Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "A.Kivirähk Rehepapp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reheehepappehepapiein, saksteäägu, vanapagan, lehm, kratt, krati, õuna, koera, oskar, lembitueinu, hansul, ints, hõberubla, sugugi, talumees, armastas, halltõbi, viina, kõrtsi, sulane, aidast, toatüdruk, luise, imbi, tuppa, merilehmad, lebama, kavalus, mõsa, timofei, kivirähk, hingedepäev, andresepäev, heatahtlik, elutark, joosepta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk ka Kirjanike Liidu liige. Sisututvustus Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga.
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1. Tegelased · Rehepapp Sander: Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. · Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai
just nagu päeva järgi päevikut täidetud. Tegevuskoht on Eesti külas kus eestlased orjavad mõisnikke ja rahvas kannatab raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees.
kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs kratidele hingi ja keda palju ninapidi veeti. Katk- surmav haigus, kes tahtis kogu küla hävitada. Sisukirjeldus Raamat algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvaluga, rumal Jaan sõi mõisa sahvris seepi. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kuid kilter tuleb samal moel kätte maksma. Rein saab temast jagu ja surmab kiltri
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele,
môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka). Luise tahtis ehet kodus kanda - välja ei saa ju sellega minna, muidu keegi näeb ja ajab kohe küüned taha. Räägu esivanem, kes hingedepäeval ennast vihtuma tuleb, tahab kohe näha ka oma varandust, ning avastab kohe, et üks pross on puudu. Liina väidab, et selle viis üks kratt ära, kellele ta veepangedega tuppa tulles peale sattus - äbrite tôttu ei saanud vastu maad ka lüüa (kui kolm korda vasaku jala kannaga vastu maad lüüa, sureb kratt ära ja kaup, mida ta pole jôudnud veel oma peremehele viia, tuleb koju tagasi). Vaimud asutavad ennast sauna minema, kuid satuvad kokku Imbi ja Ärniga (kellel oli nagu alati igaks juhuks tühi kartulikott kaasas), kes üritavad välja nuhkida, kuhu Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud
näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma peremehe kui neil enam tööd pakkuda pole, aga Rehepapp ei taha tappa. Samas aga Aidamees Oskari kratt tahab oma peremeest tappa kuna temal ei ole tööd. Oskar aga laenab Rehepapi käest punaseid sõstraid ja ja sõidab Vanapagana juurde ja lepivad krati asjad kokku, aga pigistab vere asemel näpust punasesõstra mahla ja nii oligi tegelt leping kehtetu. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse ning Luise ja Liina on seal oma uute asjadega ja näevad ilusad välja, aga Liina esivanem Rein otsib kratti kes varastas tema pere höbe prossi. Rein läheb läbi
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja
Sisu Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga
Kokkuvõte Koostaja: Siim Pening Koera Kaarel Rehepapp Sander Kratt Joosep Nõid Minna Sulane Jaan Kõrtsmik Mõisaparun Imbi ja Ärni Soldat Timofei Ints Paruness Aida Oskar ja Kilter Lembit ja Luise Paruni tütar tema pere tema perekond Kubjas Hans Kirikuõpetaja Endel Moosel Vanapagan
A. Kivirähk „Rehepapp“ Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest.
aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige. Kaanekujundaja: Mari Kaljuste Sisukokkuvõte ,,Rehepapp" räägib saksa aegsest eestlaste elust. Sellest, kuidas inimesed käisid vargil mõisa ja ka teiste külaelanike sahvrites ning eestlaste uskumustest ning tõekspidamistest. Vargil käidi tavaliselt krati ehk pisuhänna või puugiga. Kratt ehitati kättesaadavatest tarvetest nagu vanad luuad ja kopsikud ning peale ehitamist tuli minna keskööl ristteele vanapaganaga kohtuma. Vanapagan andis kratile elu ning vastutasuks tuli anda oma hing. Selle kinnituseks tuli tilgutada vanapagana hingederaamatusse kolm tilka verd. Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma. Kratt vedas kokku kõike seda kraami mida palusid, kuid mitte midagi rohkemat. Puukidest oli
Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik, kes on sündinud 17.augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera
aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. · Aastast 1996 Kirjanike Liidu liige. · Tema raamatut "Rehepapp" on tõlgitud ka soome, norra ja ungari keelde. Rehepapp · Romaan 19. sajandi eestlaste raskest elust mõisahärrade valitsemise ajal · Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. · Tegelasteks on peale külarahva ka mütoloogilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. · Teos eestlaste ebausust, ahnusest ning rumalusest. · Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. · Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. · Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. · Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse
otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just palju inimesi maha murdnud. Õnneks jagu rehepapil piisaval hulgal kavalust, et katk ära petta. 2. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, kes omakorda on armunud parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada. 3. Sulane Jaan ei oska talle osaks saanud võimuga õigesti ümber käia, mis viib lausa traagiliste tagajärgedeni. Rumal sulane Jaan tulistab kirikuukse pihta, millest ta saab üheks päevaks tohutu võimu ja väe. Kahjuks ei oska ta selle jõuga oma lolli aru juures midagi tarka peale hakata. Esmalt peksab ta läbi oma peremehe Koera Kaarli, siis vägistab Luise, sööb veel
Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad. ,,Elaksid võõrastes aitades ja varastaksid sipelgapesast okkadki ära"(lk.6), ütles rehepapi kratt Joosep. 3. Tegelikult olidki nad kõik lihtsalt vargad, võeti sealt, kust võtta oli ja isegi sealt, kust suurt midagi võtta ei olnud (näiteks Rehepapi aidast, kus Imbi ja Ärni käisid).Aga kuna seda tegid
Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu. Kollane kratt olevat vana Räägu prossi ära varastanud, hiljem korraldas peo hingedega hingedepäeva puhul, Imbi ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. Rehepapp solvas oma kratti. Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud ning karjus: "ANNA TÖÖD, MUIDU KEERAN KAELA KAHEKORRA!!!" Oskar teadis, et kratt on katki ning tahtis ta hävitada andes talle võimatu töö, teha leivast redel. Oleks andnud sõelaga vee tassimise, aga kratil
Kokkuvõte raamatust ,,Rehepapp" Raamat on jagatud 30'ks peatükiks. Neist igaüks tähistab üht päeva novembris. (1.-30. November). Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, lisana mütoloogilised olendid nagu Kratid, hinged, libahundid ja Vanapagan. Raamat algab 1. Novembril, kui sulane Jaan on käinud mõisa aidas pugimas, ning seepärast söönud ära hea maotäie seepi. Seepeale on kohale kutsutud rehepapp Sander, kes olukorrast aru saab, ning Jaanile mõista annab, et too on rumal seebisööja, ning et kõhuvalu on sellise koguse seebi juures igati normaalne. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt ühe mõisaproua matusekleidi, arvates, et see on uhke sakside kleit. Kleidi vahetab ta oma isa hõbeprossi vastu
poolt austatud ja muidu muhe. Mis mulle ei meeldinud, seda on raskem välja tuua, kui siis võib välja tuua selle, et ta kasutas kohati oma kavalus enesekasupüüdlikult ära. · Kõrvaltegelased: Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise Joosep - Rehepapi kratt Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne Liina - Reinu tütar Luise - on môisas teenija Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada Moosel - kirikuôpetaja
PEAMISED PROBLEEMID 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just palju inimesi maha murdnud. Õnneks jagu rehepapil piisaval hulgal kavalust, et katk ära petta. 2. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, kes omakorda on armunud parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada. 3. Sulane Jaan ei oska talle osaks saanud võimuga õigesti ümber käia, mis viib lausa traagiliste tagajärgedeni. Rumal sulane Jaan tulistab kirikuukse pihta, millest ta saab üheks päevaks tohutu võimu ja väe. Kahjuks ei oska ta selle jõuga oma lolli aru juures midagi tarka peale hakata
Teos on üles ehitatud päevaraamatu sarnaselt, iga peatüki pealkirjaks on kuupäev. Keegi justkui kirjutaks päevikut, kuid kirjutaja ise raamatu tegelane ei ole. Peategelaseks on rehepapp Sander, küla nutikaim mees, kes suudab kavalate nippidega inimestest eemale peletada haigusi ja halbu jõude. Tihti pöörduvad inimesed abi saamiseks tema poole. Lörtsise, vihmase ja lobjakase novembrikuu vältel tuleb rehepapil päris palju ringi sebida, nagu ütleb talle tema seltsiline ja teener kratt Joosep. Lugu algab esimesel novembril sellega, et Koera-Kaarli tares lebab maas noor mees, kes hoiab kahe käega kõhust kinni ja oigab. See on Koera-Kaarli sulane Jaan, kes oli käinud mõisa sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes hädalist aitama pidi. Ja abistaja muidugi saabus. Koos kirutakse mõisasaksu , aga rehepapp annab ka head nõu, et piiri tuleb pidada ja mitte labidaga suhu ajada.
· Segas kõiksugu imerohtusid kokku Muna Ott · Samuti kaval mees nagu Sandergi · Oli uhke selle üle, et töötas põrgus sulasena vanapaar Imbi ja Ärni · Kõige ahnemad tegelased kogu teoses, varastasid kõike mis kätte juhtus Õuna Endel · Hirmus ropu suuga,väga tõsine mees ning lahendas probleeme vägivallaga · Tahtis Liinat endale naiseks Vanapagan · Arvas et teda ei kavalda keegi üle · Teda tüssati pidevalt, vanapagan ise ei saanud arugi ,,Rehepapist" lähemalt: Tegevus toimub sakste-aegsel Eestimaal Novembrikuus. Lugu algab esimesel novembril sellega, et Koera-Kaarli tares lebab maas noor mees, kes hoiab kahe käega kõhust kinni ja oigab. See on Koera-Kaarli sulane Jaan, kes oli käinud mõisa sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes meest aitama pidi. Abimees saabus kohale ning imestas kuidas nii loll mõni inimene olla saab.
,,Sibulad ja sokolaad" ,,Rehepapp" ,,Leiutajateküla Lotte" ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Raamatust ,,Rehepapp" 2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Tegelased rehepapp Sander küla tohter, tark, usaldusväärne Räägu Rein mõisavihkaja, ahne, ülbe Liina talumees Reinu tütar, uhke Koera Kaarel joodik, rehepapi hea sõber sulane Jaan labane külanarr, lollike toapoiss Ints südamlik, patriootlik AidaOskar pikanäpumees, valelik
· 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Tähtsamad tegelased: *Rehepapp Sander ja tema kratt Joosep *kubjas Hans ja tema lumememmest kratt *Liina *Räägu Rein *Koera Kaarel *sulane Jaan *toapoiss Ints *nõid Miina *Muna Ott *Aida Oskar *vanapaar Imbi ja Ärni ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka
mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6 ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool
mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6 ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool
püsivateks tunneteks. Rehepapp oskas alati aidata ja halvast olukorrast välja tulla. Teda austati ja usaldati. Kui häda käes oli, tuldi ikka tema juurde abi ja nõu paluma. Tagataskus oli tal alati varuks mõni lisanipp, millega oht minema peletada, näiteks katku lollitamine. Tänapäeval võib teda pidada linnapeaks, valla- või külavanemaks. Kubjas Hans oli mõisatööline, kes armus parunipreilisse. Seepärast meisterdas ta oma esimese krati, lumest, et too talle parunipreili tooks. Lumekratt osutus aga romantikuks, kes jutustas Hansule erinevaid lugusid armastusest, kuni ära sulas. Hansul ei õnnestunud krati tegemisel Vanapaganat tüssata ja too saigi mehelt sõstramahla asemel kolm tilka verd. Seepärast keeras põrguline Hansul kaela kahekorra. Kuna Hansu oli omakorda armunud Liina, kes meest igal õhtul libahundina mõisa ääres metsas luuramas käis, kui mees preili akna taga aega viitis,
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda
Pole vaeva nähtud ajaloolise reaalsuse tekitamisega. Miljööloome kujundiks kliima, ilm, hämarus (iga ptk alguses on midagi ilmaga seonduvalt. See on üks osa poeetikast. Üldiselt on sünge, päike paistab 2 korda alguses ja lõpus. See loob selle kunstiline raami). Realismi ja fantastilise süntees (ärapetetud katk, kes tuli sea kujul. Fantaasia olendid on võrdväärsed elusloenditega. Vaimud kõnnivad ringi hingedeajal. Mööda minnes moondutakse libahundiks, krati tegemine). Sünge külakaanoni ümberkirjutamine tumedaks koomikaks, mõisakujundi ümberpööramine. Töö kui eestluse ühe põhikujundi ümberdefineerimine (keegi ei tee tööd selles romaanis. Varastatakse, kästakse krattidel asju teha. Ei kohta kurja mõisavalitsejat. Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,,Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp (kaval, tasakaalukas, ,,terve
annaabi.ee 
