Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VENEMAA-NSVL tabel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

  • VENEMAA/ NÕUKOGUDE LIIT


    sise- ja välispoliitika
    majandus
    kultuur
    rahvusvaheline poliitika
    1900-1914
    - isevalitsus Nikolai II
    - venestamine eelkõige Poolas, Soomes ja Baltimaades.
    - võitlus mõjusfääride pärast Kaug-Idas - vastasseis Jaapaniga - 1904 -1905 Vene-Jaapani sõda
    - 1905.a. revolutsioon - 17.okt. manifest - konst. monarhia Riigiduuma
    (nn duumademokraatia)
    - kiire tööstuslik areng – Witte - väliskapitali suur roll
    - maaküsimus - kiiresti areneva kapitalismi ja feodaal-pärisorjusliku korra vastuolu
    - 1906-1911 peaminister Stolõpin – agraarreform - katse luua iseseisvate talunike kiht
    tsensuur
    ametlik kultuuripoliitika keiser , usk ja isamaa
    uued suunad - vene avangard
    sõjalis-poliitiliste blokkide kujunemine - liitumine Entente’iga:
    1893 Vene-Prantsuse
    1904 Prantsuse-Inglise
    1907 Vene-Inglise leping
    1914-1920
    - 1.august 1914 Saksamaa kuulutab sõja
    - veebruarirevolutsioon ja kaksikvõim (AV ja PN)- 27.veebr.- juuli 1917
    - oktoobrirevolutsioon -
    26.okt./7.nov. 1917 - kehtestatakse nõukogude võim
    - Asutava Kogu laialiajamine jaan.1918
    - 3.märts 1918 Bresti rahu - V. väljus sõjast
    - 1918-1920 kodusõda
    - 1919 Komintern - maailmarevolutsiooni idee
    sõja mõjul varises majandus kokku
    - AV ei julge lahendada maaküsimust
    - punakaartlik rünnak kapitalile
    - sõjakommunismi poliitika Kodusõja ajal
    vene avangard jätkub kuni kodusõja lõpuni - siis riigil aega hakata kultuuripoliitikat välja töötama.
    Esialgu püüti proletaarne kunst rajada modernistlikule esteetikale - 1925 ÜK(b)P KK otsus rühmituste vabast võistlusest
    I maailmasõda 1914-1918
    Pariisi rahukonverents 1919-1920
    lagunesid 4 impeeriumi
    Versailles’ rahu
    Rahvasteliidu loomine 1920
    1921-1929
    - Kroonlinna mäss 1921
    - NSVL moodustamine 1922 dets.
    Lenini surm 1924
    alates 1924 sotsialismi ehitamine ühel maal, võimuvõitlus Stalin -Trotski 1929 – Stalini 50. juubel
    1921 – 1927 NEP
    industrialiseerimine 1928
    kollektiviseerimine
    nälg 1932-33
    kultuur peab teenima valitsevat parteid ja olema propaganda tööriistaks. Eriline tähtsus filmikunstil - Eisenstein
    1924 Dawesi plaan
    1925 Locarno konverents
    1928 Briand -Kellogg
    1930-1939
    1934 Kirovi tapmine
    – algab suur terror - GULAG
    NSVL sai Rahvasteliidu liikmeks (kuni Talvesõjani)
    1937.a. terror – näidisprotsessid sõjaväelaste üle
    1932 algab kunsti ümberorienteerumine klassikalise esteetika alusele nn. sotsialistlik realism - ei piirdu olemaoleva tegelikkuse kirjeldamisega, vaid avaldab kasvatavat mõju - Lunatšarski, Gorki
    1932 -1934 desarmeerimiskonverents
    NSVL sai Rahvasteliidu liikmeks (kuni Talvesõjani)
    Berliin -Rooma telg
    Antikominterni pakt
    Hispaania kodusõda
    Müncheni kokkulepe 1938
    Tšehhoslovakkia okupeerimine
    23.aug.1939 MRP
    1.sept. 1939 II ms algus
    1940-1949
    ÜK(b)P kui väikesearvuline avangard, ühiskonna valitud eliit, mida perioodiliselt puhastatakse
    1941 22. juuni Suur Isamaasõda
    Sõja lõpp 9. mai 1945
    • sõja "demokraatlik impulss "
    • võimustruktuuri reorganiseerimine 1952 ÜK(b)P  NLKP, RKN  Ministrite Nõukogu
    • repressioonide uus laine
    • võimuvõitluse ägenemine: vana kaardiväe taandumine areenilt
    • poliitilised "süüasjad", surmanuhtluse taastamine
    äärealade sovetiseerimine
    USA toetus NSVL-le lend-lease’i abil
    pärast sõda:
    • sõja tagajärgede likvideerimine
    • nõukogude "tuumaprojekt"
    • sõjatööstuskompleksi väljakujunemine
    • kaardisüsteemi kaotamine
    • põllumajanduse allakäik
    • raudne eesriie : eraldatus läänemaailmast
    • ideoloogiaotsused kirjanduse, muusika , teatri ja kunsti suukorvistamiseks
    • nn. teaduslikud diskussioonid
    • võitlus kosmopolitismiga
    • vaenlase kuju loomine
    • nõukogude patriotism
    • Stalini preemiad

    1943 Teheran
    1945 Jalta
    1945 Potsdam
    1945 ÜRO moodustamine
    Külm sõda
    Idabloki kujunemine, lõhe Jugoslaaviaga
    1948-49 Berliini kriis
    Araabia -Israeli sõda
    1949 NATO
    1949 Euroopa Nõukogu
    1950- 1959
    1953 Stalini surm
    - võimuvõitlus Beria-Malenkov-Hruštšov
    Sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine
    NLKP kui üldrahvalik massipartei
  • 1956 NLKP XX kongress

    rehabiliteerimine ja represseeritud rahvaste "riikluse" osaline taastamine
    1953 põllumajanduses maksude vähendamine
    sõjaliste kulutuste vähendamine
    GULagi majandussüsteemi lammutamine
    majanduselu juhtimise reorganiseerimine 1957-1965 Rahvamajandusnõukogud
    • kirjanduslik "sula"
    • elatustaseme tõus
    • linnastumine
    • pensionisüsteemi korrastamine
    • passirežiimi unifitseerimine
    • massiline elamuehitus – "hruštšovkad
    1952 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine
    1956 Suessi kriis, Ungari ülestõus
    1958 läbirääkimised tuumarelvakatsetuste piiramiseks
    1959 Kuuba revolutsioon
    1960-1969
    1961 NLKP XXII kongress - uus parteiprogramm – kommunism üles ehitatud 1980. aastaks
    1964 Hruštšovi tagandamine
    Brežnev võimule
    uudismaade kampaania ja sunniviisiline maisikasvatamine
    1963 ikaldus - algas viljaostmine USA-st
    60.aastate põlvkond
    optimism
    sula
    1961 Gagarin kosmoses
    1961 Berliini müür
    1962 Kuuba kriis
    1963 tuumarelva-katsetuste osalise keelamise leping
    1968 tuumarelva leviku tõkestamise leping
    1968 Praha kevad – Brežnevi doktriin
    1970-1979
    Brežnevi aeg
    riiklik-parteilise nomenklatuuri võimu kindlustumine (stabiilsus)
    bürokraatia vohamine
    režiimivastase vastupanu kujunemine – dissidentlus
    repressioonide tugevnemine
    armee kasv
    võimu degradeerumine – gerontokraatia
    Stagnatsioon
    1973 kõrged naftahinnad
    ekstensiivareng
    sõjatööstuskompleksi edasine tugevnemine
    majanduslikud "suurprojektid" - BAM
    majandusliku mahajäämuse süvenemine
    varimajanduse osakaalu suurenemine
    korteriprobleemi teravnemine
    defitsiit ja " tutvused "
    eripoed
    Stagnatsioon, neostalinismi pealetung
    dissidendid
    Sahharov Solženitsõn,
    Helsingi grupid
    kontseptsioon ühtsest nõukogude rahvast ja kahest emakeelest
    "arenenud sotsialismi" kontseptsioon, ideoloogiline surutis
    samizdat
    1972 SRP 1 ( SALT )
    suhete normaliseerimine SDV ja SLV,
    USA ja Hiina vahel
    1973 Vietnami sõja lõpp
    1975 CSCE Helsingis
    1979 NSVL Afganistanis
    1980-1989
    Brežnev sureb 1982
    1985 Gorbatšov võimule
    kaadrireform
    poliitilise süsteemi ümberkorraldamine - 1990 Gorbatšov NSVL president
    mitmeparteisüsteemi teke
    vastuolude teravnemine keskus – liiduvabariigid vahel; Vene NSFV versus NSVL
    "suveräänsuste paraad ",
    Konstitutsiooni paragrahv 6 tühistamine,
    liidulepingu väljatöötamine
    alkoholivastane poliitika
    perestroika ,
    glasnost
    avalikustamine (glasnost)
    kultuurisfääri vaimne vabanemine
    tsensuuriolude leevendumine
    stalinismi kriitika
    ajaloo "valgete laikude" täitmine
    avalikkuse kujunemine
    keskmaarakettide paigutamine Lääne-Euroopasse ja strateegilise kaitsealgatuse kava USA poolt
    1985 NSVL juhiks Gorbatšov, suhete normaliseerimine külma sõja osapoolte vahel
    1989 idabloki lagunemine
    1990- 1991
    1991 Jeltsin VNFSV president
    1991 19.-21.august putš
    8.dets. NSVL laialisaatmine, asemele SRÜ
    rahvusküsimuse esilekerkimise ootamatus
    represseeritud rahvaste rehabiliteerimine, etnilised konfliktid
    1990 Saksamaade ühinemine
    1991 NSVL lagunemine
    1991-92 Jugoslaavia lagunemine
  • VENEMAA-NSVL tabel #1 VENEMAA-NSVL tabel #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaia2 Õppematerjali autor
    Tähtsad sündmused,sisepoliitikas, välispoliitikas, rahvusvahelises poliitikas, majanduses,

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    docx

    STAGNATSIOON/SULA/PERESTR OIKA/GLASNOST/ HILISSTALINISM

    1956),resarmeerimisküsimuse tõstatamine,välispoliitilised avantüürid,kahepalgelisus,Moskva kohaloleku kasv III maailmas:Egiptus,Korea,Angoola,Kuuba, Vietnam; HILISSTALINISM 1945-53,liider:Jossif Stalin;pol:võimu reorganiseerimine,võimuvõitluse ägenemine,repressioonide uus laine, poliitilised süüasjad, surmanuhtluse taastamine,äärealade sovietiseerimine,A.zdanov,N.Hrustsov;maj:rahvamaj taastamine,reparatsioonid NSVL kuuluvast okupatsioonitsoonist Saksamaal,sõjatööstusekompleksi väljakujunemine,diskussioon maj arenguteede üle, rahareform,kaardisüsteemi kaotamine,põllumaj mahajäämus,I.Kurtsatov;ideloogia:partei juhtivroll kirjanduse,muusika,teatri,kunsti suunamisel, eraldatus läänemaailmast,nõukogude patriotism,vaenlase kuju loomine,Stalini preemiatega autasustati kõige ,,ustavamaid" nõukogude.inimesi,A.Ahmatova,S.Prokofjev,D.sostakovits;rahvusküs:massiküüditamine,ven

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    NSVL

    · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon ­ breznevi ajal ­ seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril ­ priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 ­ 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA ­ maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost ­ avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud valimised mitme kandidaadiga · Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi · Tekib kodanikuühiskond ­ Eestis muinsuskaitse selt · Vägivalla leevendamine

    Ajalugu
    thumbnail
    26
    doc

    12. klassi ajaloo konspekt

    Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin ­ SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W.Brandti uus idapoliitika ­ suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga: · lepingud Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liiduga · SLV-SDV suhete aluste leping (72) d) Lääne-Berliini küsimuse lahendamine 4 võitjariigiga (71): · L-Berliin ei ole SLV osa vaid iseseisev pol. üksus · taastati maismaaühendus L.-Berliini ja SLV vahel 4. Saksamaa taasühendamine a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Nõukogude poliitika Idabloki maades

    väljatöötamine; raudne eesriie ­ eraldatus moodustamine, migratsiooni algus, EKP Läänemaailmast, nõukoguliku mudeli 8.pleenum rakendamine Idabloki maades ja uutes liiduvabariikides, vene rahva esiletõstmine; välispoliitilised sündmused: Berliini blokaad, Korea sõja algus, VMN loomine N. Hrustsov 1953-1964 J. Käbin 1950-1978 Võimuvõitlus, isikukultuse kriitika, ,,Sulaaeg", Võimul Venemaa eestlased, rehabiliteerimine, rehabiliteerimine, kampaaniad põllumajanduses- 1958 kaotati MTJ ­ masinatraktorijaamad, uudismaade ulatuslik ülesharimine, põllumajanduse spetsialiseerumise algus 1960. maisikasvatus), rahvamajandusnõukogude Aastatest, suurfarmid 1970. aastatest, tööstuse loomine, konflikt tippintelligentsiga, elujärje laienemine, migratsioon, side Läänega, kuldsed

    Ajalugu
    thumbnail
    39
    pptx

    Rahvusvahelised suhted 20. sajandil

    Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Ajajoon terve maailm

    23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu.

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    doc

    II MAAILMA LÄHIAJALUGU

    II MAAILMA LÄHIAJALUGU SUURRIIKIDE LIIDUD 20.SAJANDI ALGUL Kolmikliit 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines nendega Itaalia. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Viimane soovis kolooniaid haarata, mis aga tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Saksamaa toetus oli ülioluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud, kuid soovis tugevdada oma positsiooni Balkanil. Serbia selja taga seisis aga Venemaa, mistõttu vajas Austria-Ungari Saksamaad. Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Entente Cordiale Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904. aastal allkirjastasid Prantsusmaa ja Inglismaa juba ametliku nimega kokkuleppe Entente Coridale ehk Antant. 1907 kirjutasid omavahelisele lepingule alla Inglismaa ja Venemaa, sellega jõudis suurriikide jagunemine lõpule

    Ajalugu
    thumbnail
    80
    pdf

    11. klassi ajaloo konspekt

    amnestiaga. MAAILMAREVOLUTISOON ● Maailmarevolutsioon tähendas kommunistide püüdu haarata võim maailmas. ● Prooviti luua nõukogude vabariike Euroopas.(Ungaris) SÕDA POOLAGA ● 1909-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes enamlaste lüüasaamisega. ● Poola vägesid juhtis J.Pilsudski. KODUSÕJAS JÄID PEALE PUNASED ● 1920.aastaks oli suurenm osa Venemaast punaste kontrolli all ● Kodusõda lõppes 1922 TULEMUSED ● Inimelul polnud enam tähtsust ● Venemaa oli sõjast laostunud. ● Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks ● Nõukogude Venemaa jäi muust maailmast isoleerituks. EESTI ISESEISVUMINE​ (3.10.2017) Mobilisatsioon ● 100 000 mobiliseeriti ● umb 10 000 ei tulnud sõjast tagasi Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine ● toidu-ja küttepuudus ● sõjapõgenikud ● suurettevõtete evakueerimine

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun