10. klassi keemia kontrolltöö konspekt (1)

KEEMIA KT: 6. okt

Mõisted:
molekul – molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus.
Molekulivalem – keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb.
Lihtaine – aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.
Liitaine – aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend)
Molekulaarne aine – molekulidest koosnev aine
Mittemolekulaarne aine – aine mis ei koosne molekulidest ( ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained)
Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks
Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon
Endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon
Molekulidevaheline jõud – füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega)
Kovalentne side – kõige levinum ja olulisem keemilise sideme tüüp, moodustub aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpaari abil.
Valents – side, mis näitab, mitu elektronpaari saab aine teisega moodustada
Kordne side – keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil
Osalaeng – positiivse või negatiivse laengu ülekaal ?
Polaarne kovalentne side – üks aatomitest seob elektroni endaga tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud
Mittepolaarne kovalentne side – ühine elektronpaar on jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel.
Vesinikside – täiendav side, mille tugeva positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustadanegatiivse osalaneguga hapniku, lämmastiku või fluoriga vms.
Iooniline side – ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu.
Katioon – positiivse laenguga ioon
Anioon – negatiivse laenguga ioon
Metalliline side – keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil.

väärisgaasidel on väliselektronkihil reeglina ns2np6 (va He, millel on ainult 2 elektroni)  see tähendab, et neil on olemas ideaalne 8 ja neil ei ole vaja kellegagi ühineda vms..

Kovalentne side on vajalik selleks, et saada ühiste elektronpaaride abil väliskihile 8 elektroni ?

mittepolaarne – elektronid jaotuvad võrdselt mõlema aatomi vahel, sest moodustub sama elemendi aatomite vahel ja nendel on ühesugused jõud sees.. ja seega tõmbavad ühesuguse tugevusega.. polaarne – erinevate mittemetalliliste aatomite vahel ja seega üks tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole (elektronegatiivsem tõmbab)

ioonvõre – ioonkristallid (vastaslaengutega ioonid ) moodustavad kristallvõre mille keskmetes asuvad ioonid moodustavadki ioonilise kristallvõre e ioonvõre... Neid hoiab koos iooniline side..

elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, mis takistavad katioonide omavahelist tõukumist. Korrapäevalt liikuvad elektronid moodustavad elektronpilve, mis ulatub üle kogu metallikristalli. Metallis liiguvadki elektronid vabalt nagu gaasides ..

molekulvõrega ained – molekulaarsetel ainetel (paljud mittemetallid, mittemetallilised elementide ühendid, orgaanilised ained); koosnevad molekulidest, keemis ja sulamistemp on suhteliselt madalad, väiksemate molekulidega ained on tavaolekus gaasilised või kergesti lenduvad vedelikud. Suuremate molekulidega ained on tavaolekus tahked (kuid väga pehmed) Vees lahustuvus sõltub polaarsusest ja vesiniksidemete olemasolust. Kov. sidemetega mittemol. ained – koosnevad kovalentsete sidemetega ühendatud aatomitest. On kihilise või kiulise ehitusega. Tavaingimustes tahked ja enamasti kõrge sulamistemp.’ga. Vees üldiselt ei lahustu ja elektrit ei juhi (va grafiit ). Ioonsed ained – ioonilise sidemega seotud ioonid, kõrge sulamistemp, tavaliselt tahked (kõvad kuid haprad), enamis lahustub vees hästi, sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit. Metallid – metallilise sidemega seotud aatomid , tavatingimustes tahked, (kõvad, kuid haprad vms) , va Hg. Vees ei lahustu, head elektri ja soojusjuhid, metalse läikega.

1) N: väliskihil on üks paar ja kolm paardumata . (üks täpipaar ja kolm üksikut siis) H: üks paardumata (üks täpp ainult siis) tekib kovalentne side vist .. N tõmbab kolme H ‘’täpid’’ enda poole.. vms. 2) Na: väliskihil üks elektron, Cl: väliskihil kolm paari ja üks paardumata. Ioonilineside vist .. JA siis Cl tõmbab enda pole Na ‘’täppi’’

Polaarne kovalentne side tekib siis kui üks element tõmbab elektronpaari rohkem enda poole, see tähendab, et ta on elektronegatiivsem ( perioodis  ja rühmas alt üles) Mittepolaarne – elektronpaar jaguneb võrselt mõlema aatomi vahel. Seega: H-F  H-Cl  H-Br.

NaOH – iooniline side, ioonvõre, mittemol. H2S – polaarne kov side, molekulvõre, molekulaarne. Cu – metalliline side, metallvõre, mittemol. Si – mittepolaarne kov side, aatomvõre, mittemol.

Vesinikside  tekib vesiniku ja F / O / N vahel. Vesiniksidemega ainetel on kõrgem keemis ja sulamistemp ja kui need ained moodustavad veega tugevaid vesiniksidemeid, siis nad lahustuvad hästi..
HF – vesinikside. HBr – pole vesiniksidet
seega, HF – kõrgem keemistemp ja lahustub paremini vees..

õp ül 12 lk 58 – vesinikside on: kahe HF molekuli vahel; HF ja H2O vahel; H2O ja NH3 vahel. Rohkem ei viitsi.