Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Agraar- ja industriaalühiskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööstusühiskond, agraarühiskond, korilus, kodustamine, loomakasvatuse, industriaal, täiustumine, vesiveskid, tuulikud, tulirelvad, manufaktuurid, aurumasin, vedur, aurik, kivisöe, elekter, nafta, bensiin, lennukid, telefonid, raadiod, lisandusid, arvutid, sidetehnikaMaailmamajanduse kujunemine 1. Seleta mõiste  tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni kiire hankimine
Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond  vähemarenenud põhjariigid. Infoühiskond  rohkemarenenud põhjariigid. Lääne-Euroopa. 5. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja selgita nende mõju majanduse arengule. 1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2. XVIII saj lõpp XIX algus Masinate valmistamine ja kasutamine  aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3. Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult. 4. Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre.
INDUSTRIAALSED TOOTMISVIISID INDUSTRIALISEERIMINE  üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil  väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil  aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19.sajandi lõpp  teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, raadio, telefon, uued tööstuskaubad 4) 1960.aastast  tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980.aastast  koduarvutid, mobiilid, GPS, GIS INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED:
Emamaa  riik, kes omab kolooniaid. Esimesed ümberasutamiskolooniad tekkisid euroopa kliimaga sarnastesse piirkondadesse. Lõuna- ameerika kagu ja lõuna osa, põhja-ameerika idarannik. Tööstusajastu arengu eeldused. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule. *põllumajanduses levis väljavahetus süsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. *laialt levisid vesiveskid ja tuulikud. *leiutati tootlikud metallisulatamisviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. * võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. *veonduse arend. Hispaania kolooniad => lõuna- ja kesk-ameerika. Suurbritannia kolooniad => põhja- ameerika. Venemaa koloonia => Siberis. Hollandi kolooniad => lõuna- Ameerikas. Lõuna-aafrika on hollandlaste asutatud. Hiljem ümberasumiskolooniad austraalia ja uus-meremaal.
jaotatakse, kuidas töösaadusi jagatakse jne.) Tootmisviisid jagunevad: I - Traditsioonilised tootmisviisid II - Industriaalsed tootmisviisid III - Postindustriaalne tootmisviis Traditsioonilised tootmisviisid  Levinud väikestes inimgruppides  Olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt  Elatusmajanduslikud  Maailmamajanduses ei osale Jagunevad: 1) Korilus – vanim tootmisviis, mis seisneb küttimises, kalapüügis ja söödava (viljad, juurikad jm.) korjamises. (Täiesti elatusmajanduslik, ülejääke ei teki, korilus võimalik ainult hõredasti asustatud aladel. Miks? Tänapäeval levinud muust maailmast eraldatud hõimudes Aafrikas, Aasias, Okeaanias) 2) Varaagraarne – tekkis seoses loomade kodustamisega ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: a) rändkarjakasvatus
Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh, Birma(Myanmar), Tai, Vietnam, Indoneesia, Austraalia. Agraarühiskond. · korilus  etapp inimeste elus, korjati marju ja seeni. Umbes 10 000 aastat tagasi hakati kodustama loomi, umbes 6000-7000 aastat tagasi hakati põldu harima ja inimesed jäid paikseks. · alepõld  2-3 aastat kasutusel olev maa(põletatakse , tuhk on väetiseks). · põlispõld  loomaväetisega väetatav. · agraarne  põllumajanduslik. Töökorraldus  käsitöö Industriaalühiskond. · industriaalne  tööstuslik.
ühiskondlikud suhted. Jaguneb kolmeks: 1. Traditsioonilised tootmisviisid, esineb Aafrikas, Okeaania riikides, omadused: 1. levinud väikestes inimgruppides 2. toodetakse enda tarbeks ning tarbitakse ise 3. Elatusmajanduslikud 4. ei osale maailmamajanduses See jaguneb omakorda: 1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3.Hilisagraarne – hakati kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut kasutatakse, põlispõllundus 2.Industriaalsed tootmisviisid, esineb nt Hiinas, Bangladeshis 1.Saavad alguse seoses industriaaliseerimisega 2.levinud suurtes inimgruppides 3.esineb tööjaotus 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogia kiire areng
sajandil. 16. sajandil vajati kolooniaid- ülerahvastuse leevendamiseks, toodi põllumjandussaadusi 19.saj- loodusressurside jaoks, põllumajandussaaduste toomiseks, vajalikud olid uued turud 4) Agraarajastu piirkonnad 15 sajand Hiina - loodusolud-laamade piir, religioon,rahva töökultuur. India - loodusolud ja rahvas-soe kliima, kastisüsteem. Edela - Aasia,Põhja-Aafrika - kõrbes-loomad ja oaasi konflikt-käsitöö ja taimed. Euroopa - loodusolud-viletsad,vaene ja mahajäänud,taime-ja loomakasvatuse koosrakendamine. 5) Maailma jagunemine Põhjaks ja Lõunaks – piirkondade võrdlus. PÕHI LÕUNA Arenenud riigid Arengumaad Rikas Vaene Tööstuslik põllumajanduslik Heal tasemel teedevõrk ja transport Vilets teedevõrk ja transport Kõrge energiatarve Madal energiatarve
KORILUS AGRAARÜHISKOND TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND ALGAS SEOSES ÜLEMINEK INDUSTRALISEERIMISEGA. PÕLLUMAJANDUSÜHISKONNAL PÕLLUMAJANDUS, PERIOODI VILJADE, JUURIKATE E ALGAS 5000-6000 A. E.M.A, MITTEAINELISTE HÜVEDE KAUBANDUS JA PANGANDUS LÜHIISELOOMUSTUS KOGUMINE; KÜTTIMINE JA KUI INIESED JÄID PAIKSEKS JA TOOTMINE;
puidupuudus viis metsatööstuskompleksid metsakomplekside tekkeni ehk klastrid Energia - Loomade jõu ja puidu kasutamine; Vee ja tuule energia; Industriaalühiskond + esimesed vesiveskid ja tuulikud põlevkivi, kivisöe, nafta, lisanduvad tuuma-, maagaasi energia tootmine päikese- ja tuuleenergia Metallurgia - Sepatöö(kuld, tina, raud) Sepatöö - sellest areneb välja Metallurgia tööstuse puusüsi(metalli sulatamiseks) eraldi tööstusharu-metallurgia osatähtsus väheneb;
Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast, tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu 2
Vabakaubanduse ja majanduse arendamine, püütakse energivajaduse valdkondades koostööd teha. Austraalia Hiina Jaapan. MERCOSUR- Lõuna Ühisturg. Regiooni majanduslik koostöö. Hindade ühlustamine ja kehtestamine maailmaturul. Argentiina, Brasiilia. CEEAC- Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus. Omavaheline koostöö ei edene. OPEC- Kes tegeleb naftaga. Nafta turu hindade kujundamine. Iraan, Ecuador, Kuveit, Pärsia lahe ümbrus. Muutused ühiskonnas I Korilus Valitses elatusmajandus, puudus käsitöö kaubandus ja riik. II Agraarne ühiskond=põllumajanduslik ühiskond. Varaagraarne · Rändkarjakasvatus · Alepõllundus · Ülejääke ei ole · Vahetuskaubandus · Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus
veelgi algelisem või polnud isegi välja kujunenud. Tööstusajastu algus Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule ning tekkis tööstusühiskond. Tööstus- ehk industriaalajastut valmistasid ette mitmed tehnoloogilised uuendused juba 15. sajandil. Põllumajanduses levis välja-vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle. Sealt levis industrialiseerumine edasi mujale Lääne-Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse. Üleminek käsitsitöölt masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja parandasid tunduvalt inimeste elujärge
sfääri piires ühest sfäärist teise veeringe  vee ringkäik maakeral; väikeses veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid jätkusuutlik ja säästev areng - 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA 6. Ühiskonna areng ja globaliseerumine 35. 1.Traditsiooniline tootmisviis ehk agraarühiskond · levinud väikestes inimgruppides · toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse eneste poolt · elatusmajanduslik · ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne  pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne  tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine
Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / 3 Kütmine Aafrikas /Keenia/, kalapüük Okeaanias 4 Varaagraarne tootmisviis 6000-10000
Rändkarjakasvatus  nomaadlus Hilisagraarne periood  alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast , tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu 2
rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati karjakasvatus ja põllundus, tekkis põlispõllundus (väetamine sõnnikuga, tööloomade kasutamine), toodang valdavalt oma tarbeks, ülejäägid turule, käsitöö-tööriistad ja luksusesemed, kaasajal laialt levinud aasias 4.Varaindustriaalne TV- 16-18 saj, tekkis euroopas, täiustused-väljavahetussüsteem, uued taimesordid, loomatõod, tuule-, vesiveskid, täiustati trükikunsti, metallisulatust, tulirelvi, kelli, laevu, tööstuses suured ettevõtted-manufaktuur(töö käsitsi) 5.Hilisindustriaalne TV- 18 saj lõpp 19 algus, tekkis Euroopas, Põhja-Am, Ida-Aasias, täiustused, leiutised, leiutati aurumasin, kivisöe kasutusele võtmine, rongid, aurikud, ettevõtted-vabrikud- töö masinatega. 19. saj lõpus täiustused: sisepõlemismootor, bensiini kasutamine, autod, lennukid, elekter, telefon, raadio 6
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul ning Thomas Belli puuvilla
1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis  taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu  kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge
1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis  taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu  kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge
Eesti Majandus  lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine  demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia  tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond  uus majandus  teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus  heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid  modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele tegevusele 5
Ühiskonnageograafia Sissejuhatus Geograafia jaguneb kaheks:Loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks.  Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel meid ümbritsevas eluta ja elus looduses inimese soovidest sõltumata.See on tihedalt seotud: a)biogeograafia b)klimatoloogia c)hüdroloogia d)geomorfoloogia e)tektoonika f)mullateadus  Ühiskonnageograafia-ehk inimgeograafia hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt.majandus,kultuur,poliitika)  Neid kahte seob keskkonnageograafia,sest inimtegevus mõjutab looduses toimuvat.Seega võib väita et geograafia on mitmekülgne biohaardeline ja piirneb paljude teiste teadustega.  Mikroökonoomika-üksikisikute ja ettevõtete käitumist uuriv ja käsitlev haru.  Makroökonoomika-majandusteaduse haru,mis analüüsib majandussuhteid riigitasandil.  Majandusgeograafia-uurib majanduse
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand)  naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia  vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted  väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline  elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne  tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÃœHISKOND(ÃœLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14 Â
Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava eljärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Tööstusajastu. Sai võimalikuks tänu tehnoloogilise arengu kiirenemisele, eelkõige masintootmisele üleminekule ja seisuliku ühiskonna asendumisele klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid, tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle. Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja parandasid inimeste elujärge. See omakorda põhjustas rahvastiku kiire kasvu
1. Tehnoloogilised murrangud: I  Itaalias  varaindustriaalne  tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IIÂSuurbritanniasÂhilisindustriaalneÂaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III  Euroopas  hilisindustriaalne  teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne  tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT  aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT  aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet  erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid  RKT  785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT  10000$ 3.Kõrge sissetulekuga riigid RKT- üle 1
Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruu
kõrged. Linnu oli vähe. Kõrgeim tase agraarajastul 15. sajand Indias ja Hiinas, kus suudeti kindlustada rikkus eliidile ja talutav elujärg lihtrahvale. Arenenud olid ka Edela- Aasia ja Põhja-aafrika. Euroopas elati kasinates oludes. Tööstusajastu algus Üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnale. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine
Toiduained jaotuvad ebavõrdselt Ebatervislik toit põhjustab erinevaid haigusi (südamehaigused, rasvumine, diabeet, kaaries jpm) Südamehaigustesse sureb Põhja riikides ¼ USAs toodetud 40% meestest , 20% toidust visatakse ära naistest PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTŠOD ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud;
· Riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega  transport vähearenenud, veokulud kõrged · Linnu vähe, väikesed · Saavutasid kõrgema arengutaseme 15.saj Indias ja Hiinas Tööstusajastu algus · Tehnoloogilise arengu kiirenemine (ülemike masintootmisele) · Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga · Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem · Hakati aretama loomatõuge, taimesorte · Vesiveskid, tuulikud, metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed · Industrialiseerimine  18.saj lõpp Madalmaadest ja Suurbritannias  võeti kasutusele aurumasin, üleminek masintööle · Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele o Kõrgem tööviljakus o Parem elujärg o Rahvastiku kiire kasv o Tööstus (töökohad) koondusid linnadesse linnastumine
Tööstus Tööstus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus. · Vanad harudÂtoiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule, alguse said LääneÂEuroopast ja USAst, suurimad tootjad on riigid, kes industrialiseerusid 19. sajandi algul ehk Ida Euroopa ja Hiina) · Uued harudÂautotööstus, keemiatööstus (kunstkiud, kumm ja plastmass), põllumajandus masinate tootmine, kodumasinate tootmine, televisiooni ja videotehnika tööstus (tekkisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, konkureerimiseks peavad täiustama tehnoloogiat, töökorr
väärtusi loob asemele peab jõudamalt nendes 2) Ühiskondlik majanduses asuma kristlikes riikides, kus oli tööjaotus, inimtöö mõistuspärasus toimunud reformatsioon ühiskonnastruktuur 3) Turumajandus 2) Kapitalism  3) Uskus, et läbipõimunum  toimib kõigi tööstusühiskond protestantlikud väärtused sotsiaalse solidaarsuse hüvanguks , kus soosivad selliste hoidmine 4) Turg juhib tootmisvahendid turumajandusega hästi 3) Tööstusühiskond majandust ja toodang sobivate iseloomujoonte suurendas kuuluvad ühe kujunemist  tööarmastus, induvidualismi
Hilisagraarne tootmisviis  alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldused olemas kust sai alguse industriaalne tootmisviis? miks? Euroopast, sest seal kujunes taime- ja loomakasvatuse hea tasakaal ning Vahemeremaadest levisid turusuhte ja varaindustriaalse tootmisviisi alused Industriaalse tootmisviisi kujunemisele olid eeldusteks järgmised uuendused: väljavaheldussüsteem tõu- ja sordiaretus laevaehituse areng uued metallisulatusviisid energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast TV lk 4 Tööstusühiskond e industriaalühiskond valdav majandusharu  töötlev tööstus
annaabi.ee 
