Kuid see abielu ei kestnud kaua. 1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada. Selle loo nimi oli "Saladuslik juhtum Stylesis". Kirjastajaid see ei huvitanud. Sellest ajast kuni surmani avaldas ta 77 kriminaalromaani, hulga lühijutte ja näidendeid. Lisaks veel Mary Westmacotti nime all mõned sentimentaalsed romaanid, mis ei saavutanud tähelepanu. Agatha Christie lõi hulga meeldejäävaid tegelaskujusid. Näiteks Hercule Poirot ja miss Jane Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalmõistatusi. Mõlemad karakterid on saavutanud väga suure menu ja tuntuse. Neist on tehtud filme ja seriaale. Agatha Christie ei pretendeeri küll kriminaalromaani kirjanduszanri looja kohale, kuid ta on siiski üks meeldejäävamaid kirjanikke sellest vallast
Agatha Christie Biograafia Agatha Mary Clarissa Christie, neiupõlvenimi Miller, kes sündis 15. septembril 1890. Torquay - s Inglismaal ning suri 12. jaanuaril 1976. Wallingfordis Inglismaal. Ta oli kirjanik, kes sai tuntuks oma kriminaalromaanidega. Tema isa oli ameeriklane ja ema inglanna. 1914. a. ta abiellus Archibald Christiega. Nad lahutasid 1928. a. ning Agatha abiellus inglasest arheoloogiga Max Mallowaniga. 1956. aastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel '' Commander '', 1971. aastal anti talle sama ordu poolt tiitel '' Dame Commander ''. Looming Kirjutamist alustas ta 1918. aastal., mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis". 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus ''Bodley Head''. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu
Agatha Cristie elulugu Agatha Mary Clarissa Christie (neiupõlvenimi Miller; 15. september 1890 Torquay, Inglismaa 12. jaanuar 1976 Wallingford, Inglismaa) oli inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Teda on tituleeritud ka "Kuriteo kuningannaks" (Queen of Crime). Tema teoste kaks säravamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Ta sündis ameeriklasest isa ja inglasest ema perekonda. Aastal 1914 naitus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Abielu lõppes 1928. aastal ja Agatha abiellus inglise arheoloogi Max Mallowaniga. Aastal 1956 anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel commander, 1971. aastal sama ordu poolt tiitel dame commander Kriminaalromaane
Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Kriminaalromaani kui zanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson). Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3. süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte viimastel lehekülgedel; 4. detektiivi poolt avastatud faktid peavad olema teada ka lugejale.
Agatha Christie (1890-1976) Agatha Christie(varjunimega Mary Wsetmacott) oli kuulus inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani žanris. Agatha teoste kaks kuulsaimat tegelast on detektiiv Hercule Poirot ja miss Marple. Ta on saanud ka kaks tunnustust: Grand Master Award(1955) – elutöö preemia(Edgar Allan Poe auhind) ja Grand Master(1972) – elutöö preemia(Rootsi kriminaalkirjanduse auhind). Agatha Mary Clarissa Christie(neiupõlvenimi Miller) on sündinud 15. septembril 1890. aastal Inglismaal Devonis Torquay linnas. Ta oli Frederick ja Clara Milleri kolmas laps. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema
Kaiu Põhikool Referaat ,,Agatha Christie" Autor: Angelika Pung Juhendaja: Grisdi Hõbemäe 2013 1. Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Agatha Christie 3. Kokkuvõte 4. Allikad 1. Ma valisin oma referaadi teemaks kirjaniku Agatha Christie, sest ta on üsnagi kuulus ja tal on mitmeid häid teoseid. Hetkel ei tea ma temast väga palju, kuid loodan referaatti tehes, teda paremini tundma õppida. 2. Agatha Mary Clarissa Miller sündis 1890. aasta 15. septembril Torquays Kagu- Inglismaal, ta oli peres kõige noorem laps. Agatha ema Clarissa oli hooliv ja väga loominguline inimene, kuid ta isa Frederick oli pigem laisk. Agatha isa suri, kui tüdruk oli alles 11
Agatha Christie (15.sept.1890 12.jan.1976) Elulugu Agatha Miller sündis Inglismaal Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all Õppis ise 4-aastaselt lugema Võttis klaveritunde ja tantsutunde 1914 abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christiega Elulugu Alustas kirjutamisega 1916. aastal, mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis" 1928. aastal lahutas oma mehest 1930 kohtus naine arheoloogi Max Mallowaniga Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat Kirjutamise algus Kirjutama ajendas Agatha Christie't juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani.
Tallinna Ühisgümnaasium Agatha Christie Referaat Koostaja: Laura Helena Klass: 8b Tallinn 2011 Sissejuhatus Kindlasti on paljud lugenud või teleris näinud detektiivide Hercule Poirot'i ja miss Marple'i tegutsemisi. Kui neid lugeda või vaadata tuleb, kindlasti kõik pisiasjad meelde jätta, kuna need on lõpplahendusel tähtsad. Alati on olnud lahendused keerulised ja huvitavad. Kõikide nende raamatute autor on Agatha Christie, kes oli Inglise kirjanik. Mina valisin just selle tõttu Agatha Mary Clarissa Christie, kuna mulle meeldivad ta raamatud ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Huvitav on ju teada millal ja kuidas ta elas, ning millal ta kirjutama hakkas
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Agatha Christie elu ja looming Referaat 14.04.2001 2 Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Inglismaa "kauneimas krahvkonnas", nagu ta ise ütles: Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümne kolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, arheoloogiga. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Agatha Christie Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Agatha Christie'st üldiselt
Kirjandusteose analüüs Laip raamatukogus Teose autor ja tema eluaeg Raamatu ,,Laip raamatukogus" autoriks on Agatha Christie. Agatha Christie oli kuulus kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Agatha teoste üks kuulsaim tegelane on miss Marple, kes uuris juhtumeid ka raamatus, mille mina läbi lugesin. Rahvuselt oli Agatha Christie inglane. Ta sündis Inglismaal 1890. aastal, 15. septembril. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks palgati hoidjaks neiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha
Lapsepõlv Agatha Mary Clarissa Miller sündis 1890. aasta 15. septembril Torquays Inglismaal. Oma autobiograafias on ta kirjutanud, et üks parimaid asju, mis inimesega juhtuda võib, on õnnelik lapsepõlv. Tal olid õde Madge ja vend Monty, kes mängisid suurt rolli Agatha lapsepõlve rõõmsaks kujunemises. Nende ema Clarissa oli hooliv ja loominguline naine, kellelt Agatha ilmselt oma kirjanikuoskused päris. Isa Fredericki kirjeldatakse kui laiska meest, kelle varandus võimaldas perekonnal vähemalt algusaastatel mugavalt äraelamist. Kui Agatha vend ja õde olid aga Prantsusmaale kooli läinud, jäi tüdruk päris üksi. Ta ise uskus, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Agatha oli sunnitud ennast ise lõbustama ning selleks ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda tehtud lugusid
" Astub Lyoni internaatkooli, kuid talle ei meeldi seal, mistõttu läheb Pariisi lütseumisse. Ta visatakse sealt õppeasutusest välja päevapealt - põhjus: tema kirjad. Suur skandaal kodus. Kasuisa võtab ta kaasa reisile Hispaaniasse ja Portugali 1839. Saab sealt inspiratsiooni ja kirjutab luuletusi jms. Baudelaire lahkub kodust ning kohtub teiste loomeinimestega ja vaimustub Balzackist. Temast kujuneb omamoodi kuulsus, tema seltskonda otsitakse jne. Lütseumis oli ta otsustanud et hakkab kirjanikuks. Baudelaire meeldis inimesi sokeerida oma juttudega. Ta oli nn dändi. Tohutu tähelepanuvajadus. Saab tuntuks ja temast räägitakse. Ta vanematele ei meeldi seee. 1841 annab kasuisa talle 5000 franki ja paneb ta Indiasse sõitva laeva peale. Ta tahab, et Baudelairest saaks diplomaat. 10 kuu pärast on Baudelaire tagasi Pariisis. Kui ta sai täisealiseks, siis sellega kaasnes isa pärandus (75000 franki). Ta ostis omale saarele suure maja, palju raamatuid ja hunniku kasse
Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga." Kokkuvõtte ,,Kõiki tema tegusid on peaaegu võimatu üles lugeda: rännakuid mõtte jäisel mäeharjal, laskumisi alateadvuse varjatuimate läteteni, lausa kuutõbiseid tõuse enesetunnetuse peadpööritavatesse kõrgustesse. Kõigi piiride ületaja Dostojevskita teaks inimkond oma saladustest tunduvalt vähem." (Stefan Zweig) Dostojevskit on sagedasti peetud süngeks või tumemeelseks kirjanikuks. Ometi ei kuuluta ta lootusetust, vaid otsib koos tegelastega pimedusest väljapääsu. Tema teoses on valusalt mõtlemapanevad, seda enam, kui teame, et need kajastused kirjaniku enese tõsisest ja raskest murest. Dostojevski teosed on murede ja kannatuste maailm. Dostojevski kannatuslugu avaldub kõige ilmsemalt tema loomingus. Oma teostes näitab ta inimesi nende egoismis ja võimujanus, aga ka inimese armastust ja hingesuurust. Materiaalne maailm on nagu kõrvalnähtus
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
ise punaste poolel ratsaväes osales. Ta on groteski, lüürilise tooni ja iroonia meister. Liigutavalt lüürilised ja väga elulähedased on tema „Odessa lood“ (1931), kus sealsete juutide elu kogu oma armetus räpasuses omandab tänu heale stiilile mingi ligitõmbava võlu. Babel oli üsna palju lugenud prantsuse kirjanduse suursaavutusi ja teda oleks ekslik pidada mingiks umbseks punavene kirjanikuks, nagu vahel peetakse. 1930. aastatel muutus elu talle bolševike võimu all raskeks. Kirjutas ka näidendeid. Poolast pärit kirjanikke: Isaac Bashevis Singer (1904 – 1991) ja tema vanem vend Israel Joshua Singer (1893 – 1944). Mõlemad, vanem vend enne, püüdsid kirjanikumenu saavutada „Sõja ja rahu“ laadis suurte juuditeemaliste panoraam- ja perekonnaromaanidega. I. B. Singeril sai selleks eeskätt „Perekond Moskat“ (1945). Nende vanem õde Esther
· 19.saj. I pool huvi rahvaloomingu vastu · 19. Saj. Kunstmuinasjutu võidukäik (Andersen, Topeliuse looming) · 19.saj. keskpaik- nn. Moodsa lasteraamatu algus (,,Alice imedemaal") · 19.saj. 70.a. kodumaine pildiraamat · S.Lagerlöf ,,Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi" (1906-1907) · 20.saj. algus (kuni 1. Maailmasõjani) lastekirjanduse õitseaeg. Kõrgperiood lõppes Karupoeg Puhh, Mary Poppins Venemaa: Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja "Lugemist lapse südame ja hinge kosuks". 19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
metafooride kasutamine. Under kirjutas naiselikust armastusest enneolematult avameelselt ning häbita. Tema luulekeel on ladus ja värvirikas. Olulisem vormipuhtusest oli emotsionaalsus ja sisendusjõud. 8. PILET G. BOCCACCIO VÕI CERVANTESE ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE ÜLEVAADE VÄLISEESTI KIRJANDUSEST Boccaccio (14. saj) sündis Firenzes (mõne eksperdi kohaselt ka väikses maakohas Certaldos, kus ta isal oli mõis) kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta aga Napolis, kuhu ta oli isa soovil läinud äriala ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas mees nii luule- kui proosavormis. Tema looming oli mahukas ning mitmekülgne ning Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele üks peamisi kujundajaid
Ta vanemad põlvnesid talupojasuguvõsadest samast paikkonnast, isa teenis leiba külarätsepana. 1862 kolisid vanemad Nordlandi Hamarøy saarele. Põhjamaine loodus, heledad lõõskavad suved, kirkad sügispäevad, metsad ja mäed äratasid noores Hamsunis erksa loodustaju. Eneseväljendusvajadus tekkis varakult, 18-aastaselt kirjutas ta juba talupojaelu käsitlevaid jutustusi. Knud pidi varakult ise enda eest hoolt kandma, oli töötu, kannatas puudust. Enne kirjanikuks hakkamist pidas mitmeid ameteid nii kodumaal kui Ameerikas elades, pidas loenguid, avaldas ajalehtedes artikleid. 1918. aastal asus elama Lõuna-Norrasse Nørholmi mõisa, kus elas elu lõpuni. Hamsuni esimene romaan ,,Nälg" ilmus 1890. aastal, kui kirjanik oli 30-aastane. Romaanis kujutab ta Oslo boheemlaskonna elu, tuues lugeja ette nälja ja viletsuse okkalise argipäeva. Kuid selles teoses pole nälg ainult sotsiaalne probleem. Esikromaan oli ja jäi tema kõige geniaalsemaks teoseks
,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda teha seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mida hingepõhjas täiesti tarbetuks peab. Sellepärast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik- see näitab sisemist külmust. Petsorini suhted Bela, salakaubavedajast tüdruku, vürstitar Mary ja Veeraga moodustavad romaani peatükkide süzeelise telje, ja just seal tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned. Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Kuigi kõigis naiskarakterites on midagi ühist- valmisolek tuua ohvreid, mõtelda teistele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast
ühtne trupp, mis andis esimese ametliku teatrietenduse 1756. aastal. 18. saj vene raamatute produktsioon koosneb valdavas enamuses tõlkekirjandusest. Tekkis teooria, et ainult tõlkimisest on vähe need lood tuleb ka venestada, kohandada vene oludega. Tekkis teooria ümbertegemine vastavalt vene kultuurile. Pärast Sumarokovit oli teatri direktoriks I. Delagin?. Tema ümber tekkis ring noori kirjanikke, kes hakkas kirjutama draamat. Üheks selliseks kirjanikuks oli Denis Fonvizin, keda võib pidada vene komöödia rajajaks. Fonvizinit mängitakse ka tänapäeval. Tema esimene komöödia oli ,,Brigadir" (kindrali esimene auaste). See oli väga tüüpiline klassitsistlik komöödia, gallomaania vastu kirjutatud (gallomaania armastus pr keele ja kultuuri vastu). Seal naerdi välja neid inimesi, kes unustavad oma keele ja kodumaa ning kiinduvad Pr-sse. Seda naerdi välja kõikides Euroopa kirjandustes
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunneme ka tänapäeva ühiskonn
1821-1881 ; tuli kirjandusse 1846 jutustusega "Vaesed inimesed" (mõte ,et sostiaalne ebaõiglus hävitab inimeses oleva headuse), kriitika võttis selle soojalt vastu. Miljööks on linn, armastusliin , on palju ohverdamist.Teostes üldse palju ohverdust. Oli traagiline elu , kaotas isa. Teismeeas lööb välja epilepsia, põeb langetõbe. Võttis osa poliitikast. Elas vanglaelu ise läbi. Oli kogu elu mängusõltlane , kirjutas oma teosed ka võlgu. Peetakse kõige saladuslikumaks kirjanikuks Venemaal. Pärit Moskvast , isa vaestehaiglas arst , kes pärit aadlisuguvõsast, kuid pere majanduslik seis oli kehva.Isa oli karm , pere kartis teda , ema leebe. Isa rangusest mõjutatuna elas ta end välja lugemisega. Ema suri tuberkuloosi 1837. Eriti rängalt mõjub isa surm , kes tapeti talupoegade poolt.Tal on inseneriharidus. Alustab tõlkimisega ("Eugine Grandt" Balsac). Kuna tal oli raske ära elada, saab temast kirglik mängur.Peale isa surma tuleb langetõbi, mis süveneb.
romaanides. Sir Walteri mõtlematus ja ettevaatamatus kulude ja tulude osas põhjustavad Elliotidele esimese tagasilöögi, kus nad on sunnitud hinnalise Kellynchi mõisa rendile andma ja ise Bathi kolima. Sir Walter ei ole oma tütardele eeskujuks: ta on liiga edev ja enesekeskne, et teha pere jaoks häid otsuseid. Ta on pärandanud oma nn tobeduse nii Anne’i vanemale õele Elizabethile kui ka noorimale, Maryle. Elizabeth jagab isa edevust ja enesekesksust, Mary on aga hõivatud enesehaletsusega ning võtab kõike isikliku solvanguna. Tema lapsed on kontrollimatud, kuna talle ei paku huvi nende õpetamine. Kuigi Anne’il on hea mõistus ja tugev iseloom rumaluse vältimiseks, on tal siiski pereliikmete pärast piinlik. Lapsed, kes peavad toime tulema vastutustundetute või naeruväärsete vanematega, on Austeni romaane läbiv teema. (SparkNotes Staff, 2010) “Erinevate valdkondade mõte” oli 19
· 1939 Kivi kivi peale (Sotsiaalset vaatenurka tuleb eelneva teosega juurde) Ta tuleb Siuru rühmituse kaudud ja luuletajana ja siis hakkab selle kõrvale kirjutama Proosat. Tal on 30ndatest aastatest kaks romaani (ülal). Enne seda on ta tuntuks saanud nii kriitiku kui ka moodsate kirjandusvoolude tutvustajana. Ta on esimene, kes tõsisemalt püüab kirjandusanalüüsis rakendada psühhoanalüüsi. Semper jääb Eestisse ja kujuneb tunnustatud Nõukogude Eesti juhtivaks kirjanikuks (läks Nõukogude võimuga kaasa). Samuti ka Loomingu peatoimetaja 30ndatel aastatel. Teatav roll Nõukogude Eesti juhtivaks kirjanikuks saamisel oli tema sõprus J. Vares Barbarusega. On oletatud, et juba 30ndatel aastatel võis Nõukogude Liit värvata ta agendiks, kuid see pole otseselt kinnitatud. Leo Anvelt Jäi samuti Eestisse. Tõusis esile noore ja püshholoogilise proosa autorina. Võib öelda, et ta loobub kirjanikupositsioonist ja tõmbub sisepagulusse
on eriline . Inglise valgustuse erijooned: kiriku ja usulõhet inglastel ei ole. Ja ususõjad olid ka juba ära peetud. Sellist lõhet nagu Pransusmaal oli (mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. Eluvaade on ka mõneti materjalistlik. See on ka teatav rahvuslik omadus. Teadmishimu on silmatorkav ja usutakse inimmõistuse jõusse.Locke'i vaadetes on oluline rõhk kasvatusel. Kasvatusel ongi tal essee haridusest, kus ta sellest räägib. See ongi naljakas vaade kirjanikuks olemise kohta. Rajab selle oma õpetuse kogemusele ja tunnetusele. J. L: ,,Kasvataja peab hästi tundma maailma, oma aja , kuid eriti oma maa kombeid , tavasid, eksimusi, veidrusi ja puudusi. Ta peab oskama neid oma kasvandikule näidata. Peab õpetama teda inimestest aru saama, neilt rebima maskid, mida nad kannavad oma ameti või teeskleva hoiaku tõttu,oskama eristada välise koore all peituvat olemust.Ta peab oma
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama. Esimene suurem tuntus on tal näidendiga ,,Götz von Berlichingen
mütoloogiliste ja kangelaseepiliste ainete vastu. Lootuses üles ehitada omarahvuskultuur asuti rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses. Tema looming luuletused, jutud ja kunst muistendid on napp ja juhuslikku laadi, see sünnib eeskätt praktilistel vajadustel ning seostub tema tegevusega ÕESis. Kummutamaks baltisaksa haritlaste hulgas tol ajal levinud seisukohta, et eesti keel on arenematu ja vaene ning sureb välja koos oma kultuuritu kõnelejaskonnaga, rõhutas ta eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realismi alguseks ning seda romaani peetakse �
Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimees aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saav asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat, vaid kõigepealt leidlikku kosilast. Sellest lähtudes tuleks mõista Piibelehe eetikat ja ärimehelikkust. Sotsiaalselt väga selgejooneline kuju on Vestmann
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
