Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tõstis välja tõrvalondi ja pistis selle põlema. Järsku lõi igalt poolt põlema ja siis jälle kustus ära. Varsti põles juba üks mõis. Järsku põlesid igalt poolt mõned majad. Iga hoone kus elas taanlane või sakslane. Pärast kui talupojad olid lõpetanud vaatas üks noormees lodijärve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Järsku kostis laagri ühest servast kostis kisa. Seal oli üks vaene inimene ja tema ümber suur salk mehi. Nad said teada rüütlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rüütleid polnud lähedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende põhitõde oli, et orjus kaoks. Otsustati võidelda. Järgmisel päeval tõusis Lodijärve lossis kära. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi ühel mehel valge lipuga läheneda. Siis
Vahur sai tänu oma jõule piiskopi käest maad. Ta ostis sinna sulaseid ja elas rahulikult vaba- mehe elu. Vahuri naine sünnitas poja, kelle nimeks nad panid Tambet. Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk. Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei tahtnud oma hobusega sõita, tema tahtis saada hoopis parema hobuse Jaanuse oma. Alguses oli Jaanus selle vastu, aga natukese aja pärast oli Oodo teda oma jonnimisega võitnud. Kui nad olid juba tükk aega samm...
9) Jaanus läks külla, kus elas Maanus, kes oli Lodijärve lossis piitsa saanud, Jaanus puhastas Maanuse haavad ära 10) Emiilia ja Oodo isa surm, Jaanuse hirmus unenägu, Maanuse nälgimine 11) Lossi kubjas ja orjad käisid Jaanuse juures ja nõudsid Maanust tagasi, Jaanus lasi nad sulastel välja visata, Oodo ja teised lossirüütlid asuvad Jaanuse poole teele 12) Võitlus Jaanuse ja Oodo vahel, mil Oodo alla andis, Jaanus ja Maanus põletati majja sisse 13) 1343. aasta kevad, Tasuja oma talupoegadega läheb Padise kloostrit ründama 14) Tehakse plaan Lodijärve lossi rünnata 15) Rünnatakse Lodijärve lossi, Emiilia palus Tasujalt pärast Oodo surma armu ja seda ta ka sai, Emiilia nägi Jaanuse silmadest, et Tallinna appi minnes läheb ta surma 16) Tasuja surm
Tasuja Eduard Bornhöhe Tegelased: Jannus (Tasuja), Emmi, Oodo, Rüütel Kuuno (Emmi peigmees), Sri Konrad (Emmi isa) Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu Emmi jäi teistest maha ja läks metsa ja nägi maja kui Emmi lähemale läks nägi ta Jaanust puu all
Jaanus ravis teda. Küsimused: 1) Kes on teose autor? V: Eduard Bornhöhe 2) Mis oli talu nimi, kus Tambet elas ja miks seda nii nimetati? V: Metsa talu, sest see asus metsa sees. 3) Kes oli Vahur? V: Vahur oli Tambeti isa nind Tallinna piiskopi ori. 4) Kuidas Vahur endale talu? V: Kui Vahur metsa põgenes, tahtis piiskopp teda tappa, aga järsku tuli metsast karu ja piiskopp palus Vahuril see tappa ning lubas vastutasuks maid anda. Vahur tappiski karu. 5) Kes oli Tasuja? V: Tasuja oli Jaanus. 6) Kes olid Oodo ja Emmi? V: Nad olid lossihärra lapsed, kes elasid Lodijärve lossis. 7) Miks peksti Maanust ja kes teda aitas? V: Maanust peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera tigedaks hundiks. Jaanus aitas teda. 8) Mis oli Jaanuse ja Emmi vahel? V: Nad olid armunud. 9) Mis sai Tambetist? V: Tambet suri. 10) Mis toimus kevadel aastal 1343? V: Jüriöö ülestõus. 11) Millega lõppes viimane lahing
ja Jaanust aitasid sulased, kes järjest surma said. Lõpuks põgenes Jaanus sisse, kõik mõtlesid, et ta on nüüd lõksus ja pistsid Tambeti talu põlema. Keegi ei mõelnud, et ka talus võib salakäikusid olla nagu lossiski. Korraga oli kuulda lakkas karjuvat Maanust. Ja siis varises katus kokku ja Maanus jäi tulle. Rüütlid võtsid Tambeti kaasa ja viisid lossi. Oli möödunud talv, ning ühel kevadisel õhtul oli mäe otsas üks kaabuga mees. Tema nimi oli Tasuja, tegelikult oli ta Jaanus kes tahtis kätte maksta Oodole ja nende meestele kes lossis olid. Kõik teadsid, et Jaanus on surnud sellepärast võttis Jaanus endale uue nime Tasuja. Kõik inimesed Eestist teadsid Tasujat. Ta käis väga paljudel lahingutel teisi aitamas. Ta seadis plaani valmis oma meestega, isegi ainult mõni üksik teadis ta päris nime. Esimene rünnak lossile läks pahasti, sest kõik lasid ülevalt neid vibudega ja sellepärast oli neil vaja mingit kattet pea kohale
6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12.Taani kunigas maksis Saksa ordule 19000 hõbetat marga Eestimaa eest.
Jaanuse juurde varjupaika otsima kupja eest. Kubjas tuli sinna järgi. Sulased viskasid ta välja. Vahepeal oli Oodo lossihärraks saanud. Nii algaski vaen. Läks võitluseks uue salgaga. Poolsurnud Tambeti kolm sulast oli saanu surma. Jaanus põgenes aita. See pandi põlema, Jaanus põgenes salakäigu pidi. Arvati et Jaanus sai surma.1343.ndal aasta jüriööl peatub üks ratsanik mäel. Mäss on käimas. Kõik eetlastest orjad kogunesid kokku ja hakkasid saksasi ründama. Tasuja oli Jaanus. Ta pidas nõu vanematega ja Tasuja läks Lodijärve lossi vallutama. Ta pidi lossi ära vallutama 3 päevaga. Seda ta ka tegi. Emiila tahtis alastust endale ja ta peigmehele, selle ta ka sai. Vahepeal oli tulnud Landmeister oma väega ja Tallinna vabastanud. Tasuja läks oma salgaga Landmeistri vägedele kallale ise teades, et ta siit elusat välja tule. Tasuja hüüdis sõduritele inspiratsiooniks ja nad ründasid. Terve Tasuja vägi sai surma. Mulle see raamat meeldis
Nad võitlesid pikalt. Samal ajal panid rüütlid maja põlema. Ka Jaanuse isa Tambet võeti vangi. Maanus kahjuks küll suri kuid Jaanus pääses eluga. Ja niimoodi sai alguse Jaanuse mässajaks muutmine. Jaanus kogus üle terve Eesti palju talupoegi kokku ja ässitas neid võitlema oma koduriigi ja vabaduse eest. Väga paljud surid lahingus. Vahepeal leidis Jaanus enda isa Tambeti laiba ja seal sel hetkel teadis ta et nüüd on piir ja ta peab tasuma Oodole. Nii ta saigi nime Tasuja. Jaanuses oli saanud võitu kättemaksuhimu traagiliste sündmuste sunnil.. Ta küll suutis Oodo tappa kuid kõik talupojad ja Tasuja ise suri lahingus sakside vastu. Mõned pääsesid väravast sisse ja need kes redeliga mööda müüri ronisid said nuga või lükati alla. Talupojad suutsid palju maju ja mõisaid ära põletada kuid loss jäi päris terveks. Minu arust teadis Jaanus juba ennem et nad ei suuda alistada Sakse kuid ta oli nii kättemaksu himuline et ta ei suutnud peatuda
Ilu ja hirmu piirimail Aga äärmustest olen ma pärit Kuhu põgenen kui kahtlen? Kuhu põgenen Kui eksinud olen ja Jälle teadmata iseendast Ma kahtlen, Et pildil sinust Või kellekski teiseks Mulle selgust võiks tuua Kui kahtlen valgena mustade seas Kes kinnitab mu elujaatuse? Kui kaotad värvide kontrast Ja tunda, et siiski kõik on sama.. Vabadusest ongi saanud minki Millest nagu polekski enam midagi kaotada. Triin tasuja * Vaata, nüüd on nii Ma lõpetasin põhikooli Ühes neist väikestest neetud küladest Ja keegi eksamikomisjonist Ei pannud nii palju näkku Kui ma kartsin (aga siiski piisavalt) Võibolla saan ikkagi keskkooli Pärast neid saoledkolejaloll aastaid Pärast kõiki neid sasöödmeielauataga aastaid Saan ehk töölegi ja Siit lootusetust linnast välja Kuhugi kus ma polegi Linna kõige rohkem omamoodi tüüp Täitsa lõpp noh
Kahtlustati, et ta on Jaanuse juures- teati ju, et Maanus oli Jaanusega hästi läbi saanud. Sellest sündis suur tüli mis lõppes Jaanuse maja mahapõletamisega ja, oh õnnetust, vaene Maanus jäi majja ja põles sisse. Mitme aasta pärast otsustas Jaanus kätte kõige eest mis mõisnikud teinud olid ning seda ta tegigi, süüdates kõik mõisnike majad. Tuli suur võitlus ka Lodijärve lossi juures, kus Jaanus ehk Tasuja tappis Oodo. Võitlus lõppes eestlaste kaotusega, suri nii Tambet kui ka Jaanus, Eesti müüdi maha taanlastele.
Eduard Bornhhe on kirjutanud jutustuse Eesti vanast ajast. Selle jutustuse nimi on TASUJA ning selle raamatu tegevus toimub Eesti piinal philiselt luna osas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas vga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Miste- vaba mees oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu tiesti mtlematu asi, sest tol ajal olid kik talupojad misnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sbrad. Tema sbrad olid krgest soost: Lodijrve lossi noorhrra Oodo ja tema de Emilia. Sbrad tegid koos igasuguseid
sajandil Eestimaal peaaegu täiesti mõtlematu asi, sest tol ajal olid kõik talupojad mõisnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sõbrad. Tema sõbrad olid kõrgest soost: Lodijärve lossi noorhärra Oodo ja tema õde Emilia. Sõbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju. Nad tülitsesid väga vähe ja kui sedagi, siis leppisid ka kohe ära, aga kui Oodo suureks sai, siis hakkas teda häirima Jaanuse vabadus ning nad asusid omavahel sõjajalale. Jüriöö ülestõusul, mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada. Tasuja sai Tallinna linna all surma. Kui eestlased olid Jüriöö ülestõusu kaotanud, müüs Taani kuningas Eesti 19000 hõbemarga eest maha Saksa ordule. Rohkem Eesti orjade poolt vastuhakke ei tulnud, kuna nad kartsid selle eest karistada saada.
Võitlus kestis tükk aega kuni kostis viimase sulase karje. Nüüd oli Jaanus üksi. Ta nägi, et maja uks oli lahti läinud ja siis tuli tal hea mõte ja jooksis majja. Salgas olevad mehed panid Jaanuse maja põlema. Kevadel, aastal 1343 tuli Jaanus Lodijärvele tagasi juba Tasujana.Ta kandis tõrvikut ja üksteise järel süttis mõisaid põlema.Tasuja kogus enda ümber kohalikke talupoegi, nende seast valiti välja juhid.Iga hoone, kus elas sakslane või taanlane, põletati. Tasuja lubas, et tema Lodijärve lossi perele liiga ei tee, tehku talupojad, mis tahavad.Tormijooksul Lodijärve lossile tundis Oodo ta ära ja põgenes.Tasuja otsis lossi keldrist oma isa ja leidis ta surnuna. Ta läks juba mööda lossitreppi üles, kui talle üteldi, et tema mehed olid Tallinna all hädas. Ta lubas minna aga enne läks trepist üles saali poole. Tasuja tappis Oodo ja kippus Kuuno kallale, aga Emmi hakkas paluma ja Tasuja jättis Kuuno ellu.
,,Tasuja" I osa Oli 13. sajand. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli maamehe Tambeti oma. See mees oli pärisperemeheks saanud nii, et(sellel ajal olid ju peaaegu kõik Eestlased orjad)Tambeti isa, Vahur, kes oli väga tugev, oli Tallinna piiskopi ori. Ta põgenes metsa. Piiskop leidis Vahuri üles ning tahtis teda piitsutada. Siis tuli metsast välja karu ning piiskop nõudis enda päästmist ningVahur sai vastutasuks tükike metsamaad endale.. Ta ehitas metsa sisse väikse maja. Osake maaalast oli põld. Tambetil oli poeg Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta eest. Tambet ehitas ilusa ja suure maja. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanus õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Tambet ja Jaanus läksid ratsutades Lodij...
6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12.Taani kunigas maksis Saksa ordule 19000 hõbetat marga Eestimaa eest.
Lühikese ajaga süttisid paljudes kohtades ümberringi uued ja uued tulekahjud. Põlesid mitte ainult mõisad, vaid iga hoone, kus elas taanlane või sakslane. Isandad said nüüd aru, et loomast alamaks alandatud talupojad ei tundnud ühegi rõhuja vastu mingit halastust ei naiste, laste ega vanade suhtes. Kõiki koheldi kui rõhujaid. Üksik ratsanik seisis ikka künkal. Ümber künka hakkas võitlejaid kogunema. Hüüti:" Kas oled veel seal, Tasuja?" Hüüdjad olid põhiliselt Lodijärve talupojad. Nad ei olnud veel lossi rünnanud, sest ootasid Tasujat ehk Jaanust! Tasuja ei olnud veel valmis Lodijärve elanikega kohtuma ja nii asus ta sõjasalgaga Tallinna poole teele, et rohkem mehi koguda ja siis Lodijärve lossi rünnata, nagu mehed soovisid. Jõuti Tallinna alla ja asuti piirama. Eestlaste vanemad olid saadetud Soome abi paluma. Abi mindi paluma ka Liivi ordumeistrilt.
Ta oli põgenes, kuna kubjas tahtis talle jälle peksa anda. Järgmisel päeval oli kubjas Jaanuse maja ukse taga ja nõudis, et ta annaks Maanuse tagasi. Jaanus lasi sulastel kubjase välja visata. Kubjas läks Oodole kaebama, ning seda kuuldes läks Oodo ise Metsa tallu. Seal algas suur võitlus. Talu pandi põlema, Jaanus pääses, kuid Maanus jäi tulle. Jaanus põgenes salakäiku pidi, kuid ta isa viidi vangi. Nii lõppes Jaanuse tavaline elu ning ta tuli tagasi Tasujana. Tasuja ajas paljud eestlased kokku, et hakata mässama. Nad põletasid mõisaid, kloostreid ja hooneid, milles elasid saksad. Kõik mehed olid valmis sõtta minema ja kodumaa eest surema. Lodijärve lossi vangikoopasse minnes nägi Tasuja Metsa Tambeti surnukeha. Sellest tuleneva suure viha ja tahtmisega tappis ta Oodo. Rüütel Kuunoga võideldes laskus Emiilia Tasuja ette põlvili ning palus andestust. Tasuja lahkus koos mässajatega Tallinna alla. Kõik mehed surid
Eduard Bornhöhe Vahur Tambet Jaanus Tasuja Piiskop ProhvetiPärt (Bartholomäus ehk Bärtel Löwenklau) Lossihärra Konrad Raupen Oodo Raupen Emmi Raupen Rüütel Kuuno Kubjas Saare Maanus Vahur oli pikk ja priske. Ta oli väga tugev, kuid ka sama laisk. Oli Tallinna piiskopi ori. Tüdines orja elust ära ja põgenes metsa. Piiskop läks Vahurit metsa otsima, sest tahtis tugevat sulast tagasi. Vahur tappis karu ja päästis piiskopi elu. Piiskop lasi selle eest Vahuri priiks ja andis talle maad. Oli Vahuri poeg. Pika kaelaga, kitsaste õlgadega ja lahjade puusadega. Ei olnud nii tugev kui ta isa. Tambet oli tark ja nutikas. Ta ei varjanud vabadust. Armastas liikumist ja varakuhjamist. Ei hoolinud isamaa õnnetustest. Tahtis oma pojast teha täieliku saksa. Sai Oodo korraldatud tulekahjus haavata. Jaanus leidis ta lossis surnult seina külge aheldatuna. Oli Tambeti poeg...
valetas, et Jaanus olevat ta läbi peksnud, varjavat põgenikku ja olevat rüütlit sõimanud. Rüütel uskus teda ja vihastas. Ta võttis nõuks karja sulastega Jaanuse juurde tungida. Vaenlased ajasid enda arust Jaanuse majja ja panid majaga põlema. Tegelikult oli ainuke, kes sinna ära põles, Maanus. Seda, et Jaanus pääses, nemad ei teadnud. Kaua aega pidas Jaanus salamisi plaani ja viha kogunes. Lõpuks tuli ta peidusr välja ja kuna kõik arvasid, et ta oli surnud, võttis ta varjunime- Tasuja. Tasuja otsustas korraldada ülestõusu- Jüriöö ülestõusu. Ta ässitas kõik eestlased sakslaste ja taanlaste vastu. Üheskoos põletati kõik mõisad. Loss jäi viimaseks. Seetõttu oli kogunenud rohkem rahvast ja nad olid valmistunud. Seega läks seal kauem aega. Põhieesmärk oligi Jaanusel tappa Oodo, kes oli tapnud tema kalli isa. Samuti tahtis ta tappa Emiilia peigmeest. Emiilia oli aga nii haledalt teda paluma hakanud, et Tasuja jättis lossi
Talupojed pidid tööd tegema, Taanlaste ja Sakslaste heaks. Neil oli raske elu. 7.Jutusta sündmustest Metsa talus! Tambet ja Jaanus elasid Metsa talus. Kubjas valetas Oodole ja Oodo koos teiste junkuritega läksid Metsa talu hävitama. Jaanus ja tema sulased võitlesid junkurite vastu. Nad kaotasid. Tambet viidi lossi, aga Metsa talu pandi põlema, Jaanus ja Maanus sees. Maanus suri ära, aga Jaanus sai välja. 8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Jaanus tahtis Metsa talu ja oma isa eest kätte maksta ja Eesti Vabariiki vabaks võidelda. 9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest. Tasuja kogus sulased kokku ja nad läksid mõisasid põletama ja lossi vallutama. Soomlased ei jõudnud õigeks ajaks kohale ja Eestlased kaotasid. Tasuja sai lossi sisse, nägi oma surnud isa laipa ja tappis Oodo. 10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu? Eestlased kaotasid ja Tasuja ehk Jaanus sai surma
Lõppus maksis see talle kätte. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid.Jaanus ja Emma oli loo alguses suured sõbrad.Aga nende sõprust lõhkus Oodo ülbus ja põikpäisus. 6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal? Et see oli väsitav,kurvav ja kurb. 7.Jutusta sündmustest Metsa talus! Värava juures toimus võitlus Oodo,tema sulaste ja kolleegide vastu.Hiljem pandi Metsa talu põlema. 8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Saades teada,et ta isa suri,tahtis ta teha kättemaksu Oodole ja teha lõppu orjusele. 9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest. Prooviti redelitega müürilt üles ronida.Tasuja läks aga keldrisse ja leidis sealt oma isa. 10.Kuidas jutustus lõppes? Jutt lõppes Tasuja surmaga Tallinna all,aidates Tallinnlasi. Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu? Sest ka päriselus ei tulnud Jüriöö ülestõus välja.
koertel lõhki kiskuda, et sust muud järele ei jää kui su kerjusekaltsud..." Kui lapsed juba suureks kasvasid ei taandunud Oodo raev, ülbus ja uhkus mite sugugi. Isegi isa surma üle poiss ei kurvastanud. Oodo ei kohkunud ka lapsepõlve tuttava, Jaanuse maja tulle heites tagasi, ega ka poisi isa surnuks piinates. Ise veel arvates, et Jaanus majas surnuks põles. Tegelikult jäi Jaanus aga ellu ja maksis Oodole valusalt kätte kõige eest mis ta talle teinud oli. Jaanus ehk Tasuja tappis Oodo tema end lossis, õe Emiilia silme ees. Oodo jäi surres sama egostlikuks, ülbeks ja uhkeks nagu ta alati oli olnud.
. . » Rääkija jäi vait. Tema silmad hiilgasid, ta rind paisus, hele lõke valgustas silmapilguks ta vaimustatud nägu . . . Ta pilk langes selle köha poole, kus Lodijärve loss kaugel metsaserval enam aimatav kui nähtav oli. Seal oli kõik veel vaik,ne. «Mu vaene isa!» õhkas noormees, ja ta pea vajus rinnale. Häälte ja kapjade kõmin kostis altpoolt ja tuli lähemale. Salk ratsamehi kogunes mäejalale ja jäme hääl hüüdis ülespoole: «Kas oled veel üleval, Tasuja?» «Olen küll. Tulge ligemale!» vastas mees mäekingul. Lühikese ajaga jõudis salk mäele ja peatus üksiku ratsaniku ees. Need olid enamasti Lodijärve talupojad. Neil, olid sõjariistadeks kirved, vikatid, nuiad, mõnel vanad roostetanud piigid ja mõõgad, mis vist veel esivanemate sõdu olid näinud, ja kõikide nägudelt paistis kindel tahe neid mitut värki sõjariistu niipea kui võimalik tarvitusele võtta.
Peale seda põlesid igal pool mõned majad. Iga hoone, kus elas taanlane või sakslane. Pärast, kui talupojad olid lõpetanud vaatas üks noormees Lodijärve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Siis aga kostis laagri ühest servast kisa. Seal oli üks vaene inimene ja tema ümber suur salk mehi. Nad said teada rüütlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rüütleid polnud lähedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende põhieesmärk oli, et orjus kaoks. Otsustati võidelda. Järgmisel päeval tõusis Lodijärve lossis kära. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi ühel mehel valge lipuga läheneda. Siis algas sõnavõitlus Oodo ja käskjala vahel. Käskjalg ähvardas, et kui nad ta nõudmisega ei rahuldu siis võetakse loss tormijooksuga. Öösel kui Tasuja oli veel üleval, tõid käskjalad talle
tapma.Jaanuse sulased ei pidanud vastu ja Jaanus põgenes läbi salatunneli.Tema isa Tambet võeti vangi ja maja põletati maha. 1343. aasta kevadel hukkasid ja põletasid enamus eestlasi saksa kindlustamatta mõisaid.Varsti oli aeg käes Tallinn võita, kuid enne tuli Loodjärve loss hävitada.Mitu päeva läks mööda enne kui lõpuks müürist sisse saadi.Tasuja leidis oma isa Tambeti surnult külmast ja pimedast keldrist.Vihast tappis Tasuja Oodo.Ta tahtis ka teisi tappa, aga kõik ellujäänud pidid minema Tallinna appi, kuna landmeister oli rüütlitega sakslastele appi läinud.Kui Jaanus kohale jõudis oli võitlus juba lõppemas.Jaanus jooksis sakslaste sekka ja tappis nii palju vaenlasi kui sai, varsti aga heitis ise hinge. Selles raamatus meeldis mulle sõjad ja närvipinge.Raamatus õppisin, et seda, mis sul olemas on tuleb väärtustada ja hoida, sest seda hiljem võita on väga raske. Ats Mihkel Süldre
õppima. Tambet sai sõbraks Lodijärve mõisa isanda Konrad Raupeniga. Vahur: ,,Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk kael, kitsad õlad ja lahjad puusad. Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks. Sul on aga terane pea, vahest teed sina kavalusega, mis mina kangusega." (Bornhöhe, E. Tasuja. Tallinn 1947: RK ,,Ilukirjandus ja kunst". 10) Kolmanda loo räägib Jaanus, kelle kokkupuude mõisaga toimub läbi Oodo ja Emiilia. Oodo ja Emiilia on Konrad Raupeni lapsed. Jaanus käib nende juures tihti õppimas ja mängimas. Oodo on väga iseteadlik ja tal on iseloomuomadused, et saada juhiks. Ta ise arvab ka ennast juht olevat. Emiilia on mänguline ja õrn ning saab Jaanusega hästi läbi. Vanemaks saades hakkas Oodot aga häirima Jaanuse vabadus, mille tõttu nad tülli pöördusid.
terve pesa on kerge hävitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tõstis välja tõrvalondi ja pistis selle põlema. Järsku lõi igalt poolt põlema ja siis jälle kustus ära. Varsti põles juba üks mõis. Järsku põlesid igalt poolt mõned majad. Iga hoone kus elas taanlane või sakslane. Pärast kui talupojad olid lõpetanud vaatas üks noormees lodijärve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Järsku kostis laagri ühest servast kostis kisa. Seal oli üks vaene inimene ja tema ümber suur salk mehi. Nad said teada rüütlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rüütleid polnud lähedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende põhitõde oli, et orjus kaoks. Otsustati võidelda. Järgmisel päeval tõusis Lodijärve lossis kära. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi ühel mehel valge lipuga läheneda. Siis
ka meie Jaanus leidis oma otsa selles lahingus peale seda, kui oli tapnud mitmeid vaenlase sõdalasi. Paar aastat pärast Jüriöö ülestõusu müüs eestlaste vabadusihast ära kohkunud Taani kuningas Eesti 19 000 marga hõbeda eest Saksa ordule. Nagu ütleb Eduard Bornhöhe: ,,Siis unustas eestlane ajutiseks oma rahvuse, esivanemad ja nende vabaduse ning algas pikk, raske uni." Hoolimata ülestõusu ebaõnnestumisest näitab Tasuja oma kangelassurmaga vabadusvõitluse teed. Ennem surra vabadusvõitlejana kui elada orjana niisugune on jutustuse põhiidee. Daniel Veermets
Jaanus käskis Maanusel end lakas ära peita ise läks ta õue. Jaanus võitles Oodoga ja ütles, et kui ta sureb jätku nad Tambet ellu. Jaanus aeti majja ja maja pandi põlema. Maanus hukkus tulekahjus Jaanus aga pääses läbi salakäikude. Oodo tundis pigem kahjurõõmu kui rõõmu. 13.JÜRIÖÖ. Oli algust tehtud Jüriöö Ülestõusuga. Süüdati paljud mõisad. Padise klooster Lodjajärve loss JAANUS = TASUJA 14.Valiti vanemad neid oli neli. Hakati piirama Lodjajärve lossi. Sõnumitooja tuli halva sõnumiga. Landmeister tulnud Harjumaale ja poob ja tapab kõik mis tee peal ette jääb. 15.Mässajad läksid tormijooksule I ei õnnestunud II aga õnnestus. Tasuja tappis Oodo kes tappis Metsa Tambeti. 16.Tasuja sai surma ja eestlased langesid saksa võimu alla, sest 1346 aastal müüs Taani Eestimaa Saksa ordule 19 000 hõbe marga eest.
SISUKOKKUVÕTE E. Bornhöhe "Tasuja" Peatükkide sisu: 1. Ülevaade vallutajatest. 2. Vahuri talusaamise lugu. Jaanus läheb Tallinna kooli. 3. Jaanus kohtub esmakordselt Oodo ja Emmiga. 4. Emmi ja Oodo ratsustavad võidu. Oodo ja Jaanus vahetavad hobused, Oodo kukub. 5. Prohveti-Pärdi elulugu. 6. Oodo ja Jaanus tülitsevad (Oodol on häbi, et hobune ta seljast maha viskas) 7. Emmi isa ja noor rüütel Kuuno lepivad kokku, et isa annab tütre rüütlile naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11. Kubjas tuleb Maanust nõudma, visatakse välja. Oodo tuleb karistama. 12. Võitlus Metsa talus. Talu põle...
ratsanik. Ta lausus, et terve pesa on kerge hvitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tstis vlja trvalondi ja pistis selle plema. Jrsku li igalt poolt plema ja siis jlle kustus ra. Varsti ples juba ks mis. Peale seda plesid igal pool mned majad. Iga hoone, kus elas taanlane vi sakslane. Prast, kui talupojad olid lpetanud vaatas ks noormees Lodijrve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rnnata Lodijrve lossi ja ksisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) kest abi, sest tema tundis lossi mbrust kige paremini. Siis aga kostis laagri hest servast kisa. Seal oli ks vaene inimene ja tema mber suur salk mehi. Nad said teada rtlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rtleid polnud lhedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende phieesmrk oli, et orjus kaoks. Otsustati videlda. Jrgmisel peval tusis Lodijrve lossis kra. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi hel mehel valge lipuga lheneda. Siis algas snavitlus Oodo ja kskjala vahel
,,ARMASTUS ON JA ARMASTUST POLE" Triin Tasuja Aveli Int MT11 Elulugu Pärit Tamsalust Sündinu 1989 aastal Esimene luulekogu on ,,Provintsiluule", millega ta valiti nädala autorit aastal 2009. Betti Alveri preemia. Looming Armastus on ja Armastust pole Noortepärsed luuletused Triin Tasuja kirjutab veenvalt, kaasahaaravalt ja mõtlemapanevalt noore inimese muredest, ängidest, hirmudest, lootustest, ja meeleheitest; kokkuvõttes elust ja armastusest. Kujundus Kujundaja: Matthias Sildnik Pehmete ja roosate kaantega Kasutatud on taaskasutatavat paberit Pildid mustvalged Meeleolu Masendavad ja sünged salmid Positiivsus puudub Luule Vabavärss Keele kasutus vaba. Palju noorte slänge ja erinevaid roppusi. ,,Saada kahekümneseks tähendab perioodilist maavärinat."
Keila Gümnaasium Eduard Bornhöhe Referaat Õpilane: Tiina Veersalu Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Eduard Bornhöhe elulugu lk 3 2. Eduard Bornhöhe looming lk 5 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid ka hilisemate aastakümnete sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Tugeva loomupärase andega autorina, kuulub Bornhähe 19. sajandi lõpu kirjanduse eredamate kujude hulka. (1. Eest...
Luulekogus “Armastus on ja armastust pole” korduvateks teemadeks on elu, ilu, armastus ja õnn. Elu teemast kirjeldab autor, kui julm, hukas ja lootusetu võib olla elu. “...kui naine armub määratusest, naine abiellub armastusest, mehega kellest saab joodik, mehega kes on alla andnud nõrk sitakotist joodik, ja läheb oma naisele kallale, oma pojaga kaklema, verepritsmed veel aastaid suure toa tapeedil” Ilu all kirjeldab Triin Tasuja, kuidas naised teevad ennast ilusaks meeste pärast, kuid mehed ei märka seda. Samuti kirjutab ta luuletuses “Kuidas ma muutun kellekski, kes ma veel pole”, kuidas naised kaotavad oma neiupõlve meeste pärast. Meeste tõttu saavad neidudest naised. “...ei näe, kuidas mina kasvan ainult ilusamaks sinu pärast, isegi kui sa absoluutselt kõike mida sa ütlesid valetasid, mul suva, ma muutun aina ilusamaks, sinu pärast ma nukkun..”
See noortest ja noortele kirjutatud romantiline seiklusjutt 1343. aastal alanud jüriöö ülestõusust sai kiiresti populaarseks ning on seda olnud kõikide riigikordade ajal. Bonrhöhe jutustus tõi jüriöö üles- tõusu eesti rahvuslikku ajalooteadvusse. Selles sündmuses hakati nägema viimast heledat sähvatust, mille järel algas niinimetatud pikk ja pime orjaöö. Iga lugeja võis tunda, kuidas raev ülestõusu luhtumise pärast tegi temastki võimaliku uue tasuja. Pärast võidukat vabadussõda ei olnud kaotatud jüriöö ülestõusu kujutamine kunstis kuigi popu- laarne. Üksikuid töid siiski tehti. 1926. aastal valminud Paul Liivaku tušijoonistuse esiplaanil näeme taevani kõrguvaid leeke. Tuli on märk, et ülestõus on alanud. Taamal pimeduses süüdatakse üha uusi ja uusi lõkkeid – ülestõus levib. Talupojad on haaranud relvad – kirved, vikatid ja nuiad, odad ja mõõgad. Kunstnik rõhutab tihedalt
Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe oli XIX sajandi eesti kirjanduse väljapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu paremik ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid on säilitanud oma tähenduse ka hilisemate aastakümnete murrangulistes sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Eduard Bornhöhe sündis 17.veebruaril 1862.aastal Rakvere lähedal väikeses Kullaaru mõisas. Paari aasta pärast siirdus perekond Inju mõisa. 1870.a asusid Brunbergid elama Tallinna, kus 8aastane Eduard pandi õppima algkooli. Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordiga käis matkamas, uisutamas ning harrastas jalgrattasõitu ja oli samuti innukas maletaja. Nooren...
Publik ja ka kirjanik ise on vapustatud näitetükist. Plaksutamine on vali ja jätkuv, paistab, et pealtvaatajatele väga meeldib just etendatud teos. Reporter väidab, et Bornhöhe oli üks Eesti esimestest jalgrattaomanikest. Bornhöhe kinnitab seda ja räägib, et ta kirjutas sellest ka raamatu. Kõik osalejad kogunevad lavale ja peagi on kuulda tsitaati Bornhöhe kuulsamaist teosest ,,Tasuja". ,,Ja hirmus kui vihane sõjajumal kihutas Tasuja otse rüütlite tihedamasse salka, seltsimehed tema kannul. Hirmsasti möllas ta tugev käsivars vaenlaste keskel, armutult saatis ta ühe ohvri teise järel enese eel surma, sai veel kord veriseks tasujaks. Tema seltsimehed langesid üksteise järel... Kuid viimaks välkus ka Tasuja mõõk viimset korda... Siis kadus ta, ja vaenlaste hulgad kohendasid end langenud kangelase surnukeha üle. ,, Kirjanikuhärra lahkub ja samal ajal loetakse: ,,Eduard Bornhöhe lahkus meie hulgast 17
Eduard Bornhöhe Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Tuntuimad teosed Elulugu • Eesti proosakirjanik. • Ta sündis Kullaaru mõisas aidamehe pojana. • Aastatel 1872–1874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 1874–1877 kreiskoolis. • 1886–1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetaja Matsalus. • 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. • 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhviülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. • Ta oli maetud Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati, oli ta üks kolmest is...
Looming Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest. Teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks. Tema esimest jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus. Ka "Villu võitlused" (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud. "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS....................................................
Novellid: Berenike, Re etlik süda, Hüpikkonn. 8. Eduard Börnhoe elust (17.veebruar 1862 17.november 1923) · Loomingu paremik --ajaloolised jutustused ja ennekõike tema esimene jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus. · "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast e ma poeg, kes v õitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili A gnes von M önnikhusen. Tegevus põimub nende ar mastusloo ü mber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsi...
Kuulsuse narrid retsentsioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus ''Kuulsuse narrid'' on alati vaatajatele jätnud hea esmamulje. E.Bornhöhe on veel kirjutanud kuulsust kogunud seiklusjutu ''Tasuja'' ''Kuulsuse narride'' lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Telelavastus tekitas minus kohe pinget, nagu tahaks teada mis edasi saab. Stsenaarium räägib kahest allakäinud mehest üks endaarust luuletaja, teine endaarust leiutaja. Mehed on mõlemad ka napsulembelised ja just see toobki nad ühel päeval kokku. Telelavastuse sündmustik on humoorikas, kaasakiskuv, kohati ka igavavõitu. Mind häirisid kohati eriefektid, millele oldi kõvasti rõhku pandud. Tegelaskujud olid humoorikad ja peategelased Salomon Vesipruul osas Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas osas Urmas Kibuspuu olid hästi välja mängitud. Kostüümide kohapealt nii palju, et kostüümid olid suurepära...
Tähtsaima osa Eduard Bornhöhe loomingust moodustavad kolm tema ajaloolist jutustust. Nendest tuntuim on 1880. Aastal ilmunud "Tasuja" , mille abil autor väljendas rahvusliku liikumise ajajärgu patriootilist võitlusvaimu. Selle teose taustaks on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja peategelaseks Jaanus. Jaanust kujutatakse suuremeelse ja vapra mehena, tema vastandiks on kõrk ja alatu noorrüütel Oodo von Raupen. Jaanus, kes on ühtlasi ka Tasuja, on rahvuskangelane, kelle surm sümboliseerib eestlaste vabaduskatsete luhtumist. Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles 1890. Aastal ilmus Eduard Bornhöhe teine ajalooline jutustus "Villu
Tartu reisilaevastik XX sajandil Proloog: ,,Juliane Clementine" & ,,Alexander" ,,Dorpat" (,,Liflandija") ,,Jurjew" Väikesed reisiaurikud ,,Pfeil" & ,,Tivoli" ,,Hansa" & ,,Delphin" ,,Tsesarevits Aleksei" ,,Imperator" Sõiduplaanid 1915 C o l u m n 13 2 ,,Sofia" (,,Ilmatar") ,,Endel" & (,,Aleksander"),,Sulev" (,,Flirt") ,,Salme" 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2 0 Row 1 Row 2 Row 3 Row 4 ,,Wanemuine" & ,,Taara" ,,Taara" ,,Kungla" (,,Pobeda"),,Wõitja"(Naroova") ,,Laine" & ,,Harry" ,,Torm" ,,Luik" Reisilaevade sadam Mootorpaate: ,,Linda II", ,,Hiil", ,,Udu", ,,Sinilind" Paadisadamad Vabadussilla juures Reeder & Koppa reklaam Väljasõidukohad: Jänese Väljasõidukohad: Kvissental & Ranna Jaanipäev Ran...
ROMANTISM REALISM Romantism sa alguse 17.saj. lõpus 18. saj. Realism tekkis Euroopas 19. sajandil. alguses Prantsusmaal. TUNNUSED : Romantsim rõhutas tundeelu tähtsust ja * sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest ; kujutatava erakordsust, väärtustas * täpne, usutav, elutruu miljöö ; rahvaloomingut. Romantikute * sündmustiku asjalik, rahulik külg, teoste kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid ja proosat, eelkõige romaane. fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida Romantismil on ühiseid jooni 18. sajandi õpitakse tundma kogemuste kaudu ; sentimentalismiga. * ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine ; * oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs ; TUNNUSE...
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" ...
laevaterase plaatidest soomus. Esimese soomusauto nimeks sai ,,Estonia". Rindele seda soomusautot aga ei saadetud, kuna see oli liiga raske ja ei suutnud liikuda lumistel teedel. Auto jäeti esialgu valveteenistuse pidamiseks Tallinna Kaitseliidu käsutusse. Järgmise, 1919. aasta kevadel saadeti see rindele, kus aga selgus, et autol on väike võimsus ja nõrk soomus. Seejärel ehitati auto tolleks ajaks loodud seeriamasinate eeskujul veelkord ümber ja saadeti rindele. Järgmine soomusauto Tasuja ehitati Renault veoauto sassiile. Selle raam valmistati puidust ja soomuskate kaevikukilpidest. Auto relvastuseks oli üks 37 mm laevakahur ja kaks raskekuulipildujat. Soomusauto meeskonnas koos vahetustega oli kokku 11 meest. Varustuse vedudeks rindele oli ,,Tasuja" juurde kinnitatud veel ka üks veoauto koos kahe autojuhiga. 13. jaanuaril 1919.a sõitis ,,Tasuja" Lõunarindele, kus see Orava mõisa all vajus läbi vaenlase poolt rikutud sillakatte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
