» 2. "Täpselt ei oska öelda, aga arvan, et näiteks vanemate või sõbrade käest. Võib olla ka Internetist.» 3. "Sellest kindasti midagi ei tea, kahjuks.» 4. "Kui varem, siis parem! Kui laps juba oskab ise oma asju planeerida!» 5. "Noh, need sotsiaalsed oskused sõltuvad ju konkreesetest asjadest... Ma arvan, et laps ise sellega hakkab tegelema." Naine (63) 1. "Mhh... Mulle paistab, et see on inimese võimalus sotsiumis adapteeruda.» 2. "Võib olla lasteaias seda algavad seletada kasvatajad, siis koolis see protsess jätkub õpetajate abil. Aga mina ei ole kindel.» 3. "Siin kindlalt saan öelda, et sotsiaalsed oskused on vajalikud terve elu jooksul ning kõikides sfäärides!» 4. "Noh, kui laps hakkab lasteaias käima. Alates 1,5 a. kuskil.» 5. "Kui juba ütlesin, kasvatajate ja õpetajate abil." Naine (21) 1. "Ma arvan, et see on imimese oskus sootsiumis adapteeruda.» 2
Sotsiaalne küpsus on inimese valmidus täiskasvanuprobleemidega hakkama saada. Selliseks probleemiks võib kasvõi pidada suhtlemist ümbritsevate inimestega, mis ei õnnestu igaühel samahästi. Samuti omandab inimene sotsiaalse küpsusega sõltumatuse ja iseseisvuse. Kuid tekib ka paar küsimust. Näiteks, kas sotsiaalne küpsus tuleb konkreetses vanuses, kas seda saab õpetada jne.? Sotsiaalsel küpsusel puuduvad eapiirangud. Igas vanuses peab inimene oskama adapteeruda ning käituda vastavalt normidele, mis on kohased sellele vanusele vastavates sotsiaalsetes gruppides. Inimene ei pea olema spetsialist, et märgata, kas konkreetne isik on sotsiaalselt küps võrreldes oma ea grupiga. Näiteks lasteaias piisab ainult ühest pilgust, et märgata, kas laps käitub omaealiste kõrval vabalt ja julgelt, või on isoleeritud ning pidevas konfliktis teda ümbritsevate inimestega. Igal eluetapil asi kordub. Küll peab inimene oskama
- loovus – endasse tõmbumine -> hoolitsusest aru saamine - intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896-1980) - KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad) *bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks *tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed ARENG KOOSNEB - aju ja närvisüsteemi küpsemine - kogemused, mis aitavad lastel adapteeruda uutese keskkondadesse (katsetamine lapsena – väikesed teadlased) - adaptsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda - Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid (mida antud keskkonnas saab teha ja mida mitte, kuidas pean muutma keskkonda või enda käitumist) - Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine SKEEMIDE ARENG - skeemid aitavad lastel adapteeruda: *assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi
industriaalühiskonda, kuid aastate jooksul on ühiskonna ootused tublisti muutunud noorte elluastujate suhtes, seega peabki mängu tulema kohaliku omavalitsuse spetsialist, kes pakub noortele arendavaid tegevusi mitteformaalse hariduse raames, et noored elluastujad oleksid ette valmistatud ühiskonna jaoks. Tänapäeva ühuskond vajab noori, kes oleksid avatud isemõtlejad ja ettevõtliku ellusuhtumisega, et nad suudaksid adapteeruda ühiskonnamuutustega ja luua endale ise töökoht. Kindlasti ma ei väida seda, et formaalharidussüsteem rikub noori ja alamakstud noorsootöötajad peavad meie noorte tulevikku päästma. Pean formaalharidust tähtsaks, kuid leian, et seda peab kaasajastama vastavalt ühiskonnamuutustele ja seega on eriti tähtis valdkondadevaheline koostöö. Kool, noortekeskus ja muud noorsootööasutused ei tohiks
· psüühiline ja füüsiline sõltuvus · bakterinfektsioonide sagenemine · oht peaaju verevalumi tekkeks · oht nakatuda HIV-viirusesse või mõnda suguhaigusesse · oht haigestuda hepatiiti · oht saada bakter- ja viirusnakkusi Surm võib saabuda südameseiskumise tagajärjel Kofeiin Kofeiin on levinuim psühhoaktiivne aine maailmas Kofeiini laialdasele levikule on kaasa aidanud tema võime kultuuriliselt adapteeruda, mis annab talle laiema tähenduse, kui see tuleneb tema farmakoloogilisest rakendusest Kofeiin on ksantiini alkaloid Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad taimsed ühendid taimede biokeemilise ainevahetuse jäägid, mis mõjutavad tugevalt loomorganismide elutegevust Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond tarvitanud juba ammustest aegadest kas erguti, mürgi või ravimina Kofeiin Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades,
· Arvutil töötamine võib nõuda teistsuguseid prilliklaase kui lugemisel ja kirjutamisel vaadeldava objekti suurema kauguse tõttu. 6 · Vastavalt sellele, kui palju tuleb vaadata ekraanile ja seal olevale infole, peaks ruumi valgustus olema 100-1000 lx. Et leida optimaalset töökoha valgustatust, peab arvestama, · et silmadel oleks vaja vähem ümber adapteeruda, · mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga. Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400-500 lx. Bridger (1995) soovitab arvutiga töökohal 300-500 lx, kusjuures madalamaid väärtusi, kui ruumis ka räägitakse. Kõrvalasetsevates ruumides, et silmad vahel puhkaksid, võiks olla 50-100 lx. Oluline on vältida peegeldumist ekraanilt. Ruumis ei tohi
a-7.a) o 4.Töökus—alaväärsus→kompententsustunne (7.a- 11.a) o 5.Identiteet—identiteedi segadus→kindlus (murdeiga) o 6.Intiimsus—isolatsioon→armastuse mõistmine (varane täiskasvanuiga) o 7.Loovus—endasse tõmbumine→hoolitsusest arusaamine (aeg, mil lapsi saadakse) o 8.Integratsioon—lootusetus→tarkuse mõistmine (vanduspõlv) Areng koosneb: o Aju ja närvisüsteemi küpsemine; o Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse; o Adaptatsioon- organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda. J. Piaget: kognitiivne areng o Bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks; o Tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed; o Väikesed teadlased; o Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid- skeemid- inimese vaimne representatsioon mis võtab kokku tema teadmised teatud tüüpi sündmuse
elektri- ja magnetväljade nõrgendamiseks. Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20 o allapoole horisontaaltasapinda. Arvutil töötamine võib nõuda teistsuguseid prilliklaase kui lugemisel ja kirjutamisel vaadeldava objekti suurema kauguse tõttu. Vastavalt sellele, kui palju tuleb vaadata ekraanile ja seal olevale infole, peaks ruumi valgustus olema 100-1000 lx. Et leida optimaalset töökoha valgustatust, peab arvestama, et silmadel oleks vaja vähem ümber adapteeruda, mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga. Tarkvaraergonoomika Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga. Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Kognitiivne ergonoomika
mittevaralise kahju hüvitamist, kuid mitte töölepingu sõlmimist. Tänapäeval on paljudes Eesti töökuulutustes vanusepiirang välja toodud. Põhjusi, miks vanus kuulutuses ära tuuakse, on mitmeid. Kõige mõistetavam on see, et otsitakse inimest, kes ka kollektiivi sobiks ja end seal hästi tunneks. Kui tegemist on noore kollektiiviga, siis võib mõni vanemaealine töötaja ennast seal ebamugavalt tunda ja firmakultuuriga mitte adapteeruda. Tööandjad mõistavad järjest rohkem, et vanematel inimestel on tööturul nii mõnigi eelis. Vanemas inimeses näeb tööandja niisuguseid väärtusi nagu kohusetundlikkus, pikaajaline kogemus ja elutarkus. Noortelt töötajatelt nõutakse eelnevat töökogemust, mida on võimatu saada, kui keegi noort inimest tööle ei võta. Ealine diskrimineerimine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtetega ja üksnes vanus ei tohiks
erinevatest väärtushinnangutest, sihtidest ning lisaks veel paljudest teistest mitte vähem olulistest teguritest. Mainitud tegurite rohkuse ja pideva muutumise tõttu on raske jääda truuks ainult ühele juhtimisteooriale, seejuures vältides vajadusel selle kohaldamist ja kaasajastamist. Ühiskonna pidev areng, inimeste väärtushinnangute ja majandusolude muutumine - paratamatult tuleb seda kõike silmas pidada ja vastavalt sellele käituda, adapteeruda. Seejuures ei saa välistada võimalust, et ühe teooria põhilistele väärtustele toetudes on võimalik väga edukalt toimida aastakümneid, kui mitte rohkem. Oluline on selle juures siiski toimetuleku oskus tagasilöökide ja madalseisude korral. Siinkohal tasub mainimist just situatsiooniteooria, mis ongi orienteeritud ühiskonna seisundi ja ettevõtte prioriteetide, väärtuste koos- kõlastamisele. Kui on loodud piisavalt tugev alus, kujundatud ettevõttesisesed normid ja
17. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maismaa looduslikele ökosüsteemidele. Võimalik, et kliimamuutuste kiirus on niivõrd suur, et mõningad ökosüsteemid ei jõua uute kliimatingimustega kohaneda, seejuures võivad üksikud ligid kaduda, mis viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele; floora ja fauna liikide jaotus võib muutuda; liigid võivad järgneda nendejaoks optimaalsetele kliimatingimustele; mõningad taimekooslused võivad adapteeruda. 18. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid põllumajanduslikule tootmisele ja metsamajandusele. Ebastabiilse niisutamisega regioonid muutuvad kuivemaks, seetõttu toimuvad muldade degradatsioon ja saagikaod; niisked alad muutuvad veelgi küllastunumaks veega suuremate troopiliste tormide tõttu; muutub ekstreemsete mõjutuste sagedus ja iseloom põllumajandusele, mille põhjuseks on ülejutused, püsivad põuad, metsatulekahjud ja põllukultuuride kahjurid
_mugavus – kaupade ja reisijate kaitstus ebasobilike tingimuste eest nagu löögid, müra, vibratsioon, temperatuur jne _ turvalisus – kaupade ja reisijate kaitstus õnnetuste ja varguste eest _ kontrollitavus – võimalus jälgida veovahendite kulgemist ja graafikust kinnipidamist ning võimalus teavitada teisi osapooli vastavatest muutustest _ paindlikkus – transpordisüsteemi võime adapteeruda muutustega seoses eelneva või järgneva transpordisviisiga (näit. aja, veovahendi, kauba pakendi, kaupade käsitsemise jms suhtes). Transpordilogistika funktsioonid: • Kauba liikumistee kujundamine • Sobivaima veoviisi valik • Sobivaima veovahendi (veeremi) valik • Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (st kas teha seda ise või osta sisse) – Kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine
erinevatest väärtushinnangutest, sihtidest ning lisaks veel paljudest teistest mitte vähem olulistest teguritest. Mainitud tegurite rohkuse ja pideva muutumise tõttu on raske jääda truuks ainult ühele juhtimisteooriale, seejuures vältides vajadusel selle kohaldamist ja kaasajastamist. Ühiskonna pidev areng, inimeste väärtushinnangute ja majandusolude muutumine - paratamatult tuleb seda kõike silmas pidada ja vastavalt sellele käituda, adapteeruda. Seejuures ei saa välistada võimalust, et ühe teooria põhilistele väärtustele toetudes on võimalik väga edukalt toimida aastakümneid, kui mitte rohkem. Oluline on selle juures siiski toimetuleku oskus tagasilöökide ja madalseisude korral. Siinkohal tasub mainimist just situatsiooniteooria, mis ongi orienteeritud ühiskonna seisundi ja ettevõtte prioriteetide, väärtuste koos- kõlastamisele. Kui on loodud piisavalt tugev alus, kujundatud ettevõttesisesed normid ja
Just akvaariumikatsed näitavad, et siin on tegu evolutsioonilise kohanemise ja mitte statistilise fenomeniga, kus mittekohanenud lihtsalt nahka pistetakse. Adaptatsiooni eri liikide terminid: a) geneetiliselt adapteerunud; (talvine valge kasukas jänesel - kui talvel lund ei tule, on niisugune kasukas eriti ebaõnnestunud, kuid paraku ei ole see reguleeritav organismi eluajal (ega ka paljude põlvkondade jooksul).) b) füsioloogiliselt muutlik/tolerantne; (võime muuta kiiresti värvust (adapteeruda keskkonnale). Ja kasvõi meie higistamine soojas ja värisemine külma käes. Kalade võime reguleerida soola sisaldust organismis, tolerants toidu suhtes: koala sööb vaid eukalüpti lehti ja seega on tema liigina ellujäämisega tõelisi raskusi. Karul ja seal on (selles mõttes) lihtsam. c) Arenguliselt tagatud adapteerumisvõime (neid näiteid on ka palju, k.a. näiteks see, et raske kehalise töö
• identiteet – identiteedi segadus Þ kindlus • intiimsus – isolatsioon Þ armastuse mõistmine • loovus – endasse tõmbumine Þ hoolitsusest aru saamine • integratsioon – lootusetus Þ tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896- 1980) • Kognitiivne areng • bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. • tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Areng koosneb: • Aju ja närvisüsteemi küpsemine • Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse • Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda Väikesed teadlased • Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid • Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine Skeemide areng Skeemid aitavad lastel adapteeruda: • Assimilatsioon - panna uus objekt vanasse skeemi • Akommodatsioon (ka kohanemine)- muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid Piaget kognitiivse arengu teooria
Trp olemasolul seondub see valk (G/U)AG kordusjärjestustele, mis asuvad trp mRNA liiderjärjestuses. Trp puudumisel TRAP ei seondu ja moodustub antiterminaator alternatiivne sekundaarstruktuur, mis kattub terminaatorjärjestusega. Globaalne regulatsioon aminohapete nälja puhul Kui keskkonnatingimused muutuvad toitainete ammendumise tõttu ebasoodsamaks, vallandub rakkudes esmalt nn "stringent response" (SR). SR vallandub rakkudes vastusena aminohapete näljale ja võimaldab neil adapteeruda tingimustes, kus energiaressursid on väiksemad. "Stringent response" tulemusena toimuvad geenide ekspressioonitasemes globaalsed muutused. SR-i vallandumiseks sünteesitakse alarmooni ppGpp, mille toimel: väheneb nii RNA kui ka valkude süntees, langeb rRNA ja tRNA geenide transkriptsioon ning sellest tulenevalt väheneb ka ribosoomide hulk antud tingimustel optimaalse tasemeni. Samuti on inhibeeritud DNA replikatsiooni initsiatsioon ning rakukesta komponentide ja fosfolipiidide biosüntees
8) Integratsioon vs lootusetus Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. Teriooriad sarnased: Impiirilised, suhteliselt halvasti tehtud. Piaget kognitiivse arengu teooria Uskus, et bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. Tähtsamad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Areng koosneb: - Aju ja närvisüsteemi küpsemine - Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda Protsessiga saame teadlikumaks oma oskustest. Lapsed on väikesed teadlased, kes testivad maailma läbi kogemuste ja teadmiste. uute teadmiste keskkonda kohandamine ja tasakaalu leidmine. Skeemide areng: Skeemid aitavad lastel adapteeruda: Assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi Akommodatsioon: muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid 1) Sensomotoorne periood (0-2a)
8) Integratsioon vs lootusetus Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. Teriooriad sarnased: Impiirilised, suhteliselt halvasti tehtud. Piaget kognitiivse arengu teooria Uskus, et bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. Tähtsamad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Areng koosneb: - Aju ja närvisüsteemi küpsemine - Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda Protsessiga saame teadlikumaks oma oskustest. Lapsed on väikesed teadlased, kes testivad maailma läbi kogemuste ja teadmiste. uute teadmiste keskkonda kohandamine ja tasakaalu leidmine. Skeemide areng: Skeemid aitavad lastel adapteeruda: Assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi Akommodatsioon: muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid 1) Sensomotoorne periood (0-2a)
stressireaktsioonide käivitumisel ja algfaasides. Stressireaktsiooni 3 faasi: 1. kiire reaktsioon, kus sümpaatikuse ja katehhoolamiinide toimel tõuseb vererõhk, südame töö tugevneb, hingamine kiireneb veri küllastub hapnikuga, meeled teravnevad 2. pikaajaline vastupanu tööle lülitub ka teisi endokriinnäärmeid toimub varuainete aktiivne lagundamine ATP-de sünteesiks ja rakkude remondiks, organism püüab adapteeruda stressori toimega tekivad ehituslikud muutused rakkudes 3. kurnatuse faas (tekib, kui stressor on liiga tugev või toimib pikka aega järjest) varuained saavad otsa, rakkude muutused viivad haiguste tekkele Kõhunäärmesaarekesed e Langerhans'i saarekesed e pankreasesaarekesed 0,3-1 mm läbimõõduga väikeste rakkude kogumikud. Vähemalt 2 aktiivsete rakkude tüüpi alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad
Karvafolliikuli välimise osa moodustab sidekoeline karvapaun Karvajuur lõpeb laienenud karvasibulaga, mille keskele ulatub sidekoeline karvapapill Karvafolliikulite ülaosas avanevad rasunäärmete juhad Iga karvafolliikuli basaalsele osale kinnitub silelihaskoeline karvapüstitajalihas MEELEORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Spetsialiseerunud stuktuurid, mis aitavad loomal adapteeruda pidevalt muutuvatele välis- ja sisekeskkonna tingimustele Reageerivad füüsikalistele (valgus, heli, temperatuurimuutused, mehaanilised mõjutused) või keemilistele teguritele Meeleorganid jagatakse: Nägemisorgan e silm Kuulmis- ja tasakaaluorgan (sisekõrvas paiknev Corti organ ja vestibulaarsüsteem) Maitsmisorgan Haistmisorgan
peptiididele, DnaK ei vaja nii struktureeritud konformatsiooni. DnaK interaktsioonil DnaJ ja GrpE-ga muutub DnaK afiinsus substraatide suhtes ja suureneb ATPaasne aktiivsus. Selle tulemusena vabaneb DnaK substraadilt ja seondub mujale. Transkriptsioon ja kasvukiirus Bakterirakkude kasvukiirus sõltub toitainete kättesaadavusest kasvukeskkonnast ning keskkonna füüsikalistest parameetritest nagu näiteks temperatuur, osmootne rõhk ja pH. Selleks, et rakud suudaksid adapteeruda muutunud keskkonnatingimustega, toimuvad muutused paljude geenide transkriptsioonitasemes. Vastavalt sellele, kas ja kuidas transkriptsioonitase promootoritelt erinevatel kasvukiirustel bakterirakus on muutunud, liigitatakse promootoreid kolme klassi. Liigitusel on kasutatud inglisekeelseid termineid. 1. "Housekeeper" promootorid - transkriptsioonitase on ühesugune erinevatel kasvukiirustel. Need
HW suhetele. Hardy-Weinbergi seadus on rakendatav kõikide nende lookuste suhtes, mis ei allu valikule; isegi juhul kui sama populatsiooni isenditel teised lookused on valikuga seotu. Kui üks või mitu alleeli on retsessiivsed, ei ole võimalik eristada omavahel dominantseid homosügootseid ja heterosügootseid indiviide. Pärilik varieerumine annab meile infot organismi päritolust (vanematest) ja tema potentsiaalist evolutsioneeruda, adapteeruda ja ellu jääda. Tänapäeval määratakse seda DNA järgi. Parameetrid: Polümorfism = lookuste % või nukleotiide protsent mis näitab rohkema kui ühe alleeli olemasolu; Heterosügootsus (H) = heterosügootsete indiviidide %; Alleelide /haplotüüpide mitmekesisus = kui palju on erinevaid alleele/haplotüüpe ühe populatsiooni sees; Nukleotide mitmekesisus = nukleotiidide arv ja nende erinevused ühes järjestuses populatsiooni isenditel;
elektri- ja magnetväljade nõrgendamiseks. · Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda. · Arvutil töötamine võib nõuda teistsuguseid prilliklaase kui lugemisel ja kirjutamisel vaadeldava objekti suurema kauguse tõttu. Vastavalt sellele, kui palju tuleb vaadata ekraanile ja seal olevale infole, peaks ruumi valgustus olema 100-1000 lx. Et leida optimaalset töökoha valgustatust, peab arvestama, · et silmadel oleks vaja vähem ümber adapteeruda, · mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga. Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400-500 lx. Bridger (1995) soovitab arvutiga töökohal 300-500 lx, kusjuures madalamaid väärtusi, kui ruumis ka räägitakse. Kõrvalasetsevates ruumides, et silmad vahel puhkaksid, võiks olla 50-100 lx. Oluline on vältida peegeldumist ekraanilt
saada hea haridus ja hiljem seeläbi parem koht ühiskonna hierarhiates ei määraks siis mitte päritolu, rahvus ega rass, vaid intellektuaalne võimekus.Prantsuse psühholoog Alfred Binet (18571911) alustas intelligentsuse uuringuid 1890. aastatel samuti keskendumisega mäluomadustele, kuid leidis peagi, et see pole küllaldane. A. Binet defineeris intelligentsust kui inimese võimekust a) leida ja järgida kindlaid suundi ja eesmärke; b) olla enesekriitiline ja adapteeruda oludega (nt et kohaneda muutunud tingimustega suundade ja eesmärkide seadmiseks).3 Tema loodud esimesed intelligentsustestid ja ideed erinesid Galtoni testidest kahe põhimõtte poolest. Esiteks ei keskendunud need sensoorsetele võimetele (nt kuulmine, nägemine) ja sensomotoorsetele reaktsioonidele (nt reaktsiooniaeg), vaid Binet püüdis mõõta intellektuaalseid võimeid ja oskusi vahetult (nt loogiline mõtlemine, keelekasutus, situatsioonide võrdlemine, otsustamine)
selge vastuse, millega kus tegemist. Ja nende terminite kasutamisel ei tohi minna liiale - st. ei tohi olla jäik. Geneetiliselt määratletud adapteerumine oleks siis näiteks talvine valge kasukas jänesel - kui talvel lund ei tule, on niisugune kasukas eriti ebaõnnestunud, kuid paraku ei ole see reguleeritav organismi eluajal (ega ka paljure põlvkondade jooksul). Füsioloogiline muutlikkus - näiteks võime muuta kiiresti värvust (adapteeruda keskkonnale). Ja kasvõi meie higistamine soojas ja värisemine külma käes. Kalade võime reguleerida soola sisaldust organismis - kuid on vaid vähe kalu, kes on võimelised elama ühtviisi hästi nii soolases merevees, kui ka magedas vees. Füsioloogiline tolerants peab olema arenenud välja ju praktiliselt alati - küsimus on selle ulatusest. Tolerants toidu suhtes: koala sööb vaid eukalüpti lehti ja seega on tema liigina ellujäämisega tõelisi raskusi
1) isolatsioon käitumishälviku kõrvaldamine ühiskonnast 2) hälviku eraldamine piiratakse kontakti teiste isikutega, kuid ei soovita täielikku isolatsiooni. See lubab hälvikul tagasi pöörduda, kui ta ennast parandab 3) rehabilitatsioon hälvikud valmistatakse ette normaalsesse ellu tagasi tulema. Rakendatakse ka hälvikute suhtes, kes ei ole kuritegu toime pannud. Et aidata neil elus kohta leida ja taas ühiskonda adapteeruda, on vaja nende suhtes kohaldada psühhoteraapiat. 4. Sotsiaalse kontrolli vormid ja neid eristavad tunnused. a) formaalne ja mitteformaalne kontroll mitteformaalne kontroll normide allikaks on ühiskond ise, normid on täpselt formuleerimata. Tavaliselt kasutatakse seda kontrolli väiksemates sotsiaalsetes gruppides (perekond, sõbrad). Sanktsioonid on mitteformaalsed (nt laps jäetakse koduaresti). Mitteformaalse kontrolli 4 põhilist tüüpi on:
juhtudel, kui inimene paigutatakse psühhiaatriahaiglasse piiratud (lühikeseks) tähtajaks); 3) rehabilitatsioon, tänu millele hälvikud võivad valmistuda normaalse elu juurde tagasi tulema ja täitma oma rolle ühiskonnas. Seda rakendatakse ka nende hälvikute suhtes, kes ei ole kuritegu toime pannud (nt (anonüümsed) alkohoolikud). Et aidata neil elus kohta leida ja taas ühiskonda adapteeruda, on vaja nende suhtes kohaldada psühhoteraapiat. Sotsiaalne kontroll on normide ja suhtumiste kogum, mis on suunatud inimeste sellise käitumise tagamisele, mis on vastavuses antud sotsiaalse grupi, klassi ja ühiskonna huvidega Sotsiaalne kontroll saabki võimalikuks tänu faktile, et isikud omandavad võime käituda viisil, mis on kooskõlas teiste inimeste ootustega.
40 2 Transport • vedaja suutlikkus osutada lisaks transporditeenusele ka muid teenuseid (laadimine, tolli- vormistus, terminali- ja laotoimingud) • tegutsemise paindlikkus – transpordisüsteemi võime adapteeruda muudatustega seoses eelneva või järgneva transpordisüsteemi komponendiga (nt aja, veovahendi, kauba pakendi, kaupade käsitsemise jms suhtes). Küsimused 1. Mida mõistetakse transporditöö all ja kuidas seda mõõdetakse? 2
annaabi.ee 
