Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia ülesannete lahendamine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu grammi 2 Na2SO4 reageerib 30 grammi 5 BaCl2-ga?
  • Mitu milliliitrit 14 naatriumkloriidi roo119 gcm3 reageerib 48 grammi AgNO3-ga?
  • Mitu kuupdetsimeetrit SO3 reageerib 28 grammi 40 Kaaliumhüdroksiidiga?
Keemia Ülesannete töö!
Näide1:
Mitu grammi 2% Na2SO4 reageerib 30 grammi 5% BaCl2 -ga?
1. Kirjutad välja võrrandi.(Ma ei tea, kas ta järeltöös annab need ette)
2. Kirjuta valemite peale teadaolevad andmed.
3. Kirjuta alla teadaolev moolide arv.
4. Kuna BaCl2 on antud kaks asja (protsent kui ka mass), siis saab sellest alustada. Seega arvuta BaCl2 uus mass.
5. Leia BaCl2 uus moolide arv. Selle jaoks on sul vaja ka BaCl2 molaarmassi ehk suurt M-i.
6. Kirjuta BaCl2 moolid BaCl2 alla ja leia risttehtega Na2SO4 moolide arv.
7. Leia Na2SO4 mass. Selleks on sul vaja ka H2SO4 molaarmassi.
8. Leia Na2SO4 2% mass.
mg? P=2% 30g P=5%
1. Na2SO4 + BaCl2 = 2NaCl + BaSO4
1 mol 1 mol
n=0.007mol 0.007 mol
4. m(BaCl2)= m(teadaolev) x P / 100 = 30 x 5 / 100 = 1.5 g.
5. n(BaCl2)= m/M= 1.5 / 208 = 0.007 mol.
M(BaCl2)= 137+35.5 x 2 = 208 g/mol
7. m(Na2SO4)= n x M = 0.007 x 142 = 0.994g
M(Na2SO4)=23 x 2 + 32 + 16 x 4 = 142 g/mol
8. m(Na2SO4)=m(mille just leidsime 7. punktis) x 100 / P = 0.994 x 100 / 2 = 49.7
Näide 2:
Mitu milliliitrit 14% naatriumkloriidi (roo=1.19 g/cm3) reageerib 4.8 grammi AgNO3 -ga?
1. Kirjutad välja võrrandi.
2. Kirjuta valemite peale teadaolevad andmed.
3. Kirjuta alla teadaolev moolide arv.
4. Leiad AgNO3 uue moolide arvu. Selleks on vaja ka molaarmassi.
5. Kirjuta AgNO3 moolid AgNO3 alla ja leia risttehtega NaCl moolide arv.
6. Leia NaCl mass. Selleks on sul vaja ka molaarmassi.
7. Leia NaCl ruumala. ( Kasutan seda valemit, kuna antud on ka roo)
roo=1.19 g/cm3
Vml? P=14% 4.8g
1. NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl
1 mol 1 mol
n=0.03 mol 0.03 mol
4. n(AgNO3)= m/M=4.8 / 170 = 0.03 mol
M(AgNO3)= 108+14+16 x 3= 170 g/mol
6. m(Nacl)= n x M = 0.03 x 58.5 = 1.7g
M(NaCl)=23 + 35.5= 58.5 g/mol
7. m= roo x P x V --> V=m/roo x P= 1.7 / 0.14 x 1.19 = 9.9 ml
Näide 3:
Mitu kuupdetsimeetrit SO3 reageerib 28 grammi 40% Kaaliumhüdroksiidiga?
1. Kirjutad välja võrrandi.
2. Kirjuta valemite peale teadaolevad andmed.
3. Kirjuta alla teadaolev moolide arv.
4. Leiad KOH uue massi, sest on antud nii mass kui ka protsent.
5. Leiad KOH uue moolide arvu, selleks on vaja ka molaarmassi.
6. Leiad SO3 ruumala.
Vdm3? 28g P=40%
1. SO3 + 2KOH = K2SO4 + H2O
1 mol 2 mol
n=0.1mol 0.2 mol
4. m(KOH)= m(teadaolev) x P / 100 = 28 x 40 / 100 = 11.2g
5. n(KOH)= m/M = 11.2 / 56 = 0.2 mol
M(KOH)= 39+16+1=56 g/mol
6. V(SO3) = n x Vm = 0.1 x 22.4 = 2.24 dm3
Näide 4:
Mitu grammi naatriumsulfaati tekib väävelhappe reageerimisel 20 ml 24% naatriumhüdroksiidiga (roo=1.15 g/cm3) ?
1. Kirjutad välja võrrandi.
2. Kirjuta valemite peale teadaolevad andmed.
3. Kirjuta alla teadaolev moolide arv.
4. Kuna NaOH peal on kõik antud, siis saab sealt alustada. Leida uus NaOH mass.
5. Leida NaOH uus moolide arv, selleks on vaja ka molaarmassi.
6. Leida Na2SO4 mass, selleks on vaja ka molaarmassi.
roo=1.15 g/cm3
20ml 24% mg?
H2SO4 + NaOH = Na2SO4 + 2H20
2 mol 1 mol
0.138 mol n= 0.069mol
4. m(NaOH)= V x roo x P = 20 x 1.15 x 0.24= 5.52g
5. n(NaKOH)=m/M=5.52/40=0.138 mol
M(NaKOH)= 23+16+1= 40 g/mol
6. M(Na2SO4) = 23 x 2 + 32 + 16 x 4= 142 g/mol
m(Na2SO4)= n x M = 142 x 1.069 = 9.8g
Valemid, mida kindlasti vaja läheb!( x= korrutusmärk)
n= m/M m=nxM
n= V/Vm V=nxVm
m=rooxPxV V=m/rooxP
NB! PROTSENTI PEAB ALATI JAGAMA SAJAGA SELLES VALEMIS! NTKS KUI ON 75%, SIIS SELLES VALEMIS KASUTAD 0.75. KUI ON ANTUD 0.07%, SIIS KASUTAD SELLES VALEMIS 0.0007.
Järgmises kahes valemis ära protsenti enam sajaga läbi jaga, kuna valemis on see 100 juba olemas.
KUI ON ANTUD ETTE MASS JA PROTSENT MÕLEMAD, SIIS KORRUTAD MASSI JA PROTSENDI OMAVAHEL NING JAGAD 100-GA!
Seda m , mis on ülesandes kohe antud, nimetatakse m(lahus)-eks.
Seda m, mida sa seda valemit kasutades leiad, nimetatakse m(aine)-ks
m(aine)=m(lahus) x P / 100
NB: KUI ON ANTUD AINULT PROTSENT JA MASSI PEAD LEIDMA, SIIS KORRUTAD TÖÖ KÄIGUS LEITUD MASSI SAJAGA JA JAGAD ÜLESANDE ALGUSES ETTEANTUD PROTSENDIGA!
Seda m, mida sa töö käigus leiad, nimetatakse m(aine)-ks
Seda m, mida sa seda valemit kasutades leiad, nimetatakse m(lahus)-eks.
m(lahus)=m(aine) x 100 / P
Keemia ülesannete lahendamine #1 Keemia ülesannete lahendamine #2 Keemia ülesannete lahendamine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor H6umy Õppematerjali autor
Täielik ülevaade sellest, kuidas lahendada keemia ülesandeid.
Ülesanded on umbes sellised: Mitu grammi 2% Na2SO4 reageerib 30 grammi 5% BaCl2-ga?
Sisaldab protsentarvutusi.

Sarnased õppematerjalid

Konspekt
29
rtf

Konspekt

V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia ­ teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon ­ protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine ­ koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

Keemia
Molekulaarmassi arvutusülesanded
26
doc

Molekulaarmassi arvutusülesanded

134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I atm (101 325 Pa)

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

Keemia
Kokkuvõte keemiast
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

rekursiooni- ja keerukusteooria
LAHUSED
10
pdf

LAHUSED

tekkeks) Sarnane lahustub sarnases! Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas ­ benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) 5.1 5.2 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 Lahuste kontsentratsioon n aine [mol] mol C m = , NB! murru nimetajas lahusti,

Kategoriseerimata
Keemia spikker 9 kl - happed
7
docx

Keemia spikker 9.kl - happed

Molaararvutused: n= = = Na - avogaadro arv = 6, 02 * 1023 osakest/mol Vm ­ molaarruumala = 22,4 dm3/mol Nt. Segu sisaldab 5 mol N2, 3mol NO2, 2 mooli N2O3 ja 2mol N20. Mitu mooli on segus lihtaineid? 5 mol (N2) Mitu mooli on segus oksiide? 3 + 2 + 2 = 7 mol Mitu mooli on segus O2 aatomeid? 3*2 + 2*3 + 2 = 14 mol aatomeid. Mitu mooli on segus N2 molekule? 5 mol (N2 ­ 1 molekul) Mitu mooli on segus N2 aatomeid? 5*2 + 3 + 2*2 + 2*2 = 21 Lahuse % ülesanded: o Lahuse lahendamine (% väheneb) Nt. 300 g ­le 20%-le lahusele lisati 200 g H2O. Milline on uue lahuse protsent? 100% - 300g 20% - xg X = = 60g ainet 100% - 500 g (200g + 300g) X% - 60 g X = = 12 % o Konsentreerituks tegemine (% arv suureneb; ainet lisatakse juurde) Nt. 300 g-le lahusele lisati 50 g ainet. Milline on uue lahuse %? 300 g - 100% X g - 20% 300 + 50 - 100% 60 + 50 - x% X = = 60g ainet X = = 31 % (aurutame vee ära) Nt

Keemia
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine
26
docx

Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine

Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiir

Füüsika




Kommentaarid (1)

wahlberg profiilipilt
wahlberg: oli kasulik, aitäh!
11:56 02-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun