1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Geo...
,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad " (Vastused küsimustele) 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama ju...
,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad " (Vastused küsimustele) 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama ju...
TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati ...
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi v...
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Sche...
Vürst Gabriel Hans von Risbiter ratsutas teel koos Kaspar (Agnese isa) von Mönnikhauseniga ringi kui kohtas Gabrieli ja hakkas tüli norima, kuid viimase jõud käis esimese omast üle. Ka Agnes oli ratsutamas ning nähes mehi veendus, et Risbiter oli võitluses alla jäänud, sest tal polnud isegi mõõka enam käes. Kaspar von Mönnikhausen kutsus Gabrieli oma teenistusse, kuid viimane keeldus. Kuigi Gabriel tahtis Tallinna minna, kippusid ta jalad mõisameeste laagri poole, kuhu Kaspar teda selle õhtuni kutsunud oli. Ta otsustas laagrisse minna, kuhu jõudes võideldi veidi Risbiteriga, kuid Gabrieli võim ja jõud jäid taaskord peale. Isa tahtis, et Agnes abielluks Risbiteriga, kuid neiu seda ei soovinud. Õhtul algas joomapidu ning Gabriel otsustas ööbida rohuaias. Paar tundi maganud tungisid venelased laagrisse ning oli kuulda püssipauke. Gabriel märkas mõisas Agnest ning läks teda päästma. Gabriel võtt...
VÜRST GABRIEL Eduard Bornhöhe Küsimused ja tööülesanded arvestuseks LUGEMISKONTROLL 9. KLASSILE 1. Millise sõja ajal toimub jutustuse tegevus? 2. Kes oli preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees? 3. Miks teised rüütlid Risbiterist eriti lugu ei pidanud? 4. Kellega junkrud kohtusid? 5. Kuidas häbistas Risbiter end sel kohtumisel? 6. Kes junkrutest oli kõige rüütellikum? Milles see avaldus? 7. Millise pakkumise teeb parun von Mönnikhusen Gabrielile? Kuidas see vastab? 8. Miks seltsib Gabriel mõisameestega, selle asemel, et Tallinna rootslaste väkke minna? 9. Kuidas võidab Gabriel enesele Agnese silmis tunnustust? 10. Mida palub Agnes isalt ja millise vastuse ta saab? 11. Mis juhtub pulmade eelõhtul? 12. Mis saab Agnesest ja Gabrielist edasi? 13. Kes oli Gabriel päritolult, s.t kes olid tema vanemad? 14. Kes oli Siim? 15. Mis juhtus Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi vahel? Millised olid...
Viimne Reliikvia Maile Kikerpill 2013 Eesti film aastast 1969 Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad." Sisu: Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Osades Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Rezissöör Grigori Kromanov 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lahe küla, Lääne-Virumaa "Põrgupõhja uus Vanapagan"...
Viimne reliikvia Kokkuvõte • Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Režissöör • Grigori Kromanov • 8. märts 1926 - 18. juuli 1984 • sündinud Tallinnas • oli eesti teatri- ja filmilavastaja • 1956. aastal hakkas ETV-s tegelema režissööritööga Näitlejad • Gabriel - Aleksandr Goloborodko (28. september 1938, Venemaa) • Agnes von Mönnikhusen - Ingrida Andrina (23. juunil 1944, Läti) • Hans von Risbieter - Raivo Trass (12. märtsil 1946, Eesti) • Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (15. oktoober 1940 – 21. september 2014, Eesti) Film...
Viimne Reliikiva 10.klass 2013/2014 Sisukord Sisukokkuvõte Rezissöör Näitlejad Filmimuusika Materjalid Sisukokkuvõte Gabriel on rändamas Tallinna, kui teepeal kohtab ta Hansu ja Agnest. Gabrieli kutsutakse mõisa ning ta läheb. Mõisa ründavad sisse venelased ning Gabriel põgeneb Agnesega. Nad hakkasid Tallinna poole liikuma ning neil tekkis vahepeal armastus. Teepeal tuli vastu Ivo, kes võttis nad vangi. Gabriel visati jõkke ning arvati et ta suri. Kuid Gabriel oli teadvusele tulnud ning ta oli uhutud jõekaldale. Rüütel tuli Agnesele järgi ning toimusid Hansu ja Agnesle vahel pulmad, kus Agnes ütleb "EI". Kui rüütel pidi sõtta minema, viidi Agnes tädi juurde, kus teda näljutati ning piinati. Gabriel läks kloostrisse ning võttis abtsissi kinni ja vabastas Agnese. Agnes ja Gabriel sõidavad venemaale, kus on Gabrieli kodu. Nii hakkavadki Agnes ja Gabriel koos õnnelikult elama. Rezissöör Grigori Kromanov - teatri- ja filmilava...
Viimne Reliikvia Sisukord Sisu Rezisöör Filmimuusika Näitlejad Sisu Hans von Risbieter ja Agnes von Mönnikhusen kohtuvad Mäss pulmapeol Vaba mees Gabriel päästab Agnese Peagi olid nad Ivo laagris ja Agnese suguvõsa oli tal kannul Rezissöör Nimi: Grigori Kromanov Eluaastad: 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lääne-Virumaa Hüüdnimi: Grisa Haridus: Lõpetas Moskvas Lunatsarski-nim Riikliku Teatrikunstiinstituudi eesti stuudio aastal 1953 Filmi muusika Laulud kirjutasid: Tõnu ja Uno Naissoo Laule esitab: Peeter Tooma Laule esitab (venekeelses versioonis): Georg Ots Dirigent: Eri Klas Laulutekstid: Paul-Eerik Rummo Filmimuusika ,,Pistoda laul" ,,Mässajate laul" ,,Põgene, vaba laps" ,,Prostitu...
Viimne reliikvia Andro Andronov Kadrina Keskkool 10.klass Sisukord Lühikokkuvõte sisust Võttepaigad Rezissööri tutvustus Tegelased Laulud Kasutatud materjal Lühikokkuvõte sisust Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Võttepaigad Tallinna vanalinnas Taevaskojas Lätis Koiva jõe ääres Kuressaare piiskopilinnuses Niguliste kirikus Tallinna ja Riia filmipaviljonis Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda Rezissööri tutv...
VIIMNE Arvo Valtoni käsikiri LÜHIKOKKUVÕTE ,,Viimne reliikvia" on legendaarne ja armastatud film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, ,,Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi pättide kamp ja pruudi sugulased. RELIIKVIA Eduard Bornhöhe ainetel PERSONAL Kunstnik - Rein Raamat Kostüümid - Helve Halla Montaaz Virve Laev Jumestus Helva Sikk Muusika Uno Naisoo ja Tõnu Naissoo Laulude tekstid - Paul-Erik Rum...
Agnese ja Gabrieli lugu Raamat ,,Vürst Gabriel" jutustab kahe noore inimese armumislugu. Agnes ja Gabriel märkasid üksteist juba esimesel kohtumisel metsas. Noorte tee ristus uuesti Kuimetsa mõisas. Kaspar von Mönnikhusen, Agnese isa, oli kutsunud Gabrieli oma teenistusse. Noormees päästis neiu põlevast mõisast väga vapralt. Tol hetkel oli esmatähtis põgenemine ja ellujäämine. Nad jooksid kiirelt metsa poole, et mitte vaenlaste kätte sattuda. Gabriel kandis öösärgis noorukit süles, et neiu oma jalgu ei vigastaks. Ta hoolitses Agnese eest väga hästi kogu metsas oldud aja. Algul nad ei julgenud oma tundeid avaldada üksteisele. Noorte teekond jõudis heinaküünini. Agnes läks väsinuna magama ning Gabriel lubas preilit terve öö valvata ja seda noormees ka tegi. Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast. Gabriel küll kartis natuke, millega kõrgemast soost naine küll vastab...
Agnese ja Gabrieli lugu Raamat ,,Vürst Gabriel" jutustab kahe noore inimese armumislugu. Agnes ja Gabriel märkasid üksteist juba esimesel kohtumisel metsas. Noorte tee ristus uuesti Kuimetsa mõisas. Kaspar von Mönnikhusen, Agnese isa, oli kutsunud Gabrieli oma teenistusse. Noormees päästis neiu põlevast mõisast väga vapralt. Tol hetkel oli esmatähtis põgenemine ja ellujäämine. Nad jooksid kiirelt metsa poole, et mitte vaenlaste kätte sattuda. Gabriel kandis öösärgis noorukit süles, et neiu oma jalgu ei vigastaks. Ta hoolitses Agnese eest väga hästi kogu metsas oldud aja. Algul nad ei julgenud oma tundeid avaldada üksteisele. Noorte teekond jõudis heinaküünini. Agnes läks väsinuna magama ning Gabriel lubas preilit terve öö valvata ja seda noormees ka tegi. Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast. Gabriel küll kartis natuke, millega kõrgemast soost naine küll vastab...
Koostanud: Indra Arvik 9A Viimne Reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (vene...
VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama, Agnese arvates oli tal noor ja ilus nägu, aus ilme, rõõmus ja julge nägu, saksl...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Harri Valge VIIMNE RELIIKVIA Kokkuvõte Juhendaja: R. Raigla Vana-Võidu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia.......................................................................4 Tegijad.................................................................................................................... 5 Dublaaz.................................................................................................................. 6 Võttepaigad........................................................................................................... 6 Taastamine............................................................................................................. 7 Esilinastus ja taaslinastus................................................
Joseph von Eichendorff Joseph Karl Benedikt Freiherr von Eichendorff 10.März 1788 Lubowitz 26.November 1857 Neisse War ein bedeutender Lyriker und Schriftsteller der deutschen Romantik. Er zählt mit etwa 5000 Vertonungen zu den meistvertonten deutschsprachigen Lyrikern Familie Sein Vater, und seine Mutter, entstammten beide aus katholischen Adelsfamilien Er hatte zwei Geschwister: Sein Bruder Wilhelm und seine Schwester Luise wurde zusammen mit seinem Bruder unterrichtet Leben ] Es folgten neben umfangreicher Lektüre von Abenteuer und Riterromanen und antiken Sagen erste Versuche. 1794 reiste er nach Prag, 1799 nach Karlsbad und wieder nach Prag, danach hielt er seine Eindrücke von der Fahrt in ersten Aufzeichnungen fest. November 1800 begannen seine Tagebuchaufzeichnungen und die Abfassung einer Naturgeschichte mit eigenen Illustrationen. Im Oktober 1801 begann für Joseph und Wilhelm der Besuch des kathol...
„Viimne reliikvia“ Edgar Kure 9A „Viimne reliikvia“ „Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süžee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zīles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Sisukokkuvõte Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitt...
Kodukoha vaatamisväärsus Evelin Poks MT11-PE Saare mõisa/Lyckholmi muuseumi ajalugu Tuntud ajaloolaste Carl Russwurmi ja Paul Johanseni järgi ostis Lyckholmi mõisa (Saare mõis) pärast Põhjasõda Friedrich Adolf von Rosen. Sestsaadik on mõisa ikka edasi antud isalt pojale kuue põlvkonna jooksul. Nüüdse Lyckholmi muuseumi, mõisahoone ja Skanskopli omanik on viimase mõisaomaniku poeg. See on erakordne, sest eelmistel sajanditel müüdi paljud mõisad Eestis maha. On dokumentaalselt tõestatav, et Rosenite perekond on elanud Baltimaades alates 1282. aastast. Eesti Vabariigi algusaastatel (1918-1940) haris Saare mõisat üle 60-aastane haige parun Woldemar von Rosen koos oma naise Luciega (sünd. von Hunnius, dr. Carl Arthur von Hunniuse tütar Haapsalust). Sel...
Viimne reliikvia Neti, Marju, AnnaMaria, Kelly Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ning pruudi suguvõsa. "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo...
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-roma...
Viimne reliikvia Sisukokkuvõte 16. sajandi lõpupoolel, mil Maarjamaad valitseb Liivi rüütliordu koos katoliku kirikuga ja ühiskonda on vallanud reformatsiooni mässumeeleolud, suundub Hans von Risbieter oma kihluspeole kauni aadlipreili Agnesega. Risbieter on saanud päranduseks Püha Brigitta säilmetega reliikvialaeka, mida aga ihaldab enda valdusse klooster eesotsas abtissi ja jesuiidist vend Johannesega. Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel Risbieteri mõisa kohtuvad Hans ja tema pruut vabamees Gabrieliga. Gabrieli ja Agnese vahel tekib säde, millest järgnevate hoogsate seikluste käigus kasvab leek. Kihluspeo nurjavad mässajad ning Gabriel päästab Agnese verepulmaks muutunud peolt. Peagi on nende kannul nii kloostrivennad kui Ivo Schenkenbergi röövlisalk. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõp...
Viimne Reliikvia Eesti film aastast 1969. Sisu!! "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve Inimesed , kes filmi muusikale kaasa aitasid: Geo...
NÕIDUSE ÕPILANE I Dominikaalane koos kahe valvuriga suunduvad alla keldrisse, kus istub vang, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus. Tema nimi oli Johannes Faber. Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rab...
Sügisball "Sügisball" on 2007. aastal valminud Eesti draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist. Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast ,,Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid fil...
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Karoliine Mellis 12.I KARL RISTIKIVI Referaat Pürksi 2010 1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus varjunime all ajalehes ...
