Vana-Rooma arhitektuur Sinagina Liza ,Tsistokletova Nadja Vana Rooma arhitektuur Vana-Rooma arhitektuur Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Vana Rooma arhitektuur Ehitati : 1. Foorumeid toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid terme,basiilikaid,staadione jne 3
pühendatud oli. Kreeklaste uskumuse kohaselt elas jumal templis ja teda ei võinud seal segada. Altar asus aga templi ees ning pühasid riitusi ja ohverdamisi toimetati väljas. Joonisel on kujutatud enamik kreeka templite põhitüüpe. (Näitlikku pildimaterjali kreeka templitest vaata mõistete dooria, joonia, korintose order all) 1 Rooma tempel. Rooma templiehituse arengut hilise vabariigi ajajärgul mõjutasid ühelt poolt etruski tempel, mis oli terrakotaplaatidega kaetud puitehitis ja teiselt kreeka templid, eriti hellenistliku ajajärgu toretsevad ehitised. Rooma ehituskunstis võib eristada viit orderit (toskaana, rooma-dooria, rooma-joonia, korintose, komposiitne), ent väga valdav oli hellenistlik korintose stiil. Rooma tempel meenutab suures osas kreeka templit, kuid see asub reeglina oluliselt
Vaataja nägi kõiki tema poole pööratud Akropoli ehitisi ja võis iga üksiku ehitise selle ehituse järgi kergesti ära tunda. 4. PANTHENON- 120.a alustati ehitamist, aga valmis sai 2.saj maailma mastaabis suurim kuppelehitis. Väga hästi säilinud. Ümara põhiplaaniga, üks täiuslikumaid kuppelehitisi mailmas. Kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Ehituskunstiline elamus on rajatud kontrastile. Hoonele lähenedes võib näha traditsioonilist kreeka, etruski ja vanemate rooma templite juurest tuttavat sammastele toetuvat kolmnurkset viilu. Ruumi sisemus on silinder, mida katab poolkera. Kupli raskus toetub 8 eenduvale müüriosale. Sambad loovad mulje, et seinad on õhukesed ja kuppel kerge. Kassettlagi. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. Tänapäeval erinevat värvi marmoriga seinad ja põrand. Siseruum mõjub loogilise, selge ja õhulisena. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga
Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele.
Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Stiilid erinevad üksteisest sammaste ja kujunduse poolest. Kõigil stiilidel on karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. Uuendused ehituskunstis tekkisid just ühiskonna vajadustele põhinedes. Kuigi rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, on sellel ka teatud omapära olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Kuna nad oskasid hästi kasutada kaari ja võlve, sai võimalikuks suurima amfiteatri, Colosseumi, ehitamine. Ehituses on näha, kuidas roomlased põhinesid kreeklaste kogemustele ja lisasid neile enda teadmised ning avastused. Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele
Rooma ja etruski mõisted aatrium (kr. k. ater suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula väike pühamu aditus sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala)
Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad
................................................16 Lisa 1. Veji Apollo figuur........................................................................16 Lisa 2. Kapitooliumi emahunt.................................................................17 Lisa 3. Etruski templi rekonstruktsioon...................................................18 Lisa 4. Etruski hauakamber........................................................ SISSEJUHATUS Huvi etruski kultuuri vastu pärineb esimesest tutvumisest rooma kultuuriga. Ajendatud on see tõigast, et harilikult teame me rooma kultuurist (eriti just kunstist) põhiliselt vaid seda, kui palju roomlased võtsid üle kreeka kultuurist ja mil viisil siis seda interpreteerisid. Tegelikult on aga Itaalia aladel juba enne kreeka kultuuri valitsusaega elanud palju huvitavaid rahvaid, kellel oli oma väga põnev kultuur, mis kahjuks on pisut ära unustatud. Heaks näiteks leidsingi
Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m
korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud
Marcus Aurelius oli filosoof, kelle päevik on eesti keelde tõlgitud HTG vilistlase poolt. Roomlastel oli suur huvi ajaloosündmuste vastu. Tehti palju ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar)]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi. 3.SAJ. allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad] 4.SAJ. püütakse taastada, kuid kristlaste võidukäik saab saatuslikuks 5.SAJ. üldine Rooma skulptuur allakäik. Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige tähtsam neist oli Diocletianus, skulptuur asub praegu Veneetsias. Varakristlik kunst Hakati kirjutama töödeldud nahast pärgamendile see oli palju vastupidavam ja sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitaksid teksti
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma.
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma.
Iseloomulik Egiptuse aiale oli: Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas. Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Teljeline orientatsioon ehitistele. Tsentraalne nelinurkne või T-kujuline veebassein või palju väikesi basseine, mis olid korrapäraselt laiali jaotatud. Aiad rajati tasasele alale ja kuna ruumi oli vähe, olid ka aiad väikesed. Vana-Egiptuse aedades oli orgaaniliselt seotud religioosne, praktiline ja esteetiline funktsioon. 4. Kirjelda lühidalt tüüpilist Mesopotaamia aeda * Iseloomulik Mesopotaamiale oli 1) Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks. 2) Kastmissüsteemide ehitamine
Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada arheoloogilise ainestiku, säilinud savimakettide ja Vitruviuse (rooma arhitekt 1.saj ekr) kirjelduste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta
· Aatriumid kestavad 1000-deid aastaid · Etruuria koosnes 12-st linnriigi liidust · Tegelesid põllumajanduse ja merekaubandusega · Õitseaeg 6 . saj. e.Kr · Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil · Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus sammastele · Sambad sarnanesid dooria sammastega, kuid neil puudusid katalüürid · Puudub kreeka templile omane peensus ja harmoonia · Etruski elamu tüüp püsis Itaalias väga kaua aega. Elamu pea ruum oli aatrium, mille ümber paiknevad sümmbeetriliselt ruumid · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad haudehitised. Seinele maaliti pidusid ja portreid. Mehed tumedad, naised heledad. Nagu kreekaski. Rooma Kunst 1. Vabariigi ajajärk 3-1 saj e.Kr 2. Impeeriumi ajajärk 1.saj lõpp 5 saj p.Kr Roomlaste kultuur kui kunst · Rooma eeskujuks olid Kreeka saavutused
KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine
· Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast) o keisririigi ajal hakati setatiseisusesse nimetama järjest rohkem Itaalia linnade ja provintsida ülemkihi esindajaid
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kujutama skematiseeritud kujusid Kalj
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4
Arhitektuur Muistne Kreeka TEMPLID Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsiooni tunne ja ehituste püstitamine kiviblokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineteta metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest. kandvad osad on: a) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koodneb tavaliselt 1-3 astmest; ülemist astet millel paiknevad sambad nimetatakse stülobaadiks b) sambad; mille kõrgus ja jämedus ja kõrgus iga templi puhul erinev Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi. b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga
Hoone ehitati valmis aastatel 1903-1905 ning lammutati 1950. aastal. Mahajäetud ümbrus inspireeris 3 Henry H. Richardson (1838-1886) Ameerika prominentne arhitekt. 12 Wrighti välja arendama täiesti uut kontseptsiooni. Ta lõi lihtsa, hermeetiliselt isoleeritud telliskivihoone, mille olulisim osa oli kogu hoone kõrgune aatrium, kuhu valgus paistis läbi klaaskatuse. Ümber aatriumi paiknesid viiel korrusel avatud galeriid, mida valgustasid aknad. Trepid paigutas ta nelja trepitorni, mille ta hoone peakorpusest eraldas. Garderoobid, tualetid ja puhkeruumid asusid kolmekorruselises juurdeehitises. Larkin Building oli esimene büroohoone, mille õhuvahetus toimus täielikult kliimaseadme kaudu. Wright projekteeris ka kogu hoone sisustuse, mis oli paljuski uuelaadne: büroomööbel oli valmistatud terasest; metallist
pitsilist mustrit. Kasutatakse pukspuuhekke, lilli ja värvilist liiva Hüljati geomeetriline struktuur, selle asemel kasutati erilisi rikkaliku vormiga väänkasvude ja lillede kujutisi. buen retiro (hisp.) pelgupaik, kõrvalhooned barokkpargis. cabinet de verdure (pr. 'roheline kabinet') väike aed, mis on suletud bosketti või ümbritsetud pügatud hekiga. Cardopõhja-lõunasuunaline peatee kindlustatud Rooma linnas. (Vt ka Decumanus) casa colonica (it.) talumaja castle (ingl.) = chateau (pr.) = castello (it.) linnus, loss chadar veerenn või madala kose tüüp diagonaalselt asetatud iseloomuga. Islami aias. Kasutati, et rõhutada erinevusi aia tasemete vahel eri kõrgustel, kus vesi voolab üle väljapandud agregaadi või tekstuurse pinna, mis on 3 Koostanud: Kadi Karro
Ka oli inimestel oma kaitsevaim, kes peale inimese keha surma edasi elas. Miks lasksid vaaraod juba eluajal ehitada endale püramiide? Sest nad tahtsid endast jälje jätta, kuna nad uskusid elu hauatahusesse ellu. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi! Cheopsil. Chefren. Mykerinos. Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Kujutati hoogsalt astumas- jalad küljelt, rind otsevaates, käed ja pea jällegi profiilis, silm otsevaates. Kirjelda Egiptuse templit! Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne,pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Iseloomusta vaaraode skulptuure! Skulptuuris oli tunda kahte suunda: jumalad ja vaaraod. Olid ranged, suursugused ja üldistatud. Iseloomusta lihtinimeste skulptuure! Olid elavamad ja loomulikumad. Kirjelda egiptuse reljeefe! Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimeste ja loomafiguuride vahele lükati hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut.
Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning kasutada niisutust. 4. Aiakunsti areng Muinas-Egiptuses. Üleujutuste poolt määratud elurütm ja majanduslik tegevus. Niisutustööd ja viljakasvatus. Metsikute loomade kodustamine. Egiptuse aed: Korrapärase planeeringuga, ristküliku- või ruudukujuline. Tasasel maa-alal ja suhteliselt väikse. Piirdega piiratud. Teljeline orientatsioon. Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Tsentraalne, nelinurkne või T- kujuline bassein. Rikkalik taimestik. Teeba aed. 5.Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas. Kreeka maastikuks järsk maapind, kus kohtuvad meri ja ebaregulaarse rannajoonega katkendlik manner. Linnaaiad. Mõisaaiad. Pargid. Linnades väiksemad eraaiad, mis moodustasid eeslinnades rohelise vööndi. Rajati puu-, köögivilja- ja ürdiaedu. Maal põllumajandussaaduste kasvatamise kõrval nn. mõisaaiad. Pühad hiied kujunesid üldkasutatavateks parkideks
Minu eesmark on lähemalt tutvuta selleaegsete ehitistega. Minu töös on juttu selleaegsetest ehitusstiilidest, templitest ja Parthenonist. Templid ja nende stiilid Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, ehk 6. sajand e.m.a., kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid
lihvitud kiviplaatidega Tööjõudu palju, sest olid algelised tööriistad-kangid ja rullid Püramiidid osa ,,surnute linnast". Läheduses vaarao perekonnaliikmete hauad Veetõusu piiril orutempel, ja sealt viis sillutatud tee hauatempli juurde Kiviblokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt Hiljem ehitati ühest nelinurksest kiviblokist sihvakaid teravataolisi obeliske Tavaline egiptuse tempel: · Nelinurkne · Kõrge müüriga eraldatud osaliselt pealt lahtine ehitis · Väravaehitist nimetati pülooniks-koosnes kahest ahenevast müüriblokist, mis piirasid väravat · Selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, ääristasid sfinksid · Pülooni ees mastidel värvilised lipud · Püloonid, sambad ja müürid värviküllased, katsid reljeefid ja hieroglüüfid · Peaosaks õu, mida ümbritses katusega sammaskäik
Arhidektuur: Tähtsaim ehitis on tempel. Tempel ei olnud ainult pühamu vaid ühiskondliku elu keskus. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan. Templi arhidektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane möödukus ja propotsiooni tunne ning ehitustöö püstitamine kiviplokkidest ilma sideaiteta, metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb kadvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste on stülobaad. Teiseks sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidest, sellel toetuvast arhitraavist, mille peal on friis, mis omakorda kannab karniisi. Teiseks võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja e tümpanoni. Katust piirab liist vihmavee valgumiseks tümpanonile
Taolisi elamuid ehitati ka järgmise perioodi mesoliitikumi (10 000 5000 a. eKr.) alguses. Kuna sel perioodil muutus elu paiksemaks, siis vajati ka pidevat ja kindlat eluaset. Lisaks sellel olid täiustunud tööriistad, millest suurima evolutsiooni oli teinud läbi pihukirves, mis endale varre taha sai.. Nüüd muutusid kõige tavalisemateks elamuteks puitlattidest nahkadega kaetud onnid. Nahkade kõrval hakati kasutama ka roost või vitstest/okstest tehtud katust, mis saviga püüti vettpidavaks muuta. Tõsi, külmadel ja karmidel talvekuudel eelistasid ka varase mesoliitikumi-aegsed kütid- korilased elada koobastes, soojade ilmade saabudes ehitati varjualune aga välja. Õige varsti püüti onnidesse ehitada ka kolle, see uuendus võimaldas ajutisi suviseid onne kasutada talvekuudelgi. Sel perioodil tekkinud varase põllumajanduse alged kinnitasid vajadust ühes
vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 21) Hellen - kreeklane 2.Vana-Roomaga seotud mõisted: 1. Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 2. Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 3. Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 4
omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased hakkasid seda väga osavalt kasutama. Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu). Iseloomulikud on pilastrid ehk poolsambad ja Colosseum nelinurkne fassaad
Näide: „Kapitooliumi emahunt“. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. 20. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Klassikaline roomlaste elumaja keskpunktiks oli aatrium, kust pääses valgus tuppa ja alla basseini kogunes vihmavesi. Majal oli siseõu, toad koondusid aatriumi ümber. Foorumid – rahva kogunemisväljakud, linna süda. Basiilikad – äri,-kohtu –ja usuhooned. Akveduktid – ehitati allikavee juhtimiseks linna mägedest. Amfiteatrid – ehitati etenduste andmiseks(tragöödia, konmöödia), gladiaatorite võitlus. Termid – Tänapäeva mõistes sanatoorium, asusid saunad, basseinid, arstid ja massaaži tehti.
Etruskid olid head põlluharijad. Näide: ,,Kapitooliumi emahunt". Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Klassikaline roomlaste elumaja keskpunktiks oli aatrium, kust pääses valgus tuppa ja alla basseini kogunes vihmavesi. Majal oli siseõu, toad koondusid aatriumi ümber. Foorumid rahva kogunemisväljakud, linna süda. Basiilikad äri,-kohtu ja usuhooned. Akveduktid ehitati allikavee juhtimiseks linna mägedest. Amfiteatrid ehitati etenduste andmiseks(tragöödia, konmöödia), gladiaatorite võitlus. Termid Tänapäeva mõistes sanatoorium, asusid saunad, basseinid, arstid ja massaazi tehti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
