täiskasvanutel 250 cm2/kg). Samuti on imikute pärisnaha ja marrasnaha vaheline sidekude nõrk, marrasnahk õhem ja vähem elastne, mistõttu on naha kaitsefunktsioon nõrk. Imikutel on melaniini tase pärisnahas madal ja nad on ohustatud UV kiirgusest tingitud võimalikest kahjustustest. Higinäärmed on vastsündinutel nõrgalt arenenud ja nende talitlus algab kolmandal-neljandal elukuul. Rasunäärmeid leidub imiku nahas rohkesti, kuid nende töö on minimaalne. Sündides on vastsündinu lapse naha pH neutraalne (pH 6,2-7,5), langedes paari nädalaga sarnasele tasemele nagu täiskasvanutel (pH 5,4-5,9). Naba hooldus Vastsündinu naba paranemine jaotatakse kaheks etapiks. Esimeses etapis toimub nabaköndi kuivamine ja irdumine, mis võib aega võtta 7-20 päeva. Teises etapis toimub nabahaava paranemine, mis võib aga võtta 5-10 päeva. Terve vastsündinu paraneva naba hooldamiseks soovitatakse kasutada puhast või keedetud vett. Oluline on hoida lapse naba puhas ja kuiv
1. Arengupsühholoogia põhiküsimus 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. Uurimismeetodid: · Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani · Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine,
Bioloogia 8 märts 2010 orgasnimide loote järgne areng Eristatakse otsest ja moondelist arengut - otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu oma vanematega (imetajad, linnud, roomajad) Moondelise arengu korral erineb vastsündinu oma täiskasvanute vanematest ja muutub tema sarnaseks läbi vahestaadiumite. Selgroogsetest loomadest esineb moondeline areng kaladel ja kahepaiksetel. Putukatel eristatakse täis- ja vaevmoondelist arengut. Täismoondelise arengu korral väljub munast vastne kes meenutab ussikest. ussike mingi aeg toitub ja siis nukkub, nuku laktiivne elutegevus puudub , anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. nukust väljub valmik
Bakterihaigus Teetanus Koostajad: Lisann Rebane ja Donna Kada Teetanus ehk kangestuskramptõbi • bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab üldiste lihaskrampide esinemine • Haigust põhjustab eostega bakter Clostridium tetani, mis organismi sattununa toodab anaeraoobsetes tingimustes toksiine • Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus, sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Vastsündinu teetanus • Esineb vaid arengumaades • Kõrge suremus • Vähemalt pooled teetanuse surmajuhtudest maailmas kuuluvad vastsündinu teetanuse arvele • Arengumaades ulatub teetanuse 28%ni, arenenud maades esineb surmajuhte harva • Esineb ka kaasasündinud teetanust (vastsündinu saab teetanuse haigestunud emalt) Levikuteed • Arenenud riikides on enam kui 70% juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega • Teetanuseoht võib kaasneda
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus Autor : Jarko Rahnel 2013 Mära poegimine Emakakaela avanemise staadiumis, mis noorel märal võib kesta ööpäeva, vanemal märal mõni tund, on märad rahutud, vehivad saba ja tagajalaga, kraabivad maad. Poegimise lähenemisele viitab ka higistamine, hingeldamine, mahaheitmine ning uuesti ülestulek. Looteveed vabanevad, kui loote
Mis on biogeneetiline reegel ! o Biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus 12. Nimeta loodet kahjustavad tegurid + nt! o Keemilised (suits, alkohol, ravimid) o Füüsikalised ( traumad, kiirgused, vibratsioon ) o Bioloogilised ( haigused, puudulik hingamine, kunstlik toitumine ) 13. Loetle järgse arengu tüübid + nt! Arengu tüüp Iseloomustus Näited Otsene areng Vastsündinu on sarnane Inimene täiskasvanud organismile Täismoondega areng Vastsündinu erineb Liblikas täiskasvanud organismist Vaegmoondega areng Vastsündinu erineb Konnad, rohutirts täiskasvanud organismist 14. Nimeta loote järgse staadiumid! o Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine)
...............................................7 2.2 Imikute kehatemperatuuri kontrollimine esimestel elupäevadel...............7 2.3 Enneaegsete vastsündinute kehatemperatuuri kontroll............................9 ARUTELU........................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Enneaegne vastsündinu on defineeritud kui beebi, kes sündides kaalus vähem kui 2,5 kilogrammi, samas kui väga enneaegne vastsündinu kaalub vähem kui 1,5 kilogrammi. 2 Optimaalne tõenduspõhine soojus- hooldus on eriti oluline vastsündinute jaoks ning samuti on see ülemaailmselt heaks tavaks. (Turnbull 2013: 18). Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade imikute kehatemperatuuri kontrollist. Lähtuvalt
tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine.algselt koosneb kahest rakukihist-lootelehest.välimine ja sisemine looteleht.Ürgjutt-muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea-ja seljaaju. Lootelehtedest arenevad elundid. 22. päeval alustab elutegevust süda. Otsene areng- vastsündinu sarnaneb täiskasvanuga. Moondeline areng- erineb vastsündinu täiskasvanust ja muutub selleks läbi vahestaadiumi. Täismoondega- putukad-vastne-nukkub-valmik. Vaegmoondega-jääb ära nuku staadium, prussakad, lutikad. Juveniilne orgnism kasvab tema elundkondade talitlus ja rflektoorne tegevus täiustub. Noorjärk e. juveniilnes., sigimisvõimeline e. generatiivne s., vananemisperiood. Kliiniline surm võib kesta 5 minutit. Eelneb enne bioloogilist surma,
Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest Rasked beebid – ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud Aeglaselt reageerivad beebid – vajavad rohkem kui teised aefa kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. 6. Kõndimisrefleks – kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi.See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt
Suguelundid on arenenud piisavalt, et eristada sugu. Viies arengukuu loode Loode liigutab ennast nii, et ema seda tunneb. Loote kasvamine aeglustub. On kuulda loote südamelööke. Loode tajub ja kuuleb ema häält. Kuues arengukuu loode Loote nahk on voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. Silmad ja kulmud on hästi eristatavad. Seitsmes arengukuu loode Hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loode läheb ümaramaks. Välimuselt nagu vastsündinu, kuid organite talitus on vastsündinu omast nõrgem. Kui laps peaks sellel elukuul sündima, siis ta on enneaegne. Kaheksas arengukuu loode Loote nahk muutub roosaks ja siledaks. Karvkate nahalt hakkab kaduma. Kui enne sai loode ennast vabalt keerata, siis nüüd tal selleks enam ruumi pole. Üheksas arengukuu loode Loote elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitused. Nahk kattub lootevõidega.
Kirsikka Kurg Keeruline protsess – pärineb kõigist kolmest idulehest Vastsündinu neerudes u 1 milj nefronit (sama palju kui täiskasvanul) Funktsioonivõime palju väiksem! Vastsündinu peab urineerima esimese 24 h jooksul Keerulise arengu tõttu anomaaliad küllalt sagedased Lapse kõhuõõnes palpeeritav tuumor pooltel juhtudel seotud neerudega Neerufunktsiooni madal tase ohtlik, kui: Laps haige või enneaegne Raske RDS, sepsise, asfüksia korral Teatud ravimite manustamisel NEERUAGENEES e. TEKKIMATUS Kahepoolne (75% poisslaps, sureb 1.- 2. päeval hingamis- puudulikkusesse) Ühepoolne
Käsikäes koos poegimisega käib ka vastsündinud varsa probleemid. See on märgatav siis, kui vastsündinud varss ei funktsioneeri ümbruskonnale, on jõuetu. Page 2 Vastsündinud varsa probleemid Organsüsteemide kohanemine väliskeskkonnas Termoregulatsioon1 Vastsündinud varss peab kiiresti kohanema uue keskkonnaga, mis on erinev emakasisesest seisundist. Probleemiks võib see olla siis, kui poegimine toimub välistingimustes või tuuletõmbuse korral sünnituskohas. Vastsündinu on märg, ta keha on külm-peast ja eriti jalgadest, kus toimub peamine temperatuuri langus. Võib esineda ka lihaste värisemist. Varsa alajahtumist peetakse siis, kui tema kehatemperatuur on alla 37 kraadi. Kui temperatuur tõuseb üle 40 kraadi, võivad tekkida lihaskrambid. Selle märkamisel tuleks varssa hõõruda, et aktiviseerida tema temperatuuri kui ka hingamisprotsessi. Kindlasti tuleks vastsündinu jalad soojendava materjaliga kinni siduda, ainult keha peale pandavast tekist on vähe
Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrügeneesis) läbitakse liigi fülogeeniliste eellaste emrüonaalse arengu etappe Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Looteleht selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Kolm lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Gastrula e
5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem aega kui teised kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus Kõndimisrefleks kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi. See refleks kaob u. 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob u. 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu. Kaob u. 4 kuu vanuses
hääle ning eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära umbes kahepäevaselt ka siis, kui neile ette mängida vaid üks silp ema öeldud lausest. Beebidel on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast tuleb heli. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näoga, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema jaoks vastuolulised. Nägemine Imikud näevad paremini objekte, mis on silmadest 20-30cm kaugusel,
Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone:
Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Loode ei nakatu siiski alati, nakatumise võimalus on esmase nakkuse korral 10-15% ja seda eelkõige kui ema nakatus raseduse algjärgus. Vastsündinu võib nakatuda ka sünnituse käigus kui emal esinevad aktiivse haiguse tunnused, s.t. samal ajal kui esineb lööve. Sellisel juhul on vastsündinu ohustatud ajupõletikust ja kesknärvisüsteemi kahjustustest. Sümptomid ehk avaldumine: Tavaliselt esimene haiguse episood on kõige väljendunum ja kestab kauem ( ~20 päeva). Esineb palavik, lihasvalulikkus. Välissuguelunditele tekivad punetavad valulikud alad, millel asetsevad gruppidena paigutuvad villikesed. Esmase
Näiteks tsüstilise fibroosi geeni kandlus on Eestis 1:84, see on poole harvem kui Lätis. Kurtuse geeni kandlus on 1:29 ehk kolm korda rohkem kui Euroopas. Pealegi, kuna kurdid on erivajadustega inimesed, siis on suur tõenäosus, et nad omavahel kohtuvad ja ka lapsi saavad. Millal pärilikud haigused välja löövad? Mõni võib avalduda pensionieas, mõni juba enne sündi. Tänu sünnieelsele diagnostikale sünnib Downi sündroomiga lapsi harvemini, Eestis praegu umbes üks üheksasaja vastsündinu kohta. Kui pere ühel lapsel on mingi raske geenihaigus, siis saab järgmise raseduse ajal loodet selle haiguse suhtes kontrollida. Näiteks paari aasta eest sündis polütsüstiliste neerudega beebi, kes elas ainult ühe päeva. Surnud lapselt võetud materjalile tehti geeniuuring. Selgus, et tegu on haigusega, mille puhul oli pere kordusrisk haige lapse sünniks 25 protsenti. Kui naine jäi uuesti rasedaks, siis tehti 10.11. rasedusnädalal uuringud ja selgus, et loode on terve.
Lk 126-Organismide lootejärgne areng 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. 2. Nimetage imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. Juveniilne, generatiivne, vananemisperiood. 3. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4
Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt: · rindkere lihaste tegevusega, mille tulemusena surutakse õhku kopsudest välja. Õhu liikumisel läbi häälepaelte ja resonantsruumide tekib nutule eriomane heli. · näolihaste tegevusega · pisaravoolusega Üldiselt ollakse arvanusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant, gorilla. Nutt imikul Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte. Nutu intensiivsus on oluline näitaja vastsündinu tervisliku seisundi hindamisel. Apgari skaala võtab nutmist arvesse kahel puhul: · hingamise hindamisel · reaktsioon stiimulile hindamisel Mida intensiivsem on mõlemil juhul nutt, seda parem on vastsündinu tervis. Terve imiku nutt on põhjustatud peamiselt näljast. Esimestel elukuudel inimese nutt on ilma pisarateta, kuna pisaranääre pole veel lõplikult välja arenenud
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, nähtust nim. Partenogeneesiks. Enamikul selgrootutel loomdael ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. Kehasisene viljastumine esineb enamikul lühijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni nim. Menstruaaltsükliks. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormnonaalseid ja bioloogilise vahendeid. Bioloogiline e. Füsoloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Menstruaaltsükliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temperatuuris, veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses. Sügoot hakkab mitoosi...
väljastatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskesstast. Rahvakeeles nimetatakse ka kuupuhastuseks. Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgrootsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Platsenta imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emaorganismiga. Põisloode enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest. Täismoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid
.................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7 1.4 Imikuiga....................................................................................................
Välimine looteleht e. ektoterm moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju; meeleelundid, nahk, küüned, karvad. Keskmine looteleht tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, erituselundkond. Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG: Otsene areng imetajad, linnud, roomajad vastsündinu sarnaneb vanematega. Moondeline areng kalad, kahepaiksed vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite. Vaegmoone putukad, mardikad(rohutirts, prussakas, lutikas): munavastnevalmik Täismoone liblikad: munarööviknukkvalmik Lootejärgse arengu etapid: Noorjärk e. juveniilne staadium algab sünni/koorumisega, lõpeb järmise etapi algusega (inimeselc-20 a., äädikakärbsel 2 tundi): toimub organismi kasvamine ja arenemine,
Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned ja karvad. Keskmisest lootelehest tugi-, liikumis-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. 5.Milles seisneb biogeneetiline reegel? Selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt teeb organism lootelises arengus läbi oma eelajaloolise arengu etappe. 6.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Too näiteid. Otsene areng- vastsündinu on üldplaanilt sarnane oma vanematega, mõõtmed on väiksemad ning on iseloomulik roomajatele, lindudele, imetajatele. Moondega areng- vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist, muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid ning on iseloomulik selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. 7.Nimeta imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. 1. juveniilne organism a) kasvamine; b) elundkondade talitluse täiustumine; c) reflektoorse tegevuse areng; d) suguelundkonna areng.
Kuupuhastumine. Moondeline areng selgrootutel ja mõndadel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Platsenta(emakook) imetaja(inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Põisloode(blastula) enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest(moorulast). Täismoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse
emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011) Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Veelgi enam: osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Neljandal nädalal tekib tugisüsteem. Kujult ketast meenutav platsenta, mis ühendab ema vereringe embrüo omaga, hakkab arenema ja kinnitub emaka limaskestale munaraku pesastumise kohta. Platsenta ühelt küljelt lähtub nabanöör. Lootepõieks nimetatavas kotis tekib juba lootevedelik, mis kaitseb loodet kogu raseduse vältel. Samuti hakkab ka süda funktsioneerima. (www.pampers.ee, raseduskalender) 5. -12 nädal
Freudi isiksuse tüübid: alateadvus kõik inimese bioloogilised vajadused nagu nälg, janu, seksuaaltung, surmatung, agressiivsus ja lõbu janu; super-ego e. "ülimina" kõik kasvatusnormid, käitumisnormid, südametunnistus ja häbitunne enamus tuleb kasvatusega; ego e. reaalne mina ül. on valida käitumismudel ehk siis vastavalt kasvatusele, millised alateadlikud tungid võib reaalsuses rahuldada. B Isiksus ei ole vastsündinu ja vaimse alaarenguga in. vaimse alaarenguga in. ei saa kunagi isiksuseks. Kretscheri teooria järgi: leptosoom nõrga kehaehitusega, nurgelised vormid, näovorm on teravate joontega, pikad kondid, õlad kitsad; atleetiline arenenud lihased, võimsad õlad, lõug tugev, nina nüri, luustik tugev, jämedakondiline; pükniline kerepiirkond ülekaalus, näovorm on lamedapinnaline, ümmargune, tugevasti arenenud rasvkõht, kondikava on õrn.
2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook Gastrula ehk karikloode Embrüogeneesi neljas aste. Koosneb rakukihtidest, mida nimetatakse lootelehtedeks. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond LOOTEJÄRGNE ARENG Algab emaüsast väljumisega. Moondega vastsündinu erineb vanematest oluliselt ja muutub nende sarnaseks alles vaheetappide käigus. Täismoondeline Kolm staadiumit: vastne, nukk, valmik Vaegmoondeline Kaks staadiumit: vastne ja valmik Otsene vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega arengu plussid: 1. Väiksem konkurents toidule 2. Väiksem konkurents elupaigale 3. Kaitseb keskkonna eest 4. Pikendab eluiga Otsene Moondega Roomajad Putukad Linnud Kalad Imetajad Kahepaiksed Arengu staadiumid: 1
Lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone-östrogeeni ja progesterooni.Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 15.Mitmed ravimid,alkohol,teised narkootilised ained,olmemürgid ja ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 16.Otsene areng-roomajatel,lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng-selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng. Mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 17.Täismoondeline areng-mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna,nuku ja valmiku staadiumid.Esineb nt. liblikatel,mardikatel ja kahetiivalistel.Vaegmoondeline areng- mõnedel putukatel
narkootilised ained, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguteni. Loode võib sünnimomendiks olla vääralt arenenud käte või jalgadega, esineb mitmete siseelundite või närvisüsteemi kahjustusi. Seega peab last ootav ema esimeste raseduskuude jooksul erilist tähelepanu pöörama tervislikule eluviisile. 8.Lootejärgsel arengul eristatakse otsest ja moondelist arengut. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumit. Eristatakse täismoondelist vaegmoondelist arengut. Täismoondeline areng on mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. (liblikad,mardikad). Vaegmoondeline areng on mõndel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadium.(rohutirtsud, lutikad). 9
haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. Kõik see tuleneb asjaolust, et paari esimese raseduskuuga kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. Seega peab last ootav ema esimeste raseduskuude jooksul erilist tähelepanu pöörama tervislikule eluviisile. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis otseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda täis- ja vaegmoondeks. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi
ja organite tekked on omavahel seotud. 1. Välimine lootelehtnärvisüsteem,meeleelundid,naha-ja suu epiteelkude, küüned,karvad,hammaste vaap. 2. Keskmine lootelehttugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- sigimiselundkond. 3. Sisemine looteleht seede- ja hingamiselundkond. Embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. nim. biogeneetiliseks reegliks. POSTEMBRÜOGENEES- ORGANISMIDE LOOTEJÄRGNE ARENG OTSENE ARENG- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanematega. (roomajad,linnud,imetajad sh inimesed) MOONDEGA ARENG- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. (selgrootud, mõned selgroogsed): 1. Täismoondeline areng: munavastnenukkvalmik. NT: liblikas 2. Vaegmoondeline areng: munavastnevalmik NT: prussakad,lutikad, rohutirtsud POSTEMBRÜOGENEESI ETAPID: 1. Juveniilne staadium- sünnist kuni suguküpsuse saabumiseni organism
Kulub väga palju sugurakke Kulub oluliselt vähem sugurakke Kalad, kahepaiksed Lülijalgsed (putukad), roomajad, linnud, imetajad Biokeneetiline reegel Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Ontogenees on fülogeneesi lühike kordus. Organismide loote järgne areng Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanemaga. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng: Vastne , siis nukk, siis valmik ja seejärel täiskasvanud organism. Vaegmoondeline areng. Vastne, siis valmik ja seejärel täiskasvanud organism. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Näiteks liblikad.
Kompuutertomograafia (CAT) rajaneb röntgenikiirtel. See meetod võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt, kiht kihi haaval. Meditsiinis on CAT kasutusel trombide, ajukasvajate ja teiste ajuhaiguste diagnoosimiseks. Positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevuses. PET-meetodiga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Kuidas ta oskab? Vastsündinu refleksid ja rinna otsimise märgid Artikkel Otsimis-, imemis- ja neelamisrefleksid on kaasasündinud ning looteeas harjutatud just selleks, et vastsündinu nälga ei jääks. Pärast sündi kõhule asetatud laps tunneb Sinu keha soojust, lõhna ja tuttavaid südamelööke. Mõne aja pärast hakkab ta rinda otsima ning näitab oma valmisolekut imemiseks. Seda näeb sellest, et ta.. -avab silmad ja püüab sulle otsa vaadata;
sinakad Lihastoonus Lõtv Vähesed liigutused Aktiivsed liigutused Vastus ärritusele Puudub Grimassid Nutt, köha NB! Hinnatakse hingamist, naha värvust, lihastoonust, vastust ärritusele, südame löögisagedust. 1. Ja 5. Eluminutil, kui vaja siis ka hiljem, 7-10 palli hea, ei vaja abi. Brazletoni skaala- vastsündinu maharahustamise kergust, ärrituvust ning teised temperamendile iseloomulikumad jooned. Hinnatakse ka kaasasündinud reflekse-mille abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit. - Käed jalad paindunud- kui tõstetakse, jääb sirgesse asendisse - kõditada suunurka, keerab pea samasse suunda. - Haarde refleks - Sammurefleks - Jalataldade alt sirutusrefleks jne. NB! Osad refleksid kaovad, On diagnostilised, hiljem tekib oskus teadlikult kontrollida, refleksid kaovad
· Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel. · Menustruaaltsükkel- periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani · Menustruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus · Moondeline areng- selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut. · Ontogenees- isendi individuaalne aren. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani · Otsene areng- roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega
Seede-ja hingamiselundkond. Erinevatel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid. Paari esimese kuu vältelon embrüo eriti tundlik võimalike kahjustuste suhtes: mitmed ravimid, alkohol, olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. Organismide lootejärgne areng. Otsese arengu korral sarnane vastsündinu üldplaanilt oma vanematega.(roomajad, linnud imetajad) Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks läbi vahestaadiumide.(täismoondeline ja vaegmoondeline. Selgrootud) Täismoonde puhul on kolm staadiumit vastne, nukk ja valmik. Loomade lootejärgses arengus eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku . Nendele järgneb vananemis ehk raukumisperiood, mis lõppeb surmaga.
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32) Inna aeg IX, X IX-X VII-VIII XI-XII V-VI I-II II-III Tiinuse kestvus 8k 8k 9k 130-140 p 7-9 k (ü.a) 62 - 75 p 60-75 p (ü.a) Poegade sündimise aeg V, VI V-VI V-VI III-IV I III-IV IV-V Poegade arv 1-2 (3) 1-2 1-3 (4) ...
mittepärilikku muutlikkust ja annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest. Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige mittepärilikku muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutustest. Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus, vaid ema ja isa on need pärinud oma vanematelt ning ema ja isa on seega vaid alleelide kandjaks. Nt: lühinägevus, kurtus, hemofiilia ja daltonism. Veel võivad tekkida haigused mutatsioonidest sugurakkudes, mille tulemusena saab vastsündinu muteerunud genotüübi. Nt Downi sündroom. Mittepärilikud haigused võivad olla tingitud last ootava naise haigustest või muudest
ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, millega ekspositsioon (kokkupuude) põhjustab embrüol või feetusel püsivaid struktuuri ja/või funktsiooni muutusi, kutsub esile kasvu pidurdumist või põhjustab surma Otsene areng- roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega areng- selgrootutel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite Bioloogiline surm- organismi elutähtsate talitluste seiskumine Kliiniline surm- Seisund mil lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Kehaväline viljastumine: 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3.Viljastumine on juhuslik. 4
ajaloolise arengu etapid. 20. Rasedus tavaliselt 40 nädalat 21. Põhjused:haigused, toidulisandid, ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid, mehaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus 22. 1.noorjärk e.juveniilne staadium- algab sünniga 2.sigimisvõimeline e.generatiivne staadium 3.vananemisperiood ja raukumine 4.surm 23. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega-roomajad, linnud, imetajad Moondeline areng- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selle sarnaseks läbi vahestaadiumite-selgrootud. 24. Täismoondeline areng-munast väljub vastne,siis luutub nukuks, valmikuks-liblikad Vaegmoondeline areng-jääb ära nukustaadium- rohutirtsud, prussakad, lutikad. 26.Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnateguritest. 27. Kliiniline surm-lakkab südame-ja hingamistegevus, KNS talitused, 5 min
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda.
Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 4. Mõisted: ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse otsene areng roomajatel, lindudel, ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel paljunemisel biogeneetiline reegel selgroogsete organismide arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine
haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes moondeline areng- areng, mille korral vastsündinu erineb täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite ontogenees- isendi individuaalne areng viljastumisest surmani otsene areng- areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega ovogenees- munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust
Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, sellist nähtust nimetatakse partenogeneesiks. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Algab looteline areng ehk embrüogonees. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest saamad elundid ja elundkonnad. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arengugaon suurem osa putukaid. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium.
diploidsus ja määratakse sugu Sügoot viljastatud munarakk Kehaväline viljastamine Kehasisene viljastamine Küpseb palju sugurakke 1 sugurakk Juhuslik viljastumine Kindlam viljastumine Hukkub palju Ellujäämisvõimalus suurem N: kalad, kahepaiksed N: imetajad Otsene areng vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, N: inimene Moondeline areng vastsündinu ei sarnane ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite, täismoone ja vaegmoone, N: liblikas, rohukonn Kliiniline surm - lakkab südame töö, hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi talitlused, refleksid pidurduvad, inimest on võimalik veel päästa, kestab kuni 5 minutit Bioloogiline surm - elundkondade ja elundite, eelkõige aju kahjustused on sedavõrd suured, et organismi elustamine pole enam võimalik
teratogeenid- Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve. Alajahtumine ja kuumarabandus. Lootevee ül. :* kaitse põrutuste eest *kaitse veekaotuse eest *vähendab raskusjõu mõju *kaitse temp.muutuste eest *tagab stabiilse sisekeskkonna *on joogi ja urineerimiskeskkond. Platsenta e emakakook, kujuneb välja kuu vanusel embrüol. Ül: * ainevahetuslik *platsentaarbarjäär *loote varustamine antikehadega *toodab hormoone Otsese arengu (imetajad linnud, roomajad) korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu (kalad,kahepaiksed,lülijalgsed) puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismit ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Nukukestast väljub valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium.
Edwardsi sündroom on 18. kromosoomi kolmekordsusest tingitud kehalised väärarengud. Sündroomi põdevad lapsed surevad väga noorelt, tavaliselt vastsündinuna või imikueas. Eestis suri vanim Edwardsi sündroomi põdev isik 10-aastaselt. Sündroomi kirjeldas ja määras selle põhjuse 1960. aastal inglise geneetik John Hilton Edwards. Esinemissagedus on umbes 1:10 000. Tunnused: Kasvu ja arengu mahajäämus Väga väike sünnikaal ning loid vastsündinu Madalal asetsevad kõrvad Lai ninaselg Väike alalõug ja suu Lühikesed ning ebanormaalselt asetsevad sõrmed
Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX Louis XIV paraadportree Herakles ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
