Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "A8Kontrolltöö kordamisküsimused klassitsism postimpressionism Secunda-1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kompositsioon, impressionism, arhitekt, klassitsism, auguste, postimpressionism, napoleon, eeskujud, skulptuur, maalikunst, francoisalis, köler, weizenbergvolutsioon, põhitunnused, arhitektuur, vanne, marat, ingres, francisco, historitsism, eklektika, parlamendihoone, kristallpalee, romantism, caspar, friedrich, delacroix, rudealism, millet19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur
KLASSITSISM VARAKLASSITSISM Arhitektuur u.1770-1800 Prantsusmaa Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Pantheon Pariisis. 1758-1789. Eesti Tartu Raekoda. Arhitekt J.H.B. Walther Kõrgklassitsism u. 1800 - 1830 Prantsusmaa Pierre Vignon (1763-1828). Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842. Prantsusmaa Jean Francois Chalgrin (1739-1811) Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836 Venemaa Andrejan Zahharov (1761-1811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823. Venemaa Paleeväljaku ansambel Peterburis. Lõpetatud 1837.
Kristus), valguse ja varju vaheldumine sujuvalt, mitmekülgne in: luuletaja, leiutaja, filosoof, muusik, poeet. Mich: Sixtuse kabeli laemaal, enne kõike ise arvas et skulptor, maalidel in skulpturaalsed, N: Viimne kohtupäev-ajast ees Rafael: polnud nii suurejooneline, kuid kõige põhjalikumalt ja kõige selgemalt tõi esile renessansilikku ,N: ateena kooli pilt- antiikfilosoofid, taustal suursugune arhitektuur, rõivastatud toogadesse- antiigi eeskujud Veneetsia koolkond: eripärad: fresko ei olnud suure niiskuse tõttu, võeti kiiremini õlivärvid kasutusele 17saj.BAROKK Erinevates maades eri joontega, eriilmelisus oli põhjustatud: ühiskondlik korraldus, riigi arengu tase, sellest sõltus ka kunst, ehk erinevate maade erinev arengu tase, 1. It. Kirikul suur võim, kiriku tellimisel tööd ja kiriklik kunst- dünaamiline, jõuline, tihti äärmuslik, - kõige barokilikum. Milline näeb välja it tüüpiline kirik 17
1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …? Ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus – omadused mida rõhutas antiikkunst.4. Mis stiilis on Pariisi Madelein`i kirik Varaklassitsism5. Too näiteid Eesti arhitektuuris varaklassitsismi ja kõrgklassitsismi kohta ! Varaklassitsism-kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas, Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis.Kõrgklassitsism – Tartu Raekoda6. Nimeta Tartu Ülikooli peahoone arhitekt, kus hoone asub ja kas ta on vara- või kõrgklassitsismis! Johann Wilhelm Krause.Hoone asub Tartu kesklinnas, Ülikooli tänav 18.Kõrgklassitsism 7. Nimeta Washingtoni Kapitooliumi hoone asukoht, vara- või kõrgklassitsism! Washingtoni tuntuima linnapargi National Malli idapoolses osasKõrgklassitsism 8. Klassitsistlik maalikunst – kust võeti eeskujud? Prantsusmaa klassitsistlik maalikunst – J. L. David - programmteos (eeskuju teistele maalidele) – Horatiuste vanne – analüüs. Vt
on graafika. Erinevad koolkonnad. Peategelased esile tõstetud värvidega. Portreed, tahvelmaalid, Jean Goujon, Jean Fouquet, Jean Clouet, Prantsusmaa miniatuurid. Francois Clouet Vararenessanssi saavutuste edasiarendamine, ideaalse suurejoonelisuse, ühtsuse Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Itaalia suunas. Lihtsustamine, idealiseeritud tõde. Viimase võimaluseni tasakaalustatud
(1775-1851) Pitsipalaja(louvre) Lumetorm(tate'i galerii, london) hollandlane, esindab madalmaade barokki, töötas maalidega väga kausa, tegi elu jooksul 30 oilti, võrratu olustikumaali vileleja, taies tegelikult imetilluke. Eduard manet (1832-1883) Eine roheluses(d'orsay) manet oli esimene, kes seitas väljakutse akademismile. Ta oli impressiomismi teerajaja. Ta parodeerib Tiziani maali kontsert vabas õhus. Edgr degas (1843- 1917) Le foyer de la danse a l'opera (ooperihoone tantsufuajee)
· Vararenessans(15.saj)- keskuseks Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli seal Medicete perekond. Siis hakkasid inimesed panema suuremat rõhku elumaja mugavusele ja ilule. Tavaliste kokkusurutud elamute asemel ehitati nüüd palazzod ehk paleed, mis olid kolmenurksed ja horisontaalsusega ja kaunistati rustika. Selle stiili musternäidis on Palazzo Pitti Firenzes. Välditi kõike gootipärast. Ning võeti kasutusele pilastrid, frontoonid. Esmakordseslt tõusis maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Kunstnikke teatakse ka nimepidi. Kuulsamaks peetakse Masaccio't . Tema üheks ilmekamaks tööks on ,,Paradiisist väljaajamine". Teine kuulsam kunstnik oli Sandro Botticelli, tema tuntumateks maalideks on ,,Primavera" ja ,,Venuse sünd". Ning Voldemar Vaga arvates oli geniaalseim maalikunstnik Andrea Mantegna, kes väljendas suurepäraselt inimese tundeid. Kuulsaim maal tema poolt on ,,Surnud Kristus"
,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas, ,,Crispin ja Scapin", ,,Pesunaine", ,,Transonain´i tänav", G. Coubert suured pildid, motiiv argipäevast, korraldas esimesena kontranäituse, kaasaja olustiku maalimine, ,,Matus Oransis", ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Coubert", E. Manet ainesti Pariis ja kaasaegne linnaelu, vulganiseeringud, tätis oli kuidas ainet on nähtud ja kujutatud, vähendas varjudega ruumi kujutamist, heleda ja tumeda vstandumine, ,,Eine murul", ,,Olympia", ,,Raudtee", Venemaa peredviznikud rändnäituste ühing, V. Surikov maalikunstnik, peredviznikute liige, ,,Bojaaritar Morozova", ,,Lumelinna vallutamine", ,,Streletside hukkamise hommik", I. Repin olustiku, portree ja ajaloomaalija, maalis kaasaja
MAALIKUNSTI AJALOOST SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. KOOPAMAALID
Kunstiajalugu 30.10.12 KT REALISM Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort
londonis. Maalikunst:iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost, legendidest, ssaagadest ja kirjandusteostest. Romantismis on on väljendatud kunstniku suhtumine kuijutavaisse nähtustesse, "vabandus viib Barrikaadidele" Delacroix ARHITEKTUUR Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. SKULPTUUR ' Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga. MAALIKUNST INGLISMAAL Ka WILLIAM BLAKE (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat
kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Chefren ja Mykerinos); neid valvas Sfinks. Abu Simbeli kaljutempel. Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri
Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja
palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal Pierre Serizat- ajastu mood Madame Recaimer - 1800 pop eit, naiste mood, ilma korsetita, langevast kangast kleit,noh nagu antiik, pop lamamistoolid, Jean Auguste Dominique Ingres 1780- 1867 - veendunud klassitsist, Autoportree - Türgi saun Obalisk - vooditel lamavad nainsed - barokkne Valpinconi supleja Elisabeth Louise .... - esimene profesionaalne nais kunstnik Suur osa Peterburist rajatakse klassitsistlikus stiilis, palju akadeemiaid - "akademism" 1800 1900 1789 Klassit Akade 1890-
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu.
Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks
4. Edouard Manet-sokeeris maalimisviisi ja teoste vabameelse sisuga, parodeeris Tiziani 5. Maalide ülesehitus-varem läbimõeldud ja tasakaalukas, nüüd haarati juhuslikke lõike ümbritsevast, maalidele ei otsitud enam sisu, maaliti tavalisi esemeid (maastikud, linnavaated, omaaegsed inimesed). 6. Claude Monet- ei maalinud mitte niivõrd objekte, vaid valgust ja õhku, mis neid ümbritsesid (vaated erinevatel päevadel ja kellaaegadel). 7. Auguste Renoir-maalid on loodud erilise maheduse ja pehmusega, nt."Tütarlaps lehvikuga". 8. Edgar Degas-maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. 9. Kokku korraldati 8 näitust. 11. Nende uuendusi ei mõistetud, teoste erilist võlu ei talutud. 12. Ei pea. Inimesed on niivõrd erinevad, tegelikkust võib ka läbi vihjete ja muljete aimata 13. Eest kunstnikud-Ants Laikmaa, Aleksander Vardi, Adamson-Eric. 14
Rootsis kõige kuulsam Anders Zorn. Eesti realism Eestis on realism seotud rahvusliku kunsti tekkimisega. Johann Köler, kelle looming on palju seotud Venemaaga, töötas kaua Peterburi kunstikoolis. Ta oli Nikolai II õuemaalija. Ta oli rahvusliku kunsti alustala. Suurtemates töödes on näha akadeemilisust, väiksemad maalid on seotud koduga. Teos ,,Ema portree". Skulptoritest kuulsamad on August Weizenberg, kelle tähtsaim teos on ,,Lindakuju". Tema loomingu eeskujuks on pigem Taani klassitsism. Amandus Adamson, kelle eeskujuks on Prantsuse realistlik skulptuur. Teos: ,,Russalka". Maalijatest Paul Raud sai oma koolituse Saksamaalt, aga ta on küllaltki kuivavõitu võrreldes Kristjan Rauaga. IMPRESSIONISM Eduard Manet alustab oma karjääri realistina, ta oli ka see, kes hakkas maalima Pariisi ja kaasaegset linnaelu ja alates 1860 aastast sai ta tuntuks läbi selle et ta hakkas võtma oma maalide eeskujuks tuntud kunstnike
Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010. · Sisukord. · Sissejuhatus........................................................................ ........... · Realism................................................................................... · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel.......................... · Impressionism........................................................................ · Impressionismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel............... · Postiimpressionism ja kunstnikud 19.sajandi teisel poolel....... · Kokkuvõte.............................................................................. · Kasutatud kirjandus............................................................... · Sissejuhatus. Mina tegin referaadi kunstist 19.sajandi teisest poolest. Valisin selle teema
Ampiirstiil oli rikkalikum, raskepärane vaasid, urnid, loorberipärjad,sfinkisid. Ameerikas: Virginia ülikool (Jefferson), Valge Maja, Kapitoolium. Prantsusmaa: Pariisi Pantheon (Soufflot), Väikese Trianoni loss (Gabriel), Madeleine'i kirik (jäljendab täpselt kreeka templit). Venemaa, siis oli pealinn Peterburg: Smolnõi Instituut (Quarenhi), Kunstide Akadeemia, Marmorpalee, Börsihoone (Peterburis), Admiraliteedihoone (Zahharov). Peastaabi kaarhoone Peterburis (Rossi tähtis arhitekt, dekoratiivsus). Saksamaa: Brandenburgi väravad. Berliini teater(Schinkel) Eesti: paljud mõisahooned, Saue, Saku, Riisipere mõisad. Tartu Ülikool(Krause). Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur See sõltus samuti antiikeeskujudest, seda nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest eelistati marmorit. Kasutati antiikmütoloogia teemasid. Inimkeha kujutati harmoonilisena, kuid idealiseeritult. Sageli alastifiguurid.
saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446) korrustevahede märkimiseks, antiikseid motiive Skulptuur: sisaldavad friisid, kuldlõike reegli kasutamine Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Skulptuur: värskus, naiivselt rõõmus põhitoon, Donatello (1386-1466) piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete Andrea del Verrocchio (1436-1488)
Rokokoo maalikunstnikke peetakse tehniliselt väga andekateks. Palju kunstnikud loobusid eluvaatlusest ja maalisid kõike mälu järgi, mitmed maalid muutusid läägeks ja imalaks. Chardini peetakse väga tähtsaks kunstnikuks, tema oli rokokooliku realismi esindaja, tema maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust
Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks kunstistiil, mis kestis 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini romantika - tundelisus, luulelisus, igatsevus romantism - üks kunstistiil 19. sajandi alguses HISTORITSISTLIK ARHITEKTUUR 18.saj keskel
3) Ühenda paarid! 1. Rembrandt A. edu, rikkus, kuulsus, suur töökoda, palju maale 2. Francisco Goya B. ajalooteema, jutustav sisu 3. Rubens C. nägemuslikud tööd, kuningakoja portreed ja rahvasõja temaatika 4. Vassili Surikov D. romantilised loodusvaated 5. J. L. David E. raske elusaatus, inimlik ja sügav kunst F. revolutsioon, Napoleon Vastus: 1E, 2C, 3A, 4B, 5F 4) Aseta nimed õigesse lahtrisse! Gericault, David, Turner, Delacroix, Friedrich, Velazquez, Repin, Rubens, Courbet, Rembrandt, El Greco, Goya barokk klassitsism romantism realism El Greco David Goya Repin Rembrandt Gericault Courbet Delacroix Friedrich
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus,
Tööd tehtid erivärviliste pintslitõmmetega ning pilti kujutatu justkui läbi valguse ja õhu. Vähendati ka ruumilisust. Tuntumateks kunstnikeks oli Claude Monet (pilt „Impressioon. Tõusev päike“) ja A. Rodin (pilt skulptuur „Mõtleja“ võib olla ka sümbolistlik). Eestlastest tuntum oli Ants Laikmaa. SÜMBOLISM JA RAHVUSROMANTISM Sümbolism tekkis 19. ja 20. saj vahetusel Prantsusmaal. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut väljendamist, käsitlesid meelsamini suuri ja igavesi teemasid. Sümbolism soosis fantaasiat, mis avaldus süžeede väljamõtlemises. Kunstnikele oli tähtis, mis on
1 Impressionism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 34 põhjal 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! *Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal!
George Washingtoni kuju. B. THORVALDSEN on kõrgklassitsismi kuulsaim esindaja, oli klassitsismi põhimõtete elluviimisel väga järjekindel. ,,Karjapoiss" A. WEIZENBERG eestlane, võttis eeskuju Thorvaldsenist. Tuntumateks töödeks on ,,Koit" ja ,,Hämarik". Kuna antiikaja maalikunstist ei olnud eriti näiteid võtta, juhildusid klassitsismi maalikunstnikud antiikaja skulptuuridest, eriti relieefidest. Tähtsamaks sai üldine joonistus, värv jäi väljendusvahendina tagaplaanile. Varaklassitsistlikest normidest üleastumist peeti lubamatuks nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi, moraliseerivust ja õpetlikkust. J.-B
Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid. (Ilja Repin, Camille Corot) Klassitsism 19 saj I-veerand. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks
18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst
labane. Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Jean Francois Millet "Viljapeade korjajad" Gustav Courbet "Maalikunstniku ateljee" (1855) E.Manet (1832-1883) Prantsuse maalikunstnik, kelle horisont oli linnas: maa elust ei teadnud ta suurt midagi. Ta töötas end üles erinevate salongide normide järgi - mida oli vaja teha, seda ta tegigi. Kindlasti stiili polnud. Varasemaid maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab realism
Osati ära lahendada kontraposti (e. nõjajala) probleem. Leiti tasakaalupunkt. See võimaldas hakata valmistama igas asendis kujusid. 1) Ateena koolkond-Kujutati jumalaid (Apollon, Zeus, Aphrodite). Kujud olid vabad ja liikuvad Myroni ,,Kettaheitja" 2) Sparta koolkond- Põhiliselt kujutati sportlasi ja sõjamehi. Plykleitos ,,Odakandja" 3) Hellenistlik aeg Skulptuur muutub rahutuks ja näidatakse väga palju tundeid. Vaasimaalid Teos: Laokoon, Niobe Skulptuuris harrastati ka krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti kuju puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. (Athena kuju kunagises Ateena akropolis). Rooma Roomlased tõid arhitektuuri suured muutused, kuna võtsid kasutusele sideained ja leiutasid betooni
annaabi.ee 
