Olla eestlane Referaat Eestlane olla on absurdne – inimesed tõlgendavad seda lauset erinevalt. On inimesi, kes mõistavad absurdse all mingisugust negatiivset või tobedat nähtust. Tegelikult pole sel vahet, kuidas absurdsust mõistetakse, sest mõttelõnga edasi arendades jõuame selleni, et absurdsus võib endast kujutada hoopis midagi uhket või heroilist. Kõige märkimisväärsemad teod sünnivad alati absurdiga kõrvuti olles. Heaks näiteks sobib siin kohal Kreutzwaldi loodud eestlaste eepos „Kalevipoeg“. Kreutzwald lõi „Kalevipoja“, olles ise arvamusel, et eestlased on väljasurev ja tulevikuta rahvas. Absurd, kas pole? Selles absurdsuses elame Eestis tänapäevalgi
Luulekogu ,,Legendi aroomid" iseärasuseks on veel seegi, et iga hispaaniakeelne luuletus lõppeb neljarealise galeegikeelse stroofiga. Ta kirjutas commedia dell' arte vaimus näidendeid traditsiooniliste tegelaskujudega: arlekiin, kolombiin, jt. Näiteks ,,Markiis Rosalinda" (La marqusa Rosalinda, 1912) Selle perioodi lavateosed olid täis vaimukust, fantaasiat ja irooniat. Valle-Inlán lõi 1920. aastail uue kirjandusliku stiili, esperpento (,,ehmatis"), sõna väljendamaks absurdsust, ektravagantset ja groteski. Esperpento algtähendus on hernehirmutis, inetu ja pentsik ese või olend, ka totrus, absurd. Ta tunnistas saanuvat inispiratsiooni eelkõige Goya kunstist. Läbivad teemad on surm ja grotesk. Igapäevaelu on kokku põimunud õudusunenäoga, inimesed taandatud asjadeks, stiil on irooniline. Kuid esperpento pole niivõrd zanr kui uus esteetika ja uus nägemus maailmast." Luces de Bohemia" on esimene teos, mille autor nimetab esperpentoks
millest tegelikkuses ei kuulunud esimesele mitte krossigi. Sellegipoolest oleks peategelane andnud ära kogu varanduse, mille ta ausal teel pärinud oli, sest tal hakkas poisist hale. Taolise iroonia tipuks võib pidada teose lõppu, kus Rogõzin keelab Mõskinil teatada võimudele Filippovna mõrvast. Taaskord võtab vürst teist inimest kuulda, istudes tapjaga ühes toas ja mängides temaga kaarte. Isegi sokiseisund ei vabanda taolist absurdsust, küll aga mingil määral ehk see, et ta tõepoolest Filippovna surma tõttu taas idioodistus. 3. Nastasja Filippovna on tunduvalt sümpaatsem, sest ta julgeb öelda kõike otse välja ning mõistab, milline positiivsuse kehastus on Mõskin. Naine näeb, kuidas Gavrila Ardalionovits Ivolgin huvitub vaid rahast, mistõttu alandab teda avalikult ja ka põhjendab, miks mees on tema jaoks niivõrd tülgastav. Samas Aglaja
absurd, siis sealt hakkab ,,tappev mäng" ning koheselt suureneb aja väärtustamine. Indiviide on erinevaid: kes vaatab eksistentsiprobleemist mööda, kes üritab elu absurdi lahendada ja kes vannub sellele alla. Lahenduseks on endas elu mõtte leidmine. Nähes elu mõttetust, võib inimene postitada endale küsimuse: kas elu on elamise vaeva väärt. On indiviide, kes näevad, et vaev on liiast, mis omakorda tingibki enesetapu. See on üks absurdi lahendusviise, kui nii võib öelda. Absurdsust on võimalik leevendada ükskõiksust hüljates, luues ennast ja oma ühiskonda ning kaitstes inimesi elu julmuse eest. Aga on ka inimesi, kelle ,,tapab" kiire elutempo nad ei jõuagielu absurdi mõtteni ja elavad pidevalt homse nimel elamata tõeliselt olevikus. Samas Kierkegaard väidab, et pole ühtki inimest, kes poleks natukenegi meeleheitel, kelles ei pesitseks rahutus, konflikt, ebakõla, äng millegi tundmatu eest, äng olemasolemise võimalikkuse või iseenda ees
leninlikule filosoofiale, varises ootamatult kiiresti põrmuks Mis ei tähenda, et kõik selle ideoloogia pooldajad oleksid selle maha jätnud. Veel enam, aeg-ajalt ilmuvad lagedale omamoodi tagasipöördujad. Kuid tagasipöördumatuid on hulga rohkem.1 Küsimusele, miks toimus nõukogude ideoloogia krahh nii tormiliselt vastab Stolovits, et nii juhtus paljuski seepärast, et selle ideoloogia ebanormaalsust kui mitte öelda absurdsust tajus suur hulk neid, kes olid sunnitud seda ellu viima. Muidugi ei sündinud totalitaarse filosoofia pihta sihitud naer üksnes filosoofide seas. Ammu enne perestroikat rääkis rahvas, et nõukogude inimeste lahkamisel leitakse nende maksast alati ÜK(b)P ajaloo lühikursust. Kõrgemalt poolt juurutavast filosoofiast oli kõrini paljudel teadlastel, keda ikka ja jälle mõnitati kui ,,idealiste-ebateadlasi" küll geneetikas, küll
Tegevus Moskvas on 1920. - 1930. aastad, Jersalaimis 27 pKr. Stiililt on tegu realismi (Moskva elu kirjeldamine), satiiri ja fantaasiaga (Saatana seltskond). Saatan ehk Woland on sümpaatne ja õiglane, kuid samas ka karistav pattude, näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Peemot on Saatana kaaskonnas olev suur must kass.Azazello on samuti kaaskonnas, Azaz on vanades müütides üks langenud inglitest. Korovjev ehk Fagott on ka kaaskonnas, fagott tähendab prantsuse keeles absurdsust. Hella on pealtnäha kaunis naine, kuid tegelikult on ta vampiir. Korovjev ja Peemot olid nagu kojanarrid, kes tohtisid tõtt rääkida. Meistri sümboliks on M-täht, M on aga vana-juudi tähestikus 13. täht. Sümbolina on Meister ümberkujunemine, suremine ja taassünd. Ta on otsija, nagu oli ka Faust. Meistris on palju Bulgakovit ennast. Margarita prototüüp on Jelena, mehele pühendunud abikaasa. Margareta Faustis oli puhas ja kaunis.
peamiselt üksikutelt "ellujäänutelt". Tunnistused on väga vastuolulised ning ainult väga vähesed väidavad, et nad oleksid ise näinud mingeid "gaasitamisi". Tolleaegseid dokumente või "tõsiseid" tõendeid ei ole olemas: ei ole olemas tuhamägesid, ei selliseid krematooriume, milles oleks võinud ära põletada miljoneid laipu. Päris palju juriidilisi, demograafilisi, analüütilisi ning võrdlevaid tõendeid, et näidata sellise arvu absurdsust. Palju korratud "kuus miljonit" on vastutustundetu liialdamine. Kas selle kohta, et Auschwitzis oleks inimeste tapmiseks kasutatud gaasikambreid, on mingeid tõendeid? Ei ole. Nõukogude Liidu poolt vallutatud Auschwitzi ehitati pärast sõda ümber selliselt, et üks hoone rekonstrueeriti nii, et ta paistis suure "gaasikambri" moodi välja. Pärast seda, kui Fred Leuchter, Ameerika juhtiv gaasikambrite ehitamise ja planeerimise spetsialist, kontrollis
Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2. Albert Camus "Võõras" peategelaseks on noor mees Meursault, kes elab Alzeerias, Alziiris ja töötab büroos. Ta elab kehvas linna osas ja raha pole tal ka eriti palju. Meursaultil pole palju tuttavaid, vähesteks tuttavateks on tal Maria, kellega tal on armusuhe ning kaks naabrit, Salamano ning Raymond. Ometigi pole Meursault nagu kõik teised. Ta on oma olemuselt väga ükskõikne, teiste suhtes hoolimatu, tal
Paljud eksistentsialistid on tundnud poolehoidu kommunistliku ühiskonnakorralduse suhtes. ALBERT CAMUS Albert Camus käsitleb end eksistentsiaalselt mõistva inimese suhet ühiskonda, kultuuri. Inimese käsitlemisel tuleb lähtuda tema täiesti isikupärasest olemisest ehk eksistentsist; inimene seisab pidevalt silmitsi eluliste valikute ning oma olemasolu piiridega (surmaga); elu, mida elatakse oma individuaalsust teadvustamata, on võõrandunud ja absurdne; absurdsust on võimalik leevendada ükskõiksust hüljates, luues ennast ja oma ühiskonda ning kaitstes inimesi elu julmuse eest; absoluutselt vaba on inimene, kes võtab endale täieliku vastutuse: julgeb ise valida ja otsustada. KRIITIKAT Eksistentsialiste on kritiseeritud, kuna nad jutlustavad individualismi ja relativiseerivad üldkehtivaid väärtusi. On leitud, et eksistentsialistid on moraalitud tegelased, kes salgavad jumalat, muudavad elu kunstiks ega oma mingeid kõlbelisi väärtusi.
.., daam B, tüdruk E) Novellide üldmulje on siiski postmodernismile omaselt sünge, on valu ja hingepiinu. Igas novellis oli kas otseselt või kaudselt surma lähedust ja surma temaatikat tunda ning enamasti on see esitatud postmodernismile omaselt groteskses võtmes. Esmapilgul jätab see justkui humoorika mulje, aga kui hakata seda vaatepilti ette kujutama, siis omandab see üsna võika ja jõhkra väljanägemise ning väljub samas ka reaalsuse piiridest. Piisavas koguses on muidugi ka absurdsust (kes on tegelased, inimesed või konnad) ja võib tunnetada tegelaste ja situatsioonide naeruväärsust. Liigitaksin selle postmodernismi alla küll. Kuna ma olin eelnevalt lugenud just Jan Kausi novellikogu „Õndsate tund”, siis paratamatult hakkasin neid omavahel võrdlema ning kaalukausile asetama. Minu meelest esineb mõlemas teoses üllatavalt palju sarnasusi nii tekstiloomes kui ka vormi mõttes ning need teosed suhestusid omavahel väga hästi.
· Inimene on eriline olevus, kelle puhul ei eelne tema olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale · Objektiivne tõeotsing ei anna vastust olemise probleemidele. Inimene peab kõik läbi kogema, kannatama · Inimest rõhub vaenulik absurdne maailm · Vaid piirisituatsioonides on inimene võimeline lõplikku tõde tajuma, maailma mõistma. · Inimene on esemestunud maailmas võõras. · Kuigi inimene tajub olemuse absurdsust, tunneb ta siiski vastutust · Inimene ei tohiks meeleheitesse langeda, kui ta elu mõttetust tajub, vaid peab valima kõige inimväärsema tee st mõistma ja vastu pidama · Jumal on surnud, järelikult on inimene vaba ja ei pea käske täitma, kuid ta on seetõttu eesmärgita ja pühenduseta · A.Caimus. ,,Inimene elab nagu ebamugavas korteris. Tahaks midagi muuta, aga ei saa. Mida inimene sellises olukorras peaks tegema
ülikoolis muusikateadust, kirjandust ja esteetikat, hiljem filmikoolis ka reziid ja stenaristikat. Ta alustas tõlkimise, luuletuste ja näidendite kirjutamisega, mängis teatrilaval ja dzässbändis. Peagi sai tema teoste üheks põhiteemaks sõjajärgne Ida-Euroopa suletud poliitilises süsteemis toimuv; astudes vastu ideoloogiselt mõjutatud kirjanduse üksluisele realismile, naeruvääristas ta kommunistlikku reziimi absurdsust ja inimvaenulikkust. Kundera mänglev ja samas tõsine proosa on sageli sürrealistliku varjundiga, oma poliitiliste ideede edasiandmiseks kasutab kirjanik muu hulgas erootilisi fantaasiaid. Esimene rahvusvahelise tuntuse saavutanud romaan ,,Nali" (1967) tõi Kunderale pahandusi võimudega ning varsti pandi tema teosed neid ilmnevate ,,individualistlike tendentside" pärast Tsehhoslovakkias keelu alla. 1975. aastal oli Kundera sunnitud kodumaalt lahkuma. Ta asus elama Prantsusmaale.
Kafka teosed ei saanud suuremat tähelepanu, kuid pärast surma avaldas tema sõber Max Brod lõpetamata teosed ,,Loss'', ,,Protsess'' ja ,,Ameerika'', mis Kafka oli käskinud Maxil hävitada. Seejärel sattusid ta teosed kriitikute, kunstnike, filosoofide ning teiste kirjanike huviorbiiti. Oma teostes kirjeldab Kafka isolatsiooni ühiskonnas, bürokraatlikku võimutsemist, ärevust, süütunnet ning absurdseid olukordi. Albert Camus väidab oma essees ,,Sisyphose legend'', kus ta käsitleb absurdsust lootusetu kirena, et Kafka põrub absurdse kirjanukuna, kuna säilitas oma teostes siiski lootuse. Iseäraliku kirjutamisega paistavad enim silma tema eelnevalt mainitud romaanid ,,Protsess'', ,,Loss''ja ,,Ameerika'' ning novell ,,Metamorfoos''. Emal Julie (Löwy) Kafkal ja isal Hermann Kafkal sündis kolm poega: Franz, Georg, Heinrich ning kolm tütart: Gabriele, Valerie ja Ottilie. Franz oli vanim. Ta vennad surid imikuna ning õed holokaustis. Hermann Kafka oli poja sõnade
Kuid Galileo keeldus oma kaitseid lõpetamast ja tema vastased otsustasid oma ähvardused teoks teha. Galileo kinnitas, et vastuoksa Aristotelese õpetusele langevad kaks erineva raskusega, end üheaegselt samalt kõrguselt lahti lastud kehad maapinnale üheaegselt. Galileo kolleegid leidsid, et see väide on täielik mõttetus. ,,Vaid lollpea võib uskuda, et udusulg ja kahurikuul liiguvad läbi ruumi võrdsel kiirusel." Nad otsustasid Galileo igaveseks häbisse saata ja selle väite absurdsust tõestada. Nad nõudsid, et Galileo oma tobedate teooriatega kogu teaduskonna ja kõigi tudengite juuresolekul üles astuks. Galileo võttis väljakutse suurima rõõmuga vastu. Etteaste kohaks valiti Pisa viltune kellatorn. Määratud päeval riietasid kõik professorid end pikkadesse sametmantlitesse ja marssisid torni juurde. Seal ootasid neid juba tudengid ja ka ohtralt 3 linnarahvast
sümbol on klaaspurki suletud viinamäetigu, kes on samuti oma kodukohast sunniviisiliselt kaasavõetud, ent sinna tagasi viimisel ootaks teda surm. Niisiis jutustab ,,Tiiger, tiiger" külma sõja ajastu lõhestunud maailmast, mida varjutavad katastroofihirm ja süükompleksid. Teoses on viidatud paljudele konkreetsetele ajaloosündmustele, näiteks Vietnami sõja vastased meeleavaldused või 1968. aasta Tsehhi sündmused. Teose kohtuvisioon rõhutab vägivallariigi totaalsust ja absurdsust. Romaan peegeldab siiski veendumust, et mõlemal pool piiri leidub tundlikke hingi, kes otsivad üksteist, kuid nende teel tuleb ette enese ja teiste loodud takistusi. 3 3. TEOSE PÕHISÜNDMUSED, TEGELASED Teose alguses esitletakse oma saatusega rahulolevaid tegelasi. Peategelane Taavi Valk on kohanenud, heal järjel insener, tema isa Arnold aga kannab oma kodumaa kaotuse hirmusid endaga kaasas
Sellest maast kuni lõpmatuseni. [3:21] · Kuhi. Üks nisutera ei ole kuhi ja sa ei saa teha mittekuhjast kuhja, lisades sinna üheainsa tera. Kuid sel juhul, kui sa alustad ühe teraga ja lisad sellele teise, ei ole sul kuhja; ja kui sa lisad veel ühe, ei ole sul kuhja; ja kui sa lisad veel ühe. Ei ole sul kuhja...ja nii kuni lõpmatuseni. Nii on võimatu moodustada terade lisamisega kuhja. [3:21] Kui keegi filosoof olevat tahtnud näidata Zenoni arutluste absurdsust sellega, et hakanud tema ees edasi-tagasi kõndima, tõestades sellega liikumise võimalikkust. Zenon vastas selle peale arvatavasti, et liikumist ta näeb ning liikumine on muidugi olemas "arvamuse õpetuse" järgi, kuid "tõe õpetuse" kohaselt, see tähendab, tegelikult liikumist ei eksisteeri. [4:24] Zenon ei eitanud, et meie meeled tunnetavad maailma liikumist, kuid tema meelest on meelte andmed väärad ja tõene on ikkagi ainult mõistusega tabatav. [1:87] 3.4 Melissos
mõtisklus ja mälestus, psüholoogilne aeg, avatud algused ja lõpud. Modernistlik luule: tunnused- eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, ärapöördumine tehnoloogia ja teadvuse saavutustest, linn oluline teema ja motiivid. Kaasaja probleemid, keel ja struktuur, müüdid ja sümbolism. Absurditeater- olemise mõttetus, näidates igapäeva elu absurdsust sunnitakse publikut otsima ehtsat olemist. Kummastumine- tegelased liiguvad kui unenäos, ei üllatu millestki ning see üllatab/kummastab publikut- paneb teda mõtlema. Psühhoanalüüs mõjutas: sisemonoloog, teadvuse voll (lause hävitamine). Aineks inimese sisemaalim. Süvapsüholoogiline lähenemine. Lugeja on kaasautor,sest arusaamiseks peab ta ise kaasamõtlema ja fantaseerima
“Desintegraator”, mida ta juhtis aastail 1974-81. Tema [AATSA1.U näol oli tegu inimesega, kes püüdis ;>/ S „ J0GLVA ületada nõukoguliku JÖGEVA, majandussüsteemi olemuslikku absurdsust, ja kellele see lõpuks sa-y Pn V I ! . I A V D I muti elu maksis. Hint arreteeritiARNjJ ^ INGESSF.I’ ,7 '" K.. VILJANDI ( 1981. aastal ja pandi vangi, kus ta KINGISSEPA 1983. aastal ka suri. Lühidalt kokku võttes võib öelda, et nõukogulikku tootmist pärssisid •VALGA'.
kalad riivavad mind Mul ees istub hunt kelle kadunud portselankepp Olen uks mille kuuliaukudest läbi niriseb vein 20 4. ISIKLIK ARVAMUS Sürrealism on üks kõige mõistatuslikumaid luulezanre üldse. See on nii mitmeti mõistetav, kõik peitub oskuses sümbolitest tõde välja lugeda. Laabani luuletusi on väga raske mõista. Neid võib lugeda kui humoorikaid ja absurdseid lugusid ning nende üle naerda või seda absurdsust nautida. Tõsisema idee leidmine on palju keerulisem, selleks peaks teadma palju sürrealismi olemusest ja taustast ning oskama lugeda luulesse peidetud vihjeid. Hea näide mõnusast absurdist on luuletus ,,Koer": Koeral on jõuluõhtul kompvekikarpidest keha ja lapsed jõulupuu ümber naeravad kui ta kargab ringi lagunedes oma osadeks aga vanaastaõhtul kui karbid on söödud tühjaks
Alice'i raamatud tegelevad laste maailmaga, mis mõnikord ohtlik on; lugeja ei tohiks unustada, et tol ajal tõusis, indutrialisastsiooni saabumisega, inimeste teadvus lapstööjõu ja kasutamise osas. Carroll näeb laste maailma kui ohtlikku paika, mida varjutavad ähvardav surm ning võimu omavate kuid absurtsete täiskasvanute olemasolu. Raamat on värksendavalt keeruline ning ei pane seda ohtulihtsakoelise moraali või perspektiiviga. Need raamatud pilkavad täiskasvanute absurdsust, kuid samal ajal väldivad otseseid järeldusi täiskasvanute ja laste erinevuste kohta. Lapsepõlve nähakse kui ohu seisundit kuigi Carroll väljendas poolehoidu lastele ei idealiseerinud ta neid kunagi. Alice'i väljakutse oli kasvada tugevaks ning kaastundlikuks inimeseks vaatamata olendite isikupäradele, keda ta kohtab (olendid sümboliseerivad täiskasvanu maailma). Ta peab õppima iga uue kokkupõrkega uued reeglid, kuid lõpuks siiski sälitama õigluse meele ja
Nastasya nõustumine Myshkin pakkumine on vaid ajutine, sest ta ei saa andestada endale ja hirmud, ta hävitab Myshkin. Ta ütleb, et ta on korrumpeerunud ja madal ning pöördub ta Rogozhin. Ta Sularaha ise lahkuda, siis teeb viimane grand zest mässu abainst General Yepanchin, Totsky ja Ganya. Ta tosses sisse Rogozhin komplektis 100000 rubla tulle ja julgeb Ganya paljastada oma ahnuse: kui ta eemaldab raha tuli oma kätega, raha tema. Ganya lõpuks minestab at absurdsust see rada. Siis Nastasya jätab raha maha Ganya ja võtab maha Rogozhin. Myshkin jookseb tänavale pärast pärast kellad oma troikad Myshkin läheb Moskvasse hoolitseda äri seoses tema pärandist. Ta ei kuulnud kuus kuud Peterburis. See on kuulujutuga siiski, et Nastasya ja Rogozhin on Moskvas hästi. Samuti on öeldud, et Nastasya otsustab abielluda Rogozhin, siis keeldub ja otsib Myshkin mugavust. Lõpuks Myshkin naaseb Peterburgi. Ta külastab Lebedyev ka Rogozhin
3. Kolmas tasand on seotud VÄÄRTUSTAMISEGA aksioloogiline tasand (axios- väärtus). Mida peeti õigeks, mida väärtustati? Elu väärtustamine kas elu on seda väärt, et edasi elada? Elu on huvitav, sellepärast tasub elada. Elu tuleb võtta kui kingitust, seda peaks väärtustama, mitte raiskama. Kuid võib tulla ette ka vastupidist prantsuse filosoof A. Camus on arvanud, et elu on absurdne ja pole väärt elamist. Võrdles absurdsust antiikmüüdiga Sisyphose müüt. See on ka tema teos. Väärtustas hoopis suicide- enesetappu. Näide Tammsaare ,,Kõrboja peremehest" Kui Katku Villu end maha lasi, ütles isa selle kohta, et see oli esimene tõeline mehetegu tema elus. VANA IDAMAADE FILOSOOFILISED ÕPETUSED ISELOOMULIKKE JOONI IDAMAADELE * Idamaades kujunesid välja vanimad kõrgkultuurid ehk iidsed tsivilisatsioonid (nt Vana Egiptus,
................................................................................................. 31 2 1. Sissejuhatus Multiuniversum on üks paljudest tänapäeva teaduse poolt püstitatud küsimustest. See on seda põnevam, et tänapäeva tehnika ei ole võimeline tuvastama selle olemasolu ning mitte keegi või mitte miski vähemalt antud hetkel ei suuda esitada piisavalt head vastuargumenti, et kinnitada selle teooria absurdsust. Veel mõni aeg tagasi räägiti sellisest väljavaatest ainult ulmekirjanduses ja fantaasiat täis raamatutes. Tänaseks päevaks on paljud teooriad pälvinud nii mõnegi tuntud teadlase huvi. Uuritakse erinevaid võimalusi ning proovitakse neid seletada matemaatika ja füüsika abil. Palju on neid, kes arvavad, et multiuniversumi teooriad on puhas fantaasiavili, kuid on ka neid, kes usuvad teisiti. Viimasel ajal võib internetist leida üha rohkem multiuniversumi teooria kohta käivat
Alice’i raamatud tegelevad laste maailmaga, mis mõnikord ohtlik on; lugeja ei tohiks unustada, et tol ajal tõusis, indutrialisastsiooni saabumisega, inimeste teadvus lapstööjõu ja kasutamise osas. Carroll näeb laste maailma kui ohtlikku paika, mida varjutavad ähvardav surm ning võimu omavate kuid absurtsete täiskasvanute olemasolu. Raamat on värksendavalt keeruline ning ei pane seda ohtulihtsakoelise moraali või perspektiiviga. Need raamatud pilkavad täiskasvanute absurdsust, kuid samal ajal väldivad otseseid järeldusi täiskasvanute ja laste erinevuste kohta. Lapsepõlve nähakse kui ohu seisundit kuigi Carroll väljendas poolehoidu lastele ei idealiseerinud ta neid kunagi. Alice’i väljakutse oli kasvada tugevaks ning kaastundlikuks inimeseks vaatamata olendite isikupäradele, keda ta kohtab (olendid sümboliseerivad täiskasvanu maailma). Ta peab õppima iga uue kokkupõrkega uued reeglid, kuid lõpuks siiski sälitama õigluse meele ja arendama
Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atmosfäärist ajalookirjutus (keskaeg) pandi kinnitama, kas olemasolevate suhete seaduslikkust või absurdsust. Ratsionalistidel põimus ilmalikustumine pietismiga (praktilisus) ja moraalpoliitiline krititsism (õigusnormid ja praktikad). Ratsionaalse maailmavaatega inimesed enamasti väljaspool Balti provintsi, polnud kammitsetud traditsioonidest ega jäigast poliitikast, seega natuke avaram vaade. Enamasti haridus väljaspool Balti provintse, just Saksamaal. Kolmandaks ajaloouurijatena diletandid, bioloogilise haridusega isikud.
Need on MASSOLIT ehk Moskva kirjanike juhatus, kuhu kuulusid kirjanikud. Berlioz pidi ka sinna minema, aga ta ei saanud minna, sest tal lõigati pea maha. Woland räägib, et inimene ei saa ise oma elu juhtida. Et juhtida, peab olema pikaajaline plaan. Aga et teha plaani, siis pead teadma pikaajalisemalt oma elu. Inimene ei saa teha plaani päevakski. Inimene sõltub väga paljuski juhusest. Korovjev ehk Fagott. Fagotiks kutsuti teda, sest see tähendab prantsuse keeles absurdsust ja itaalia keeles kohmakat inimest. Äike. Bulgakovi perekonnas peeti äikest õnnetuse endeks. Äikese aegu ei alustatud mitte mingisuguse tegevusega. Hella on Wolandi kaaskonnast põrguga seotud olevus, Wolandi toatüdruk. Tal oli kaela peal punane arm. See oli vägivaldse surma tunnus. Meister. Meistri prototüübiks on peetud Bulgakovit ennast, aga Meistriga on seostatud ka teisi kunsti- ja kirjandustegelasi. Ta vihjab vabamüürlusele
siis seda ei ole ilmselt olemas või pole selle olemasolu lihtsalt võimalik. See näitabki seda, et kui midagi ei teata kuidas miski toimib ( näiteks ajas rändamine ), siis ei ole see võimalik. Selline käsit- lus on tegelikult vale. On võimalik minna väga kergesti vastuoludeni. Näiteks tänapäeva teadus ei tea seda, kuidas tekkis planeet Maa kaaslane Kuu? Järelikult Kuud ei tekkinudki kui lähtuda para- teaduste meetodi vaatenurgast. On ju näha asjaolu absurdsust. Kuud me ju ikkagi näeme, hoolimata sellest, kuidas see tekkis seda me ei tea. Nii ongi nende paranähtustega. Väheteadjale inimteadu- sele on paranähtused küll üleloomulikud, kuid mitte loodusele endale. Loodus ise on kõiketeadja mitte inimteadus. Keskaja inimesele oleks ju ka näiteks lennuki eksisteerimine üleloomulik, kui tal õnnestuks selles lennata. Tolle aja teadusetase on ju võrreldamatu 21. sajandi teaduse tasemega.
See näitabki seda, et kui midagi ei teata kuidas miski toimib ( näiteks ajas rändamine ), siis ei ole see võimalik. Selline käsit- lus on tegelikult vale. On võimalik minna väga kergesti vastuoludeni. Näiteks tänapäeva teadus ei 43 tea seda, kuidas tekkis planeet Maa kaaslane Kuu? Järelikult Kuud ei tekkinudki kui lähtuda para- teaduste meetodi vaatenurgast. On ju näha asjaolu absurdsust. Kuud me ju ikkagi näeme, hoolimata sellest, kuidas see tekkis seda me ei tea. Nii ongi nende paranähtustega. Väheteadjale inimteadu- sele on paranähtused küll üleloomulikud, kuid mitte loodusele endale. Loodus ise on kõiketeadja mitte inimteadus. Keskaja inimesele oleks ju ka näiteks lennuki eksisteerimine üleloomulik, kui tal õnnestuks selles lennata. Tolle aja teadusetase on ju võrreldamatu 21. sajandi teaduse tasemega.
füüsiline ajas rändamine ), siis ei peeta seda enamasti võimalikuks. Selline käsitlus ei ole tegelikult päris õige. Sellise käsitlusega on võimalik minna väga lihtsasti vastuoludeni. Näiteks tänapäeva teadus ei tea seda, kuidas sai tekkida mittemillestki Universum? Järelikult Universumit ei saanudki tekkida – kui lähtuda parateaduste meetodi vaatenurgast. Eelnevalt on ju näha asjaolu absurdsust. Universumit me ju ikkagi näeme, hoolimata sellest, et me ei tea selle tekkepõhjuseid. Nii on ka nende paranähtustega. Väheteadjale inimteadusele on paranähtused küll üleloomulikud, kuid mitte loodusele endale. Loodus ise on nagu „kõiketeadja“, mitte praegune inimteadus. Keskaja inimesele oleks ju ka näiteks õhusõidukite eksisteerimine üleloomulik nähtus, kui tal õnnestuks nendes lennata. Tolle aja tehniline tase on lihtsalt võrreldamatu 21. sajandi tehnika tasemega.
annaabi.ee 
