Sotsioloogia mõisted (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus?
Mis on sotsiaalne fakt?
Mida tähendab anoomia?
Mis on verbaalne mitteverbaalne suhtlemine?
Kuidas võivad kultuuriti erineda?

Lõik failist

Sotsioloogia mõisted

Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast , grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel.

Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus ? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus.

mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi.

Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine .
Positivistlik lähenemine - lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha.

Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus ? ( mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele?
Mõisted võttis kasutusele E. Durkheim. Mehaaniline solidaarsus on samastumistungil põhinev solidaarsus ( arvestamine teistega ) ning orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel tuginev solidaarsus.

Mida tähendab anoomia? Leidke näiteid juurde, millised on need olukorrad, kus on tegemist anoomiaga.
Normide puudumine. Olukord, kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu.

Baas ja pealisehitus- inimühiskond koosneb kahest osast: baasist ehk alusest ja baasile toetuvast pealisehitusest. Baas hõlmab tootmissuhteid ja pealisehitus tähendab poliitilisi, õiguslikke, filosoofilisi, eetilisi, kunstilisi ja religioosseid vaateid ning vastavaid ühiskondlikke institutsioone. Ühiskonna baasiks on majandus, kui baas muutub, muutub ka pealisehitus.

Mõistmine- võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõistavad seda, mis nendega juhtub. Sotsiaalset tegelikkust tulev mõista nende seisukohalt, kus seda ise kogevad.

Ratsionalism- kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia .

Ühiskond- Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. ( territoorium , arenenud kultuur, poliitiline sõltumatus).

Sotsiaalne institutsioon - eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused , mis puudutavad kõik ühiskonda. Rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist.

Kultuur- inimtegevus ja selle tulemus. Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsesside käigus.

Sümbol- algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks e sümbolisüsteemiks on keel. Sümboleid vajatakse, et anda märku enda positsioonist, staatusest . Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest. Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada.

Mis on verbaalne mitteverbaalne suhtlemine ? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolite, žestide, vahemaa , kehahoiaku jms kasutamine.
Verbaalne- sümbolid ja keel
Mitteverbaalne- kehahoiakud, žestid, suhtlemise vahemaa, sugudevaheline erinevus.

Mis on tabu ? Arusaam sellest, mis pole ühiskonnas vastuvõetav. Sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud. (Nt. see, mida ühes kultuuris süüakse, võib teises kultuuris olla vastuvõetamatu. Homoabielud, ühes riigis tabu, teises vastuvõetav, lubatav.)

Rituaal - kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungide ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaal - avalik tseremoonia , millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas (kooli lõpetamine, abiellumine )

Kultuuriuniversaal- teatud elemendid igas kultuuris, mis on vajalik, et lahendada säilimisprobleeme nt toidu varumine , laste sünnitamine

Kultuurirelativism- kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille aluselt kultuuri hinnata.

kultuuriline mitmekesisus- väljendub ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide (nt majandus, poliitika, haridus , ususüsteem) erinevuses kultuuriti, sõltudes vastava ühiskonna ajaloost ja arenguastmetest.

etnotsentrism - uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning, et teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia- vihatakse neid, kes on teistmoodi. (neg. Enda oma parem, teised nõmedad.)

Sotsiaalsed normid- käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu.

Subkultuur- alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. ühiskonna alagruppide erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Ühiskonna alagrupid kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades nt erialase keele kasutamine, erilised riided ( punkarid )jne

Kontrakultuurid - Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne.

kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon , käitumisreeglid.

kultuurikonflikt - Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid .

kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus . Nt Euroopa.

Hofstede kultuuridimensioonid- võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism , ebamäärasuse taluvus.

Sotsialiseerumine - protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on.

Sotsiaalne mina- enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine

desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma . Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist

resotsialiseerumine- uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud (loobuma sunnitud ) käitumisreeglite ja rollide taasomandamine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused.

sotsialiseerimisagendid- nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne

Mida nimetatakse hälbeks- normide ( mis vastavas ühiskonnas eksisteerivad) vastast käitumist.

konformne käitumine- mis see on ja kuidas seda kujundatakse – sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele. Kujundatakse läbi sotsiaalse integratsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena tekkinud tegelikkust, mis vormib inimese aju ja tegelikkust.

sotsiaalse kontrolli agendid- spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle eesmärgiks on hälbekäitumise piiramine ja normide jälgimise soodustamine

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ketuke3 Õppematerjali autor

sotsiaalne fakt Sotsioloogia positivism Baas pealisehitus Ratsionalism Kultuur Sotsiaalne institutsioon tabu Rituaal

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad)

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastuse d

Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles

Sotsioloogia

docx

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.

Sotsioloogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid