Sakramendid Helene Levo 11B Sakramendi tähendus · Sakramendid peaksid väliste märkidena toetama inimese usku ja kasvatama sidet ja osadust kogudusega. · Sõna kuulutamise kõrval on sakramentide jagamine kiriku üheks tähtsamaks ülesandeks. Sakramendi mõiste tuleneb kreeka sõnast "müsterion" ja tähendab saladust. · Üheks usuelus avalduva saladuse näiteks on Jumala (Kristuse) inimeseks saamine. Hiljem hakati niiviisi nimetama kiriku teatud pühasid talitusi, mis vahendavad inimestele Jumala armu.
Sakrament Sakrament on Kristuse seatud püha toiming 1. Ristimise sakrament 2. Armulaua sakrament Abielu sakrament Meeleparanduse sakrament (katoliku kirik), patutunnistamise sakrament (õigeusu kirik) Vaimulikuseisuse sakrament (katoliku kirik), vaimulikku ametisse pühitsemise sakrament (õigeusu kirik) Haigete salvimise sakrament (katoliku kirik), õlitamise sakrament ehk haigeteõlitamise sakrament (õigeusu kirik) Konfirmatsiooni sakrament (katoliku kirik), salvimise sakrament (õigeusu kirik) Armulaud Katoliku kirikus, luteri kirikus ja õigeusu kirikus Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!" (Luuka 22:19) - põhineb Jeesuse sõnadel Pühal Õhtusöömaajal. Armulaud katoliku kirikus Armulaual vein - Jeesuse veri, Armulaual leib - Jeesuse ...
Kiriklikud sakramendid Kiriklikuks sakramendiks peetakse Kristuse poolt seatud püha toimingut, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. Enamikud kogudused ja kirikud tunnustatavad kahte sakramenti, ristimine ja armulaua sakrament. Lisaks neile kahele on veel viis sakramenti. Katoliku kirik tunnistab meeleparanduse sakramenti, vaimulikuseisuse sakramenti, haigete salvimise ja konfirmatsiooni sakramenti. Õigeusu kirik tunnistab patutunnistamise, vaimulikku ametisse pühitsemist, õlitamise ja salvimise sakramenti. Luteri kirik tunnistab sistimist, pihilkäimist ja armulauda. Üks ühine tunnustus erinevate uskude sakramendiks on abielu sakrament. Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi. See tähendab, et inimene ei tee ennast ise kristlaseks, vaid seda teeb Jumal kindla tegevuse kaudu. Pühitsus lähtub Kristuselt Kiriku kaudu. Risti...
lääniks. Lääni saaja muutus vasalliks. Vasall pidi sõjaolukorras oma meeste ja relvastusega senjöörile appi minema ja olema talle igatpidi lojaalne. Läänipüramiid Minu vasalli vasall ei ole minu vasall- ehk kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: 1)Uut laadi sõjväeorganisatsiooni teke 2)Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Katoliku usundi sakramendid ja erinevus õigeusust. Paavstivõimu tugevnemine ja langus. Katoliikluse sakramendid on rituaalsed toimingud mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Sakramente oli 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja vaimulikuks pühitsemine. Viis esimest olid hädavajalikud et saavutada õndsus, kaks viimast (abiellumine ja vaimulikuks astumine) vabatahtlikud.
Medresed moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Mosee islamiusu pühakoda. Mark kindlustatud ääremaa. Mark-krahv kuninga ametnik kes valitses marki. Piiskop katoliku kiriku pea Katedraal - kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Misjonärid ristiusu edasikandjad. Kanoonikud usutegelased vaimulikkonna nimekirjas. Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sakramendid on ritaalsed toimungud mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma jumala armu.
Keskaeg Keskaeg ja jumal · Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11
ja püha vaimu nimel. Ristimises sünnib inimene uuesti ning ühineb kristliku kogudusega. 2)Võidmine toimetatakse vahetult ristimise järel. Preester teeb ristimärke ristitule, kes saab sellega püha vaimu anni pitseri. 3)Armulaud on tähtsaim sakrament, kirikuelu kese. Preestri õnnistades armulaua elemente usutakse leiva ja veini muutma Kristuse ihuks ja vereks. Armulauast võivad osa saada ka väikesed lapsed, kes on saanud ristimise ja võidmise sakramendid. 4) Piht ehk patutunnistus toimub enne armulauale minekut preestri ees, kes mõistab pattudest lahti. 5)Preestriks pühitsemine tähtis sakrament sest preesteri enda peamiseks ülesandeks oli sakramentide jagamine piiskopi poolt määratud ulatuses. 6)Abielusakramendiga vahendatakse abielupaarile pühitsevat abielu kooselu jaoks. Laulatuse pidulikum osa on kroonimine. See sümboliseerib piibellikku tähenduse järgi tasu vagaduse ja ustavuse eest
KÕRG-JA HILISKESKAEG Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust
Katoliiklus Faktid: · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. · Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. · Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Kiriku traditsiooni peetakse sama autoriteetsek...
kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal valitsevat rahutut meeleolu. Ristiusukogudused suleti, keelati jumalteenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja hukati eriti kangekaelsed kristlased. Ristiusu legaliseerimine Constantinius Suur (valitses aastatel 306-337) kuulutas oma valitsusaja hakul välja üldise usuvabaduse, mis tähendas sisuliselt kristluse lagaliseerimist Rooma riigis. Massiline ristiusku astumine tõi kristlaste hulka palju haritud inimesi. Sakramendid Kiriku teatud pühasid talitusi (ristimine, armulaud, pihtimine, leer, laulatus, matused ja preetriks pühitsemine), mis vahendavad inimestele Jumala armu. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus ise on nende talituste ajal inimesele lähedal ja nähtavad ained (vesi, leib, vein) on märgiks, et inimene saab sakramentidest osa. Pühakirja kujunemine Kristlased pidasid Vana Testamenti sama oluliseks kui juudid, nad vajasid vaid täiendust, et Jeesus Kristus
KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus,
Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. (Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354-430)) Mis on sakramendid? Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult preester ning, mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Mida taotlesid Gregorius VII reformid? Kiriku sees tekkis uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Mis on ketserlus?
Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. 3) Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? V: Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354- 430) 4) Mis on sakramendid? V: Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult preester ning, mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. 5) Kuidas suurenes paavstide tähtsus 7.-8. sajandil? V: Alates 6. saj II poolest tegi paavsti olukorra ebakindlaks Põhja- Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud idagermaani hõim- langobardid. Saamaks nende vastu tuge, pöördus paavst Stephanus II
saadavad. Põrgu keskmes saatan-sarviline, kabjaline, nahkhiiretiibadega koletis. Usuti, et kunagi saabub jumala riik maa peal ja vahetult selle eel viimne kohtupäev(kõik surnud tõusevad haudadest üles, et kristuse kohtu ees eluajal kordasaadetud tegude eest aru anda. Ajalik maailm lõpeb ja jäävad ainult taevariik ja põrgu.). XII saj-st veendumus, et suurem osa hingi läheb pärast surma puhastustulle, kus piinlevad viimse kohtupäevani. Sakramendid-kiriku õnnistavad toimingud: ristimine, usukinnitus e leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatamine, vaimulike ametisse pühitsemine. SUUR KIRIKULEÕHE: hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allutas bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, kuid tunnistas ido-rooma keisrit enda ülemvalitsejana. Karl suure ajast alates nõrgenesid sidemed ida ja lääne vahel veelgi. Usulistes tõekspidamistes ja rituaalides
Juudas andis Jeesuse üles Pontius Pilatuse ette, kus rahvahulk nõudis Jeesuse ristilöömist. Sõbrad palusid reedel luba teda matta (haua sulgesid kiviga). Pühapäeval, kui sabat oli möödas, oli Jeesus üles tõusnud. Temast sai messias. Kristlik õpetus on kirjas Vanas ja Uues Testamendis (4 evangeeliumi). Usutakse Püha Kolmainsust (isa, poeg, püha vaim). Tähtsaimad harud on katoliku kirik, õigeusk, metodistid, baptistid, anglikaanid ja luterlased. Sakramendid: ristimine, armulaud, patukahetsus, konfirmatsioon, abielu. Kloostrid ja palverännakud. Välja kasvanud rühmitused: Viimsepäeva Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Jehoova tunnistajad, Ühenduskirik, Kristlik Teadus.
Indulgents- patukustutuskiri mida müüdi paavsti nimel raha v kirikule osutatud teenete eest Reformatsioon- usupuhastusliikumine, martin lutheri algatatudkatoliku kiriku vastane usuliikumine. Protestant- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad M.luther esitas oma seisukohad 31 okt 1517 95 teesina. Inimene sai õndsaks usu läbi mitte kiriku, tõe allikas piiber, sakramendid ristimine ja armulaud. 1524-26 - saksa talupoegade sõda 1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel kes uuendustega kaasa ei läinud kalvinism - jean calvini rajatud protestantlik usuvool, levis lääne europes puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja inglismaal hugenott- sama aga prantsusmaal anglikaani kirik- reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv inglise kirik, oli protestantlik, jumala teenistus sarnane katolikule 1534 kuulutas Henri 8 end inglismaa kiriku peaks.
iiri rahva kujunemisel. 28. Kes oli William1 ja mida tegi?(3) Guillaume vallutas Londoni ja kuulutati Inglise kuningaks William1 nime all. 29. Kes ja mis aastal tunnistas Rooma riigis lubatuks ristiusu?(2) Constantinus Suur aastal313. 30. Mis õigused kaasnesid preestriks olemisega?(3) Preestriks ordineertuil oli õigus pühitseda armulaudu ning jagada teisi sakramentem, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklikke toiminguid. 31. Mis on sakramendid?(2) Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. 32. Mis aastal moodustati Paavstiriik?(1) 756.aastal. 33. Nimeta koraani 5 tugisammast.(5) *Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada viis korda päevas *annetada vaestele *paastuda ramadaani ajal(islami kuukalendri 9.kuul) *teha vägemalt kord elus palverännak Mekasse. 34. Islami usk lõhenes 7
kogu Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Visitatsioon- ehk külastus, mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist Kümnis- maa tähtsamaid makse , mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik e. Kirikuriik- Moodustati 756. a sellistel maael, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 5) Araablased ja Islam Mosee- Islami pühakoda Sariaat- Koraanist lähtuv islami seadus Koraan- Islami püha raamat Medres- Moseede juures tegutsev islami kõrgem kool Minarett- Mosee juurde kuuluv kõrge torn, mille tipust vaimulik rahvast palvusele kutsub
maksu kogumine) Vasalli kohustused senjööri ees *Vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas ja osalema senjööri nõukogus. Senjööri kohustused vasalli ees *Kaitsma vasalli Lään- on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. *Talupoegade sunnimaisus kujunes, et takistada talupoegade ümberasumist. Kunigas --> Hertsog --> Krahv --> Rüütel Katoliku usundi sakramendid ja erinevus õigeusust. Paavstivõimu tugevnemine ja langus. Piibel- ristiusu kanoniseeritud pühakiri. Pärispatt- kurjus, mille on saatan inimestesse sisendanud. Misjon- ristiusu levitamine Sakramendid: 1.Ristimine 2.Leevitamine 3.Armulaud 4.Pihtimine koos meeleparandusega 5.Viimne võidmine 6.Abielu sõlmimine 7.Vaimulikuks pühitsemine Katoliiklus Õigeusk Pühavaim lähtub isast ja pojast Pühavaim lähtub vaid isast
ülevaatajad.Linnas asus jumalakoda ehk katedraal.Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine.Sinod olid piiskopide tähtis koosolek vaimulikega.Kristlaste hingetöid tegi preester.Tal oli õigus pühitseda armulauda ning jagada sakramente.Katoliku kiriku õpetus-Rajanes piiblil.Esimene osa oli vana testament ja teine oli uus testament.Katoliku kiriku õpetust arendanud olid Augustinus ja Hieronymus.Augustinuse teos oli ,,Jumalariigist".Sakramendid-Rituaalsed toimingud mida võis läbi viia ainult preester.Gregorius I Suur-Oli esimene paavst kes võttis kasutusele tiitri.Gregoriuse reformid-Reformid pidid hõlmama kogu kirikut.Taheti tugevdada paavsti võimu euroopas.Otsustas,et Rooma paavsti valivad kardinalid.Investituuritüli-Oli aastatel 1075 1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.Tüli tekkimise aluseks
Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda Anda lään – Maatükk kasutamiseks, koos seal olevate talupoegadega Minu vasalli vasall, pole minu vasall. Etapid rüütliks saamisel Paaž: 7. aastaselt minnakse teise rüütli juurde Kannupoiss: 14. aastaselt. Harjutatakse nüride relvadega, teravatega vaid metsas Rüütel: 18.-20. aastaselt Ristiusk Sakramendid 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon – Leer 3. Armulaud 4. Piht 5. Haigete salvimine 6. Ordinatsioon – Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7. Abielu Katoliiklus ning õigeusk Katoliiklus Õigeusk Pühavaim: Isa ja poeg Pühavaim: Isa Armulaud: Vaid leib Armulaud: Leib JA vein Leib: Hapendamata Leib: Hapendatud
Võib preester ka olla abielus. Mungad ja alamad on siiski vallalised, naispreestreid ei ole. 160milj ringis, peamiselt venemaal, kreekas, slaavimaades. Katoliku kirik-ajapikku läbinud muutusi, on uuem, organiseeritud. Kirik täitis ka ül, mida muidu tegi riik, korraldas maa kaitset, mõistis kohut. Paavst on terve kiriku pea. Preester peab olema vallaline, et ta pühenduks vaid kirikule. Selged ordud, kus on omad kindlad reeglid ja kombestikud, mida järgitakse. Olulised on pühad sakramendid, nt armulaual käimine. Jõulud on kõige tähtsamad pühad. Umbes miljard on neid. Põhiliselt siiski rahvuskeeles ja ladina keeles. Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni Leiame erinevusi katoliku ja protestantliku usu vahel. *katolikus peab preester olema vallaline, protestantlikus kirikus võib olla abielus.
Kõigele vaatamata on saatan siiski Jumala looming ja seetõttu pole Jumalaga võrdväärne. · Saatan kiusas juba esimesi inimesi, Adamat ja Eevat. Ta keelas õunte noppimise ära. Karistuseks aeti nad paradiisist välja. Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. · Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. · Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. · Surmajärgses ilmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravad valvab püha Peetrus, kellele Kristus usaldas taevariigi võtmed. Patused piinlevad pimedas, kus deemonid nendega kõike teevad. · Viimne kohtupäev siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda
· Usuõpetuse peamine allikas oli piibel. · Keskaegse ettekujutuse kohaselt valitseb maailma üle jumal. · http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?p=7726058&sid=1f307a6910342ae6c507a2e0b9b70f34 · Allmaailma valitseja oli Lucifer. · Ta ei olnud jumalaga võrdväärne. · http://dark.pozadia.org/wallpaper/Devil-Holding-Pentagram-Symbol/ Püha kolmainsus · Jumal, Kristus ja Püha vaim moodustavad Püha kolmainsuse. Sakramendid · Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide ehk kiriku õnnistavate toimingute kaudu. · Need olid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Suur kirikulõhe · Juba varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli.
Vasalli kohustused senjööri ees-ustavusvanne, sõjaline abi, nõuanded Senjööri kohustused vasalli ees- kaitsmine, lääni(maatüki) andmine. Rendihärrus oli talupoegadele raskem, sest talupojad pidid suutma oma kauba ise maha müüa, et rent ära maksta. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- piiskopi kõlastus oma piiskopkonna kirikutesse Kümnis- tähtsaim maks maal. Kirikuisa- teoloog, kes arendas katoliku kiriku õpetust. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik ehk Kirikuriik- riik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Islami kunstis oli keelatud kujutada inimesi ja loomi(suurim eripära) Islami arhitektuur- ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid, rikkalik ornamentika, taimornament
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik Preester: koguduse hingekarjane, ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine 2) leer 3) armulaud 4) abielu 5) preestrikspühitsemine 6) pihtimine 7) matus Visitatsioonid: külaskäigud kohalikesse kirikutesse/kloostritesse, kontrollimaks piiskopkonna vaimulike tegevust 3. Kloostrikorraldus. Benedictus Nursiast, tegevus ja tähtsus: asutas oma kloostri, lõi uued kloostrireeglid,
Augustiinlased (13.saj.) kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Frantsiskaanid (13.saj.) rändmungaordu, selle eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel Benediktiinid (18.saj moodustati kirikuõiguslikult ordu)hindasid mõõdukat, vähenõudlikku ja lihtsat elu, pidasid oluliseks tööd ja palvetamist. Sakramendid: Ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine Miks olid benedictuse reeglid tähtsad?-sest selle järgi jagunes munkade ja nunnade elu töö ja palve pahel.
6. Araablased ja islam Usk islami usk e. Muhameedlus Pühakiri - Koraan Usu rajaja Meka kaupmees Muhamed Pühakoda - Mosee Ainujumal Allah 5 islami usu alussammast: · Tunnistada Allahit ainujumalana ja Muhamedi tema prohvetina · Palvetada 5 korda päevas · Annetada vaestele · Paastuda ramadaani ajal · Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse 7. Katoliku kirik Hierarhia: koguduse liikmed -> preester -> piiskop -> paavst Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edastama Jumala armu. 7 sakramenti: 1. ristimine 2. konfirmatsioon (leeritamine) 5. viimne võidmine 3. armulaud 6. abielu sõlmimine 4. pihtimine koos meeleparandusega 7. pühadesse seisustesse pühitsemine 8. Vana-Vene riik 882. a (?) Vana-Vene riik võttis vastu ristiusu vürst Vladimiri eestkostel 988
6) askees inimene, kes loobub ilmalikest mõnudest 7) ateist - usuvastane 8) messias lunastaja, päästja 9) missa jumalateenistus katolikus kirikus 10) paavst katoliku kiriku pea, Peetruse järeltulijad 11) kardinal katolikus kirikus paavstist järgmine vaimulik 12) abt; abtsiss mungakloostri ülem; nunnakloostri ülem 13) sakramendid pühad toimingud kirikus 14) indulgents - patulunastuskiri 15) patriarh õigeusu kiriku pea 16) monoteism - ainujumalus 17) dogma põhimõte, tõekspidamine, mis ei kuulu vaidlustamisele (nt. jumala olemasolu) 18) teoloogia - usuteadus 19) tsölibaat vaimulike abielukeeld 20) reformatsioon XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliikluses eraldunud protestantlikud kirikud
· Selle esimene põhiosa, Vana Testamnet, on judaismi püha raamat ning sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jm. · Uues Testamendis on neli evageeliumi, mis jutustavad Kristluse elust, surmast ja ülestõusmisest. · Kirikuisadeks nimetatakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. · Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. · Sakramendid on rituaalsed toimungud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765
Katoliku kirik. Haridus ja kultuur 1. Varakeskaja kirik: ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik. RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks. 381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus
põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, patude lunastusse ja igavesse ellu. Vana- Testament- Piibli esimene põhiosa. Judaismi põha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jm. Uus- Testament- Piibli teine põhiosa. 4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, Kristuse õpilaste tegude kirjeldus ning apostlite kirjad esimestele kristlikuele kogudustele. Voorus- parimus või täius. ilu, lootus ja armastus. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib lä'bi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi asdma Jumala armu 7 sakramenti. Missa- armulauaga jumalateenistus. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Ketser- kristlane, kes krituseeris vaimuliku kiriku tegevust. Inkvisitsioon- kiriku kohus ketserite vastu võitlemiseks. Kirik- organisatsioon, mida juhivad piiskopid ja mille ülesandeks on palvetamine ja lunastamine
Tänapäeval ei mängi kindlasti kirik nii suurt rolli, kui keskajal Katoliku kiriku põhituumaks oli usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimane võidimine, abielu ja vaimulikuks pühitsemine. Enamus neid on säilinud ka tänapäeva uskumises. Paljud lapsed ristitakse kohe, kui nad sünnivad. Usu poolest ei ole miski muutunud, ainult uskujate hulk. Keskaja kirik oli mõneti karm, sest kui kellegi arvamus ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud õpetustega, siis nimetati seda inimest ketsriks
Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi nõuandevkogu. Sinod piiskopkonna koosolek. Visitatsioon piiskop käis kirikuid üle vaatamas. Preester tegi kristalste hingehoiutööd. Kümnis maamaks 1/10 saagist. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Kaanonik toomhärra. Katoliku õpetuse seisukohad pattude lunastamine, kristuse ülestõusmine, kõik kristuse ees võrdsed. Sakramendid e. rituaalsed toimingud, ristimine, viimne võidmine, armulaud. Paavstide tähtsus suurenes 7-8saj, kui tekkisid kirikuriigid. Frangi riik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse 5saj lõpul. Valitsejaks sai Chlodovech, 496a. võeti vastu ristiusk, võim oli päritud, kehtis saali õigus, feodaalsuhted olid riigi põhialuseks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) Valli ja senjööri vahelisel suhtel, pärandatav valdus, kuninga maa. 2) Talupoja ja isanda suhe
Läänistamine- maa andmine lääniks. Valitseja annab maatükke sõjamehele, kes läheb sõtta. Hospidal- haigetemaja, kus elasid vaesed ja haiged. Raekoda- hoone, mis oli tähtsaim ja esindusliku, kus toimusid raeistungid. Tsunft- käsitööliste organisatsioon. Gild- kaupmeeste või tsunfide organisatsioon. Skraa- käsitööliste grupi põhikiri. Moslemit 5 põhisammast- usutunnistus, paastumine, almuste jagamine, palvetamine, palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus.
*katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku 2) Millised olid olulised muudatused mida Luther tahtis ellu saata? 1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Ainsaks autoriteediks on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus; 2. emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine; 3. tahtevabaduse eitamine; 4. sakramendid on vaid ristimine ja armulaud; 5. kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja; 6. pühakutekultuse eitamine; 7. tsölibaadi kõrvaleheitmine; 8. kloostrite ja mungaordude kaotamine; 9. kirikuvarade võõrandamine. 3) Mida sarnast ja mida erinevat oli J.Calvini ja M.Lutheri õpetuses?. Erinevused: Luther arvas, et õndsaks saab vaid usu läbi, Calvin pidas tööd kõige tähtsamaks ja kellel on hästi läinud sellel oli võimalik õndsaks saada. Luther eitas
Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Vana Testament judaismi püha raamat ning sisaldab peamiselt juutide ajalugu ja prohvetite ettekuulutusi Uus Testament neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, apostlite tegude kirjeldustest. Kirikuisad nendeks nim. krisluse varasemal katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. Tähtsamad kirikuisad Ambrosius (340-397), Hieronymus(345-420), Augustinus(354-430) Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa protsess mille käigus toimus Armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. Koraan Muhamedi õpetus, mis kirjutati üles peale tema surma. Islami pühakiri kui ka korraldus. Sunna Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel. Islami lõhenemine 7
Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgse elu paradiisi väravas on püha Peetrus, tal olid taevariigi võtmed. Patused on pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus. Saatan sarviline, kabjaline, nahkhiire tiibadega. Usuti, et saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik Maale ja enne seda viimne kohtupäev
Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Õigus alamatega omavolitseda, Tsentraliseeritud riigid: Prantsusmaa ja Inglismaa. Mõlemas riigis kehtis tugev kuningavõim, kuid seisuste esindused kaitsesid kõikide ühiskonnakihtide huve.Truudusevanne *Keskaja kirik Paavst – katoliku kiriku pea Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus Misjonär – ristiusu levitaja Sakramendid – kiriku õnnistav toiming (ristimine, usutunnistus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine) Investituurtüli – tüli keisri ja paavsti vahel. Vaidlesid piiskoppide ametisse määramise üle. Kuuria – paavsti õukond bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt ketser – usust kõrvalekalduja, kes uskusid, et katoliku kirik on saatana kätetöö inkvisitsioon – ketseruse vastu asutatud kohus simoonia – vaimulikud ametikohad on müügis 9-10 saj
· Nimeta muslimi 5 põhikohustust! Usutunnistus (ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole,paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse · Mille poolest erinevad omavahel haridziidid, sunniidid ja siiidid? Haridziidid on vanim islamiusuliste rühmitus Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna · Nimeta kõik sakramendid. Ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleprandusega, viimne võidmine, abielu sõlmmine ja vaimulikuks pühitsemine. · Milles seisnes investituuritüli? Kuidas see lahenes? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Investituuritüli lõpetas Wormsi konkordaat st Rooma paavsti ja muu riiigi valitseja vaheline kokkulepe · Selgita!
Keskaeg Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11
· Ordu rajas Hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus. Paavst andis ordule oma õnnistuse 1216. aastal. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Iseloomuliku musta kuue järgi nim neid ka mustadeks vendadeks. · Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud ja nende seast võrsus mitu keskaja silmapaistvat õpetlast. Mis on sakramendid? Sakrament ehk püha toiming oli toiming, mille täitmisel oli osa saada Jumala armust. Nende toimingute hulka kuulusid ristimine, usukinnitus ehk konfirmatsioon, armulaud, pihtimine, viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentidega polnud surmajärgsed õndsust loota.
TERAS ON ÜLEVAL Haridus tase: kõrgharidus 116 837 Levinuim kristlus 320 872 Õigeusk 176 773 Luterlus 108 513 Baptistid 4507 Katoliiklus 4501 Islam 1508 Tradits. usundi ja uususundi vahe. Uususund - erineb kohalikust traditsioonist, on uus selle kontekstis (17.saj). Näiteks Jehoova tunnistajad, moorid, New Age, krisiidid jne. Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, patukahetsus, armulaud, abielu, vaimulikuks pühitsemine, viimne võidmine. Kindel kord Traditsioonilised kristlikud usulised ühendused Eestis: Katoliku kirik, protestantlus, õigeusu kirik, vanausulised, baptism jne. sünkretism - uue usundi teke proselütism - usu peale surumine ilmalikustumine.- ehk sekulariseerumine, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamisete ja sümbolite mõju kahaneb
57. Kas väide „Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad“ on tõene või väär? Konfessioon e. Vool Tõene 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? Püha Kolmainsus tähendab enamiku kristlaste arvates, et Jumalal on kolm hüpostaasi ehk erikuju (Isa, Poeg, Püha vaim). 59. Kes on rooma-katoliku kiriku kõige kõrgem vaimulik? Roomakatoliku kiriku kõrgem vaimulik on Rooma paavst. 60. Mis on sakrament? Millised on luteri kiriku sakramendid? Sakramendid on pühad toimingud. Luterliku kiriku sakramendid on ristimine ja armulaud. (Ehk tunnistab kahte 7st). 61. Mida tähendab Püha Õhtusöömaaeg? Kristlased: Püha Õhtusöömaaeg on sündmus, kus Jeesus einestab viimast korda koos oma jüngritega (Jeesuse õpilane- apostel-mingi õpetuse kuulutaja). Jeesus annab jüngritele mõista, et nende hulgas on äraandja (Juudas) ja ennustab, et Peetrus salgab ta. Ta muudab veini ja leiva oma vereks ja ihuks.
Aadama ja Eeva pattulangemine Eedeni aias. Kurjus, mille saatan on inimestesse sisendanud. Püha kolmainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal ja igavikuliselt kolmes isikus: Isa(jumal), Poeg(Jeesus) ja Püha Vaim. Püha Vaim vist ühendab Isa ja Poega. Sakrament Kiriku õnnistav toiming, mille kaudu oli võimalik osa saada jumala armust. Ilma sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Sakramendid: ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Puhastustuli 12. sajandist levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe otse taevasse ega põrgusse vaid puhastustulle. Puhastustules peavad nad piinlema kuni viimse kohtupäevani, selleks ajaks on enamus piisavalt piinelnud ja saab taevasse. Kirikuvanne kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine. Ränk karistus, sest jättis
Varjaagid Viikingite nimetus Venemaal Normannid Viikingite nimetus Lääne-Euroopas Ting Rahvakoosolek Ruunikiri Viikingite kiri, peamiselt kividel Misjonär Jutlustaja, pöörab paganaid ristiusku Kanoonik Piiskopist Madalmaade vaimulikud Toomkapiteel Piiskopi juures olev nõuandev kogu Sinod Piirkonna tähtsamate piiskoppide koosolek Visitatsioon Piiskop külastas kirikuid ja kloostreid Patronaadiõigus Õigus määrata kohale preester Sakramendid Rituaalsed toimingud, läbi viib preester Bulla Paavsti ametlik dokument Parlament Esinduskogu Generaalstaadid Seisuste esinduskogu Prantsusmaal Ketserlus Kirikust erinev mõtlemine Inkvisitsioon Kohtupidamine ketserite üle Skisma Kirikulõhe Abt Kloostri juhataja Prior Kloostri juhi abi Klooster Vaimuliku ordu maja, mungad/nunnad Rekonkista Pürenee poolsaare tagasivallutamine Maurid Muhameedlased
- Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort). Relvastus. - Rooma linn ja ehituskunsti areng. - Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine. Kodune usund (laarid, penaalid). - Ristiusk Rooma riigis: Jeesuse elu ja tegevus. Varakristlik kirik. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis. Ristiusu legaliseerimine. Sakramendid. Pühakirja kujunemine. - Kaart: Rooma riigi laienemine. - Isikud: Caesar, Augustus, Nero, Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius, Constantinus I, Theodosius, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Seneca, Plinius Vanem, Tacitus, Tertullianus, Augustinus. - - 16. jaanuar 2012 toimub Tallinna koolide eelvoor, mille tulemuste põhjal kutsutakse parimad Tallinna piirkonnavooru. Koolivoorust osavõtt pole piiratud! OLETE KÕIK OODATUD OSALEMA!
o põrgu peremees saatan ja tema kaaslastest deemonid. Kõigele vaatamata on saatan siiski Jumala looming ja seetõttu pole Jumalaga võrdväärne. Saatan kiusas juba esimesi inimesi, Adamat ja Eevat. Ta keelas õunte noppimise ära. Karistuseks aeti nad paradiisist välja. Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgses ilmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravad valvab püha Peetrus, kellele Kristus usaldas taevariigi võtmed. Patused piinlevad pimedas, kus deemonid nendega kõike teevad. Viimne kohtupäev siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. Alles jäävad
minema 43) Hospidal – haigla 44) Raekoda - hoone, kus toimusid rae istungid 45) Tsunft – käsitööliste ühendus 46) Gild – kaupmeeste ühendus 47) Skraa – tsunfti põhikiri 48) Moslemit 5 põhisammast: Usutunnistus Viis korda päevas palvetatakse näoga Meka poole Paastumine Almuste jagamine Kord elus palverännaks Mekasse 49) Mošee – moslemite pühakoda 50) Medres – moslemite poistekool 51) Sakramendid - Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad 52) Mitra - kõrge kolmnurkne peakate paavstil 53) Tiaara - muistne valitsejate peaehe, kolmekordse krooni kujuline kuhjakas peakate 54) Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut 55) Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas 56) Benediktlane – mungaordud, rajajaks Benetictus, kandsid mustasid kuubesid
annaabi.ee 
