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid ehituses, keemia/paberitööstuses,  E 526 Fe2O3 raud(III)oksiid metallitööstuses, meditsiinis, lakkimisel,  E
172 Na2CO3 sooda Naatriumkarbonaat pesuaine, söögitegemisel, 
klaasivalmistamine, E 500 CaCO3 lubjakivi Kaltsiumkarbonaat ehituses sideainena,  E 170 H2SO4 akuhape Väävelhape, 
divesiniksulfaat akudes CaO kustutamata 
lubi kaltsiumoksiid Ehituses,  E 529 Na2SiO3 vesiklaas naatriumsilikaat ehituses, liim, E 550


NH3·H2O nuuskpiiritus meditsiinis minestamise korral AgNO3 põrgukivi Hõbe(I)nitraat meditsiinis soolatüügaste ravis,  E 174 
Triviaalnimetused #1 Triviaalnimetused #2 Triviaalnimetused #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roosioie Õppematerjali autor
Sisaldab keemiliste ainete triviaalnimetusi, keemilisi nimetusi, nende valemeid ja kasutusala.

Sarnased õppematerjalid

Rahvapärased nimetus ainetel
2
doc

Rahvapärased nimetus ainetel

Rahvapärased nimetused 1. Kollane veresool, toodeti varem verest, värvus kollane, Fe 3+ iooni kindlaksmääramiseks - K4[Fe(CN)6] - kaaliumheksatsüaanoferraat(II) 2. Berliini sinine, so ajalooline nimetus Fe4[Fe(CN)6]2 - Fe3+ iooni kindlaksmääramisel tekkiv sinine sade 3. Punane veresool, Fe2+ iooni kindlaksmääramiseks – K3[Fe(CN)6] - kaaliumheksatsüaanoferraat(III) 4. Turnbulli sinine, so ajalooline nimetus Fe3[Fe(CN)6]2 - Fe2+ iooni kindlaksmääramisel tekkiv sinine sade 5. Sooda ehk pesusooda - Na2CO3*10H2O – naatriumkarbonaat, pesupulbrites 6. Söögisooda – NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat, on ka küpsetuspulbris ühe ainena: 2NaHCO 3→t Na2CO3+H2O+ CO2↑(süsihappegaasimullid kergitavad tainast) 7. Põdrasarvesool – NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat, kergitusvahend kontiitritööstuses, küpsetuspulbris ühe ainena: NH4HCO3→tNH3↑+H2O+CO2↑(eralduvad gaasid kergitavad tainast) 8. Salmiaak – NH4Cl – ammooniumklor

Keemia alused
Keemia
18
doc

Keemia

Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O

rekursiooni- ja keerukusteooria
Keemia aluste KT3
29
doc

Keemia aluste KT3

"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale

Keemia alused
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun