Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150..180 Pindade puhtus Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme viimistlemisel. Detailide seismisel ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist Vaik tõuseb pinnale – peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist (valtsmasinate puhul) Tolm koguneb viimistletavatele pindadele Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink Viimistlusmaterjalide koostis
HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR14 Carola Liiv Viimistlemine ÕPIMAPP Juhendaja Õpetaja Ülle Kübarsepp Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele.....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus.....................................
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isik
Vastupidiselt teistele okaspuudele langetab lehis vegetatsiooniperioodi lõpul okkad. Välimuselt sarnaneb lahise puit männi puidule. Lehis on lülipuiduline liik. Maltspuidu ja lülipuidu värvuse erinevus on väga suur. Aastarõngad on selgelt eristatavad. Puit sisaldab palju vaiku. Lehise puidu tugevus on kohalikest okaspuuliikidest kõige suurem. Kergest töödeldav. Suure vaigusisalduse tõttu ei saa immutada, viimistlemine on ka keeruline. Tihedus 550..640 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiude 105 Mpa Survetugevus pikikiude 47..54 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 340..360 Janka Lehisepuidu kasutusalad : *Kasutatakse kohtades kus on nõutud suur tugevus ja vastupidavus mädanikele. *Kasutatakse konstruktsioonmaterjalinavälistigimustes – uksed, aknad, katuselaastud. Kadakas (Junperus communis) Värvus maltspuit kollakas, lülipuit pruunikast punakani.
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*Si
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11. Kõik kon
Kõik kommentaarid