Täitumisandurid - kinnitakse traalnooda kalakotile, mis annavad signaali kalakoti täitumisest roolimajas kuvarile. Vahekauguse andurid - traallaudadele kinnitatavad andurid, mis näitavad traallaudade vahekaugust, mille alusel saab määrata traalnooda horisontaalava. Poorditraaler - traalnoot heidetatakse vette ja hiivatakse laevapoordist. Traalloogad asuvad laeva paremas poordis. Ahtertraaler - traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva ahtrist. Traalloogad asuvad laeva ahtris Võrgurull - traalnooda võrkosa keritakse trummlile ja kasutatakse traalnooda võrkosa veeskamiseks ning välja võtmiseks Traalpüügi protsessid: Kalaotsimine - püügipiirkonda jõudes alustab laev kajaloodi abil kala parvede otsimist. Traalnooda sisselaskmine - traalnooda võrkosa lastakse vette võrgurullilt, siis ühendatakse kaablid traallaudadega ja alustatakse traallaudade ning vaierite sisselaskmist traalvintsilt.
laotus, mis koosneb kerelaotusest ja tekiplaanidest. Need on õiges mastaabis joonestatud plaanid, mis näitavad kere kõiki plaate. Neil on näidatud ka palju teisi detaile nagu kaared, floorid, teki stringerid, stringerid jne. Osalised plaanid on lihtsustatud ning mõeldud vaid näitamaks kere- ja tekiplaadistuse asetust. Plaadistuse märgistamisel vööd tähistatakse tähtedega alates kiilust väljapoole lugedes, kusjuures kiiluvöö on vöö 'A'. Iga vöö plaadid nummerdatakse tavaliselt ahtrist vööri suunas. Näiteks plaat D5 oleks ahtrist viies plaat kiilust neljandas vöös. 1.2. Laeva põhimõõtmed Esmatähtsad on laevade maksimaalsed ja gabariitmõõtmed, mis määravad laeva võimalused sadamate kasutamisel, dokkimisel, kanalite läbimisel ja üldise navigatsiooni ala e. laevatee (v.k. ) valikul. LOA või LOA maksimaalne või üldpikkus. Horisontaalne maksimaalne vahemaa vööri kõige
Viikingid avastasid plankude kasutamise, mis muutis nende laeva küllaltki paidlikuks, minu arvates oli paindlikus äärmiselt oluline, sest tormidel pidasid laevad kindlasti paremini vastu, samuti olid viikingitel ka mast, mille külge oli kinnitatud suured nelinurksed purjed, mille tulemusena suutsid viikingid tuulejõudu endakasuks pöörata. Tavaliselt kasutasid mehed laevaehituseks norra kuusepuud, mis oli äärmiselt vastupidav. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate, esimesed kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal, teiseks olid suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad mida nimetati knarrideks, neid kasutati kaubalaevadena, nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja
Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku
a klass 1. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja Joonis 2Laev paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida
3 Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal; 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja
Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi.
Sildumiskohale jõudes, tõmmatakse laev haalamisotstega otseks ning kinnitatakse ankruketid. Kui kaile lähenetakse paremalt (haalamispaika tullakse paralleelselt kaiga), manööverdatakse täpselt samuti nagu eelmisel juhul, ainult selle vahega, et ankru andmise momendil pööratakse laeva ainult 30-60. Kui kaile lähenetakse vasakult, siis enne teise ankru andmist algkursist mitte rohkem kui 90 vasakule. Kinnitusotste kaldale andmise järjekord. Esimesena antakse vöörist ja ahtrist kaile pelide põhilised otsad- pikiots ja spring. Seejärel fikseeritakse laeva 10 cm täpsusega ning kinnitatakse ka ülejäänud otsad. Vööris: 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 spring. Ahtris: 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 spring. Kui puhub tugev tuul kai poolt, viiakse lisaks vöörist ja ahtrist kummastki üks või kaks pressotsa. Sildumise tingimused (tuul, hoovus, jää). Sildumine tuulega Sildumine tuulega on seda raskem, mida tugevam on tuul ja mida suurem on laeva purjepind.
kuuletub halvasti). ■Tagasipööre sooritada laineharjade vahel. ■Hoiduda madalast veest. Küljega vastu lainet Suur kreen, esemete vallandumine, ümber paiskumine. Risti laineharjaga Laineharjal võib kaotada püstuvuse, kui kauaks sinna püsima jääda, kui laev on kerge. Sõit ahtrilaines Ohtlik siis, kui laine kiirus on võrdne või peaaegu võrdne laeva kiirusega. Randumine tormiga ■Triivankur ahtrist vette. ■Sõita laine merepoolse nõlva peal, kuni laine murdub. ■Oodata järgmist lainet järgi vähendades V või jäädes seisma ja sõita laine peal edasi. ■Kaldale tuleb sõita laineharjal. ■Kaldal kaater kiiresti laineulatusest edasi tõmmata. Pukseerimine ehk sleppimine ■ Üks või enam laeva slepptou abil (suuremad ja raskemad eespool, vältida tuleb järske tõmbeid, diferent ahtrisse ja roolimees jeerimise vähendamiseks, korpuse vigastuse tõttu
Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Enesepäästmine vees Hüüa appi Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele Otsi silmadega ujuvaid esemeid Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes, näiteks selili Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal Kui kallas on lähedal, uju kaldale Paadist vette kukkudes Hüüa appi Ära satu paanikasse ning jää rahulikuks Proovi ronida paati ahtrist Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või roni sellele Teiste abistamine: Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta enda turvalist esimesele kohale seadmast Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda ise abi anda, kutsu professionaalne abi Abi kutsumine Ära karda kutsuda abi Tea kust ja keda appi kutsuda Kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale
Kõik päästevahendid kuuluvad iga aastasele kontrollimisele. 2. Laevapere liikme süüliselt tekitatud kahju hüvitise suurus kerge hooletus tööülesannete täitmisel Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel on kerge hooletusega tekitanud reederile kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest kuni oma keskmise kuupalga ulatuses. 3. Purjelaeva käigutuled Pikkus alla 20m: vaade vöörist; mastitopis üks tuli ,mis on paremalt poolt roheline ja vasakult poolt punane .Vaade ahtrist; mastitopis üks tuli, mis on valge. Pikkus üle 20m: Vaade vöörist; all paremal roheline tuli ja vasakul punane tuli ning üleval mastitopis kaks tuld järjestades alt ülesse- roheline ja punane .Vaade ahtrist; all keskel üks valge tuli ja mastitopis kaks tuld alt üles poole, roheline ja punane. Pilet 7 1. Laeva ankruseade, otstarve, hooldus Ülesanne on võimaldada laeva peatamist ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga ühendava ankruketi abil
Vettelastud laev pandi kusagile lahesoppi ankrusse või viidi lähimasse sadamasse, kus pandi peale mastid ja ja tehti taageldustööd. Laeva peeled tehti ühel ajal laeva kerega. Nüüd veeti nad mööda vett laeva juurde. Enne püstitamist tuli neid hoida vees, soovitatav jõevesi, tüvi vastu voolu. Sellised mastid ei olevat mädanenud. Mastid tõsteti kohale sakside, kahe ülalt kokkuseotud palgi otsa riputatud tali abil. Maste püstitati ahtrist vööri poole. Viimasena pandi paika kliiverpoom. Hulk aega võttis seisva ja jooksva taglase kohalepanek. Igas rannas olid meistrid, kes valmistasid laevade plokke, juhvreid, roolirattaid ja muud inventari. Laeva ehitamise ajal õmmeldi valmis ka purjed. Seda tööd tehti enamasti talvel. Purjemeistriteks ehk seekelmaakriteks olid mehed, sest töö oli raske. Purjeõmblejaile maksti 60 – 70 kopikat päevas. Et aeg igavaks ei läheks, lauldi õmblemisel pikki monotoonseid laule
mitteläbilaskva sünteetilisest ainest kaitsekihiga nagu epoksüüdvaik armeeritud klaasriidega jne.. Babiitlaagrite korral ja laagrite õliga määrimisel korrosioonivastase hülsi vajadust ei ole. Konstruktsioonilt võivad sõuvõllid olla äärikuga või ilma äärikuta. Äärikuga sõuvõllid paigaldatakse läbi täävitoru seestpoolt , ilma äärikuta sõukruvid väljastpoolt. RSS sõukruvi korral on sõuvõll tehtud äärikuta ja sõuvõll pannakse paika ahtrist. RSS sõuvõllid on seest õõnsad, kus sõukruvi labade pööramise juhtajam paigutatakse võlli sisse. Sõuvõlli läbimõõt võrreldes teiste võlliliini osadega valitakse veidi suurem ,kuid peavad vastama registri nõuetele(Vt. Registrivalem ). . Sõuvõlli ahtripoolne ots on tehtud koonuseline ja lõpeb sõukruvi kinnitusmutri keermega. Sõukruvi kinnitatakse sõuvõlli koonusele liistuga või ilma. Viimasel juhul on sõukruvi koonusele pressitud hüdrauliliselt.
traalnooda väljatõstmist . Pärast kahelpuude jõudmist traalvintsi trumlite juurde hakatakse traalnoota dzilsonite ja vintsi koppade abil tekile tõstma . Algul tõmmatakse tekile gruntropp , seejärel traalnooda võrkosad ( kui võrkosa tõmmatakse sisse , siis laeva sõu kruvi ei tööta ) ja siis pära koos kalaga . Pära veetakse losspoomide abil kalapunkri juurde ja pärast gaitini luku vabastamist kallatakse kala traalnoodast välja . Kuid kui traalnoot on lastud sisse pardapoolt mitte ahtrist siis on sisse võtmine keerukam . Näiteks peab laev tegema tsirkulatsiooni . Sisuliselt teeb laev ringi peale traalnoodale ja selle tulemusena ei võta traalnoot vertikaalasendit ja ei lase kala välja . Paraja tuulega on see tegevus kindlasti vajalik . Ahtritraalimisel sellist asja pole vaja teha . Ahtritaalimisel on suured eelised , võrreles paratraalimiselmisega . Esiteks , traalnooda
b) Pardatuled – roheline tuli paremas pardas ja punane tuli vasakus pardas, mis mõlemad valgustavad katkematult 112,5o horisondikaart vöörist kuni 22,5o vastava parda traaversist tahapoole. Alla 20 meetri pikkusel laeval võib pardatuled koondada laeva pikitasandil paiknevasse ühte laternasse. c) Ahtrituli – laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 135o horisondikaart otse ahtrist 67,5o kummagi parda poole. d) Puksiirtuli – kollane tuli, millel on samad omadused kui käesoleva reegli punktis c kirjeldatud ahtritulel. e) Ringtuli – tuli, mis valgustab katkematult 360o horisondikaart. f) Plinktuli – korrapäraselt plinkiv tuli sagedusega 120 või rohkem plinki minutis. Reegel 22. Tulede nähtavus Käesolevates reeglites ettenähtud tulede valgustugevus peab vastama eeskirja I lisa punkti 8 kirjeldusele ja tagama nähtavuse vähemalt järgmises ulatuses:
Arvutus toimub kahes osas algul leitakse piki-inertsimoment Jy keskkaare lõikejoonel ja seejärel lahutatakse parand, mis tuleneb XF -st saadakse JF. Arvutusvalemid on: L 2 J y = 2 yx 2 dx 2(L) 3 f ( J y ) - L2 J F = J y - AWP ( XF ) 2 Näidis 1 Example 1 Arvuta veeliinitasandi pindala, selle raskuskese ja inertsimomendid läbi abstsiss- ja ordinaattelje ning läbi raskuskeskme. Veeliini-tasand on määratud järgmiste poolordinaatidega alates ahtrist. Laeva pikkus on LPP = 220m, s.t. L = 220/10 = 22 m. Calculate the area, position of the flotation and the second moments of area about the two principal axes of the waterplane defined by the following ordinates, numbered from aft. It is 220 m long. Ordinaadi nr. 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ½ ordinaat m 0,0 6,3 8,6 9,2 9,4 9,0 8,1 6,7 4,6 2,4 0,2
Enne kui sildumis otsi lastakse kaile, madrused panevad otsad läbi klüüsi ja pärast kinnitavad viskeliini sildumisotsa külge ja pärast kui laev on kai ääres viskavad madrused viskeliinid kai madrustele ja lasevad sildumisotsad kaile pidurdades otsaid jalaga. Enne peab laskma press otsa (põikiotsa), päras springi otsa ja viimasena peab laskma pikkiotsaid. Tavaliselt laev kasutab sildumiseks neli otsa vöörist ja ahtrist. Siis kui otsad on pollaritesse külge pandud, pingutavad madrus ja kolmas tüürimees kangide abil, kangidel võib näha mis pinge otstel on. 22 Ankruseade M/S Star-il on kaks peaankrut, mille ühe ankru mass on 5850 kg. Laevas pole varuankruid ja hoovuseankruid. Ketti läbimõõt on 58 mm, ühe ankruketti pikkus on 11 seeklit ehk 275 meetrit.
Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus. TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Enesepäästmine vees: Hüüa appi Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele; Vaata ringi ujuvate esemete järele; Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes; Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal; Kui kallas on lähedal, uju kaldale. Paadist vette kukkudes: Hüüa appi; Püüa mitte sattuda paanikasse; Proovi ronida paati ahtrist; Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab; Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või roni sellele; Teiste abistamine: Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta- sinu enda turvalisus ennekõike; Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda ise abi anda, kutsu professionaalne abi. Abi kutsumine: Ära karda kutsuda abi; Tea kust ja keda appi kutsuda;
haalamisotstega. Veendudes, et laev on kindlalt kai ääres, vabastab kapten või vanemtüürimees tekimeeskonna haalamisjaamadest ning annab korralduse autoteki rambi avamiseks. Vanemtüürimees informeerib masinat haalamise lõppemisel, viimasena lahkuvad haalamisjaamadest tüürimehed, eelnevalt veendudes, et kõik on korras. 21 Kinnitusotste kaldale andmise järjekord. Esimesena antakse vöörist ja ahtrist kaile pelide põhilised otsad- pikiots ja spring. Seejärel fikseeritakse laeva 10 cm täpsusega ning kinnitatakse ka ülejäänud otsad. Vööris: 1 pikiotsa, 2 pressots, 1 springi. Ahtris: 1 pikiotas, 2 pressots, 1 springi. Kui puhub tugev tuul kai poolt, viiakse lisaks vöörist ja ahtrist kummastki üks või kaks pressotsa. Ohutus sildumisoperatsioonidel 1. Haalamisele lubatakse ainult neid meeskonnaliikmeid, kes omavad vastavat erialast
lahkuda, tuleb jälgida ilmastiku olusid. Kui tuul tõuseb või tuleb mingi tormihoiatus, siis sellest kindlasti kaptenile teatada. Kui udu tuleb, siis tuleb sisse lülitada udusignaalid, jälgida ümbruses olevaid objekte. 2. Lootsitrepi struktiivsed nõuded Kinnitatud korralikult, päästerõngas (tulepoiga ja liiniga), lootsitrepp peab ulatuma veeliinini kõige suurema vabaparda korral ja kui laeval on veel kreen vastaspoordi 15kraadi, valgustus ahtrist. Loodsitrepi juures peab olema kaks inimest vähemalt, peab olema side sillaga, astmevahe 1 jalg ja iga 8 aste spreader (laiem aste). 3. Laevades kasutatavad plokid Laevades kasutatakse puidust ja rauast plokke. Plokidest tehakse talid. Mida rohkem siive seda suurem võit jõus. 4. Pindade kruntimine Krundiks nimetatakse erimest värvikihti, mis kantakse vahetult värvita pinnale. Igale materjalile on ette nähtud erinev kruntvärv
katkeb. Katke- ja töökoormus antakse tabelites läbib eelneva ja perioodilise tervisekontrolli laevapere liiget ning reisijat, peab olema ,,Prügi päästerõngani.Halvasti võib asi lõppeda siis kui kilogrammides. Koormused on märgitud meresõiduohutuse seaduses sätestatud korras. käitlmise plaan" ja ,,Prügiraamat". Prügi inimene kukkub üle parda ahtrist ja öösel.Kui kaasaantavates tunnistustes. Leitakse vastavalt (3) Reederi või kapteni või tervisetõendi kogumiseks peavad laeva olema konteinerid inimene kukub üle parda tuleb talle visata trossi/otsa liigile tabeli järgi või valemi: väljastanud arsti nõudmisel läbib laevapere (tavaliselt 3). Konteinerid peavad olema pealt päästerõngas ,samaaegselt peab teisi laeval
minna, tekitamata märkimisväärseid purustusi. (Joon. 2). Seda nähtust kutsutakse inglise keeles pooping. Joon. 2. Broachingu vältimiseks peab laeva kiirus olema vähemalt 40% väiksem laine jooksukiirusest.. Seda saab reguleerida nii kursi kui kiiruse muutmisega. Kuna laine teatava suuruse juures pooping'u puhul ei tekki purustusi, juhitavus aga praktiliselt säilib, võib selline liikumine lainega ahtrist sobiva kiirusega olla kõige vähem häiriv ja kõige ohutum tormis liikumise viis. Võib tuua näite, et umbes 100 meetri pikkuse laine jooksukiirus on umbes 15 sõlme. Kui laeva pikkus on suurem, kiirus aga veidi väiksem, ei peaks pooping probleeme tekitama ja võimaldab liikuda alla lainet täiskäiguga. Tuleb tähele panna, et lähenemisel madalveele laine kõrgeneb ja muutub järsuks, murduvad lained tekitavad suuremat broaching'u ohtu ja pooping võib laeva kanalist või faarvaatrist
märgitud eelmises lauses. Prügi peenestaja läbilaske avade suurus ei või olla suurem kui 25 mm. Laeval 12m ja enam peavad olema plakatid, mis selgitavad prügi käitlemise korda. • Võrgupüügiga tegeleva laeva tuled, päevamärgid ja udusignaal. Pikkus enam kui 50m ja omab käiku vee suhtes; Vaade vöörist: vasakul punane tuli, paremal roheline tuli ja topis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, punane. Vaade ahtrist: All valge ahtrituli, mastis kaks tuld alustades alt ülesse valge ja roheline tuli. Pikkus alla 50m. Vaade vöörist: Vasakul põleb roheline tuli ja paremal punane tuli, mastitopis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, valge. Vaade ahtrile: keskel valge ahtrituli ja mastis kaks tuld, alustades alt ülesse valge ja roheline. Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud. Udusignaal – 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min tagant
meremiil h= 1,825 km/h. Kiirus on tähtis, sest laevadel on projekteerimise algusest mahakandmiseni kasutusel kiirues: projekteeritav kiirus, kiirus katsetussõidul; norm ehk passikiirus(vaiksel veel); ökonoomne kiirus ehk 80% normkiirusest. Põhitasandid. 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned Õ lk 41-42. Laeva jooned, kõverjooned tekivad kui vöörist , ahtrist 1 m ära võtta. 3 tasapinda. Laev lõigatakse kihtideks, selle abil ehitatakse laev valmis. Kõik arvutused tehakse tabeli järgi, mis moodustub baatoksitest. Teoreetiline joonis, laeva välispinna graafiline kujutis. Teoreetilisel joonisel on laevakere lõiked kolmes ristprojektsioonis: pikilõiked (baatoksid), põiklõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). T.jle kantakse ka täävid, parda ja killujoon, umbreeling ja parrasteni ulatuvad tekiehitised.
(rätik, oks, ritv, jt.) ulatamisega; - sügava vee piiril inimahelikuga, kus esimene haarab sügavas vees hädasolija käerandmest ja ühiselt tõmmatakse ta madalasse vette. Paadiga abistades pead oskama hädasolijale läheneda vastu tuult ja lainet või vastuvoolu ning teda ahtrist paati tõmmata. 112 Kui kaaslane on sattunud ohtu, siis saad ka sina teda aidata ja päästa. Vali kiiresti turvaline päästmisviis. Rahusta päästetavat ja anna talle selgeid soovitusi. Kasuta ujuvaid esemeid, riideid, nööri, päästerõngast jt. ning hoia need enda ja päästetava vahel. Väldi kokkupuudet päästetavaga ja ilma kohata, kust saaksid ise tugevalt kinni hoida, ära ulata kunagi paljast kätt
lollitamine järele jätta. Heyerdahl sai kõigest lõpuks üle, nagu igaüks tema suurepärasest, huumoriga vürtsitatud raamatust «Kon-Tiki» ise lugeda võib. Omaette saavutus oli balsapalkide ookeani äärde toimetamine. Et parv just balsapuust ja just 13,7 meetrit pikk peab olema, selle kohta ei olnud Heyerdahlil muud seletust, kui et just nõnda pajatasid pärimused. Meremehed väitsid, et see on halvim pikkus: üks lainehari tõstab vöörist ja teine ahtrist ning parv murdub. Botaanikud jälle teatasid, et balsapuu Polüneesiani ei uju. Ta vettib läbi ja vajub põhja. Ookeanil vaevas see ennustus meeste südant omajagu. Igaüks varitses hetke, mil ta arvas end üksi olevat, mudis balsapalgi läbivettinud osast tükikese ja viskas vette, et näha, kas vajub põhja või ei vaju. Vajus küll. Ent parv ei vajunud. Vesi, mis tungis pindmistesse kihtidesse, ei ulatunud puu südamikuni. Ka ükski teine õnnetusennustus ei täitunud ja 7
mai 2011 Ajalookillukesi legendaarsest Kihnu Jõnnist: Kihnu Jõnn ehk Enn Uuetoa sündis 3.12.1848. a Kihnus. Oma meresõite alustas ta madrusena väikes kivilaeval. Olla õppinud ka 3 päeva Paldiski merekoolis. Loa kaptenina sõita sai ta kui praktik kauaaegse avariideta meresõidu eest. Jõnn sõitis enamasti laevadel, millega teised kaptenid ei julgenud merele minna. Vanadusest olid need purjekad nii küüru vajunud, et ahtrist vööri ei näinud. Ta kiitnud ise: ”Küll see on hea laev, läheb nii, et meri põrub.” Kuulus kapten hukkus tormisel sügispäeval 19.11.1913. a koos oma viimase laeva “Rock City´ga” Taani rannikul Blavands Huki juures. Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn põrm toodi Taanist Kihnu 1992. a. 1.7 LAEVA EHITUS (LAEVA SÜND) KIILUST VEESKAMISENI.NIME OMISTAMINE. Lava sõiduomadused olenesid meistri oskustest ja kogemusest.
standardlihtreid. Konstruktiivselt on need laevad ilma põikvaheseinteta, mitme- tekilised ja mahutavad kuni 30 lihtrit. Lastimine toimub eritõstukiga ja lõplik paigaldus vankersüsteemiga. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. BACAT (Barge aboard the catamaran). Need praamerid on katamaraani tüüpi ja lastitakse nn. doki põhimõttel. Enne lastimist ballastitakse laeva keretankid sellise süviseni, et on võimalik kas ahtrist või vöörist lastida lihtrid õigele kohale. Pärast lihtrite kinnitamist vabastatakse laev ballastist ja laeva süvis väheneb lubatud lastimärgini. Reis võib alata. RO-RO-laevad (Roll-on/roll-off ships RO-RO ships) Horisontaallaadimisega laevad e. RO-RO-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks
standardlihtreid. Konstruktiivselt on need laevad ilma põikvaheseinteta, mitmetekilised ja mahutavad kuni 30 lihtrit. Lastimine toimub eritõstukiga ja lõplik paigaldus vankersüsteemiga. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. BACAT (Barge aboard the catamaran). Need praamerid on katamaraani tüüpi ja lastitakse nn. doki põhimõttel. Enne lastimist ballastitakse laeva keretankid sellise süviseni, et on võimalik kas ahtrist või vöörist lastida lihtrid õigele kohale. Pärast lihtrite kinnitamist vabastatakse laev ballastist ja laeva süvis väheneb lubatud lastimärgini. Reis võib alata. RO-RO-laevad (Roll-on/roll-off ships RO-RO ships) Horisontaallaadimisega laevad e. RO-RO-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida- lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks
standardlihtreid. Konstruktiivselt on need laevad ilma põikvaheseinteta, mitme- tekilised ja mahutavad kuni 30 lihtrit. Lastimine toimub eritõstukiga ja lõplik paigaldus vankersüsteemiga. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. BACAT (Barge aboard the catamaran). Need praamerid on katamaraani tüüpi ja lastitakse nn. doki põhimõttel. Enne lastimist ballastitakse laeva keretankid sellise süviseni, et on võimalik kas ahtrist või vöörist lastida lihtrid õigele kohale. Pärast lihtrite kinnitamist vabastatakse laev ballastist ja laeva süvis väheneb lubatud lastimärgini. Reis võib alata. RO-RO-laevad (Roll-on/roll-off ships RO-RO ships) Horisontaallaadimisega laevad e. RO-RO-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks
annaabi.ee 
