Kodused ülesanded tähtaeg 23. Märts, kell 11:55AM 1 ÜLESANNE (koosneb viiest väiksemast ülesandest) 1. Lewis Inc. Müüb oma kaupa ainult krediiti ning aastane müük moodustab $2 miljoni. Firma ostjate arvete käibevälde on 42 päeva. Missugune on bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus? 2. Southeast Jewelers Inc. müüb ainult krediiti. Ostjate arvete käibevälde on 60 päeva ning kirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on $500 000. Missugune on firma aastane müügikäive? 3. Ettevõtte aastane intressikulu on $20 000, müügikäive $2 miljonit, tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3. Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest.
meeste haridustase* haridustase* varakult varakult väljalangejad** haridustase* väljalangejad väljalangejad mehed** naised** Itaalia 71.7% 79.4% 75.5% 24.3% 17.3% 20.8% *Vähemalt keskhariduse omandanute osatähtsus 20-24 aastaste hulgas. Kvartaliandmete aastakeskmine. ** Mitteõppivate kuni teise haridustaseme alumise astme andmed Itaalia on arenenud tööstus-põllumajandusmaa. Rohkem kui teistes arengumaades on Itaalias säilinud majanduslikku ebavõrdsust. Lõuna-Itaalia ja saared on maha jäänud Põhja-Itaalia arengule. Tööstuses on hõivatud umbes 37% rahvastikust, põllumajanduses 12% ja teeninduses 51%. Hõive kasv 1970-2003: 26% Töötunde nädalas tööealise elaniku kohta: 16,68
· Väiksemal maa-alal ning lühikese ajavahemiku kestel mõjutavad veebilanssi ka pinna- ja põhjavee filtratsioon, vee kondenseerimine pinnases, lumi jm. · Oletades, et hüdrosfääri veevaru on muutumatu suurus, ja et veeringest osavõtva vee keskmine hulk ei muutu, võib oletada , et maakera veeringe tuluosa ja kuluosa vahel valitseb tasakaal, millel põhineb maakera veebilanss · Maakera veebilanss · Amaailm aurumine aastakeskmine summaarne Maailmamere pinnalt, · Ap maismaa perifeerse äravooluala pinnalt, · As siseäravoolu pinnalt, A kogu maakera pinnalt · S maailm sademete summa Maailmamere pinnale, · Sp perifeersele äravoolualale, Ss- siseäravoolualale, S aastasumma kogu maakerale · Ä aastakeskmine äravoolu hulk mandritelt · Väikese veeringe bilansi võrrand · Am = Sm + Ä
valge, punane) ning valge välja keskel on 11 tipuga punane vahtraleht (pilt1) o Vapp (pilt 2) o Rahaühik-Kanada dollar Loodus o Kõrgeim mägi on Mount Logan (5959m) o Kanada on kõige järverikkam maa maailmas (neid on seal umbes 2000). Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². o Kanada suurim jõgi on Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kliima o Aastakeskmine sademete hulk varieerub suures ulatuses. Riigi põhjaosas on piirkondi, kus sademeid on aastas vähem kui 100 mm. Samas on Kanada idarannikul alasid, kus aastas sajab enam kui 1500 mm ja läänerannikul piirkondi, kus sajab enam kui 2000 mm aastas. o Oma tohutu suure pindala tõttu on Kanadas väga eriilmelise kliimaga piirkondi. Maavarad o Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest
tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 40 aastaks. Maagaas on puhtaim fossiilne kütus. Eestis on maagaas elektritootmisel kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile pärinedes samas 100% ulatuses Venemaalt. Maagaas on peamiseks kütusealternatiiviks turbiinelektrijaamade rajamisel elektrisüsteemi paindlikkuse tõstmiseks. Taastuvateks biokütusteks on peamiselt puit, põhk, sõnnik, pilliroog ja jäätmete bioloogiliselt lagunev osa. Eesti rannikualade aastakeskmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tuulest elektri tootmise arendamist piiravad Eestis elektrivõrgu ulatus ja elektrisüsteemi struktuur tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendab elektri hinda. Tuulest toodetava elektri mahtude suurendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid elektrisüsteemi paindlikkusse nii elektrivõrgu kui tootmisvõimsuste osas ning rajada gaasiturbiine
1,75...2,25. Tuuleagregaate tootvad firmad annavad oma seadmete kohta nimitunnusjoonena (nt. joonis 3) võimsuse sõltuvuse tuule kiiruse hetkväärtusest. Neid tunnusjooni ei saa aga kasutada tuuleagregaadi aastakeskmise võimsuse ning selle poolt toodetava energia leidmiseks aastakeskmise tuulekiiruse järgi. Statistilise keskmise tuulekiiruse korral on tegemist aritmeetilise keskväärtusega, tuuleagregaadi aastakeskmine võimsus on aga võrdeline tuulekiiruse kuupkeskmise väärtusega. Seepärast on tuulegeneraatori aastakeskmine võimsus palju suurem kui nimitunnusjoone 6 põhjal leitud hetkvõimsus keskmise tuulekiiruse korral. Aastakeskmise võimsuse ning toodetava energia arvutamiseks peab olema teada tuulekiiruste jaotusseadus. Tuuleenergia tulevik Eestis
Euroopa Liidu riigid on alati püüdnud seista hea selle eest, et ükski ühiskonna liige ei tunneks end tööjõuturult kõrvale tõrjutuna. See puudutab nii meeste ja naiste võrdõiguslikkust, võitlust soolise, rassilise ja rahvusliku diskrimineerimise vastu kui ka puuetega inimestele paremate töövõimaluste loomist. Tööpuudus märatseb Virus, Põlvas ja Valgas Töötuse määr oli 2008. aastal 5,5% ja IV kvartalis 7,6%. Maakonniti oli aastakeskmine tööpuudus suurim Ida-Virumaal ja väikseim Pärnumaal. 2008. aasta esimesel poolel 4% piires püsinud töötuse määr kasvas aasta teisel poolel hüppeliselt ja tõusis IV kvartalis viimase kolme aasta kõrgemaile tasemele. Aastakeskmine töötuse määr, mis aastatel 20012007 pidevalt kahanes, tõusis 2008. aastal 5,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4,7%. Maakonniti ulatus töötuse määr 4%-st Pärnumaal 10%-ni Ida-Virumaal
2 11.8 6.2 2009 Kokku 95.1 49.3 19.7 26.1 9.0 2010 Kokku 115.9 38.0 25.3 52.6 19.3 2011 Kokku 86.8 26.5 11.0 49.3 27.5 Märkus: Mõõtühik: tuhat aastakeskmine Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Tabel 1. Allikas: Statistikaamet Samuti on Eesti puhul probleemiks ka regionaalne töötus, kus äärealadel (n: Ida-Virumaa) on töö kaotanud inimestel tööturule naasmine raskendatud. Selle põhjusi on palju, aga ennekõike võib välja tuua kaks põhilist
08 4% 56.2432 Kolmanda aasta lõpuks 1462.323 · esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmanda 1 1300 2.0% 26 2 1326 1.5% 19.89 3 1345.89 0.5% 6.72945 Kolmanda aasta lõpuks 1352.619 · aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? Aasta summa intress 0 1300 1 1326 2 2 1345.89 1.5 3 1352.619 0.5 Inflatsioonimäär 1.04% mise tingimuste puhul: s toimub aasta lõpus; pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; eisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360;
Kliima on mandriline, talv on külm ja suvi palav, niiskusepuudus, olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee-erosioon. Muldadest on seal mustmullad. Taimedest on seal pujud, aruhein, salvei, veerpallid. Arenenud on maisikasvatus- maisivöönd(corn belt). Suvel on troopilised õhumassid ja passaadid ning talvel on parasvöötme õhumassid ja läänetuuled. Palju on puhmastaimi ja kõrrelisi. Keskkonnaprobleemiks on tolmutormid, tulekahjud, happevihmad. · Poolkõrbed ja kõrbed. Aastakeskmine sademetehulk on alla 250mm. Auramine on kiire ja ületab sademete hulga. Asuvad lähistroopilises- ja troopilises vöötmes, pöörijoonte lähedal asuvate kõrgrõhualadel. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus. Päevane õhutemperatuur ulatub keskmiselt 50 kraadi. Allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid- vähese taimkattega rohelisemad alad. Kõrbetes on vähe järvi ja needki on soolajärved. Taimedest on kõige rohkem maltsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi taimi
(Ibid) Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. 3.3. Töötuse statistika Eestis 2009 aastal Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem. Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%. Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitte-
hoiustamise tingimuste puhul: hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus; soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga; hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360; aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? 1300 – 100% 26 – 2% aastas Esimese aasta tulu oli 26 eur. 1326 – 100% 20 – 1,5% Teise aasta tulu 20 eur 1346 – 100% 7 – 100% Kolmanda aasta tulu 7 eur Kogutulu 1353 inflatsioon 1,2 % aastas miinus 16 eur = 1337 eur. Ülesanne 2 Oletame, et vajatakse laenu summas 10 tuh eurot üheks aastaks ja selleks on olemas järgmised variandid. Variant 1. Võtta laenu lihtintressimääraga 6% aastas ja tagastada ühes
põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime selgesti eristatav veemass põhjavee kasusvaru on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept- põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur oktoobrikuuni. Madalvee võivad katkestada toitevee hulk miinus ökol kvaliteedi jaoks vajalik ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud suvised sademed. Talvine madalvesi algab pikaajaline keskmine vooluh põhjaveekogumiga materjali (sängierosioon). Keskjooksul detsembri lõpus ning võib kesta märtsikuuni,
13.4 1727 1649 1795 1761 1906 1907 1921 . Koguvälisvõlg (mln eur) 19026 1 2 16721 7 8 2 19178 2 2 13.5 . sh valitsemissektor (mln eur) 527,2 746,6 771,8 512,6 1263 1399 1582 1462 1490 1480 14 Aastakeskmine rahvaarv (tuh) 1337 1335 1332 1327 1323 1318 1315 1315 1316 5 Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 6
on tuntav suhteliselt kitsal alal ranniku läheduses. Pealinna piirkonnas maa lääneosas, ca poole kilomeetri kõrgusel merepinnast, on suvi pehme ja kõrge suhtelise õhuniiskusega. Augusti päevane keskmine temperatuur on 27°C ja ööpäevane keskmine temperatuur on 20°C. Talvel jaanuaris on ööpäevane keskmine temperatuur seevastu -2°C ja öine keskmine temperatuur -5°C. Novembrist veebruarini võivad öised temperatuurid langeda -15°C-ni või veelgi madalamale. Ööpäevane aastakeskmine temperatuur on 10°C Sademeid on Bulgaarias lauskmaal keskmiselt 630 mm aastas. Maa kirdenurgas Musta mere rannikul jääb sademete hulk alla poole 500 mm. Mäestikupiirkonnas võib aastane sademete hulk küündida aga isegi 2400 millimeetrini. Bulgaarias on ainulaadne ja rikas loodus. Seal on kolm rahvusparki, mis moodustavad 193048 hektari suuruse ala ja 55 reservi pindalaga 75 975 hektarit. Üheksa loodusparki, mille pindala
kui lumikattega koos hakkasid ka külmapäevad peale ja talve alguseks võib lugeda 11. detsembrit, kui domineerisid külmapäevad ja lumikate oli püsiv, üksikute lumetute päevadega kuu lõpu poole. Meteoelementide käigud. Kallise nali: nõuka ajal oli päikest vähe, sest majandus läks alla ja vastupidi. On ette tulnud detsembreid, kui üldse päikesepaistet pole olnud. Õhurõhk: kaks miinimum, üks nov-dets, seoses läänetsüklonitega, teine suvel, seoses mandri soojenemisega. Aastakeskmine sõltub talve temperatuurist. Temperatuurisummad on mõttekad vaid võrdluses. Öökülm on kvalitatiivselt erinev nähtus. Need on halva soojusjuhtivusega kohtades alt ei jõu soojust juurde. Kodutöö. Esimesena teha trendianalüüs. Vaadata muutusi tsirkulatsioonis. Slope muutujaks (y) on jaanuariväärtused ja teine argument on aastad. Tõus korrutada 60-ga (aastate arvuga). Valemit saab paremale lohistada. Temperatuuri kohta samuti leida slope funktsiooniga. Standardhälve ja
Concluding Remarks June 12, 2000) Majanduse struktuur Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid
Concluding Remarks June 12, 2000) MAJANDUSE STRUKTUUR Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid 3,4%, kuid
tugevdatakse ülikoolide T&A infrastruktuuri ning teaduse ja ettevõtluse vahelisi sidemeid ning tegeletakse tehnoloogiasiirde stimuleerimisega. Kanada valitsuse 2002. aasta riikliku innovatsioonistrateegia seadis eesmärgiks viia Kanada aastaks 2010 T&A edukuselt viie juhtiva riigi sekka. TORONTO MONTREAL Demograafilised näitajad Näitajad 2008 1995 2005 2015 2025 Populatisioon Aastakeskmine 33,213 29,691 32,386 35,100 37,559 populatsioon(tuhandetes) Kasvu protsent 0.8 12 0,8 0,8 0,6 Sündimus Sünde naise kohta 1,6 1,7 1,6 1,6 1,6 Umbkaudne sündimuse 10 13 10 10 10 hinnang Sünde (tuhandetes) 342 378 337 361 366 Suremus
2000. Concluding Remarks June 12, 2000) 3.4.Majanduse struktuur Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa-
12 kuud või rohkem 2 1 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Joonis 4. 15-24 aastaste tööpuudus Eestis kestvuse aja järgi aastatel 2000-2009, aastakeskmine tuhandetes. Allikas: Lisa 2. Joonisel 4 on näha noorte töötute arv töötusperioodi kestvuse järgi. Suurema osakaalu hõlmavad pikaajalised töötud ehk inimesed kes pole tööd leidnud 12 kuud või isegi kauem. Pikaajaliste töötute arv on olnud üldiselt väikeses osas varieeruv. Suuremad muutused leidsid aset 2006-2008 aastatel, mida võib nimetada hea majanduskasvu perioodiks. Nendel aastatel oli ka töötuse üldine tase protsentuaalselt
sademete vaesem, sest vastupidiselt ülejäänud Lapimaale, mis kuulub parasvöötme kliimavöötmesse, jääb põhja poole osa juba lähisarktilisse kliimavöötmesse. Põhja poolset ala eraldab sisemaast Hibiinide mäeahelik, mis püüab kinni õhumasse, mis tulevad Barentsi merelt. (Suur Maailma Atlas) Kontinentaalsel Lapimaal langeb sademeid suhteliselt ühtlaselt aastaringselt, vahel ületab talve periood ülejäänud aasta keskmist sedemete hulka. Aastakeskmine 300-500mm. Kuivemates kohtades kõigest 250mm. (Ratcliffe, 2006) Nii nagu sademed on ka temperatuur mõjutatud merelise ja mandrilise kliima erinevustest. Sellest tulenevalt on lääne kaldal Soroy-is (Norra) veebruari keskmine temperatuur -2.5 oC ja sisemaal Kautokeinos -14oC. Madalaimad temperatuurid on mõõdetud Kittiläs -51.5oC, Karasjok-is (Norra) -51.4oC ja Karesuandos (Norra) -48.7oC. (Ratcliffe, 2006) Kui talvel on
Siit edasi arvutame kogu Eesti elamufondi keskmineks radoonisisalduseks 60 Bq/m³.[ 6 ] Valdade keskmised tasemed on esitatud antud peatüki lõpus oleval kaardil. [ vt. Joonis 2 ] Nüüdseks on radooni leviku piiramist hakatud võtma suurema tõsidusega ja juba vundamendi ehituse käigus likvideeritakse radoonilevikuid soodustavaid piirkondi torustikke ja ventilatsioonidega. Vastavalt EVS 840:2003 "Sisekliima " peab hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aastakeskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³. [ 6 ] 11 Joonis 2 Valdade keskmised radooni tasemed 12 3.2 Radoon Eesti põhjavees Pinnavetes (jõgede, järvede, merevees) on radooni väga vähe- tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni
kaubanduslepingud (Kagu-Aasia konkureerivate sõiduautode impordipiirangud);baas- impordipiirangud);baas- ja rakendusuuringute rahastamine uue tehnoloogia harudes 26) Res-de olemasolu põllumaj tootmiseks. Soojusress:Summaarsete temperatuuride nõue,Vegetats-iooniperioodi pikkus päevades ,Kasvu alguse temperatuurid ,Talvised kriitilised temperatuuri absoluutsed maksimumid.niiskusress: Aastakeskmine sademete hulk,Aurumise intensiivsus periood, millal langeb enamus sademetest .reljeef: Riigi valdav pinnamood tingib suures osas haritava maa osatähtsuse üldiste maaressursside hulgas Kui reljeefi kalle on üle teatud piiri, pole tavaline maaharimine mõeldav. Probleemideks on nii vee- erosioon kui ka maaharimine ise.mullastik: Mullaviljakuselt varieeruvad mullad Euroopa Liidus samuti väga suurtes piirides
iseloomustavate näitajate dünaamika. Rahvastiku statistika ülesandeks on:1.määrata kindlaks rahvaarv soo ja vanuserühmade lõikes2.määrata kindlaks rahvastiku territoriaalne paiknemine 3.Analüüsida elanikkonna soolist ja vanuselist struktuuri ja rahvastikku koosseisu 4.Analüüsida rahvastiku taastootmist 5.Analüüsida rahvastiku liikumist (migratsiooni)Rahvaarvu statistika. Rahvaarvu statistilist arvestust peetakse kahe erineva näitaja abil:1. Rahvaarv 1.jaanuari seisuga 2.Aastakeskmine rahvaarv Rahvaarv 1.jaanuari seisuga kujuneb välja vastavate jooksvate registreerimisandmete kokkuvõtete tulemusena.. Sünde, surmajuhtumeid, abielude sõlmimisi ja abielulahutusi registreerivad perekonnaseisuametid. Riigist väljarännet ja riiki sisserännet registreerib migratsiooniamet. Lisaks jooksvale arvestusele määratakse rahvaarv kindlaks spetsiaalse statistilise vaatluse -; rahvaloenduse teel. Aastakeskmine rahvaarv on elanike arvu aasta alguse ja lõpu poolsumma. See
osaliselt. Pais võib tekkid aka voolusängi ahendamise tagajärjel. Paisutuskõrgus- veetaseme erinevus samas kohas eri aegadel Paisutustase- veepinna tase pinnav maismaav (v.a. põhjav, siirdeveed ja rannikuv) pinnaveekogu eraldiseisev ja oluline pinnaveekogum, (järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdev või rannikuveeosa) - 19 - põhjavee kasusvaru põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine toitevee hulk miinus ökol kvaliteedi jaoks vajalik pikaajaline keskmine vooluh põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogudes selleks, et nende ökol seisund oluliselt ei halveneks ning et oluliselt ei kahjustataks põhjaveekogumiga seotud maismaa ökosüsteeme põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjav saaks seal märkimisväärsel hulgal voolata või millest saaks olulises koguses põhjavett võtta
- Rentaablus ehk tulu-kulu suhtarv (benefit/cost ratio) Kriteerium: B / C = 1 (B - tulud, C - kulud) - Sisemine kasuminorm (internal rate of return, IRR) Tehakse kindlaks proovimise teel (Excelis on vastav funktsioon) Kriteerium: IRR on suurem kui pikaajaliste hoiuste intressimäär või alternatiivse projekti IRR - Diskonteeritud tasuvusaeg (discounted payback period) DBP = esialgne investeering / aastakeskmine diskonteeritud rahakäive Ei arvesta rahakäibeid pärast tasuvusaja täitumist d. Kulude klassifikatsioon teede-ehituse tasuvusarvutustes: - Teekulud - Liikluskulud - Liiklusõnnetuste kulud - Muud kulud 8. Teekulud - ehitusmaksumuse määramine a. Ehitusmaksumus vs projektmaksumus Projektmaksumus hõlmab lisaks ka projekteerimis- ja uurimiskulud ning ehitusjärelvalve kulud. b. Ühekordsed vs jooksvad kulud: otse-, kaud ja ühiskulud
• osoon • arseen • nikkel • elavhõbe Õhuseire parameetrid Eesti keskkonnaindikaatorite süsteemis Hapestumine Surve- indikaatorid *vääveldioksiidi heitmed *lämmastikoksiidide heitmed *ammoniaagiheitmed *hapestamispotentsiaal Seisundi- indikaatorid * vääveldioksiidide aastakeskmine kontsentratsioon * lämmastikoksiidide aastakeskmine kontsentratsioon * aastakeskmine väävli sadenemine * aastakeskmine lämmastiku sadenemine Mõju- indikaatorid *hävivate metsade pindala * männiokaste keskmine vanus * järvede alkalitroofsus * katalüsaatoriga autode % * investeeringud hapestumise alandamisse Toime- indikaatorid * katalüsaatoriga autode % * investeeringud hapestumise alandamiss Rahvusvahelised looduskaitselised konventsioonid Ramsari konventsioon • ︎Kõige vanem rahvusvaheline lepe
Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C, juulis +17,9 °C (2012) 2 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Eesti on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kes valitakse ametisse viieks aastaks. Praegune president on Toomas Hendrik Ilves, kes valiti 29. augustil 2011 ametisse uueks ametiajaks. Eesti seadusandlik kogu on Riigikogu, ühekojaline parlament, kelle 101 liiget valitakse ametisse neljaks aastaks. Riigikogu XII koosseis valiti 6
Sündimus 0,9 % Suremus 1,0 % Imiku suremus 0,6 % Kirjaoskus 98,5 % . 8 Vähemalt keskhariduse omandanute osatähtsus 20-24 aastaste hulgas. Kvartaliandmete aastakeskmine. Mitteõppivate kuni teise haridustaseme alumise astme andmed Noorte Noorte Noorte Koolist Koolist Koolist varakult meeste naiste haridustase* varakult varakult väljalangejad** haridustase* haridustase* väljalangejad väljalangejad mehed** naised** Itaalia 71.7% 79.4% 75.5% 24.3% 17.3% 20.8%
Majanduse struktuur Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv
Alajõgi-004 Nüld Näitaja 1992 1993 Aasta äravool, mln m3 43.81 37.75 Aasta äravoolumoodul, l/s/km2 9.90 8.55 Aastakeskmine kontsentratsioon, mg/l 5.96 2.39 Aasta ainehulk, t 260.94 90.23 Aasta aine ärakanne, kg/km2 1863.9 644.5 Lävend Valgla, km2 Kasari017 2641 Vihterpalu002 474 Keila019 635
05-15.09 E-P 10.00-18.00 ja sügis- talvel 16.09-14.05 E-R 11.00-16.00, peaks külastajate registreerimisena läbi viima päevikloendust, mis annab väga täpse tulemuse. 2008. aasta andmetele tuginevalt iseloomustas külastuskeskust tüüpilisena suhteliselt tagasihoidlikum külastajate arv talvel (kuni 300 külastajat märtsis) ning aktiivsem külastusperiood mais-juunis, mil registreeritud külastajate arv ulatus 2008. aastal ligi 900-ni. Aastakeskmine päevane külastajate arv oli 17, maksimum 170. Iseseisvate külastajate arv, kes ei sisene keskuse hoonesse, vaid eelistavad kiigeplatsil aega veeta, on kevad-suvisel perioodi samuti suur. Hinnanguliselt võiks registreerimata külastajate arv olla sama suur kui registreeritute puhul. Vaiksem aeg oli juulis, mil oli puhkustekuu. Külastatavus tõusis taas augustis ning püsis tänu õpilasrühmadele kõrgemana ka kooliaasta alguses – septembris.
Põllumajanduse ostuvõime. 59 Kogutulu- palgakulu =puhastulu Puhastulu- maksud =puhaskasum e kogutoodangu väärtus- käitiskulud = puhastoodang (puhastulu) Kogutoodangu väärtus tootmiskulu(käitiskulud+kapitali%nõudlus) = puhaskasum Kogutoodangu väärtus muutuvkulud = kattetulu. Käibe rentaablus= realiseerimis kasum/realiseerimis netokäive *100 % Vara rentaablus = puhaskasum/aastakeskmine koguvara*100 % Kulurentaablus = kasum/müüdud kaupade kulu *100 % Tulukuse koef (indeks) = kogutulu/palganõudlus+kapitali % nõudlus Kattetulu = kogutoodangu väärtus-muutuvkulud Kapitali tulu = tulukuse indeks * kapitali % nõudlus Töötulu = tulukuse indeks * palganõudlus Tootmiskulu indeks = tootmiskulud/kogutoodang Kaubalisus: Toodangu kabalise osa e. kaubatoodangu protsendilist suhet kogu toodangusse nim. kaubalisuse näitajaks
annaabi.ee 
