H-side molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, kus vesinik on seotud endast elektronegatiivse aatomiga nind kus esineb polaarne molekulide H-side on tugevam kui teised molekulivahelised jõud ja seetõttu kulub tema lõhkumiseks rohkem energiat e. H-side tõstab aine keemistemp. Ühendid, mis on võimelised moodustama vesiniksidemeid, lahustuvad vees paremini, kui need mis ei ole selleks suutelised Mittepol. Kov.side aatomvõre(teemant) Aatomid on omavahel Tahke,kristallne,vees seotud mittepol kov lahustumatu,halvad sidemega, mis on tugev elektrijuhid, head soojusjuhid,väga kõrge sulamis/keemis temp.
Kõrge keemistemperatuur Kõvad, kuid haprad Enamik lahustub hästi vees Sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit Kovalentne side Polaarne side Erinevate mittemetallide vahel, koosnevad molekulidest Molekulvõre omadused Madal sulamistemperatuur Madal keemistemperatuur Väikeste molekulidega ained on gaasid või vedelikud, suurte molekulidega ained on tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad Kihilised või kiulised on pehmed ja kergesti peenestatavad Vees praktiliselt lahustumatud Ei juhi elektrit(v.a. grafiit) Täiendavad sidemed Vesinikside H-F H-N H-O Tõstab sulamis-ja keemistemperatuuri, vees lahustuvust. Molekulide vahelised jõud Kergesti katkevad füüsikalised jõud Metalliline side Esineb metallides, koosneb metallide aatomitest Metallvõre
Sideme tüüp Aineosakesed kristall Tugevus Omadused võre tüüp Aatomid, aatomvõre Tugev kovalentne Kõrge sulamis-ja keemis side temp, ei lahustu vees,ei juhi elektrit,kõva ,rabe Mittepolaarne hea soojusjuht. kovalente side Molekulid,molekulvõre Tugev kovalentne Gaasiline,vedel või tahke
Molekulaarne aine- molekulidest koosnev aine. Mittemolekulaarne aine- ained,mis koosnevad ioonidest või aatomitest. 3. Side Kovalentne side Iooniline side Kuidas Kahe aatomi elektronorbitaalid Elektroni(de) üleminek metallilise tekib? kattuvad: moodustub ühine elemendi aatomilt elektronipaar. mittemetallilisele. Mis Molekul (või aatomvõre) Tekivad ioonid (ioonvõre) tekib? Mittepolaarne Polaarne Aktiivse metallilise elemendi ja aktiivse mittemetallilise elemendi Milliste Sama/lähedase Erineva elektroni vahel ainete elektroni sidumise vahel sidumise võimega tekib? võimega mittemetalliliste mittemetalliliste elementide elementide aatomid
tugevamalt enda poole. Vesinikside on täiendav side molekulide vahel, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Molekulidevaheline jõud Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme. Ioonvõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad. Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige. Aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked. 1. Mitu elektroni ja miks võib olla ühel orbitaalil? Üks orbitaal mahutab kuni 2 elektroni. Ühel orbitaalil võib olla maksimum 2 elektroni ning minimaalselt 0 elektroni, sest ühele orbitaalile mahub vaid kaks elektroni, mille magnetväljad peavad olema kindlasti vastassuunalised. 2. Mitu elektronkihti/ väliskihi elektroni on... aatomil? Mille järgi otsustad?
mittemetall(O-3,5;Cl-3,0)->O on tugevam,tema peal -2. Perioodilisustabelis perioodis vasakult paremale elementide oksiidide happelisus tõuseb.Mittemetall-happeline.Metall-aluseline. Keemiline side-vastastiktoime aatomite või ioonide vahel molekulid või kristallis. Kovalentne side-kahe mittemetalli vahel,kahe aatomi elektronorbitaalid kattuvad:moodustub ühine elektronpaar;aineosakesed lähevad püsivamasse olekusse.Molekul või aatomvõre.1)Mittepolaarne-sama/lähedase elektroni sidumise võimega mittemetalliliste elementide aatomid nt.H2,B,CH4.2)Polaarne-erineva elektroni sidumise võimega mittemetalliliste elementide aatomid nt.H2O,NH3,H2SO4. Elektronegatiivsus-elektronide külgetõmbamise võime.Mida tugevam mittemetall,seda suurem elektroneg.e.elektronide külgetõmbamise võime.Mida suurem elektroneg.vahe,seda polaarsem on side,seda suurem on p- ja p+ vahe.
2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamistemp ja keemistemp,haprad · Aatomvõre-moodustavate osakeste vahel on tugev kovalentne side,mistõttu ained on tahked ning kõrge salamis-ja keemistemp. · Metallivõre-moodustavate osakeste(metalliioonide) vahel on metalliline side,mille vahel liiguvad vabad elektronid,mistõttu metallid on head elektri ja soosjusjuhid ning plastilised · Kovalentne side-on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.esineb aatomite vahel molekulides
tõmbumise tõttu metalliline side – keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Molekulidevaheline side - suhteliselt nõrk (füüsikaline) side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos. * Aktiivne metall + aktiivne mittemetall (VIIA + O) iooniline side, ioonivõre (soolad), MITTEMOLEKULAARNE * mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side, molekulvõre(aatomvõre – C, Si, SiO2), MOLEKULAARNE *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side, molekulvõre, MOLEKULAARNE *Aiktiivne (IA; IIA) metall lihtainena metalliline side, metallivõre, MITTEMOLEKULAARNE Elektronegatiivsus •Elekronegatiivsus – elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võime keemilises sidemes •Sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest •Metallid – väike elektronegatiivsus • Mittemetallid –
keemistemperatuuri. Ained, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, lahustuvad hästi vees. 4. Molekulaarsed ained ja kristallvõrega ained. Kuidas neid molekulivalemi järgi ära tunda? Molekulaarsed ained Mittemolekulaarsed ained Kovalentse polaarse ja kovalentse Kristallvõre mittepolaarse sidemega ained. Iooniline või metalliline side Eksisteerivad üksikmolekulidena. NaCl Fe O2; H2O Aatomvõre. ERANDID. Iood tahkena molekulvõre Vesi tahkena molekulvõre Süsinik Teemant: tugevaim lihtaine, ei juhi elektrit Grafiit: juhib elektrit, rabe Fullereen ja karbiin on molekulaarsed SiO2 tahkena kristallvõre kvart- täiesti puhas SiO2 5. Keemilise reaktsiooni energia. Ekso- ja endotermiline reaktsioon. Eksotermiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon Energia eraldub Energia neeldub
Põhimõisted ja -seaduspärasused 3. Teised osakestevaheliste sidemete (jõudude) liigid · Iooniline side Iooniline side polaarse kovalentse sideme piirjuht, kus ühine elektronipaar on täielikult üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllastatavus ja suunalisus. kristallivõreenergia energia, mis on vajalik 1 mooli kristallilise aine lagundamiseks ioonideks (ioonvõre korral) või aatomiteks (aatomvõre korral); koordinatsiooniarv osakeste arv, millega antud osake moodustab sidemeid. · Vesinikside Vesinikside täiendav side, mille positiivse osalaenguga vesiniku aatom võib moodustada elektronegatiivse elemendi aatomiga; pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest; võib olla molekulidevaheline (intermolekulaarne) või molekulisisene (intramolekulaarne). · Metalliline side Metalliline side paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side;
Põhimõisted ja -seaduspärasused 3. Teised osakestevaheliste sidemete (jõudude) liigid • Iooniline side Iooniline side – polaarse kovalentse sideme piirjuht, kus ühine elektronipaar on täielikult üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllastatavus ja suunalisus. kristallivõreenergia – energia, mis on vajalik 1 mooli kristallilise aine lagundamiseks ioonideks (ioonvõre korral) või aatomiteks (aatomvõre korral); koordinatsiooniarv – osakeste arv, millega antud osake moodustab sidemeid. • Vesinikside Vesinikside – täiendav side, mille positiivse osalaenguga vesiniku aatom võib moodustada elektronegatiivse elemendi aatomiga; pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest; võib olla molekulidevaheline (intermolekulaarne) või molekulisisene (intramolekulaarne). • Metalliline side Metalliline side – paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side;
ühendis, molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete eristamine. 8. 8. Kristallvõrede tüübid, ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus) sõltuvus sellest. · molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme · ioonvõre - ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad · aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked · metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige 9. ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus) sõltuvus sellest. 9. Ül moolidega
Mittemetallid Mittemetallide füüsikalised omadused: · Rabedad · Halvad elektrijuhid(v.a. grafiit) · Aatomvõre või molekulvõre · Vees lahustumatud · Agregootolek toatemp: 1. gaasiline(02,N2,H2,Cl2,F2+väärisgaasid) 2. vedelad( Br2) 3. tahked(C;P;S;J2;Si) Üldised keemilised omadused: · kõik mittemet. Reageerivad met-ga · Reageerivad O2 (S+O2SO2) · Reageerivad H2 (H2+F22HF) Vesinik H:+1|1) Füs omadused: · Värvitu · Lõhnatu · Õhust 14,5 korda kergem · Keemis temp. On -253C · Vees väga vähe lahustuv
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide ...
keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, lahustuvus. 9. Kuidas sõltuvad aine ehituse tüübist (molekulaarne või mittemolekulaarne aine) särgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus. · Metallivõre juhivad elektrit ja soojust, on plastilised ja läikivad. · Ioonvõre suhteliselt kõrge sulamistemp., haprad, lahustuvad sageli vees ja teistes polaarsetes lahustes. · Aatomvõre kõrge sulamistemp., suur kõvadus, vees praktiliselt ei lahustu ja elektrit ei juhi. · Molekulvõre madal või mõõdukas sulamistemp., aurustuvad kergesti, pehmed, vees lahustuvad vähe või üldse mitte. · Vesinikside suurendab aine tihedust, tõstab sulamis ja keemistempi. · Parandab lahustuvust vees. 10. Harjutused 1 15 õpikust lk 23 24.
Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil Molekulvõre kristallvõre, mis koosneb omavahel suhteliselt nõrgalt seotud molekulidest. Mittemolekulaarsed ained koosnevad väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. ( soolad, leelised, ioonsed oksiidid, metallid ) Kovalentsete sidemetega mittemolekulaarsed ained (teemant, kvarts, grafiit, punane fosfor, räni). Aatomvõre kristallvõre, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid. Tahketes ainetes ja vedelikes seovad molekule suhteliselt nõrgad füüsikalised tõmbejõud nn molekulidevahelised jõud Grafiit Teemant Must ( hall ) Läbipaistev ( Hall ) Pehme Kõva, aga habras
inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõik mittemetallid (va. 8A) reageerivad metallidega, vesinikuga ja enamus ka hapnikuga Fe+Cl2 FeCl3 VESINIK tal on kolm isogeeni hüdrorgeenium, deuteerium (raske vesinik, radioaktiivne, kasutatakse vesinikupommis), tritium(üliraske vesinik, radioaktiivne) Füüsikalised omadused (H2): värvitu lõhnatu vees lahustumatu toatemperatuuril õhust 14,5korda kergem gaas kõige kergem gaas maapeal heelium on vesinikust 2 korda raskem
K,Mg,Ca, Ba, Sr. Üks element boori avastajaid, tõestas, et kloor on element. N2O koostis ja valuvaigistav toime, esitas hapete vesinikteooria, konstrueeris ohutu kaevanduslambi, avastas Pt ja Pd katalüütilise toime, sai esimesena Pt-musta. 6. ph valem v: Vesinikeksponent ehk pH = - log [aH ] Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste (kontsentratsioonide) negatiivne kümnendlogaritm. 7. 3 kristallivõre tüüpi v: a) aatomvõre: kristallivõre sõlmpunktides aatomid, mis on seotud tugeva kovalentse sidemega. Lihtained nagu Ge, Si, C (teemant). Tugeva kovalentse sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus. b) molekulvõre: sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (võivad lisanduda vesiniksidemed) Tüüpiline orgaanilistele ühenditele ja tahkestunud gaasidele - nt h2, co2, n2
8. Polaarne kovalentne side tekib siis kui üks element tõmbab elektronpaari rohkem enda poole, see tähendab, et ta on elektronegatiivsem ( perioodis ja rühmas alt üles) Mittepolaarne elektronpaar jaguneb võrselt mõlema aatomi vahel. Seega: H-F H-Cl H-Br. 9. NaOH iooniline side, ioonvõre, mittemol. H2S polaarne kov side, molekulvõre, molekulaarne. Cu metalliline side, metallvõre, mittemol. Si mittepolaarne kov side, aatomvõre, mittemol. 10. Vesinikside tekib vesiniku ja F / O / N vahel. Vesiniksidemega ainetel on kõrgem keemis ja sulamistemp ja kui need ained moodustavad veega tugevaid vesiniksidemeid, siis nad lahustuvad hästi.. HF vesinikside. HBr pole vesiniksidet seega, HF kõrgem keemistemp ja lahustub paremini vees.. 11. õp ül 12 lk 58 vesinikside on: kahe HF molekuli vahel; HF ja H2O vahel; H2O ja NH3 vahel. Rohkem ei viitsi.
soojuse tagasipeegeldumist Maalt kosmosesse). Aeroioonid: nii posit. kui negatiivsed – negatiivsed on kasulikud elusorganismidele - õhus teatud tasakaal erinimeliste ioonide vahel. Aeroioone on õhus (massisuhtena) väga vähe. Rikutud õhus suureneb posit. aeroioonide osakaal. Tööstuse ja transp. Heitgaasid –> looduse saastumine Soojuse ja elektrienergia tootmine - eksponentsiaalselt suureneva elanikkonnaga planeedil ei ole praktiliselt võimalik vähendada. Võre tüübid 1 Aatomvõre - kristallivõre sõlmpunktides aatomid (seotud tugeva koval. sidemega) Iga aatomi naaberaatomite arv = 8 – N (N - elemendi rühmanumber perioodilisussüsteemis) Lihtained: Ge, Si, Se, Te, As, C (teemant) jt. Teemant: C-aatomite tetraeedriline paigutus, koord.-arv 8 - 4 = 4 (4 naaberaatomit, sp3- hübriidorbitaalid kattuvad, väga tugev kovalentne side) Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp.,
Nt: NaCl Polaarne kovalentne side Erinevate mittemetallide vahel. Nt: Hcl, CO2 Mittepolaarne kovalentne side Ühesuguste mittemetallide vahel. Nt: H2, Cl2, O2, N2 Vesinikside Esineb kui vesinik on ühenduses fluori (F), hapniku (O2) või lämmastiku (N2) aatomiga. 4) Kristallvõre tüübid: 1) Molekulvõre Tahked ained, mis koosnevad molekulidest. Nt. suhkur 2) Ioonvõre Ioonilise sidemega ained. Nt. sool 3) Aatomvõre Aatomitest koosnev aine. 4) Metallvõre Esineb metallidel. 5) Sulamistemperatuur aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Madala sulamistemperatuuriga tina (230 kraadi) Keskmise sulamistemperatuuriga alumiinium Kõrge sulamistemperatuuriga vask, raud, volfram. Kõvadus Vastupidavus kriimustustele. Tugevus Vastupidavus painutustele.
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side
KEEMILINE SIDE JA AINE EHITUS RAUDVARA I. Keemilise sideme põhjendus Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele,...
Keemilised omadused: On keemiliselt väga aktiivne, õhus kergesti isesüttiv,pimedas helenduv.Säilitatakse ja lõigatakse veekihi all. Mürgisus: Väga mürgine, sest juba 0,1 g on täiskasvanud inimesele surmav. Kasutusalad : Kasutatakse puhta fosforhappe,fosfori,oksiidide,sulfiidide, kloriidide ja orgaaniliste ühendite tootmiseks,punase fosfori saamiseks ja varem ka süütepommide valmistamiseks. Punane Fosfor. Valem: Pn (polümeer) Aine ehitus: Aatomvõre. Molekul koosneb suurest arvust paljudest omavahel liitunud P4 püramiidjatest molekulidest. On kihilise ehitusega. Kristallvõre tüüp: Monokliinne. Füüsikalised omadused: Punakaspruun pulber,vees ja orgaanilistes lahustutes lahustumatu, lõhn puudub,tihedus 2,31 g/cm³,sulamistemeratuur ülerõhul 593 °C ja sublimeerumistemperatuur 429 °C, dielektrik. Keemilised omadused: On keemiliselt väheaktiivne,ei ole isesüttiv ega helenduv. Süttib alles kuumutamisel. Mürgisus: Mittemürgine
MS on tugev side.. kõige tüüpilisemad MS elemendid on leelismetallid, kuid MS esineb(vähemal määral) kõigis metallides, sulamites, metallisarnastes ühendites. 3) Atmosfääri koostis püsivad komponendid: N2 78%, O2 21%, Ar 0.93%, ülejäänusid vähe. Muutuvad komponendid: CO2, veeaur. Juhuslikud:SO2, H2S, CO, NH3 jt. Ülemistes kihtides osoon(O3) madalamal sisaldus väga väike osoonikiht. Süsinikdioksiidid kogu atmosfäär- nn kasvuhooneefekt. 4) Kristallvõre tüübid 1.aatomvõre-kristallvõre sõlmpunktides aatomid(seotud tugeva kovalentsete sidemetega).Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilisel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus.Teemant. 2.Molekulvõre-sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waasi jõududega(võivad lisanduda vesiniksidemed).Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele.3.ioonvõre- Sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid. Kristallil minimaalne pot,energia.
Ioonside: molekuli mõistel on statistiline tähendus (posit. ja negat. ioonid ei moodusta ühist püsivat osakest, kuid nende osakaalud on võrdsed) 3. Maa atmosfääri koostis - püsivad komponendid: N2 (78%); O2 (21%); väärisgaasid Ar(0,93%); ülejäänud vähe. - muutuvad komponendid: peam. CO2 keskm.sisaldus 0,04% ja veeaur (H2O) 4%. -juhuslikud komponendid: SO2, H2S, CO, NH3 jt. esinevad tööstusrajoonides, linnades jm. 4. Kristallivõre tüübid 1. Aatomvõre - kristallivõre sõlmpunktides aatomid (seotud tugeva kovalentse sidemega). Iga aatomi naaber-aatomite arv = 8 N (N - elemendi rühmanumber perioodilisussüsteemis) Lihtained: Ge, Si, Se, Te, As, C (teemant) jt. Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp., väike lahustuvus ja lenduvus. 2. Molekulvõre - sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega Tüüpiline anorg
mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side metall lihtainena metalliline side Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest. I Molekulvõre (molekulaarsed ained) Omadused · Suhteliselt madala sulamis ja keemistemperatuuriga. Paljud on gaasid või kergesti lenduvad vedelikud · Tahkes olekus pehmed · Paljud vees ei lahustu · Ei juhi elektrit Näiteks hapnik O2 II Aatomvõre (mittemolekulaarsed ained) Omadused · Tahked · Kõrge sulamistemperatuuriga · Kõvad (v.a. kihilise ehitusega ained) · Vees ei lahustu · Elektrit ei juhi (v.a. grafiit) Näiteks kvarts SiO2 III Ioonvõre (mittemolekulaarsed ained) Omadused · Tahked · Kõrge sulamistemperatuuriga · Tahkes olekus on suure kõvadusega, kuid haprad · Lahustuvad vees · Sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit NaCl KNO3
Muutuvad komponendid: CO2, veeaur H2O Juhuslikud komponendid: SO2, H2S, CO, NH3 jt Ülakihtides osoon (O3), madalamal sisaldus väga väike. Aeroioonid: posit (H2O +, O2+ jt) ja neg (O3, O, O2, H2O) Neg kasulikud elusorganismidele, teeb õhu värskemaks. Tööstuse ja transpordi heitgaasid, soojuse ja elektrijaamade tootmine > saastumine 4) Kristallvõre tüübid I Aatomvõre kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid, mis on omavahel seotud kovalentse sidemega. Tugeva sideme tõttu on ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus. II Molekulivõre sõlmpunktides neutraalsed molekulid, mis on seotud nõrkade van der Waalsi jõududega. Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele: H2O, HF
elektronegatiivse elemendi aatomiga. vesinikside on pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest. vesiniksideme moodustamiseks peab vesinikul olema piisav positiivne osalaeng. vesinikside moodustub H ja N, O, F aatomite vahel (enamasti molekulidevaheliselt). metalliline side – paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side. puudub sideme polaarsus, suunalisus, küllastatavus. kristallvõre tüübid – metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre MOLEKULIDEVAHELISED JÕUD molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral, mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. olulisem kokkusurutud gaasides, vedelikes, molekulivõrega kristallides – jõud kahaneb kaugusega kiiresti. nt: O2; CH4; C (grafiit); CH3Cl; H2S; SO2; CH3COCH3; PCl5
Näited- mäekristall, püriit 72. Amorfsed ained- Üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel. Ühendid, millel puudub korrapärane 3- mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju. Iseloomustus- Puudub kristallvõre; ei voola; omavad kindlat kuju; Mehaaniliselt suhteliselt tugevad. Näited- Klaas 73. Klaaside liigitus- Pudeli ja aknaklaas; Kuumuskindel klaas; Keemiliselt vastupidav klaas; Kristallklaas; Karastatud klaas 74. Kristallvõrede tüübid: Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid. Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid. 75. Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näited- teemant, grafiit 76. Isomorfism- erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Näited- KCl, KBr 77. Röntgenstruktuuranalüüs- määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis;
Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 4 Punane fosfor lendub 400 °C juures õhu juurdepääsuta ning tema aurude jahtumisel saadakse valge fosfor. Fosfori tuntumate allotroopide omadusi võrdleb järgmine tabel: OMADUS VALGE FOSFOR PUNANE FOSFOR MUST FOSFOR Valem P4 Pn (polümeer) P Aine ehitus Molekulvõre.Mole- Aatomvõre. Molekul Metallilise sidemega, kulvõre sõlmpunk- Koosneb suurest arvust grafiidi struktuuri tides paiknevad paljudest omavahel meenutav aine. neljast fosfori liitunud P4 püramiid- aatomist koos- jatest molekulidest. On nevad tet- kihilise ehitusega. raeedrikujulised P4 molekulid.
pindpinevus-pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata; difusioon-väljendab vedelikumolekulide dünaamilisust AMORFSED AINED: kristallivõre puudub, kuid omavad kindlat kuju(silikaatklaas, pigi, paljud org polumeerid) KRISTALLILINE OLEK: aineosakesed moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri; kaugstruktuur, tavaliselt kristalsed ained polükristalsed (kuubiline, tetragonaalne, heksagonaalne, trigonaalne, rombiline,monokliinne Võre tüübid: aatomvõre- kristallivõre sõlmpunktides aatomidneil ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus molekulvõre:sõmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududegamadal võreenergia, kergsulavad, lenduvad ioonvõre:sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid kõrge võreenergia, rasksulavus, madal lenduvus, suur kõvadus, halvad elektrijuhid(tahkes olekus) Polümorfism:üks ja sama aine võib esineda erinevates krisatallivormides N:SiO2; CaCO3
Amorfsed ained ja materjalid on kõik klaaside tüübid (ka kristallklaas), kivivill, klaasvill, diatomiit jt. Näiteks: metalne hõbe vees ei lahustu, amorfse sisestruktuuriga hõbe lahustub vees, moodustub kolloidlahus 67. Kristalsed tahkised. Näited. Kristalsed tahkised - osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad tasapinnalisel näiteksgrafiiti 68. Kristallvõrede tüübid (sh aatom-, molekul- ja ioonvõre). Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentsete sidemetega (teemant (C), grafiit, SiO,B, Se, Ge, Si, As, pooljuhid); 2 Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH 4, O 2, CO 2, P 4S
Mida suurem võreenergia, seda püsivam on ühend (kõrgem sulamis t°). Nt FeS 2. 68. Amorfne aine on üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel. Neil puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja võivad võtta suvalise kuju. Nt silikaat, orgaaniline klaas, polümeerid. Tugevad, hea elektrijuhtivusega isotoobid. Ei voola, ei oma kindlat kuju, pole kindlat sulamistemp.-i. Soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedeliku omadused tugevnevad. 69.Kristallvõrede tüübid: Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega; Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega; Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega. 70. Polümorfism - ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näited: -HgI2-127oC -HgI2 punane(Tetragonaalne)hõõrumiselkollane(rombiline). Fosfor: punane(ilma kindla struktuurita), valge(vahataoline), ka must. 71
sulamisel viskoossus kahaneb ja vedelike omadused tugevnevad; Struktuurielemendid kõrge püsivusega; Kristalsed ühendid ühendid millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem on temperatuur. Omadused sõltuvad sagely suunast anisotroopsed ühendid. Kristallvõre Aatom- molekul- ioon- ja metallvõred. Aatomvõre sõlmpunktides aatomid seotud kovalentse sidemega. Molekulvõre sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega. 40. Hessi seadus ja termodünaamika esimene seadus. Termodünaamika esimene seadus- muutus süsteemi energis, mis kaasneb süsteemi üleminekuga algolekust lõppolekusse on määratud ainult alg- ja lõppolekuga ega sõltu üleminekutest. Isoleeritud süsteemi energia on konstantne suurus.
Puudub kristallvõre; ei voola; omavad kindlat kuju; Mehaaniliselt suhteliselt tugevad; Pole kindlat sulamistemperatuuri. Nt. klaas, polümeerid 76. Klaas (sh fiiberklaas ja värviline klaas)- koostis, liigitus. Peamine koostisosa SiO2 , pudeli, akna, kuumuskindel, optiline, karastatud klaas Värviline klaasi Metalli-ioonide lisamine klaasimassile Fiiberklaasi - saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 78. Vedelad kristallid- omadused, kasutamine. Vedelas olekus omadused sõltuvad suunast. Struktuur muutub kuumutamisel või voolu läbijuhtimisel
selgitus). Fiiberklaasi - saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist 75. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, 67. Difusioon. SiO2); Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8);
väljatõmbamisel Difusioon aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. 75. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. l Iseeneslik protsess, kiireneb kõrgemal temperatuuril, toimub kiiresti Aatomvõre sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, gaasides, aeglasemalt vedelikes. SiO2); l Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt Molekulvõre sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud madalama kontsentratsiooniga aladele.
· Kasutatakse arvutites, kellades. Nt. 4,4-dimetoksüasoksübenseen. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodilidelt korduv osakeste paigutus. · Osakesed moodustuvad kristallivõre, · Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis sõltub temperatuurist, · Kristalse aine sulades on väikses mahus kogu keha temperatuur võrdne tema sulamistemperatuuriga, · Omadused sõltuvad suunast. Kristallvõred: · Aatomvõre sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentsete siemetega. Omadustelt kõvad, kõrge sulamistemperatuuriga, halvad elektri- ja soojusjuhid. Nt. C, SiO. · Molekulvõre sõlmpuktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega. Omadustelt pehmed, madala sulamistemperatuuriga, halvad soojus- ja elektrijuhid. Nt. Ar, CO, I, HO. · Ioonvõre sõlmpuktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega
Amorfsed tahkised (amorfsed ained)- osakesed ei paikne tasapinnaliselt. Kristalsed ühendid - ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite, molekulide) paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem on t 1. Kristallvõrede tüübid (sh aatom-, molekul- ja ioonvõre) Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentsete sidemetega (teemant (C), grafiit, SiO2,B, Se, Ge, Si, As, pooljuhid); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad);
Kirstallvõred jaotatakse osakeste geomeetrilise paigutuse järgi 7 kristallsüsteemiks: a)kuubiline b)tetradonaalseks c)rombiline d)heksagonaalne e)monokliinne f)triglonaalne g)trikliinne mis erinevad üksteisest telgede pikkuse ja suhtelise asendi poolest. Võre osakeste iseloomu ja vastastiktoime seisukohalt eristatakse aatom-, molekul- ja ioonvõret jt. AATOMVÕREGA kristallide sõlmpunktides on aatomid, mis on üksteisega seotud tugeva kovolentse sidemega. NT. süsinikul on aatomvõre, samuti ka ränil. Aatomkristallid on kõrge sulamistemp. Ja enamasti juhivad halvasti elektrit. MOLEKULVÕRE sõlmpunktides on neutraalsed molekulid, mis on seotud suhteliselt nõrkade van der Waasi jõududega. NT. molekulvõre on tüüpiline orgaanilistele ühenditele ja moodustub paljude gaaside tahkumisel. Kristallid on pehmed ja madala sulamistemp. IOONVÕREGA kristallides vahelduvad võre sõlmpunktides ioonid. NT: Ca+Cl- (keedusool). Sidemed on elektrostaatilised. See on tüüpiline
a=b=g=900. Osakeste paiknemise geomeetria järgi jagatakse kristallid 7-sse süsteemi. Süsteemi määramise aluseks on osakeste vahekauguse kristallvõres ja nurgad tasapindade vahel, milles asuvad osakesed. Need 7 süsteemi on 1)kuubiline 2)tetragonaalne 3)rombiline 4)heksagonaalne 5)monokliinne 6)trikliinne 7)trigonaalne. Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: 1)aatomvõre – võre sõlmpunktides asuvad aatomid, mis on omavahel seotud kovalentsete sidemetega; aatomvõrega ainetel (teemant, grafiit, räni) on suur kõvadus, nad ei juhi elektrivoolu ja ei lahustu vedelikes;2) molekulvõre – võre sõlmpunktides on molekulid, mis on nõrgalt seotud; molekulvõrega ained (jää, tahke ammoniaak, CO2) on kergsulavad, vees vähelahustuvad, ei juhi elektrit; 3)ioonvõre- sõlmpunktides on vaheldumisi positiivsed ja neg
Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000oC Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. 16 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 78. Vedelad kristallid- omadused, kasutamine.
} Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) } Karastatud klaas (saamine karastamise teel) } Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) } Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000 oC } Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400 oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. 74. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 75. Polümorfism- näited (Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides.) S (rombiline) -> 95,6 oC -> S (monokliinne) st
...................................................................... 47 5.5.3. Kaksikud ........................................................................................................... 48 5.5.4. Faasidevahelised piirpinnad ............................................................................ 48 5.6. Kolmemõõtmelised defektid ................................................................................... 49 5.7. Aatomvõre võnkumine e. foonon ........................................................................... 49 6. DIFUSIOONIPROTSESSID TAHKETES KEHADES. ............................................................... 50 6.1. Sissejuhatus ............................................................................................................. 50 6.2. Aatomdifusioon tahketes materjalides (joonis 4.8). ............................................... 51 6.3
puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust?! a. Elementaarrakk on kristallvõre väikseim osa, mille puhul ilmnevad kõik võre struktuuri iseärasused. b. Võre parameetrid on sidemete pikkused ja nendevahelised nurgad. c. Kristallvõre sõlmpunktides olevate osakeste ja nende paiknemise geomeetria järgi jagunevad kristalsed ained järgmiselt a. Aatomvõre võre sõlmpunktides asuvad neutraalsed aatomid, mis on üksteisega seotud tugevate koovalentsete sidemetega (nt. teemant). b. Molekulvõre võre sõlmpunktides asuvad neutraalsed olekulid, mis on omavahel seotud nõrkade jõududega (nt. naftaliin). d. (Vastus: jah) Looduslike kristallide kuuluvust ühte või teise
Saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel. Nt klaasvill Värviline klaas - Metalli-ioonide lisamine klaasimassile Cr2+ sinine; Cr3+ roheline; Co2+ roosa; Mn2+ oranz; Fe2+ sinine-roheline ; Kolloidosakeste lisamine; Värviliste kristallide lisamine Egiptuses sarlakpunane klaas- lisati punast Cu-oksiidi. 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 78. Vedelad kristallid- omadused, kasutamine
Saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel Klaasvill- saadakse lühikestest klaasfiibritest (kiududest), mida hoiab koos polümeerne materjal Kasutamine: Optilised kiud- klaasist kiusüdamik, mille pind on kaetud väiksema murdumisnäitajaga klaasiga, selle peal on plastikiht. Valgust juhtiva sisu läbimõõt on 9 mm ja kogu kiu 125 mm. Valmistatakse eriti puhtast SiO2-st, lisatakse Ge. 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 78. Vedelad kristallid- omadused, kasutamine. Anisotroopsed omadused - ka vedelas olekus omadused sõltuvad suunast; näiteks elektrijuhtivus;
90°. Elementaarrakk võib kasvada ruumis kõigis 3 suunas, kui kasvukiirus kõigis suundades on ühtlane, tekib monokristall. Võrekonstant on kõige väiksem kaugus kahe naaberosakese tsentrite vahel elementaarrakkudest. NB!Ainete sisestrukt on peam faktor, millest oleneb aine ja materjali kõvadus, tugevus. Kristallisüsteemide klassifikatsioon: 1)kuubilme 2)tetragonaalne 3)rombiline 4)heksagonaalne 5)monokliinne 6)trikliinne 7)trigonaalne. Kristallvõrede tüübid: 1)aatomvõre sõlmpunktides asuvad neutr aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega (teemant); 2)molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutr molekulid, mis on üksteisega seotud nõrkade jõududega (naftaliin); 3)ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad korrapäraselt katioonid ja anioonid; 4)metallivõre kristallivõre sõlmpunktides on pos ioonid; 5)kihihsed ahelakujulised kordinatiivsed võred erijuhud, kihtidevahelised sidemed on nõrgad, kihis eneses tugevad.
Võrekonstant on kõige väiksem kaugus kahe naaberosakese tsentrite vahel elementaarrakkudest. NB! Ainete sisestruktuur on peamine faktor, millest oleneb aine ja materjali kõvadus, tugevus. Kristallsüsteemide klassifikatsioon osakeste paiknemise geomeetria järgi: 1) kuubiline; 2) tetragonaalne; 3) rombiline; 4) heksagonaalne; 5) monokliinne; 6) trikliinne; 7) trigonaalne. Kristallvõrede tüübid osakeste järgi: 1) aatomvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega (nt teemat); 2) molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed molekulid, mis on üksteisega seotud nõrkade jõududega (nt nafaliin); 3) ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad korrapäraselt katioonid ja anioonid; 4) metallvõre kristallvõre sõlmpunktides on positiivsed ioonid; 5) kihilised ahelakujulised kordinatiivsed võred erijuhud, kihtidevahelised sidemed on nõrgad, kihis eneses tugevad
annaabi.ee 
