5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asula Kfghasga
Õppematerjali autor
14. Iseloomusta molekulvõrega aineid / kovalentse sidemega mittemolekulaarseid aineid / ioonseid aineid / metalle (millistest aineosakestest koosnevad, milline on keemis- ja sulamistemperatuur, olek ja selle iseloomustus, vees lahustuvus, elektrijuhtivus jm oluline) lk 64, 65 15. Milliste aatomite vahel on kovalentne side kõige polaarsem / vähem polaarne? Põhjendage. Reastage järgmiste elementide vahelised kovalentsed sidemed polaarsuse suurenemise / vähenemise suunas. Näiteks a) H-Cl; b) H-F; c) H-Br Molekulvõrega ained: koosnevad molekulidest, suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, tavatingimustes on ained kas gaasid või kergesti lenduvad vedelikud, võib olla ka tahkes olekus, tahkes olekus pehmed ja peenestatavad, lahustuvus vees sõltub molekulide polaarsusest ja võimest, Kov. sidemega mittemoleku. ained: koosnevad kov
KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Eksotermiline reaktsioon soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline jõud füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega) Kovalentne side kõige levinum ja olulisem keemilis
Sideme tüüp Aineosakesed kristall Tugevus Omadused võre tüüp Aatomid, aatomvõre Tugev kovalentne Kõrge sulamis-ja keemis side temp, ei lahustu vees,ei juhi elektrit,kõva ,rabe Mittepolaarne hea soojusjuht. kovalente side Molekulid,molekulvõre Tugev kovalentne Gaasiline,vedel või tahke side, vahel on nõrk ,oleku määrab vastastikune molekulmassi tõmbejõud suurus.Madal sulamis ja keemistemp. Ei lahustu
V. Polaarsed ja mittepolaarsed ained Eelnevas ülesandes kirjutatust näeme, et H-F molekulis on positiivne osalaeng ühes molekuli otsas ja negatiivne teises. Seetõttu on selles molekulis eristunud poolused, tegemist on nn dipooliga! Selliseid aineid nimetatakse polaarseteks aineteks. Sarnaselt on polaarne aine ka nt HCl. H F + Kui uurime vee molekuli, siis avastame, et sidemed ei asu teps mitte ühel sirgel. Näeme, et positiivsed osalaengud on koondunud molekuli ühte ossa (joonisel ,,alla") ning negatiivne teise. Seega, taas on tegemist polaarse molekuli ehk polaarse ainega. Juhul kui aines esinevad kovalentsed polaarsed sidemed, mis aga üksteist sümmetrilise paigutuse tõttu tasakaalustavad, siis on aine ise tervikuna mittepolaarne. Selline on näiteks süsihappegaas CO2. O=C=O
Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks. Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks. Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub. Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige
Mida tugevam mittemetall,seda suurem elektroneg.e.elektronide külgetõmbamise võime.Mida suurem elektroneg.vahe,seda polaarsem on side,seda suurem on p- ja p+ vahe. Vesinikside-täiendav side molekulide või molekuliosade vahel,mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom mood.mõne teise tugevalt elektroneg.elemendi(N,O,F) aatomiga,millel on negatiivne osalaeng.Vesiniksidemete mood.on iseloomulik nende ainete korral,mille molekulides on kovalentsed sidemed vesiniku ja mõne tugevalt elektroneg.elemendi(N,O,F) aatomi vahel.Vesiniksideme teket näidatakse punktiirjoonega,kuna see on nõrgem kui keemiline side.Molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad ainete sulamis-ja keemistemp.ning suur.ainete lahust.vees. Iooniline side-metall+mittemetall,elektroni(de) üleminek metallilise elemendi aatomilt mittemetallilisele,tekivad ioonid.Tekivad ioonid(ioonvõre).Aktiivse metallilise elemendi ja aktiivse mittemetallilise elemendi vahel nt.LiF,NaCl,KOH
1. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). 2. Mittemeolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Mittemolekulaarsete ainete puhul väljendab valem ioonide (aatimite) suhet kristallis. 2.2. Osakestevahelised sidemed ja aine omadused Osakestevahelised sidemed aines võib liigitada keemiliseks sidemeks ja molekulidevahelisteks jõududeks. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Elemendi keemilised omadused määravad peamiselt aatomi väliselektronkihi elektronid.
1.Keemiline side on mõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 2. Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained – mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Kordne side - on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side - Elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele./ ioonidevaheline keemiine side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. Metalliline side – keemiline side metallides, mis tekib metalli aatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Vesinikside- on täiendav side molekulide vahel, mis tekib selliste molekuli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid