veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse. Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920. a, mil ametisse astus I Riigikogu. Eesti Asutava Kogu liikmed Esimees August Rei I abiesimees Lui Olesk (23. aprill 10. oktoober 1919) I abiesimees Julius Seljamaa (10. oktoober 1919 4. jaanuar 1921) II abiesimees Aadu Birk (23. aprill 10. oktoober 1919) II abiesimees Jakob Westholm (10. oktoober 1919 4. jaanuar 1921) Sekretär Hans Martna I abisekretär August Jürima II abisekretär Hugo Raudsepp Liikmed Augut Rei o Juhan Mihkel Ainson Johannes Ernesaks
Kaarel Eenpalu Kaarel Eenpalu oli: · 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees · 19241940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees. Teda peetakse Eesti Politsei rajajaks. Ta kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud.
Johannes Semper 1892-1970 Luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Sündis Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere kooliõpetaja pojana Õppis Peterburi ülikoolis, Riia polütehnilises instituudis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis. Aastatel 1926-27 elas Pariisis ning 1928 aastast 1941 aastani oli Tartu ülikooli õppejõuks. Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed rytmid ", "Viis meelt", "Päike rentslis", "Tuuleratas". Romaanid: "Armukadedus" ja "Kivi kivi pääle" Reisikirjad: "Risti- rästi läbi Euroopa" ja "Lõuna Risti all" Tõlked: Hugo"Jumalaema kirik Pariisis", D. Alighieri "Uus elu", E. Zola "Söekaevurid", Stendhali "Punane ja must", A. Blok "Kaksteist" ja teised.
2. Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, Eesti Päästmise Komitee liige ja esimees, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees, toimetas ajalehte "Teataja", korraldas koos J.Laidoneriga riigipööre. 3. Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja, juhtis sõjategevust Vabadussõjas, osales siseriiklike otsuste langetamisel ja elluviimisel, korraldas koos K. Pätsiga 1934.a. riigipöörde. 4. August Rei Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees, Eesti Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, Asutava Kogu esimees, riigivanem, toimetas ajalehte "Sotsialdemokraat" ja "Rahva Sõna". 5. Jaan Tõnisson Eesti Ajutise Maanõukogu ja Eesti Asutava Kogu liige, neli korda riigivanem, kaks korda Riigikogu esimees, õhutas väärtustama eestlust, võitles saksastamise ja venestamise vastu, andis välja ajalehte "Postimees". 3. Pärast autonoomia saavutamist 1917. aastal ühendati Eestimaa ja
Lisaks valib üldkoosolek kolm asemikku, kes kutsutakse juhatusse saadud häälte enamusjärjekorras siis, kui mõni liige juhatusest selle voliaja kestel lahkub. Juhatuse liikmed ja nende asemikud valitakse seltsi nende liikmete hulgast, kes viibivad koosolekul või on andnud nõusoleku kandideerimiseks. § 22. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koos on üle poole liikmetest, nende seas esimees või üks abiesimeestest. Koosolekut juhatab seltsi esimees või abiesimees. Juhatus teeb otsuseid lahtisel hääletusel lihtenamusega. Häälte poolitumisel on otsustav hääl koosoleku juhatajal. § 23. Emakeele Seltsi juhatus: a) juhib seltsi vastavalt põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele; b) koostab seltsi töökava, eelarve, tegevus ja rahalise aruande; c) käsutab seltsi vara ja otsustab lepingute sõlmimise kooskõlas põhikirja § 18 punkt dga;
verisematesse lahingutesse. Läti küttide traagiline saatus kinnitas, et tal oli õigus. JV vastuseisu tõttu jäid rahvusväeosad sel ajal loomata. Isevalitsuse kokkuvarisemise järel pani JV advokaadiameti maha ja pühendas end täielikult poliitikale, hakkas Aleksander Looringu sõnul kogu eesti rahva advokaadiks. Tema panus eesti iseseisvusesse: Juunis 1917 valiti JV Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse, kus ta juulist novembrini oli noorem abiesimees. Maanõukogu esindajana viibis JV Petrogradis ülevenemaalisel nn. demokraatlikul nõupidamisel, kus ta lõplikult kaotas usu suurvene demokraatiasse. "Venemaa on haige, haige surmani." Nii resümeeris JV oma muljeid. Enamlaste võimuhaaramise mõistis JV hukka, leides, et "enamlased on Vene revolutsioonile noa selga löönud" ja käes on aeg, "kus meie iseseisvalt ja vabalt oma enese teed peame hakkama käima." Novembris 1917 tunnistas Maanõukogu end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks.kuid ei
kaitsestruktuur, Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel. Millega on läinud Eesti iseseisvumise ajalukku järgmised isikud? J.Poska Oli Rahvuskubermangu komissar ja Eesti Ajutise Valitsuse välisminister. J.Anvelt Ta oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas olev isik ja Eesti Töörahva Kommuuni juht.. V.Kingissepp Oli enamlane kes võttis võimu üle kubermangukomissar J. Poskalt. J.Vilms advokaat, Päästekomitee liige ja Eesti Ajutise Valitsuse abiesimees ja kohtuminister. 3 Ajalugu K.Päts poliitikamees, Päästekomitee liige ja Eesti Ajutise Valitsuse peaminister ja siseminister. K.Konik Maavalitsuse organisaator ja arstist Päästekomitee liige. Miks hakkas 1917.a. süvenema eestlastes arusaam Venemaast lahkulöömise möödapääsmatusest?
3. Tõusis eestlaste omatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi. 2. Kes olid ametilt ja millist rolli etendasid (?) järgmised isikud Eesti ajaloos (sh tunda fotolt): Jaan Poska- oli Ajutise Valitsuse välisminister. Oli ka Päästekomitees. Jaan Tõnisson- asutas Eesti esimese legaalse partei Eesti Rahvameelne Eduerakond (lk. 10). Jüri Vilms- oli Ajutise Valitsuse abiesimees + kohtuminister. Oli ka Päästekomitees. Johan Laidoner- oli Eesti vägede ülemjuhatajaks. Konstantin Päts- oli Ajutise Valitsuse eesotsas. 3. Millal tegutsesid ja millist osa etendasid Eesti ajaloos: Maanõukogu/Maapäev ja selle vanematekogu, Päästekomitee, EV Ajutine Valitsus, Eesti Töörahva Kommuun, Landeswehr? Maanõukogu/Maapäev tegutses 1917-1919. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse.
Jürima, J. Hünersoni ja teistega), osales Põllumeeste Keskseltsi töös ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides. · 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte Kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola Ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees · 19241940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees 5 · 19231940 Eesti Olümpiakomitee liige Tunnustused · 1922 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu auliige · 1929 Poola-Eesti Ühingu auliige · 1930 Kotkaristi teenetemärgi I klass · 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna · 1935 Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass · 1936 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige · 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu auliige · 1937 Rae valla aukodanik
modustades delegatsiooni keskuse ja tutvustades Eestis Euroopas. 1919 saavutas Martna Eesti omariikluse tunnustuse Sotsialistlikult Internatsionaalilt ja täitis mitmeid ülesandeid saksamaal aitas kaasa eesti sõjavangide vabanemisele ja pidas läbirääkimisi väljaveetud varade tagastamiseks. 1919. aasta lõpus Tallinna saabunud Mihkel Martna jätkas tegevust parlamendiliikmena. Olles Asutava Kogu ja Riigikogu kõigi koosseisude saadik ja 1924-1934 Riigikogu abiesimees, osales ta korduvalt Euroopa Parlamendivahelise Liidu kongressil ja Rahvasteliidu töökonverentsidel. Teenete eest Eesti riikluse arendamisle valiti Martna 1934 Tartu Ülikooli audoktoriks. Mihkel Martna arvukatest brosüüridest ja raamatutest väärivad mainimist: ,,C.R. Jakobson" (Tallinn 1903), ,,Meie korterid- millised nad on ja missugused nad peaksid olema" (Tallinn 1903), ,, Külast. Mälestused ja tähelepanekud Eesti
23. märtsil 1933 võeti vastu krediidiasutuse e. nn. põllupidajate moratooriumiseadus. Selle seaduse alusel võis põllupidaja paluda võlgade korraldamise komisjoni aidata korraldada tema kohustusvahekordi võlausaldajatega, kui ta ise ei suuda neid täita, halvamata oma talundi majandamist. 24. märtsil vähendatati põllupidajate tulumaksu 50% võrra. 1932. aastal esitas Eesti Maapanga juhatuse abiesimees Voldemar Johanson (hiljem sama panga president) valitsusele ettepanekud võlastunud talude abistamiseks. Johanson soovitas kõigepealt välja selgitada põllumajandusvõlgade suurus ja iseloom ning leidis, et abistada tuleks ka neid talundeid, kelle võlakoormuse ületas talundi väärtuse. 3 Kriisi lõpp Eestis 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks
PM teatab, et see on rahvusvahelise eugeenika organisatsioonide föderatsiooni järjekordne konverents, milliseid peetakse iga 2 aasta järele ise riigis. Föderatsiooni juhatus asub Londonis. Föderatsioonis on esindatud peaaegu kõik Euroopa riigid, Põhja-Ameerika, Inglise dominioonid, Hiina, Jaapan j. t. oma eugeenika organisatsioonide kaudu. Samal koosolekul valiti seltsile uus seitsmeliikmeline juhatus: prof. K. Schlossmann - esimees, dotsent R. Sinka abiesimees jt. Eesti esindajaks rahvusvahelisse föderatsiooni valiti dots H. Madissoon. (Kirmus.ee PM 14.12.1934) 1934 dets - Seltsi juhatus palub Tartu linnavalitsust lubada LV-le alluvaid ametnikke osa võtta 2. rahvusliku kasvatuse kongressist 2. ja 3. jaanuaril, vabastades neid selleks ajaks tööst või komandeerides neid kongressile. Avaldises märgitakse muuseas seda, et kongressi eduks on vajalik võimalikult suurema hulga riigitegelaste, omavalitsuste juhtide ja ametnikkude,
sündmuste lähitunnistajaks, mis Eesti ja Nõukogude Liidu vahel sel ajal aset leidsid, kaasa arvatud kurikuulus vastastikuse abistamise pakti sõlmimine. Lisaks eelloetletud tegevusele Eesti riigi teenistuses oli Rei aktiivne kodanikeorganisatsioonides ja nende algatustes. Ta oli tegev Prantsuse Ühingu Tallinna osakonnas "Alliance Française", kus tegutses ka presidendina 19301936, oli Eesti Välissuhete Ühingu asutajaid ja abiesimees 19371938, Eesti Töölismuusika Liidus esimees algusest kuni 1938, Tallinna Töölismuusika Ühingu esimees algusest kuni 1938. Lisaks oli Rei juhatuse liige OÜs Rahva Sõna, nõukogu esimees Sihtasutises "Tallinna Rahvamaja", tegev kirjastusosaühingus "Täht", Tallinna Töölisteatris, Tallinna Töölisspordi Ühingus, nõukogu liige Pikalaenu Pangas jm. Lisaks oli August Rei Bekkeri tehaste hooldaja alates 1929. aastast. 6 Tegevus paguluses
) saadetud QSLkaardil. Eesliidet ES hakati Eestis kasutama 1. jaanuarist 1929. 1. märtsil 1935 registreeriti EV Siseministeeriumis Eesti Raadio Amatööride Ühing (ERAÜ). See tähistabki "ametliku" ja organiseeritud raadioamatörismi sündi tollases Eesti Vabariigis. Ühingu esimene üldkoosolek tuli kokku sama aasta sügisel, 22. septembril 1935 a. Tallinnas. Koosolekul valiti ERAÜ esimene, viieliikmeline juhatus, kuhu kuulusid Arnold Isotamm (hilisem ES5F) ühingu presidendina, abiesimees Ants Pärjel (ES7C), sekretär Vitali Suigussaar (ES6C), laekur Aleksander Rähn (ES3DW) ja liikmena Richard Paide (ES5C). 1. septembril 1938 võeti ERAÜ vastu ka IARU liikmeks. Aastatel 19241940 tegutses Eestis kutsungiga raadioamatööre kokku 56. Nende huvitava, mitmekülgse tegevuse katkestas puhkenud Teine maailmasõda. Punaväe sissetulekul Eestisse keelati 17. oktoobril 1939 side välismaaga raadioteel. Hiljem keeldu leevendati, kuid 12.
(Laur 1997: 39, 40) 1917. a . oktoobris moodustasid enamlased võimu võtmiseks Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK). 23. okt. õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail hakkasid patrullima Punakaardi salgad. 26. okt. alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist ning 27. okt. ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud ja vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks J. Poskalt üle SRK abiesimees V. Kingisspeale. Algasid enamlaste reformid- täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee; maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud. Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse sai vaid töörahvas, jõukamad kodanikud jäeti pealtvaatajaiks. (Laur 1997: 41) 1918. aasta jaanuaris tehti Eesti Asutava Kogu valimised, kuid kui selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, valimised katkestati
O.Strandman) 1918 21. jaanuar Tartus 1918 25. veebruar moodustatakse asutatakse kunstiühing Eesti esimene Ajutine Valitsus "Pallas" koosseisus: ministrite nõukogu esimees, kaubandus- ja siseminister K.Päts, ministrite 1918 1/14. veebruar nõukogu abiesimees ja üleminek vanalt kalendrilt kohtuminister J.Vilms, uuele: 1. veebruar loetakse välisminister J.Poska, raha- ja 14. veebruariks riigivarandusteminister J.Kukk, põllutöö- ja toitlusminister 1918 23. veebruar Pärnu J.Raamot, sõjaminister A.Larka, töö- ja hoolekandeminister teatri rõdult loetakse V.Maasik, teedeminister
Tõnisson Maapäeva istungil eesmärgiks omariikluse,kuid valdav see idee veel ei olnud. Enamlaste riigipööre *1917.a okt otsustasid Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada. Lenini plaani kohaselt tuli mõnes paigas, k.a Tln juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jm. *Kui Petrogradis oli võim võetud, tehti seda ametlikult ka Eestis: Toompeal allkirjastas nn Sõja-Revolutsioonikomitee abiesimees V.Kingissepp dokumendi,millega ta Poskalt asjaajamise üle võttis.Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, mille eesotsas oli J.Anvelt. *Mõni nädal pärast riigipööret toimunud ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel olid enamlased saanud üle 40% häältest.Tõnissoni ja Pätsi liit ,Demokraatlik Blokk oli kogunud 29%. EESTI AEG 37.Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon 1918 Maanõukogu otsus *1917
21. septembril 1919 ülendati aseadmiraliks (kontradmiraliks); 1920-1922 Valve Liidu asutaja ja juht; 1923 Asutas Rahvuslik-Vabameelse partei; 1924 asus koos perekonna ja teiste kolonistidega Kanadasse Fort St. Jamesi, kus rajas Stuart'i järve äärde eesti asunduse; 1929 naasis Eestisse; 1930-1937 Eesti Tarvitajateühistuste Keskühisuse (ETK) juhatuse esimees; 1931 asutasTallinna Lahinguvendade Klubi, temast sai Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse abiesimees; 1932 astus ta vabadussõjalaste hulgast välja; 1933 Vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutaja ja Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees; 1937 Rahvuskogu I koja liige Järvamaalt; Juulis 1940 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Soome; Aprillis 1944 naasis Eestisse. Pidas üle Eesti kõnekoosolekuid Punaarmee pealetungi vastu sõdimise innustamiseks. Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembris 1944 Läänemaal teadmata kadunuks.
