ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus. Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Trubaduurid (teada u 500, kuulsaid u 409)olid oma maailmanägemisega kutselised luuletaja, kes olid nii sõnade kui viisi autorid, sest lüürikat esitati muusika saatel. Nende ettekandmine oli auväärne asi. Kuna anonüümsete rahvalaulikute asemele astunud trubaduuride luule oli muusikast lahutamatu siis algas ka ilmaliku muusika areng.
Esines kolme haruna: rahvuslikud sangarlaulud, feodalistlik rüütliromaan ja lüürika, klerikaalne kirjandus. Kõigi kolme haru elemendid sageli põimusid. Rahvuslikus kangelaseeposes leiab tugevaid rüütlikirjanduse sugemeid. Samuti leidub teistes harudes ka vaimuliku kirjanduse elemente. Varaseim ning võimsaim on rahvuskirjandus. Klerikaalne kirjandus on rahvuskirjandusest noorem, aga kuna seda viljeleb vaimulikkond, kujuneb see Euroopa varaseimaks kirjalikuks kirjanduseks. Rüütlikirjandus tekib põhiliselt 12. sajandil ja jõuab kiiresti õitsengule. Uue sotsiaalse tegurina kirjanduste arengu esineb alates 13. sajandist linnade kujunemine tähtsaks ühiskondlikuks jõuks. Linlaste huvid on vastuolus rüütliseisuse omadega, seetõttu kujuneb linnakirjandus, mis on häälestatud teravalt antifeodalistlikuks. Klerikaalne kirjandus kaotab järkjärgult iseseisva omapära ning liitub linlikuga. Iseseisvalt jääb püsima rüütlikirjandus, kuid 14.- 15
Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka
varakeskaeg, mis hõlmab 476. a. – 10. sajandini. Seda aega iseloomustab sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine. Rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust, kloostrid omandasid kultuurikeskuste rolli. Klassikaline keskaeg hõlmab aga 11. – 15. sajandit ning seda aega iseloomustab feodaalühiskonna õitseng ja linnade kiire kasv. Suur oli ka intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Varakeskaeg pakkus kultuuriliselt üsna vähe, suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. Prantsusmaal levisid kangelaslaulud kõige varem ning sealt on pärit ka žanri nimetus
· Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab)
Rüütlikirjandus Rüütlikirjandus kujutab ideaalset rüütlit. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägidut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust. Ülistati rüütli truu armastaust südameedaami vastu. Eristatavad on kolm zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiatest ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul"
Rüütlikirjandus Sergei Saal Rüütlikirjandus · 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur · Alguse sai Prantsusmaal · Rüütlitele hakati õpetama lisaks relvakäsitlusele ka käitumist seltskonnas ja kombeid · Esiplaanile kerkis armastus, mille nimel võis kas või surra · Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine Rüütliluule · Keskaegne õukondlik luule · Väga levinud rüütlikirjanduse vorm · Väljendab elurõõmu · Teemadeks on armastus, noorus, kaunidus, harmoonia,
Esitajatest rändmuusikud õppisid need pähe ning eeposte esitused kestsid kohati päevi. Nendel eepostel põhinevad hilisemad eeposed. Näiteks : *Rolandi laul(prantsuse, esitasid zonglöörid, tõsieluline)*Laul minu Cidist(hispaania, esitasid huglaarid, hisp kuninga võitlus maulidega)*Niebelungide laul( saksamaa, esitasid spiilmanid, rahvaste rändamine)*Lugu Igori sõjaretkest(venemaa, ajaloolised sündmused) 5. Mida kujutab endast rüütlikirjandus ? (tekkimine, kesksed motiivid) Rüütlikirjandus sai alguse XI sajandil pärast seda, kui rüütlid jäid paikseks. Tegemist oli kurtuaasse ehk õukondliku tegevusega. Rüütlite seas levis daamikultus(õhati oma naise või mõne daami poole). Rüütlikirjandus rääkis armastusest, mida enne polnud; edastati psühholoogilisust; tekst oli allegooriline ja sümbolitega; räägiti ka Püha Graalist. Rüütleid iseloomustasid head kombed, relvakäsitlemis- ja jahipidamisoskus ning ka
tegutsemisviisi ,eluaeadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu , kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana Eepos lugulaul , värsivormilineteos maailma loomisest ,jumalates , kangelastest Antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus (8-5. Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid ülikutele mõeldud viljeleti põhiliselt lüürikat , seda kandsid edasi trubaduurid ja minnesingerid ,Rüütlieetikas oli rõhutatud seisuseuhkus , truudus ja ustavus senjöörile . Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse suhtes . Allegooria - Mõistukõne , kahe tähendustasandiga proosa või värsslugu . Müsteerium 14.saj vaimulik näidend , mida etendati kirikus pühade eel .
1. 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2
LUULE poeesia, värss- ehk seotud kõne, rütmistatud kõne, tekst on liigendatud ridadeks ja salmideks, kasutatakse riimi. PROOSA sidumata kõne, eepika väljendusvorm (romaan, novell, jutustus). Rüütlikirjandus. XII sajandiks erinevateks rahvuseeposteks kogutud pigem fantastiline kui ajalooline ainestik sobis suurepäraselt ka tolleks ajaks mõjukaks muutunud ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuurile. Saabunud rahumeelsem aeg muutis aina tähtsamaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal, temalt kui õukonnaliikmetelt eeldati laitmatut käitumist, viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid seltskonna- ja intiimelus
saj. alguses ilmunud saksa eepos. Anonüümse spiilmani loodud eeposes pole juttu suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. See oli esimenetrükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. RÜÜTLIKIRJANDUS Rüütlikirjandus tekkis 11. 12. saj. Kogu rüütlikultuuri keskseteks teemadeks kujunesidki armastus ja daamikultus. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega vajas rüütelkond ka oma kirjandust. Et rüütlikirjanduse teke oli seotud kõrgaadliga, nimetati seda ka kurtuaasseks kirjanduseks. 1) Rüütliluule 2) Rüütliromaan Rüütliluules võeti kasutusele riim. Luule oli rahvuskeeles ja sellel olid kindlad autorid. KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul
kujunes välja oma elulaad ja kombed.Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus kehtisid oma normid ja kombestik.Kui varem pidid rüütlid silma paistma eeskätt sõjaväljal siis nüüd oodati temalt o laitmatut käitumist o tähelepanelikkust ja viisakust o kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid o oskust umber käia daamidega o olla peenetundeline ja hell armastaja Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet..Kujunes välja rüütlikirjandus(kurtuaasne e.õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali.. Rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütlite elu ja kombestikku, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja.Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajoones daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal
3. Allegooria on keskaja kirjanduse iseloomulik joon, mille tüüpilisemad võttes olid personifikatsioon, kadunud armastuse otsimine ning üleloomulike paikade külastmine unes. 4. Kirjeldan keskaja eeposeid, rüütlikirjandust ja trubaduuride lüürikat. Keskaja eeposed toetusid säilinud suulisele traditsioonile ja rahvapärimusele. Siiamaani tuntud kangelaslood on nt: ,,Nibelungide laul" (vanagermaani) ,,Vanem Rolandi laul" (prantsuse) ja ,,Lugu minu Cidist" (vene) Rüütlikirjandus on ilmalik, kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaiad rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Rüütlikirjandus tõi kultuuri uue joone- austuse naise kui isiksuse vastu. Trubaduure võib nimetada Euroopa esimesteks kunstlüürikuteks pärast antiiki. Tüüpiliselt ajastule oli nendegi teoste keskne teema saavutamatu armastuse jumaldamine.
rüütliromaane. Mõlemas zanris rõhutati tugevalt daamikultust. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. Loomulikult leiab rüütlikirjanduses küllalt näiteid ka armastajate füüsilisest ühtesaamisest, kuid põhiline oli siiski ülev kirg ja hingeline truudus. Nagu muudeski valdkondades nii näitab rüütlikirjandus armastuseski mõneti ebareaalset ideaalpilt. Rüütlikirjanduses pöörati tähelepanu ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Nii tekkis uusi luulezanre: SEKSTIIN kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik virtuooslik sõnastus ja värsiehitus.
Teos on allitereeruvas värsis. Teos on kirja pandud nähtavasti kristlik vaimulik. Puuduvad jumalad. Sündmustik koosneb paari, kolme episoodi ümber. Vaenlane Grendel. Beowulf on Lõuna- Rootsi kangelane, kes tapab koletis Grendeli, Taani kuninga palvel. Kangelaslaulud 11-13 saj hakkas välja kujunema rahvusteadvus. Hakati kirja panema rahvuskeelseid lugusid. Kirja pandi värsivormis.Zonglöörid, hulgaarid , spielmannid. Nende repertuaarist moodustasid suurema osa kangelaslaulud. Rüütlikirjandus 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks. Õukonnakultuur, kui esteetiline ideaal. Rüütliseisus, peened kombed. Daamikultus. Hagiograaf see, kes paneb kirja pühakute elulood. Rüütliluule Rüütliluule rääkis armastusest, ülistas noorust. Tunded tähtsamad, kui abielusidemed. Abielluti positsiooni pärast. Luulezanrid · Kantsoon 3-7 salmi, lüüriline arm l. · Sirentus · Tsensoon 2 poeedi vaidlus · Pastorell- karjasetüdruku ja rüütli vestlus
4. Piibli teine osa jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajaloolone (apostlike tegude) raamat, õpetusraamat (kirjad) ja prohvetiraamat (ilmutusraamat). 5. Lendsõnad, mis pärinevad piiblist: · Küünalt vaka all hoidma · Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma · Ei ole midagi uut päikese all 6. Keskaeg haarab enda alla 5.15. sajandi. Sel ajal toimusid ristisõjad, kirikute rajamine. 7. Keskaja kirjandus jaguneb: · Piibel ja piibliaineline kirjandus · Eeposed · Rüütlikirjandus · Linnakirjandus · Näitekirjandus 8. Riik Eepose pealkiri Sisu Prantsusmaa Rolandi laul Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,frankide lüüasaamine põhjustas Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest. Hispaania Laul minu Cidist 771
Sai kasutada mõisa maad. Perekond võis olla. 5. Rüütliseisus Rüütliks saamisel oli väga oluline päritolu, kasvatus ja sõjaline treening. Rüütliks saamise etapid: paaž, kannupoiss. Paljud rüütlid omasid väikest küla ja elasid seal, kuid rüütlid kellel polnud küla elasid kas senjööri lossis või rändasid mööda ilma ja otsisid endale sobilikku senjööri ja teenistust. Vabal ajal käisid rüütlid jahil ja korraldasid rüütliturniire. Rüütlikirjandus koosnes kolmest osast: kangelaseepostest, rüütliromaanidest ja armastusluulest. Tuntuim eepos oli „Rolandi laul“. Rüütlikirjandus näitas armastusest mõneti ebareaalset pilti. 6. Katoliku kirik ja ristiusk Kristlaste uskumised: jumala kõikvõimsus, maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma, kõik tõde on piiblis, saatan, põrgu, patused. 1054 – suur skisma. Kahe kiriku vahelistele vaidlusküsimustele ei leitud lahendust ning
relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastusluule Trubaduurid Kas keskaeg oli pime aeg ? Arenenud relvastus Linnused
See kõik aga nõrgendas kuninga võimu ja poliitilist stabiilsust riigis. Paljud vasallid andsid, aga truudusevande mitmele senjöörile eksides reeglite vastu ja selle olukorra parandamiseks tunnistati üks senjöör teisest paremaks ja teine vanne tühistati. Feodaalide sõjad mõjutasid kõgu ühiskonda, kuna nõrgendasid omavahelisi suhteid ja pinged riigis suurenesid. Suurfeodaalide liiga suur võim nõrgendas kuninga oma ja nii muutus riigi valitsemine ebastabiilsemaks. Rüütlikirjandus hakkas ühiskonnas levima ja muutus väga populaarseks juba 12.ndal sajandil. Esimesteks rüütlilüürika edendajateks olid trubaduurid Lõuna-Prantsusmaal. Saksamaal nimetati lüürikuid minnesingeriteks. Eriti populaarseteks said rüütliromaanid, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur ja tema ümarlaua rüütlid. Rüütliromaan rõhus just eriti rüütlieetikale, tuues välja nende parimad omadused: aususe, heldekäelisuse, vahvuse ja neidude päästmise. Rüütliromaanid on avaldanud
Tegelased: Cid (Rodrigo Diaz de Vivari), kastiilia kuingas Alfonso VI, Carrióni infandid (arad väimehed), Ximena (naine), Elvira ja Soli (tütred). Lugu Igori sõjaretkest - tundmatu autori poolt loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. Teemadeks: rüütliau, patriotism, usu eest võitlemine paganate (polovetside) vastu. Ülemineku teos. Ristiusu vastuvõtmise ajal oli Kiievi-Vene üks suurimaid riike, aga siis killustus see vürstkondadeks hiljem venelasteks, valgevenelasteks ja ukrainalasteks. Rüütlikirjandus XII XIII saj kurtuaasne - prantsuskeelest cour `õu õukond. Rüütlikirjandus oli kurtuaasne kirjandus sest rüütel kui selline pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Daamikultus - läbis rüütlikirjandust keskse motiivina. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami, kelle kõikidele soovidele ta vastuvaidlematult allub, kinnitades oma jäägitut truudust.
