Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist
Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad kookospalm kasvab ainult 15 isegi põhjapolaarjoone laiuskraadini ekvaatorist taga Agrokliimavöötmed Polaarkliima vööde Lähispolaarkliima vööde Jahe parasvööde Mõõdukas parasvööde Soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE Väga külm ja kuiv kliima Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE Lühike vegetatsiooni- periood Aktiivsete temp. summa < 1000°C Kasvatakse lühiajalist öökülma
AGROKLIIMAVÖÖTMED VEGETATSIOONI TÜÜPILISED TÜÜPILINE KLIIMAVÖÖDE LOODUSLIK VÖÖND TEMPERATUUR S/T SADEMED S/T MULDADE VILJAKUS PERIOOD PÕLLUKULTUURID KLIIMADIAGRAMM Polaarkliima Jää- ja külmakõrbed s-külm, t-väga külm vähe sademeid - - - Fort Ross esineb igikelts, mõnda tai...
2-3 saaki aastas! 12. Mis agrokliimavöötmesse jääb Eesti? Parasvöötmesse 13. Missugused agrokliimavöötmed on kõige sobilikumad põllumajanduslikuks tegevuseks, missugused ebasobivad ja kus pole põllumajanduslik tegevus üldse võimalik? Ei ole võimalik: polaarkliimas. Kõige sobilikum: mõõdukas parasvööde, soe parasvööde. Ebasobivamad: kõik teised. 14. Missugustesagrokliimavöötmetes on võimalik saada vaid 1 saak, kus rohkem? 1 saak aastas: lähispolaarkliima, parasvööde (3) 2 saaki aastas: lähistroopiline vööde 2-3 saaki aastas: troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne vööde. 15. Missugustes on vajalik kunstlik niisutamine, missugustes kuivendamine? Kuivendamist: mõõdukas parasvööde Niisutamist: lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne vööde 16. Kus on vegetatsiooniperiood aastaringne? Troopilises, lähisekvatoriaalses, ekvatoriaalses vöötmes. 17
viljakad mustmullad, mis kannatavad vee ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. Nisuvöödeja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku viljastamise abil. Vähetootlikuel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 6. Lähispolaarkliima Lähispolaarse kliima puhul on tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad, teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad. On võimalik eristada pikka talve ja lühikest suve. Taimestik peaaegu puudub. 7. Lähistroopiline vööde Lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Läänerannikute vahemerelises
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM...
vms. Põlemisel vabanev energia. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel, prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Energiakriis - olukord, kus majanduse toimimiseks energiat ei jätku või on see liiga kallis. 2.Nimeta Maa agrokliimavöötmed ja milliseid on sealsed taimede põhikultuurid. Polaarkliima kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu; Antarktika, Gröönimaa, Põhja-Venemaa mingid osad. Lähispolaarkliima kiirekasvulisi ja lühiajalisi öökülma taluvaid kultuure: redis, sibul, varane kartul jms; Islandi, Põhja-Kanada, Põhja-Rootsi. Jahe parasvööde rukis, oder, kartul; leetmullad; Lõuna-Soome, Lõuna-Kanada, Kesk- Rootsi. Mõõdukas parasvööde nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein; mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vaja kuivendamist; Eesti, Suurbritannia, Leedu.
toimimiseks. Kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangut müüa. 4. Nimeta kiu-, õli-, sööda- ja mõnukultuure. Kiukultuur: puuvill, lina, kanep, sisal, dzut Õlikultuur: sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel Söödakultuur: juurviljad, põldhein Mõnukultuur: kohv, tee, koka, kakao. 5. Millised maailma piirkonnad on põlluharimiseks ebasobivad või täiesti sobimatud? Ebasobiv on troopilises vöötmes, lähispolaarkliima täiesti sobimatu: Ekvatorjaalses vöötmes, polaarkliimas 6. Milliseid peamisi kultuure kasvatatakse erinevates agraalkliimavöötmetes? Polaarkliima: - Jahe parasvööde: rukis, kartul Mõõdukas parasvööde: nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad Soe parasvööde: oliivipuu, tsitruselised, puuvill, riis, soja, viinamari. Lähistroopiline: talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline: datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu
Põllumajandus 1. Mis on põllumajandus? Põllumajandus on majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandussaadusi tootvaid majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmalt töödelda (talud, farmid, põllumajandusühistud). 2. Agrokliimavöötmed. Iseloomustus. 1. Polaarkliima. Põllumajandusega tegeleda on võimatu 2. Lähispolaarkliima. Lühike vegetatsiooniperiood võimaldab viljeleda ainult kiirelt kasvavaid ja lühiajalist öökülma taluvaid taimi. 3. Parasvööde. Piirkonnas saab kasvatatada selliseid teravilju nagu order, rukis ja kaer. Samuti saab kasvatada kartulit, köögivilja, lina jm. 4. Lähistroopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa võimaldab põldu harida pea aasta ringi ja saada kohati kaks saaki aastas. Merest kaugemal on sageli kõrbed ja
- Orgaanilise aine puudulik taastootmine mullas, näiteks: - Esineb alepõllunudse tingimustes väga intensiivsel mulla kasutamisel - Ühesuguste põllukultuuride pideval kasutamisel - Kaitse: erinevate taimeliikide kasvatamine Agrokliimavöötmed Taimekasvuperioodil aktiivsete temperatuuride summa (vegetatsioooniperiood) alusel eristatakse agrokliimavöötmeid 1. Polaarkliima - Põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarkliima - Põllumajandusega tegelemine väga raske - Kasvatatakse: varajane köögivili, oder, põhjapõdrakasvatus - Levik: Kanada, Põhjamaad, Venemaa põhjaosa 3. Parasvööde (jaguneb kolmeks) - Jahe parasvööde - Põllumajandusega tegelemine vähetasuv (okasmetsad) - Kasvatatakse: teraviljad (rukkis, oder), köögivili, kartul - Levik, Kanada, Põhjamaad, Venemaa põhjaosa
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe;
, niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima: lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Jahe parasvööde: okasmets. Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad. Kasvatatakse teravilja
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
(tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). · · Agrokliimavöötmed · Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima : aasta läbi külm. P õllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima : lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist 4 öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirend ab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Jahe parasvööde: okasmets. Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad.
Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks Turumajandus ehk kaubaline esmane eesmärk on toodangu müük. Agrokliimavöötmed Polaarkliima , lähispolaarkliima Parasvööde, jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde, soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne vööde Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik: Eelmisel tunnil sai räägitud, et nii loodusolud kui ka majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajandust, ära ei tohiks unustada ka traditsioone ja toitumistavasid. Lisaks neile mõjutab põllumajandust ka tootmise korraldamine.
Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv. Iseloomusta mu...
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist....
Õiglane kaubandus tähendab, et tootjale ei kompenseerita mitte ainult majanduskulusid (mis on omane tavakaubandusele), vaid tootja tagab ka kauba keskkonnahoidliku tootmise, sotsiaalse õigluse ja soolise võrdsuse, mis kõik kajastuvad kauba lõpphinnas. 16. Agrokliimavöötmed – iseloomusta erinevaid agrokliimavöötmeid, kultuure, mida kasvatatakse ning põllumajandusliku tootmise vorme (tunnis täidetud tabel): Polaarkliima vööde, Lähispolaarkliima vööde, Jahe parasvööde, Mõõdukas parasvööde, Soe parasvööde, Lähistroopiline vööde, Troopiline vööde, Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. (kuiv lähistropika), Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. (niiske lähistroopika) TABEL 17. Mida mõistetakse vegetatsiooniperioodi all? Ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng ning mille kestel kliimatekketegurid võimaldavad taimede elutegevust 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
