5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sten Lepamaa
Õppematerjali autor
Keemiline side on mõjujõud elementide aatomite vahel ühendis. Keemilise sideme tekkimisel läheb aatom üle püsivasse olekusseja selle käigus vabaneb energia Keemilise sideme liigid: *Kovalentne side, mis moodustub ühiste elektronipaaride abil välise elektronkihi paardumata elektronide vahel *Iooniline side, moodustub erinimeliselt laetud ioonide vahel *Metalliline side, moodustub metalli attomitest ja elektronidest.tekkiva sidemetüübi üle saab otsustada suhtelise elektronegatiivsuse abil Suhteline elektronegatiivsus iseloomustab elementi aatomivõimet siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Ühikuks on võetud liitiumi aatomi võime siduda endaga elektrone Kovalentne side <1,7< Iooniline side Metallilise sideme korral metallvõre sõlmpunktides asuvad metalli ioonid ja aatomid Nende aatomite ja ioonide vahel liiguvad ühised väliskihi elektronid H-side molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, kus vesinik on seotud endast
Redutseerija redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone. s-, p-, d-, f-elemendid s-elemendid IA ja IIA rühmas, d-elemendid B-rühmas, p-elemendid IIIA-VIIA rühmas Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Ioon (katioon, anioon) aine osake, positiivse või negatiivse laenguga, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel. Valentselektronid väliskihi elektronid, osalevad enamasti keemiliste sidemete moodustumisel. Keemiline side kahe või enama aatomi vastasikmõju, mis põhjustab keemiliselt püsiva süsteemi. Molekul kovalentse sideme abil kahe või rohkemate aatomite ühinemine. Molekulvalem väljendab molekuli koostist, näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Molekulaarne aine molekulidest koosnev keemiline aine. Mittemolekulaarne aine keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega
KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Eksotermiline reaktsioon soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline jõud füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega) Kovalentne side kõige levinum ja olulisem keemilis
· Kovalentne side ühiste elektronpaaride jagamisel aatomite vahel tekkiv side. · Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, kus ühine elektronpaar on mõlemal elemendil võrdselt. · Polaarne kovalentne side kovalentne side, kus ühine elektronpaar on ühe elemendi poole rohkem tõmmatud. · Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu. · Üksikside aatomite vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar. · Kaksikside aatomite vaheline keemiline side, mille moodustavad kaks ühist elektronpaari. · Kolmikside aatomite vaheline keemiline side, mille moodustavad kolm ühist elektronpaari. · Iooniline side ioonide vaheline keemiline side, mis tekib
mittemetalli Aktiivne metall ja mittemetall(id) III. Kovalentne side Kovalentne side on levinuim keemiline side! See moodustub ühise elektronpaari abil: kumbki aatom annab väliskihilt ühe paardumata elektroni elektronpaari, elektronpaari aluseks on vastavate elektronide orbitaalide osaline kattumine, elektronpaar jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber. Valents näitab ühe aatomi poolt moodustavate kovalentsete sidemete arvu ehk on tingitud väliskihi paardumata elektronide arvust. · vesiniku valents on üks; · hapniku valents on kaks (tema väliskihis on kaks paardumata elektroni ja kaks elektronpaari); · lämmastiku valents on kolm (tema väliskihis on üks elektronpaar ja kolm paardumata elektroni); · süsiniku valent on neli (tema väliskihis on tavaolekus üks elektronpaar ja kaks paardumata
molekulide soojusliikumise tõttu katkeda ja asenduda uutega. Vesiniksidemed mõjutavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri ning lahustuvust. Vesiniksidemed tõstavad sulamis- ja keemistemperatuuri ning suurendavad aine lahustuvust vees. 6. Metallilise sideme metallikristallis moodustavad aatomitele ühiseks muutunud väliskihi elektronid. Metalliline side on keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7. Molekulaarsed ained on molekulidest koosnevad ained, näiteks SO2, C2H6, HCl, Cl2. Mittemolekulaarsed ained on aatomitest või ioonidest koosnevad ained, näiteks KOH, Cu, NaNO3, SiO2. 8. ioonvõre – ioonid, seotud ioonilise sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. BaO, NaNO3 Metallivõre – metalli aatomid, seotud metallilise sidemega. Head elektri- ja soojusjuhid, küllaltki plastlised
Kaks ühe ja sama orbitaali elektroni annavad elektronpaari. Kui orbitaalil asub 1 elektron, nimetatakse seda paardumata elektroniks. Orbitaalide tähistused ja orbitaalide arvud: a. sorbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e) kerakujuline b. porbitaalid: 3 tk (mahub 6 e) hantlikujulised (ruumiline kaheksa) c. dorbitaalid: 5 tk (10 e) d. forbitaalid: 7 tk (14 e) Ühesugused orbitaalid moodustavad vastava alakihi. 6. Elementide keemiliste omaduste sõltuvus perioodilisustabelist (metall, mittemetall, väärisgaas ehk inertgaas, redutseerija, oksüdeerija, siirdemetallid, elektronvalemid, ruutskeemid) aatomnumber = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv aatommass ~ massiarv (A) = tuumaosakeste arv (prootonid+neutronid) perioodi number = elektronkihtide arv A rühma number = väliskihi elektronide arv Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite
mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). 2. Mittemeolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Mittemolekulaarsete ainete puhul väljendab valem ioonide (aatimite) suhet kristallis. 2.2. Osakestevahelised sidemed ja aine omadused Osakestevahelised sidemed aines võib liigitada keemiliseks sidemeks ja molekulidevahelisteks jõududeks. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Elemendi keemilised omadused määravad peamiselt aatomi väliselektronkihi elektronid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid