Taasiseseivunud EV valitsus, 2-parteiline koalitsioonivalitsus, 14-liikmeline, sh 5 naist. Vabariigi Valitusus §87 Filosoofia Teema: Moraalselt õige käitumise probleem Näidisküsimus: Kas pooldad moraaliabsolutismi või moraalirelativismi? Argumentide esitamisel too konkreetseid näiteid. Materjal: õpik lk 310-312 Pooldan moraaliabsolutismi, sest see on arusaam, mille kohaselt igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. N: kristlik eetika on Piibli autoriteedile tuginedes absolutistlik
Ethical self-evidence and the principle of proportionality: Two fundamental ehical principles aplied to a psychiatric case report Tartu, 2012 Jaak Timberg Deontoloogia · eetika ning eetilise käitumise aluseks on printsiibid, mis arvatakse olevat universaalsed ja absoluutsed · mis on hea (õige) ja mis on halb (vale) · käskiva ning kategoorilise iseloomuga · hindab tegevuse eetilisust selle alusel, kuivõrd peetakse kinni ,,universaalsetest" ja ,,absoluutsetest" reeglitest Deontoloogia puudused · igal ühiskonnal on oma eripära ning sellest tulenevalt ei saa olla võimalik leida ,,absoluutseid" norme · Samuti võib öelda, et deontoloogiline moralist, kes jälgib neid reeglieid ja moraale, ajab moraalset puhtust ja üllust taga vaid seetõttu, et ta leiab oma ,,ideaalsest minast" nartsissistlikku rahuldust. Siit tuleneb, et tema käitumine ei saa kunagi olla täielikult eetiline. Utilitarianism ·
absoluutse ekstreemumi saavutada kas lõigu [a, b] otspunktis või vahemikus (a, b). Oletame kõigepealt, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b. Siis on f(x) väärtus ühes otspunktis M ja teises otspunktis m ning võrratusest M > m tuleneb, et f(x) väärtused lõigu otspunktides on erinevad. Järelikult ei olnud oletus, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b, õige. Funktsioon f(x) peab vähemalt ühe oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima või vähima väärtuse) saavutama vahemikus (a, b) asuvas punktis. Tähistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a, b) asuv absoluutne ekstreemum on ühtlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste põhjal diferentseeruv punktis c. Järelikult, Fermat’ teoreemi põhjal saame f ′(c) = 0. Rolle’i teoreemi geomeetriline sisu. Teoreemi eeldustel on funktsiooni y = f(x) graafik sile
5. Kui vähendada (suurendada) rea liikmeid mingi arv k korda , siis väheneb (suureneb) ka aritmeetiline keskmine sama arv korda Tunnuse väärtuste varieeruvust iseloomustavaid rea üldistavaid karakteristikuid nimetatakse variatsiooninäitarvudeks. Variatsiooninäitarvud jaotuvad absoluutseteks, mis arvutatakse vahetult rea liikmete väärtustest, ja suhtelisteks, mis leitakse erinevate karakteristikute suhtena. Absoluutsetest variatsiooninäitarvudest vaatleme järgmisi: a) variatsiooniamplituud; b) keskmine lineaarhälve; c) dispersioon ja standardhälve; d) kvartiilhälve. Keskmine lineaarhälve ehk keskmine absoluuthälve on üldistav näitarv, mis iseloomustab kogumi kõikide liikmete omavahelisi erinevusi. Ta leitakse aritmeetilise keskmise ja rea liikmete väärtuste vaheliste absoluuthälvete (kauguste ehk
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav
Moraalsest õigusest: · Positiivne (tegelik) õigus ei ole tegelikult õigus, kui ta ei ole vastavuses loomuõigusega · Moraaliseadused on objektiivselt kehtivad. · Mõistus võib teha kindlaks, mis on tegelikult kehtiv. Eetiline objektivism Jagab absolutismi seiskohta, et moraaliprintsiibid on universaalsed. Ent erineb absolutismist, väites, et ühelgi moraalikohustusel pole absoluutset kaalu või prioriteeti. Mõõdukas objektivism Loobutakse absoluutsetest printsiipidest. Moraalikonfliktide korral võib loobuda teatud moraaliprintsiibist, sest teine printsiip kaalub selle üles. "Prima facie" (ld. Esmapilgul) printsiibid · Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma. · Prima facie oleks küll olnud õige tegu, kuid pärast uute asjaolude arvesse võtmist enam mitte. Kitsendatud objektivism
Siis on f(x) väärtus ühes otspunktis M ja teises m ning võrratusest Mm tuleneb, et f(x) väärtused lõigu otspunktides on erinevad, kuid me eeldasime, et funktsiooni väärtused lõigu otspunktides on võrdsed. Järelikult polnud oletus, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b, õige. Funktsioon f(x) peab vähemalt ühe oma absoluutsetest ekstreemumitest saavutama vahemikus (a,b) asuvas punktis. Tähistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus asuv absoluutne ekstreemum on ühtlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekreeemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste põhjal diferentseeruv punktis c. Saame . Teoreem on tõestatud. b. Rolle'i teoreemi geomeetriline sisu
Siis on f(x) v¨a¨artus u¨hes otspunktis M ja teises otspunktis m ning v~orratusest M m tuleneb, et f(x) v¨a¨artused l~oigu otspunktides on erinevad. Kuid me ju eeldasime, et funktsiooni v¨a¨artused l~oigu otspunktides on v~ordsed (vt tingimus f(a) = f(b) teoreemi s~onastuses!). Tekib vastuolu. J¨arelikult ei olnud oletus, et m~olemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse l~oigu ots- punktides a ja b, ~oige. Funktsioon f(x) peab v¨ahemalt u¨he oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima v~oi v¨ahima v¨a¨artuse) saavutama vahemikus (a,b) asuvas punktis. T¨ahistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a,b) asuv absoluutne ekstreemum on u¨htlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste p~ohjal diferentseeruv punktis c. J¨arelikult, Fermat' lemma p~ohjal saame f'(c) = 0. Teoreem on t~oestatud. Rolle'i teoreemi geomeetriline sisu.
temperatuuride erinevus. Piirde välispinna juures on sundtsirkulatsioon, mille kutsub esile tuul. Soojakiirguse teel kandub soojus materjaalselt kehalt õhku või õhuta ruumi, sõltumata õhu temperatuurist. Igal kehal on oma kindel soojakiirgus. Kui esineb kaks paralleelset pinda, mis asetsevad suhteliselt teineteise lähedal, siis kiirguse teel ülekantud soojavool sõltub kiirgavate pindade absoluutsetest temperatuuridest. 8. Olemasolevate hoonete täiendav soojustamine Kivimaja soojustamine Võib ette tulla olukordi, et soojustamine väljastpoolt on võimatu. Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusrežiimi
) Printsiibid: väärtustest tuletatud käitumisjuhised. Nt. “Ära valeta” – ausus; “Kuula ära kõik osapooled” – õiglus/tasakaalustatus/neutraalsus; “Maaslamajat ei lööda” – inimväärikus/tervis/julgus… b) üldised kaalutlemisprintsiibid. Ära tee teisele seda, mida sa endale ei taha. Utilitaristlik kaalutlemine: parimad tagajärjed võimalikult paljudele. Deontoloogiline kaalutlemine: absoluutsetest reeglitest kinnipidamine. Rawls: teadmatuse loor kui moraalse õigustatuse hindamise meetod Väärtused ja neist tulenevad põhimõtted operatsionaliseeritakse printsiipideks: Faktide ja arvamuse lahusus. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Õiglane kajastus. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik
5. Kui vähendada (suurendada) rea liikmeid mingi arv k korda , siis väheneb (suureneb) ka aritmeetiline keskmine sama arv korda Tunnuse väärtuste varieeruvust iseloomustavaid rea üldistavaid karakteristikuid nimetatakse variatsiooninäitarvudeks. Variatsiooninäitarvud jaotuvad absoluutseteks, mis arvutatakse vahetult rea liikmete väärtustest, ja suhtelisteks, mis leitakse erinevate karakteristikute suhtena. Absoluutsetest variatsiooninäitarvudest vaatleme järgmisi: a) variatsiooniamplituud; b) keskmine lineaarhälve; c) dispersioon ja standardhälve; d) kvartiilhälve. Keskmine lineaarhälve ehk keskmine absoluuthälve on üldistav näitarv, mis iseloomustab kogumi kõikide liikmete omavahelisi erinevusi. Ta leitakse aritmeetilise keskmise ja rea liikmete väärtuste vaheliste absoluuthälvete (kauguste ehk
Piirde välispinna juures on sundtsirkulatsioon, mille kutsub esile tuul. Soojakiirguse teel kandub soojus materjaalselt kehalt õhku või õhuta ruumi, sõltumata õhu temperatuurist. Igal kehal on oma kindel soojakiirgus. Kui esineb kaks paralleelset pinda, mis asetsevad suhteliselt teineteise lähedal, siis kiirguse teel ülekantud soojavool sõltub kiirgavate pindade absoluutsetest temperatuuridest 8. Olemasolevate hoonete täiendav soojustamineKivimaja soojustamine 2 Võib ette tulla olukordi, et soojustamine väljastpoolt on võimatu. Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav
o Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. o Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. o Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 28. Mis on eetiline objektivism? Eetiline objektivism jagab absolutisti seisukohta, et moraaliprintsiibid on universaalsed. Erineb absolutismist, väites, et ühelgi moraalikohustusel pole absoluutset kaalu või prioriteeti. Mõõduka objektivismi korral loobutakse absoluutsetest printsiipidest. Moraalikonfliktide korral võib loobuda teatud moraaliprintsiibist, sest teine printsiip kaalub selle üles. 29. Mis on prima facie printsiibid? Ladina keeles ,,esmapilgul". Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma. Prima facie oleks küll olnud õige tegu, kuid pärast uute asjaolude arvesse võtmist enam mitte. 30. Mis teadus uurib väärtusi? Väärtusi uurib aksioloogia. Kesksed küsimused on: a
Siis on f(x) väärtus ühes otspunktis M ja teises otspunktis m ning võrratusest M m tuleneb, et f(x) v.a.artused lõigu otspunktides on erinevad. Kuid me ju eeldasime, et funktsiooni väärtused lõigu otspunktides on võrdsed (vt tingimus f(a) = f(b) teoreemi sõnastuses!). Tekib vastuolu. Järelikult ei olnud oletus, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b, õige. Funktsioon f(x) peab vähemalt ühe oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima või vähima väärtuse) saavutama vahemikus (a, b) asuvas punktis. Tähistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a, b) asuv absoluutne ekstreemum on ühtlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste põhjal diferentseeruv punktis c. Järelikult, Fermat' lemma põhjal saame f(c) = 0. 11. Caucy teoreem (tõestusega). Teoreem
Olgu M suurim väärtus ja m vähim väärtus. Kui M = m, siis on funktsioon lõigul [a, b] konstantne, st kõigi x [a, b] korral kehtib f(x) = M = m. Sellisel juhul on f(x) tuletis nullfunktsioon, st f(x) 0, ja teoreemi väide on täidetud iga c (a, b) korral. Edasi vaatleme juhtu, kui M m. Funktsioon võib oma absoluutse ekstreemumi saavutada kas lõigu [a, b] otspunktis või vahemikus (a, b). Funktsioon f(x) peab vähemalt ühe oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima või vähima väärtuse) saavutama vahemikus (a, b) asuvas punktis. Tähistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a, b) asuv absoluutne ekstreemum on ühtlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste põhjal diferentseeruv punktis c. Järelikult, Fermat' lemma põhjal saame f(c) = 0. Teoreem on tõestatud. Rolle'i teoreemil on lihtne geomeetriline sisu. See on järgmine
Joonisel 4.2 toodud juhul 1 on funktsiooni graafik miinimumpunkti vahemikus (a, b). ümbruses nõgus, (ülespoole kaarduv) ja juhul 2 on graafik maksimumpunkti ümbruses kumer (allapoole kaarduv). Funktsioon f(x) peab vähemalt ühe oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima või vähima väärtuse) saavutama Graafik on nõgus, kui funktsiooni teine tuletis on positiivne, ja kumer, kui teine tuletis on negatiivne. vahemikus (a, b) asuvas punktis. Tähistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a, b) asuv absoluutne ekstreemum on 31.Nõgusa ja kumera joone definitsioonid. Öeldakse, et joon y = f(x) on nõgus, kui liikudes vasakult paremale
(kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Deontoloogiline kaalutlemine; absoluutsetest reeglitest kinnipidamine.(Ei tohi valetada, see on absoluutne reegel Deontoloogilised teooriad :Standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis) Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile,
või vahemikus (a,b). Oletame, et mõlemad ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b. Siis on f(x) väärtus ühes otspunktis M ja teises m ning võrratusest Mm tuleneb, et f(x) väärtused lõigu otspunktides on erinevad, kuid me eeldasime, et funktsiooni väärtused lõigu otspunktides on võrdsed. Järelikult polnud oletus, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b, õige. Funktsioon f(x) peab vähemalt ühe oma absoluutsetest ekstreemumitest saavutama vahemikus (a,b) asuvas punktis. Tähistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus asuv absoluutne ekstreemum on ühtlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste põhjal diferentseeruv punktis c. Saame f(c)=0. Teoreem on tõestatud Rolle'i teoreemi geomeetriline sisu Teoreemi eeldustel on funktsiooni y=f(x) graafik sile joon, mille otspunktid A=(a,f(a)) ja B=(b,f(b)) asuvad x-telje suhtes samal kõrgusel
Siis on f(x) väärtus ühes otspunktis M ja teises otspunktis m ning võrratusest M m tuleneb, et f(x) väärtused lõigu otspunktides on erinevad. Kuid me ju eeldasime, et funktsiooni väärtused lõigu otspunktides on võrdsed (vt tingimus f(a) = f(b) teoreemi sõnastuses!). Tekib vastuolu. Järelikult ei olnud oletus, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu ots- punktides a ja b, ˜oige. Funktsioon f(x) peab vähemalt ühe oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima või vähima väärtuse) saavutama vahemikus (a,b) asuvas punktis. Tähistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a,b) asuv absoluutne ekstreemum on ühtlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste põhjal diferentseeruv punktis c. Järelikult, Fermat’ lemma põhjal saame f’(c) = 0. Teoreem on tõestatud. Rolle’i teoreemi geomeetriline sisu.
siis me käsitleme neid massina. Tundestruktuur laguneb, kui ajastu laguneb, aga me säilitame selektiivse struktuuri suhte. Kultuuriline kaanon – nt on loodud teatud muusikaline kaanon. Tänapäeval mängitakse ainult surnud klassikalise muusika näiteid. Või nt kohustuslik kirjanudus. Iga mineviku teose väärtus tuleviku tunndestruktuuri ei ole teada. Seda ei saa prognoosida, milline tänapäeva kunstiline väljendus osutub oluliseks tuleviku ühiskonnas. Ei saa rääkida absoluutsetest kultuuri nähtustest. Kunst kestab läbi aja ilma, et aeg liiga teeks –Williams ei poolda seda loogikat. Näide nõukogude vorstist tänapäeva tundestruktuuris. See vorst ei olnud suuremosa asi, aga tänapäeva inimesed ilustavad seda. Kultuur kui elamisviis: Kultuur ühiskonnas on kodanluse või keskklassi teema. Ta toonitab et kunstikeskseks argumendiks on individuaalsus. Alamklasside kultuur võiks olla teistmoodi tõlgendatud, et selle loogikaks oleks kollektiivsus
õigustab ebamoraalseid tegusid- Olete arst, kelle viiel patsiendil vaja: 1süda, 1kops, 1maks, 2neeru. Teeksite head, kui surmate vaktsineerimisele tulnud terve noormehe ja kasutate tema organeid viie inimese elu päästmiseks. 6. Selgitage eetilise absolutismi ja eetilise relativismi erinevust! eetiline absolutismArusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Eetiline relativismarusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes printsiip on kehtiv vaid konkreetse isiku või kultuuri taustsüsteemis
a ja b. Siis on f(x) v.a.artus .uhes otspunktis M ja teises otspunktis m ning võrratusest M = m tuleneb, et f(x) v.a.artused lõigu otspunktides on erinevad. Kuid me ju eeldasime, et funktsiooni väärtused lõigu otspunktides on võrdsed (vt tingimus f(a) = f(b) teoreemi sõnastuses!). Tekib vastuolu. Järelikult ei olnud oletus, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b, õige. Funktsioon f(x) peab vähemalt ühe oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima või vähima väärtuse) saavutama vahemikus (a, b) asuvas punktis. Tähistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a, b) asuv absoluutne ekstreemum on ühtlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste põhjal diferentseeruv punktis c. Järelikult, Fermat' lemma põhjal saame f(c) = 0. Teoreem on tõestatud. Rolle'i teoreemi geomeetriline sisu. Rolle'i teoreemil on lihtne geomeetriline sisu
Nõudluskõvera tõus üksi ei määra nõudluse elastsust Sageli aetakse omavahel segi elastsus ja joone tõus. Väidetakse, et kui nõudluskõver on väga järsk, siis on tegemist mitteelastse nõudlusega ja kui nõudluskõver on lauge, on tegemist elastse nõudlusega. Isegi kui kõvera tõus igas kõvera punktis on sama, on elastsus igas kõvera punktis erinev. Põhjuseks on see, et nõudluskõvera tõus sõltub absoluutsetest muutustest hinnas ja koguses, elastsus aga nende %-st (ehk suhtelistest) muutustest. KOGUTULU (TR) on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. ELASTNE NÕUDLUS: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi. ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. MITTEELASTNE NÕUDLUS: hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver: nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja
selle pärast, et see harib meid ja see on meile kasulik. · Sellist jaotust aluseks võttes, ehitsas Willaiams üles kultuurisüsteemi, mida ta nimetas kultuuriliseks materjalismiks (Culturalism). EKSAM!!! · KULTURUURILINE MATERJALISM - Kultuur võiks tähistada Williamsi arvates järgmist: o kultuur võiks olla ideaalne - inmlik täius. Kultuuri kaudu saame aimu universaalsestest absoluutsetest väärtustest, kultuur sümboliseerib ideaali. Kui analüüsida kultuuri selleelt positsioonilt, siis me peaksime inimeste elus leidma need väärtused üles ja kirjeldama neid universaalseid väärtuseid. o Teiseks, kultuur on kogum vaimese töö produkte, milelsse on salvestatud inimmõtlemine ja inimkogemus. Kultuur on midagi dokumenteeritud. Siin analüüsitakse neid
otsuste puhul. Usutakse seega, et demokraatlikke otsustuspõhimõtteid tuleks järgida mitte ainult avalikul foorumil, vaid ka töökohas, perekonnas ja teistes kodanikuühiskonna institutsioonides. Sest mis kasu on hääletamisest tööstuspoliitika küsimustes, kui need küsimused, mis pakuvad kõige vahetumat huvi oma töökeskkonna iseloom või see, kas homme üldse omatakse töökohta , sõltuvad teise inimese ehk oma ülemuse absoluutsetest otsustest. Nagu märkis Marx, ja nagu naised on omal nahal kogenud, tasub võrdsete poliitiliste õiguste eest küll võidelda, kuid neil on vähe väärtust, kui igapäevases argielus inimesi ikkagi koheldakse ebavõrdselt. Osaluspoliitika teoreetikud väidavad, et ainult aktiivne, demokraatlik kaasatus kõigisse huvipakkuvatesse küsimustesse võib kaasa tuua tõelise vabaduse ja võrdsuse kõigi jaoks. Ainult siis, kui me ise
järgnevate looduskatastroofide eest kaitsta. Lahenduseni jõudnud, pole me aga endiselt täielikult rahul ning hakkame kahtlema, kas see lahendus on ikka toimiv. Seega on see protsess tsükliline: me leiame pidevalt uusi probleeme, mida lahendada, millega kohanduda. Kuigi looduse valitsuses oleme Dewey hinnangul teinud suuri edusamme, oleme eetika kohapealt üsna alguses. Et eetika saaks areneda, tuleb vabaneda absoluutsetest normidest ja usust ideaalsesse maailma. Uusmarksistideks nimetatakse neid, kes on väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes enda jaoks Marxi avastanud. Marcuse hinnangul seisneb kapitalismi jõud 'süsteemis', mille parim näide on USA. See süsteem tahab end iga hinna eest säilitada ja tulemuseks on inimese vabaduse mahasurumine, sõjaohu kasv, toorainete raikskamine. See totaalselt rõhuv süsteem on allutanud inimteadvuse ning seda ei tajutagi.
-) Ta heitis tolle subjektivismi kõrvale. * Inimene oli tema arvates loomade või taimedega võrreldav organism. -) Inimene hakkab mõtlema niipea kui tema elus juhtub midagi arusaamatut, hämmastavat, mis teda rahutuks teeb. * John Dewey leidis, et kui looduse valitsemisel on inimesel olnud suuri edusamme, siis eetilises valdkonnas on ta ikka veel lapsekingades. -) Kui loodusteadus hakkas arenema alles siis kui vabaneti kasutust metafüüsikast, siis eetika valdkonnas tuleks vabaneda absoluutsetest normidest ja usust ideaalsesse maailma. -) Uurimine peaks kohanduma konkreetsetele elusituatsioonidele. -) Filosoofia peaks hülgama filosoofide probleemid ning muutuma meetodiks, millega käsitelda "inimeste probleeme". * John Dewey ei olnud perfektsionist, ta ei uskunud täiuslikusesse. Ta nimetas oma filosoofiat "meliorismiks", s.t. usuks parandamisesse (melio=parem). -) See on maailma parandamise ja edu (progressi) usk. Oswald Spengler
Sageli aetakse omavahel segi elastsus ja tõus. Väidetakse, et kui nõudluskõver on väga järsk, siis on tegemist mitteelastse nõudlusega ja kui nõudluskõver on lauge, on tegemist elastse nõudlusega. Joonisel 8 aga näidatakse, et isegi kui kõvera tõus igas kõvera punktis on sama, on elastsus igas kõvera punktis erinev. Põhjuseks on see, et nõudluskõvera tõus sõltub absoluutsetest muutustest hinnas ja koguses, elastsus aga nende %-setest (ehk suhtelistest) muutustest. 4,5 E >1 4 3,5 E=1 3 2,5 E <1 Hind 2 1,5 1 0,5 0
¨ hes otspunktis M ja teises otspunktis m ning v~orratusest M = m tuleneb, et f (x) v¨a¨artused l~oigu otspunktides on erinevad. Kuid me ju eeldasime, et funktsiooni v¨a¨artused l~oigu otspunktides on v~ordsed (vt tingimus f (a) = f (b) teoreemi s~onastuses!). Tekib vastuolu. J¨arelikult ei olnud oletus, et m~olemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse l~oigu ots- punktides a ja b, ~oige. Funktsioon f (x) peab v¨ahemalt u ¨he oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima v~oi v¨ahima v¨a¨artuse) saavutama vahemikus (a, b) asuvas punktis. T¨ahistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a, b) asuv ab- soluutne ekstreemum on u ¨htlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste p~ohjal diferentseeruv punktis c. J¨arelikult, Fermat' lemma p~ohjal saame f (c) = 0. Teoreem on t~oestatud. Rolle'i teoreemil on lihtne geomeetriline sisu. See on j¨argmine
¨hes otspunktis M ja teises otspunktis m ning v~orratusest M = m tuleneb, et f (x) v¨a¨artused l~oigu otspunktides on erinevad. Kuid me ju eeldasime, et funktsiooni v¨a¨artused l~oigu otspunktides on v~ordsed (vt tingimus f (a) = f (b) teoreemi s~onastuses!). Tekib vastuolu. J¨arelikult ei olnud oletus, et m~olemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse l~oigu ots- punktides a ja b, ~oige. Funktsioon f (x) peab v¨ahemalt u ¨he oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima v~oi v¨ahima v¨a¨artuse) saavutama vahemikus (a, b) asuvas punktis. T¨ahistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a, b) asuv ab- soluutne ekstreemum on u ¨htlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste p~ohjal diferentseeruv punktis c. J¨arelikult, Fermat' lemma p~ohjal saame f (c) = 0. Teoreem on t~oestatud. Rolle'i teoreemil on lihtne geomeetriline sisu. See on j¨argmine. Nimelt
annaabi.ee 
