rüütelkonna kultuur · Alguse sai Prantsusmaal · Rüütlitele hakati õpetama lisaks relvakäsitlusele ka käitumist seltskonnas ja kombeid · Esiplaanile kerkis armastus, mille nimel võis kas või surra · Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine Rüütliluule · Keskaegne õukondlik luule · Väga levinud rüütlikirjanduse vorm · Väljendab elurõõmu · Teemadeks on armastus, noorus, kaunidus, harmoonia, seiklus, jms · Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttaminekulaul · Tensoon kahe poeedi vaidlus · Itk konkreetse isikuga seotud leinalaul
Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise. Sõna romaan on pärit 12. sajandist tähendas pikka teksti, romaani keeles kirjutatud. (hisp- novela, ik- novel, it- novella) 12. saj. olid rüütli ja roosiromaanid.
Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5. Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes 6
4) HERNHUUTLASED 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. 5) MUUSIKAELU 18.saj, 19 saj. algus. Vene võim. · Juba 18
Temalt oodati truudust ja austust keisri ning riigi vastu. Nähes aga riigis valitsevat ebavõrdsust osutusid Timo tõekspidamised teistsuguseks, kui keisril. Ta hindas üle kõige ausust ning tahtis jalule seada õigluse. Selle nimel saatis ta keisrile manifesti, kus oli kirjas tema arvamus, kuidas asjad riigis peaksid olema. Lisaks oma arvamuse avaldamisele- mis ei olnud aadlikule kohane, abiellus Timo aadelkonnast talutüdruku Eevaga ning kohtles ka muidu talurahvast kui võrdväärset, surus neil kahe käega kätt ning avaldas austust. Sellega üritas ta näidata, et kõik inimesed on võrdsed, ei tohiks piire seada ning väärtustas demokraatlikku mõttevabadust. Eeva jagas tema mõtteid, alguses tundis end küll võõrana aadlielus, kuid hiljem harjus sellega. Pärast manifesti avaldamist, kuulutas keiser Timo hulluks ning ta pandi vangi
Rikkad kaupmehed, advokaadid ja arstid soovisid rohkem õigusi. Konflikt teravnes peale generaalstaatide kokkukutsumist. Revolutsiooni algus 5. Mail 1789 kogunesid Versailles's generaalstaadid Kolmas seisus ei olnud nõus vana hääletamise korraga. Nad lahkusid Versaillest j a17. Juunil kuulutasid end rahva esindusorganiks Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus yühistada. Rahvuskoguga liitus ka osa aadelkonnast. Revolutsiooni.... 9. Juunil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks ja alustas põhiseaduse koostamist. Hakati looma rahvuskaarti 14. Juuli 1789 vallutati Bastille'i kindlusvangla. Kuningas oli sunnitud alluma Asutavale Kogule. Üle kogu riigi toimusid munitsipaalsed revolutsioonid. Augustid 1789 kaotati seisuslikud ebaõiglused, kaotati kirikukümnis ja talupoegadel teotöö. Võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon.
idealismi. 19. Eepose originaaltekst põles ära 1812 aasta Moskva tulekahjus. 20. Neil oli ühine luulevorm, temaatiline lähedus, mõned olid kirjutatud rohkem ajaloole lähtudes. Rüütlikirjandus (XII-XIII sajand) 1. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja seetõttu nimetataksegi tollast rüütlikirjandust ka kurtuaasseks kirjanduseks 2. Motiivina käsitletakse daamikultust. 3. Põhja-Prantsusmaal kutsutakse aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks. Lõuna-Prantsusmaal Provence'is trubaduurideks. Aadelkonna seisus avaldus nende teadlikult vormiotsingulises kunstis. 4. Provence'is elas lüüriline luule üle seniolematu õitsengu. Trubaduuride luule oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega oli vahetuks ettevalmistuseks uusaegsele renessansilüürikale. Luulevormid: · Sekstiin keeruline ja vorminõudlik luulevorm. Kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest "saatest"
Daamikultus- kättesaamatu, kõrgemast seisusest abielunaise imetlemine (mitte seksuaalses mõttes () ) Kurtuaarne kirjandus- peenekombeline, viisakas Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest ja anti järele ihadele. Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest. Laienes kirjanduse ühiskondlik funktsioon: kirjandusest saab kasvataja ja mõjutaja. Kaob anonüümsus, oluline on autor, isiksus. Prantsusmaa aadelkonnast kujunesid välja laulikud truväärid(Põhja-Prants) ja trubaduurid(Lõuna-Prants), kes laulsid daamidele Truväär- rüütlilaulik, kes luuletasid prants keeles. Trubaduur- provanssaali luuletaja ja rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet Rüütliromaanide ainestik pärines antiigist, oluliseks kujuneb armastusteema. Rikkalik ainestik pärines keldimüütidest, keskne tegelane oli briti kuningas Artur(5.- 6.saj) Romaanid kirjutati värsivormis.
Põhjasõja põhjused: Venemaa ( Peeter I ) jätkuv soov oma alade laiendamiseks Läänemerele (nn."akna raiumine Euroopasse"). Rootsi ( ja noore kuninga Karl XII ) vastu kujunes Venemaa, Taani ja Poola koalitsioon (e. liit); kõik nad oli Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ning pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sõja puhkemisele aitas kaasa Rootsi raske olukord ( 1695 - 1697 näljahäda ja Rootsi kuninga noorus). Osa Liivimaa aadelkonnast oli meelestatud Rootsi vastaselt. Selle põhjuseks oli Rootsi võimude poolt Balti kubermangudes teostatud reduktsioon, mille käigus riigistati enamus eramõisaid. Näiteks oli üks Rootsi-vastase koalitsiooni initsiaatoreid Liivimaa Rüütelkonna maanõunik J.R.Patkul). Sõja alguses kuulus initsiatiiv Rootsile ( Karl XII võitis Narva lahingu 1700, vabastas Riia piiramisrõngast, lülitas sõjast välja Taani, viis lahingutegevuse Poola territooriumile ja kukutas sealse kuninga).
allub, kinnitades oma jäägitut truudust. Rüütlikirjanduse tähtsus - tõstes esiplaanile daamikultuse ja armastuse teema, tähistas rüütlikirjandus ühtlasi jõulist nihet maise ja ilmaliku elutunde poole, eemale kirikudogmadest ja askeesist. Samas rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütelkonna kombestikku ja elunorme, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja. Trubaduurid - uut tüüpi, enamasti aadelkonnast pärit laulikud keda kutsuti nii Lõuna-Prantsusmaal. Trubäärid - laulikud Põhja-Prantsusmaal. Arturi-romaanid - kujutatakse kuningas Arturit ja tema rüütelkonda nii nagu kuuluksid need truvääride kaasaega. Artur oli neis võimas Euroopa valitseja, kelle õukond kehastab ideaalset rändrüütlite vennaskonda. Kujutleti, et kunagi ei saa täiuslikuks rüütliks see, kes pole viibinud Arturi õukonnas ega istnud sealses "ümmarguses lauas"- mis
valdustes. Põhjasõda ( 1700 1721. a.) Sõja põhjused: · Venemaa jätkuv soov oma alade laiendamiseks Läänemerele. ( Peeter 1) · Rootsi noore kuninga vastu kujunes Venemaa, Taani, Poola koalitsioon, kõik nad olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ning nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. · Rootsi raske olukord ( 1695-1697 näljahäda ; Rootsi kuninga noorus) · Osa Liivimaa aadelkonnast oli meelestatud Rootsi vastaselt. Kuningad : August 2 Tugev Poola kungingas Frederik 4 Taani kuningas Peeter 1 Vene tsaar Rootsi enne sõda : · Noor kuningas 15. a.( Karl 12) · Pungil riigikassa (reduktisoon) · Esmaklassiline armee Sõja algus: · 12. veebruaril 1700 ründavad August 2 väed Riiat Pikaajaline piiramine. · Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja Saksamaal (1700 . a. augustil Taanlased alistuvad) · Sept
õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali.. Rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütlite elu ja kombestikku, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja.Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajoones daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal.Kujunesid välja uut tüüpi aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks o Lõuna Prantsusmaal trubaduurideks Rüütlikirjanduse liigid 1. Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan 2. Lüüriline luule.Rüütliluule. Rüütlikirjanduse teemad: o Armastusteema. o Rüütlite kombestiku ja elunormide kujutamine. Tähtsus. 1. Keskaegne kirjandus kaotas anonüümsuse.Autor teada. 2
iseloomustavat seika. Esiteks kindlakskujunenud tavadest ja normidest kinnipidamine: kui keegi märkab midagi kohatut (nagu antud juhul talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma.
1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli
o. eestlastest - suhteliselt kaugele. [2] 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. [4] 3 Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju
Rüütlikirjandus on keskendunud daamikultusele- võitlused oma isanda eest, et pälvida armastatud naise tähelepanu. Muutus maailmapilt: algselt oli naised vaid patu põhjustajad, nüüd omandasid nad paremad omadused. Kirjanduse osatähtsus suureneb- kirjaoskajate hulk ei suurenenud. Palju lugesid ka daamid. Anonüümsus kadus, autoreid teati, kuid nende looming allus rangetele vormilistele ettekirjutustele. Rüütlikirjandus levis Pr.maal. Põ-pr- truväärid, Lõ-pr- trubaduurid (aadelkonnast pärit laulikud). Põ.pr truvääride loomingus kasutati mahukate jutustuslike värssteoste žanrinimetusena esmakordselt sõna romaan. Veidi hiljem levis rüütlikirjandus ka Lä-eur, Sm, Ingl m. Trubaduuride luule Provence’i trubaduuride luule on vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega. Trubaduurid- luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luuletajatena leiutasid kõikvõimalikke uusi stroofivorme ja riimiskeeme. 1) tume stiil (suletud) 2) selge
Esiteks kindlakskujunenud tavadest ja normidest kinnipidamine: kui keegi märkab midagi kohatut (nagu antud juhul talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma.
kergendavad asjaolud Südametunnistus: Raskolnikov tajus algusest peale oma teo halbust, kuid siiski üritas ta ennast mõtetes süüst puhtaks pesta. Hiljem ta siiski murdus tänu Sonjale ka tunnistas kõik ise üles. Raskolnikovi südametunnistuse kohus mõistab ta süüdi alles pärast ametlikku kohut. Alandatute ja solvatute kohus: Teised sunnitöölised põlgasid teda ja pidasid tema kuritööd imelikuks. Nad pidasid tema kuritööd põhjendamatuks. See, et ta oli pärit aadelkonnast ja läks kirvega tapma tundus nendele võikana. Põhiline oli see, et ta oli liiga uhke. Teisikud Luzin ja Svidrigailov Luzin - tahtis olla heategija, ilma suurma hariduseta, 45 a. Vanapoiss. Soliidse välimusega, hoolitseb oma välimuse eest, kergelt hallikad juuksed hoolega kammitud, väärika näoga. Svidrigailov 50aastane, üle keskmise kasvu, tüse, moepäraselt riides, lai sarmikas nägu, juuksed. Näis noorem, kui tegelikult. Svidrigailov oli Anna Petrovna abikaasa
baltisakslaskonda iseloomustavat seika. Esiteks kindlakskujunenud tavadest ja normidest kinnipidamine: kui keegi märkab midagi kohatut (nagu antud juhul talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma.
sajandi alguses alles uuema vene keele tõlkes. 4. Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) · Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. · Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. · Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks · Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise. · Sõna romaan on pärit 12. sajandist tähendas pikka teksti, romaani keeles kirjutatud. (hisp- novela, ik- novel, it- novella) 12. saj. olid rüütli ja roosiromaanid.
Jaotusi on ka teisi, 19. sajandi jooksul, pärast asehalduskorra aegset linnaseadust hakkas sünnipärasest seisusest olulisemaks muutuma varanduslik lahterdamine gildidesse maksude suuruse järgi. Eriti seoses 1888-89 justiitsreformiga ja 1877. a linnaseadusega. Teenistusastmed 24.01.1722 Tabel' o rangah pani 200 aastaks paika riigiaparaadi formeerimise mehanismi. Kahe alge võistlus: a) püüd eristada riigiteenistujaid eri professionaal-sotsiaalse grupina aadelkonnast ja muuta eraldi seisuseks b) püüd kindlustada aadlike ülekaal riigiasutuste isikkoosseisus. Oli seotud kogu õigussüsteemi muutusega valgustuse vaimus, kus seadus pidi saama ainsaks õiguse allikaks, mitte tsaari prikaas käsk. Esialgu oli mõeldud mitte auastmete (tshin), vaid ametite (dolzhnost) hierarhiana. Kui astmed olid võrdsed, pidi otsustama, kes kauem on olnud. Reguleeris sõjaväelised (maismaa, kaardiväe, suurtükiväe ja mere), riigi- ja õukonna- ametid. 18
Seob saksa kunsti tuleviku romantismiga. Tegeleb peamiselt esteetiliste probleemidega. Peab tähtsaks romantilist ajaloodraamat, siin tekkisid mitmesugused kirjanduse arengud. Üks Schlegeli määratlus, mis on läinud Euroopa kirjandusteooriasse, määratlus kunstiteose orgaanilisest vormist - vastandab oma vaadates romantilise kunsti klassitsistlikele normidele ja selgitab, mis see orgaaniline vorm on. Novalis e Fridrich von Hardenberg - pärines vaesunud aadelkonnast. 1772-1801. Õppis Jenas lühikest aega, õnnestus kuulata Schilleri ajaloo loengud, lõpetas 1797. aastal ülikooli. Peamiseks huvialaks geoloogia. Kirjandusteostesse jõuab elemente mäeteadusest. Algul tundis huvi Fichte filosoofia ja Pr revolutsiooni vastu. Hiljem kaldus müstitsismi - maailmavaim. Jena romantismi tekkis naist kummarduv suhtumine, mis katkes juba järgmise põlvkonnaga. Armus tütarlapse Sophie Kühn, romantismis selliseid kuulsaid armulugusid on väga palju
Edward III motiivid on ebaselged: kas tõepoolest tahtis saada Prantsusmaa kuningaks või oli küsimus Gaskoonias? Tegi ka suurt propagandat Inglismaal. Seni Inglismaa kui koloonia, 13.sajandil aga muutub ning Edward I esimene tõeline Inglismaa kuningas. Edward III jäi Prantsuse kuninga vasalliks siiski. Philippe ütles, et pole lojaalne vasall, alustab sõda. Crécy ja Agincourti lahing. Crecy (1346) - võit Prantsusmaa üle. Kolmandik aadelkonnast sai surma. Agincourt (1415) – võit Prantsusmaa üle oli suur ning Prantsusmaal algas suur allakäik. Inglismaa vibukütid tegid Prantsuse ratsaväe kahjutuks. Tulemuseks oli et Henry V muutus väga oluliseks ning selles nähti jumala sekkumist. Nõudis Prantsusmaa trooni endale. Henry V Prantsusmaa kuningaks (Troyes leping Charles VI-ga ja troonipärijal Henry VI). 1420 Troyes leping : Charles VI Hullumeelne oli tülis Prantsusmaa aadliga ning nõustus, et Henry saab kuningaks
mitte aadlik. Vaatamata sellele ei loobutud oma aadelkondlikust eelistest. MITTE AADLIKUD Uue ,,seisuse" välja kujunemine literaadid. Literaadid olid kodanliku päritolu akadeemilise hariduse saanud inimesed koduõpetaja, teadlane, arst, pastor. Oli omandatud haridus ja teeniti sellega raha. Suure osa literaatidest moodustasid Saksamaalt sisse rännanud. Nende jaoks oma suuremat tähendust haridust ja sellega saadav vaimne üleolek. Nad olid aadelkonnast rohkem avatud Euroopast tulevatele ideedele. Aadelkonnaga oli ikkagi küllaltki tihe side, igapäevaelu ja elustiil sarnanes aadlike omadele. Linnakodanikud kolmas oluline kultuuri kandev osa. Suurema osa moodustasid kaupmehed ja käsitöölised. Gildide ja tsunftide süsteem valitses ikka edasi. Linnade areng oli 19. saj keskpaigani tagasihoidlik. 189. saj II poolel toimusid suured muutused. Baltisaksa kõrgkodanluse sünd linnades tegelesid äriga. 1866 kaotati tsunftisundus
Arusaamine, et aadlikuks olemine põhineb sünnipäral, ka sohilastes see kvaliteetne veri, mis tõstab ta saatus. Bastard abieluväline laps. Hiliskeskajal hakkab toimuma aadlitiitli andmine, vereparemuse idee kaob. Kuninga administratsioon kasvab, vaja spetsialiseerunud inimesi. Kui mõnedes kohtades aadel, seal teises kohas samal ametil spetsialist, nende õigused sma töö tõttu võrdsed. Haritlased ja aadlikud võrtsustuvad. Piiskopil valitud järglane samast aadelkonnast. Uusajal jõutakse selleni, et mingi ametikoht hakkab automaatselt kaasatooma tiitleid. Itaalia aadlikud elavad linnades ja juhivad neid linnu. Ida Euroopas ja Skandinaavias võimul aadel. Ministriaal teenija, mittevaba, kes täitsid kuninga/ piiskopi administratsioonis mingeid ülesandeid. Ministriaalil sama töö, mis aadlikel. Ministriaal võis oma seltskonnas olla rikas aga samas sõltuv, kingitav
ning 1788 aasta juunikuus esitas Rootsi Venemaale ultimaatumi ja nõudis sõja lõpetamist Türgiga. Katariina II lükkas selle tagasi ja kuulutas Rootsile sõja. Rootsi sõjaplaan oli selline, et kõigepealt vaja saavutada ülekaal merel ja seejärel alustada sõda Soome pinnal. Vene sõjalaevastik ei olnud Läänemerelt veel lahkunud, Rootsi oli teinud suure valearvestuse. Prantsusmaal 1789 revolutsioon ning ei saanud Rootsile appi minna. Gustav III vastu oli suur osa aadelkonnast, kellele ei meeldinud absolutistlik riigipööre. Suurem osa ohvitseridest pärines aadliseisusest, kes olid kuninga poliitika vastu. Kõik need argumendid tõid kaasa selle, et Rootsi selle sõja kaotas. Talupojad rannikumetsades olid rootslasi ootamas. On teada, et talupoegi metsadesse läks, arvu pole teada. 1790.a kevadel aprillis toimus merelahing Tallinna lähistel, mis lõppes rootslaste täieliku lüüasaamisega, osa neist langes vangi. Rootsi sõjavangid
Väga tugevat mõju avaldasid rahvuslikud meeleolud, mis uue tõusulainena esile kerkisid. Üldiseks nõudmiseks oli poliitiliste õiguste, k.a naisõiguste tagamine, et võetaks vastu konstitutsioonid, võrdsus seaduste ees. Ennekõike konstitutsioonilise monarhia taotlus. Peamiseks revolutsiooni teostajaks oligi kodanlus/keskklass, keda toetasid maapiirkondades talurahvas, linnades töölised. Nendega liitusid see osa aadelkonnast, kes oli jäänud võimumängudest kõrvale ning teatud määral ka vaimulikkond. Ikkagi rahvuslik liikumine, liberaalne liikumine(slovakid, horvaadid etc Austrias). Üheks põhjuseks peetakse ka 1840ndate majanduskriisi üle Euroopa: järjestikused ikaldused(Iirimaal eriti kartul, aga ka teravili), mis tõi kaasa näljakriisi ja leivahinna kõrgenemise, töötus kasvas hüppeliselt, paljud ettevõtted läksid pankrotti, finantskriis. Täisvärk ikka.
Kool töötas lühikest aega. · Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Bersiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. · 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. · Lev Tolstoi suri langetõvesse 20. novembril 1910. aastal. Tema sarka tuli saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa. · Kirjutas peamiselt jutustusi, romaane. · Tegelased teostes rikkad, aadelkonnast. · ,,Ainus koht ausale inimesele Venemaal on vangla" LOOMING · zanriliselt kirjutab ta romaane. "Sõda ja rahu,"(1863-1869) "Anna Kareenina," (1878)- psühholoogiline armastusromaan, "Ülestõusmine." (1899) · Ta on kirjutanud autobiograafilise triloogia: 1852-1857 jutustused "Lapsepõlv," "Poisiiga," "Noorus." · On veel kirjutanud "Sevastoopoli" jutustused. · Näidendeid: draama "Elav laip". · Ta on veel loonud ka oma kooli heaks "Aabitsa"
annaabi.ee 