ning aasta hiljem eksoneeris oma töid Pariisi salongides (Salon d'automne, Salond des Indépendants, Salon de Tuileries). 1928. aastal esines ta oma töödega Tallinnas koos Kristjan Tederi ja Eduard Wiiraltiga. Peale seda reisis ta Nõukogude Liitu ning samuti ka Poolasse, Austriasse ja Sveitsi. Ta Adamson-Eric veetis kokku aasta aega Pariisis Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina. Aastatel 1032-35 oli ta Kujutava Kunsti Sihtkapitali esindaja, juhatuse liige ja abiesimees. 1935.-1940. aastal oli ta Rakenduskunstiühingu liige. Adamson-Ericu kunstinäitusi toimus Eestis, Soomes, Pariisis, Stockholmis ja ka Moskvas. Ta maalid olid hils-impressionistlikus stiilis. Järgnes nõukogude okupatsioon, kus ta oli ENSV Kustnike Liidu organiseerimiskomitee sekretär ning hiljem esimees, Eesti Riiklike Kunstiansamblite peakunstnik, ENSV Kunstnike Liidu juhatuse esimees, Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor, 1947. aastal oli ta Nõukogude Eesti preemia laureaat
03.08) Johannes Piiper (12. aprill 1882-5. oktoober 1973) Eesti zooloog ja looduskirjanik. Lõpetas 1913 Peterburi ülikooli. Töötas 1913-1919 Tallinna koolides looduslooõpetajana ja 1919-1959 TRÜ-s õppejõuna. Ta oli 1924. aastast selgroogsete zoloogia erakorraline professor ja aastast 1927 korraline professor. Uurimusi embrüoloogia, morfoloogia, orintoloogia ja looduskaitse alalt. Piiper valdas 13 keelt ja tõlkinud ning kirjutanud õpikuid. 1922-1923 oli Tartu Loodusuurijate Seltsi abiesimees ja 1923-29 esimees. Aastast 1956 Eest Loodusuurijate Seltsi auliige. Ta oli ajakirja ,,Loodus" peatoimetaja (1922-24) ning 1933-40 Tartu Rahvaülikooli Seltsi esimees. Piiper on Eesti orintoloogiakoolkonna rajaja. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 371) Linda Poots (sünd. 25. märts 1929) Eesti zooloog ja ajakirjanik. Lõpetas 1952 Moskva ülikooli. Aastatel 1952-1957 oli ajakirja ,,Eesti Loodus" toimetuskolleegiumis (1960-1984 ajakirja peatoimetaja)
Oktoobripööre ja enamlaste võim Eestis · 1917.a oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja- revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtshinski ja Viktor Kingissepp ning mis oli loodud võimu võtmiseks. 26. oktoobril, saanud teate bolshevistliku riigipöörde õnnestumisest petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · 27. oktoobril läks kõrgem täidesaatev võim kubermangukomissar Poskalt üle SRK abiesimees Kingissepale · kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa SRK. Täidesaatev võim kuulus aga Eestimaa Nõukogu Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. · Maakondades, linnades ja valdades hakati valima nõukogusid. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai vaid töörahvas jõukama kodanikud jäeti üksnes pealtvaatajate rolli. · 28. november 1917.a Maapäeva istung-kuni Eesti Asutava Kogu
1905. aastal edasi Johansonile. · Eesti autonduse esimesed statistilised andmed pärinevad aastast 1922 ja ütlevad, et siis oli arvel 473 autot (sõidu- ja veoautod) ning 172 mootorratast. Eesti autonduse arengu tegi jälgitavaks ja selle eest kandis hoolt 1924. aastal loodud Eesti Autoklubi. Klubi loomise käigus registreeritud 57 liiget nimetati kõiki autosportlasteks, sest nii nimetati toona ka kõiki automatkajaid. Klubi president oli Jaan Zimmerman, abiesimees Hans Vinnal, spordikomisjoni esimees Julius Johanson. Esimene võistlus (sprint) organiseeriti aastal 1925. 1926 korraldati võidusõit Tallinna Hipodroomil ja 205 km pikkune võistlus Tallinna ja Rakvere vahel. 1926. aasta statistika andmetel oli Eestis 842 sõiduautot, 370 veoautot ja 318 mootorratast. Enamus autosid olid USA päritolu. Rahvusvaheline statistika ütleb, et 1926. aastal toodeti Ameerikas lausa 4,5 miljonit autot (millest 0,5 miljonit eksporditi)
Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus. Nagu eelmistel Vabariigi Valitsuse koosseisudel, olid ka Konstantin Pätsi esimesel valitsusel seadusandlikud volitused Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra § 12-a alusel kuni 29. novembrini 1921, mil need kaotati seadusega 1. novembrist 1921 (RT 1921, 101, 192). Sellest alates kuulus Riigikogule ainuõigus seadusi anda kuni uue põhiseaduse jõustumisega 24. jaanuaril 1934 sai Riigivanem õiguse anda seadusi dekreedina. Sisukord 1 Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt vastuvõetud seaduste loend o 1.1 26. märtsil 1921 o 1.2 1. aprillil 1921 o 1.3 4. aprillil 1921 o 1.4 25. mail 1921 o 1.5 1. juunil 1921 o 1.6 3. juunil 1921 o 1.7 8. juunil 1921 o 1.8 10. juunil 1921 o 1.9 15. juunil 1921 o 1.10 17. juunil 1921 o 1.11 22. juunil 1921 o 1...
Andreasega. Kodumaale jõudnud Pitkale pakuti Eesti Tarbjate Keskühingu juhatuse esimehe ametikohta, mida ta pidaski 1937 .aastani. aastail 1930 - 1932 tulid Kanadast tulema ka ta ülejäänud pereliikmed. J. Pitka liitus peagi värskeltkujunenud vabadussõjaliste liikumisega, kuna selle esialgsed eesmäargid olid sarnased ta enda püüdlustega 1920.aastate esimesed poolel. Ta lõi kaasa Vabadussõjaliste keskliidus, olles 1931 - 1932 selle juhatuse abiesimees ning oli vabadussõjalaste liikumise raames 1931. aastal moodustatud Lahinguvendade Klubi üks asutajaid ja esimees. 1932. aasta märtsis toimunud vabadussõjalaste liitude III kongressijärel lahkus Pitka koos Lahinguvendade Klubisse koondunutega keskliidust vastuolude tõttu Artur Sirki ja Andres Larka juhtimisel mõjule pääsenud radikaalse vooluga. 1933. aasta lõpul oli J. Pitka üks vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutajaid ja valiti selle esimeheks
mereväekapteniks ja 21. septembril 1919 aseadmiraliks (kontradmiraliks). Aastatel 1920-1922 oli Pitka Valve Liidu asutaja ja juht. 1923 Asutas Rahvuslik- Vabameelse partei.1924 asus ta koos perekonna ja teiste kolonistidega Kanadasse Fort St. Jamesi, kus rajas Stuart'i järve äärde Eesti asunduse, 1929 naasis Eestisse. 1930-1937 Eesti Tarvitajateühistuste Keskühisuse (ETK) juhatuse esimees 1931 asutas Lahinguvendade Klubi, temast sai Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse abiesimees. 1932 astus ta vabadussõjalaste hulgast välja ja 1933 asutas Vabadussõja Rindemeeste Ühingu ning valiti Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimeheks. 1937 oli Pitka Rahvuskogu I koja liige Järvamaalt Juulis 1940 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Soome. Aprillis 1944 naasis Eestisse. Pidas üle Eesti kõnekoosolekuid Punaarmee pealetungi vastu sõdimise innustamiseks. Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembrist 1944 Läänemaal teadmata kadunuks.
Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad. 26. oktoobril, saanud teate bolsevistliku riigipöörde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Samal päeval võtsid kohalikud SRK-d üle ametiasutused Tartus ja Narvas. 27. oktoobril ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud; vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks kubermangukomissar J. Poskalt üle SRK abiesimees V. Kingsepale. (T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 199) Sammud iseseisvuse poole Eestis koondusid kõik ülejäänud erakonnad enamlaste vastu, kes ei soovinud kellegagi oma võimu jagada ja olid veendunud nende poolt valitud te ainuõiguses. Enamlased olid Eesti iseseisvuse vastu (pärast maailmarevolutsiooni võitu ei pidanud nende arust nagunii mingeid
26. oktoobril 1917. aastal saanud teate enamliku riigipööprde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist, korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks, võeti üle ametiasutused Tartus ja Narvas 27. oktoobril 1917. aastal ilmusid Toompeale SRK volinikud, kes vormistasid dokumendi, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar Jaan Poskalt üle SRK abiesimees Viktor Kingissepale · ENAMLASTE REFORMID: Olulisemad korraldused tulid Petrogradist Seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa nõukogude Täitevkomitee Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai vaid töörahvas Võim kujunes ühe partei diktatuuriks Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliiitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed,
Panid paika ka Maavalitsuse - sai alguse maakondlik omavalitsus Eestis. Maanõukogu astus kokku 1. juulil Tallinnas, selle avas Poska. Parteilist kui erakondlikku jaotumist ei olnud - oli sotsialistlik blokk ja demokraatlik blokk, need olid enam-vähem võrdsed. 1. juulil valiti ametisse ka Maanõukogu valitsus - Valner Maanõukogu juhatuse esimees. Ülejäänud kohad jagati vennalikult: 1. abiesimees, 2. abiesimees, 1. sekretär, 2. sekretär. Enne 1905. aastat ei tegutsenud Eestis ametlikult ja avalikult ühte parteid, siia laines VSDTP, aga see ei olnud avalik, keelustatud. 1905. aasta oktoobris moodustusid esimesed puht-eesti parteid. Moodustus Eesti Sotsiaaldemokraatide ühisus, eesotsas Speek?, Eesti Rahvameelne Eduerakonda, Tõnisson juhtis, Tartus. Hakkasid tegutsema ka Kadettide organisatsionid, Oktobristide organistatsioonid - üle-Venemaalised
Omavalitsused peavad viivitamatult tööd jätkama. 2) Tallinna kirikutes ja koolides iseseisvumismanifest ette lugeda. 3) Tühistatakse enamlaste korraldused varade riigistamise kohta. 4) Eesti sõjaväelased ilmugu 1. märtsiks oma väeosadesse. 5) Kokku on seatud Eesti ajutine valitsus. Moodustati ajutine valitsus: Ministrite nõukogu esimees siseminister, kaubandus ja tööstusmeister Konstantin Päts. Ministrite nõukogu abiesimees ja kohtuminister Jüri Vilms. Välisminister Jaan Poska. Sõjaminister Andres Larka. Raha- ja riigivaranduste minister Juhan Kukk. Põllutöö- ja toitlusminister Jaan Raamat. Teedeminister Ferdinand Peterson. Töö- ja hoolekandmise minister Villem Maasik. Haridusminister Peeter Põld. Saksa okupatsioon Rahukõnelused Brest-Litovskis- 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järel soovisid bolsevikud Lenini juhtimisel teha separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel. 15.
päevakäsuga tehti ülesandeks lugeda iseseisvusmanifest ette kõikides koolides ja kirikutes, 3. päevakäsuga kohustati tagastama endistele omanikele kõik Nõukogude võimu võõrandatud varad. Samal päeval kuulutati Eesti iseseisvus välja ka päev varem vabastatud Viljandis. 5. päevakäsuga määrati Eesti Ajutise Valitsuse koosseis (pildil): Ministrite Nõukogu esimees ja siseminister Konstantin Päts, Ministrite Nõukogu abiesimees ja kohtuminister Jüri Vilms, välisminister Jaan Poska, sõjaminister polkovnik Andres Larka, raha- ja riigivaranduse minister Juhan Kukk, kaubandus- ja tööstusminster Voldemar Päts, põllutöö- ja toitlustusminister Jaan Raamot, teedeminister Ferdinand Peterson, töö- ja hoolekandmise minister Villem Maasik ning haridusminister Peeter Põld. Nii saksa, rootsi kui ka vene rahvusasjade ministrite portfellid jäid ajutiselt vabaks. Eesti
annaabi.ee 