Nõiduse õpilane 1. Kolm naist · Mirjam parkal Jakobi tütar, kes tegeles erilise nahaparkimise kunstiga ja see oli neist teinud jõuka perekonna. Pärit Hispaniast. Neiu oli sale ja pikk, tõmmu jume, pikkade ripsmete ja tumedate silmadega. Tal oli suur suu ja kitsas nina. Oli peategelasest paar aastat vanem. Ta loobiti kividega surnuks, sest ta armus saksa aadlikusse ja see suhe oli käskude vastane. See oli osliselt Jehuda süü, sest ta oli kellelegi veidikese vihjanud nende suhte kohta ja lootnud et nii Mirjam ja too sakslane ei kohtu enam, mitte ei tahtnud et Mirjam hukataks. · Rebekka kasuema. Hoidis perekonda koos ja tänu talle võttis Esra Jehuda palju kergemini omaks. Väga kaval naisterahvas, kes oli noorena last tahtnud, ent see polnud tal õnnestunud. Nunnutas väga oma poega ja hoolis temast. Suri Jehuda 13. sünnipäeva paiku. · Agnes habem...
Filmid Eva Sikemäe 11.a Sisukord 1. Viimne reliikvia 2. Siin me oleme 3. Nimed marmortahvlil 4. Mina olin siin 5. Helisev muusika 6. Üksinda kodus 1 7. Pohmakas 8. Täna öösel me ei maga 9. Päästke Willy 10. Päästke Willy 2 11. Kasutatud kirjandus Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on eesti film aastast 1969. Hans von Risbieter tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui mees loovutab kirikule Püha Birgitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Viimne reliikvia Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. Siin me oleme Ühe Muhumaa rahuliku talu õuele veereb väike sapakas, kust ilmub välja kummaline perekond: võimukas proua, tema käpa all olev kokutajast abikaasa ning müstiline ...
Emil Hermann Fischer Emil Ficheri elust Emil Fischer(9.oktoober1852-15Juuli1919) oli Saksa keemik.Ta on võitnud ka Nobeli preemia aastal 1902 keemias. Fischer sündis Euskirchenis Kölni lähedal. Ta oli ärimehe poeg Ta on tuntud Fischeri eserdamise poolest Ta on maetud Berliini Akadeemiline karjäär Aastal 1875 palus von Baeyer , et Fischer tuleks temaga Liebigi ülikooli ja Fischer käis temaga seal , et saada biokeemia assistendiks. 1881 oli ta keemia professor Erlangeni ülikoolis 1883 palus Badische Anilin ja Soda-Fabrik juhtima nende keemia laborit 1892 paluti ta Beriliini ülikooli keemia õppetoolile Nobeli preemia sai ta oma suhkru ja puriini sünteesi töö eest Isiklik elu Ta abiellus 1888 Agnes Gerlachiga Neil oli 3 poega, üks suri I Maailma Sõjas, teine võttis endalt elu, kolmas võttis endalt elu 25aastaselt Ta naine suri 7 aastat pärast abielu 1919 võttis Emil Fischer ise Berliinis endalt elu Vanim poeg (Hermann Otto Laurenz Fis...
Kultuurilood I Eksamiessee Kultuurilugu on inimestele ja inimese loodud, kas siis käte või vaimuga. Kultuuriloos esineb järjepidevus, see on üleelanud võimuvõitlusi ja nälga ning läbi rahva suu püsima jäänud. Kultuurilugu on "suur lugu", sest see räägib suurtest tegudest ning kangelastest, olgu need siis inimesed või jumalad. "Väikeste inimeste" lugu, sest nemad on selle edasi kandjad. Suur osa kultuurilugudest ongi säilinud tänu suulise kultuuritraditsiooni olemasolule. See on kunstiteos, mis kasutab oma keelt võimalikult kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kun...
Epitaph Das Renaissance-Epitaph in der St. Benedikt Kirche in Herbern An der nördlichen Chorwand in der St. Benedikt Kirche in Herbern befindet sich ein Renaissance-Epitaph, eine Steinmetzarbeit von 2,87m Höhe und 1,35m Breite. Es zeigt den Grafen Hermann von Merveldt zu Westerwinkel und seine Gemahlin Ursula von Deipenbrock. Da die Sterbedaten des Ehepaares angegeben sind, weiß man, dass das Werk Ende des 16. Jahrhunderts erstellt worden ist. Der Bildhauer ist bis- her unbekannt. (Fotos: Cramer) Das Ehepaar steht betend da, mit Kopf und Schultern an ein Kissen gelehnt. Die Tracht ist zeitgenössisch, spanisch. Der Graf ist in Harnisch, Degen und Dolch sind mit Lederriemen in der Taille an den Plattenpanzer gehängt, hat aber zum Gebet die Handschuhe ausgezogen und auf den Boden hinter sich gelegt. Der gefederte Helm liegt mit offenem Visier zwischen ...
Eduard Bornhöhe Elulugu Ta sündis Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Aastatel 18721874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 18741877 kreiskoolis. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane. 18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse. Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima,...
Ernest Miler Hemingway Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 2. juuli 1961) oli üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke Ameerika Ühendriikides. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Tema lemmikhobiks oli jahtimine. Samuti oli ta kurikuulus oma seikleva eluviisi tõttu. 17-aastaselt avaldas noor Hemingway oma esimese kirjandusliku teose. Oma elu lõpetas ta enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes üha süvenevast alkoholismist. Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos, Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarance Edmonds Hemingway oli arst...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat 1890-1917 Keiser Nikolai I Gümnaasium Tallinn 2014 1.Õppetöö 1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi. Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks e...
Keila Gümnaasium Eduard Bornhöhe Referaat Õpilane: Tiina Veersalu Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Eduard Bornhöhe elulugu lk 3 2. Eduard Bornhöhe looming lk 5 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid ka hilisemate aastakümnete sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Tugeva loomupärase andega autorina, kuulub Bornhähe 19. sajandi lõpu kirjanduse eredamate kujude hulka. (1. Eest...
Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees lootust hakata õppima maalikunsti, milleks tal olid väljapai...
Romantism Referaat Haapsalu 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kirjandusevool. Romantism vastandub täielikult klassitsismi mõistuspärasusele ning taotleb isiku- ja loomingivabadust. Romantism nihutas esiplaanile loova isiksuse kui tungide ja igatsuste allika. Romantistid seadsid esikohale kirjaniku mõttelennu ja isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut....................................................................
Ernest Hemigway (21. juuli 1899 Oak Park, Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarence Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Kui Hemingway oli kuuene, suri tema vanaisa ning pere kolis uude majja. See oli kaheksa magamistoaga kolmekorruseline maja, kus oli ka kabinet isa töö jaoks. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Talved veetis Hemingway Chicagos ja suved Beari järve ääres. Juba kahete...
Keila Gümnaasium (õhtuosakond) Referaat Sangaste loss Jelena Valtri 12d klass 2008 Sisukord ¤ Historitsism ja juugendi lühitutvustus ¤ Sangaste lossi ja selle ümbruse iseloomustus ¤ Sangaste mõisa ajalugu ¤ Sangaste lähiümbrus ¤ Sangaste kirik ja kalmistu Kasutatud kirjandus: Kunstilugu koolidele (Lauri Leesi) www.sangaste.ee www.sangasteloss.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa ajakirjast "Jugend",kus seda stiili propageeriti, ingliskeelses maailmas nimetatakse sama modernstiiliks ja prantsuskeel...
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide v...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Agnes Lukats PT I EESTI PÕHISEADUSE PARAGRAHV 26 Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Põhiseaduse II peatükk käsitleb põhiõigusi, -vabadust ja kohustust. Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.(An...
''Kadunud põlvkond'' Hemingway, Remarque, Fitzgerald Mida mõista ''kadunud põlvkonna''all? Kelle või mille jaoks ollakse kadunud? Keda või mida kaotati? · Kadunud põlvkond on see sugupõlv, keda esimene maailmasõda oli nii vaimselt kui ka tihti füüsiliselt invaliidistunud · Sõjajärgne majanduskriis, ühiskonna kõlbeline allakäik · kirjanikud, kunstnikud, haritlased, kes ei leidnud enam endale kohta ega tegutsemiseesmärki Kõige värvikam nendest kolmest mehest on Hemingway Hemingway ( 21. juuli 1899- 2. juulil 1961) · Sündis Chicago eeslinnas Oak Parkis USAs · Kõrgemasse keskklassi kuuluv 6-lapseline pere, hemingway oli teine · Isa Clarence Edmonds arst, kala- ja jahimees · Ema Grace Hall muusika- ja kunstilembeline, viis oma lapsi muuseumisse ja kontserditele. Kuna isa tähelepanu ei olnud koguaeg emale suunatud, hakkas ema igavus...
Referaat Sangaste loss Juhendaja: Koostas: 12. klass Sangaste mõisa ajalugu Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof-...
Kooli nimi Nimi klass Uku Masing Referaat Juhendaja: SISUKORD Sisukord.......................................................................................................................3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule fantaseerimiseks, kaasaeg nõuab komöödiaid- tema ei taha vaid meelelahutust, vaid et teos kõneleks. Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära v...
annaabi.ee 