KIRJANDUSVOOLUD · Antiikkirjandus 8. Ekr -6. saj. Pkr (Kreeka, Rooma kirjandus) · Kangelaseeposed (Hispaania, Saksa, Prantsuse, Vene jne) 9.-13. saj · Keskaegne rüütlikirjandus 12-13 saj (trubaduuride luule) · Renesanss 14-16 saj · Humanism ja Reformatsioon 16-17 saj · Barokk 17 saj · Klassitsism 17 saj · Rüütli-Kelmi pastoraalid · Filosoofiline kirjandus 17 saj · Sentinemntalism 18 saj I pool · Valgustuskirjandus 18 saj · Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool ROMANTISMI ÜLDISELOOMUSTUS · 1789 algas suur Prantsuse Revolutsioon, aga sellele järgnes terror ja Napoleoni
soovi. Story seisneb selles, et kaks ema on sünnitanud lapsed samal ajal, aga üks on oma lapse kogemata magades lämmatanud. Mõlemad teadsid tõde, aga ei suudetud tõestada or smth. Niisis Saalomoni kohtuotsus: Saeme lapse pooleks, mõlemad saavad pool Õige lapse ema keeldus ja emaarmastuse nimel oli nõus lapse valele emale loovutama Vale ema oli antud kohtuotsusega nõus. 2. keskaja kirjanduse põhisuunad: · Rahvalikud kangelaseeposed; Vaimulik kirjandus; Rüütlikirjandus; linnakirjandus 3. keskaja kirjanduse periood, tekstinäited, keskaja kirjanduse tunnused: · 5. 15. sajand. · Rolandi laul, Nibelungide laul, Dekameron, Beowulf. · Tunnused on üsna njetu. 4. kangelaseeposed, -laulud koos kahe tunnis loetud tekstinäitega ("Rolandi laul", "Nibelungide laul"): · Rolandi laul: 11. sajandi prantsuse eepos, mis jutustab Karl Suure ja frankide sõjakäigust Hispaaniasse võitlema mauride vastu
kirjapanekud: Iiri saagad, Islandi ,,Vanem Edda" (eepiliste laulude kogumik), anglosaksi eepos ,,Beowulf" · Klassikaline keskaeg (11 15 saj) o kengelaslaulud ehk kangelaseeposed (11-13 saj) rahvaluulel põhenev kirjandus prantslaste ,,Rolandi laul" hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" sakslaste ,,Nibelungide laul" o rüütlikirjandus (alates 12.saj kuni keskaja lõpuni) rüütliromaan, trubaduuride luule o linnakirjandus (13-15 saj) erinevad draama ja luulezanrid, romaan Rüütlikirjandus Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami. Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt
· Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab)
„NIBELUNGIDE LAUL“ SAKSA RAHVUSEEPOS KRISTINA JA KRISTI AJALUGU ● „Nibelungide laul“ on koostatud 13. sajandi alguses, kui rüütlikirjandus oli saavutanud kõrgtaseme. ● Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198–1204 Austrias (Passaus). ● Saksa keeles ilmus esmakordselt 1757. aastal ja eestikeelne tõlge 1977. aastal. ● TUTVUSTUS Anonüümse ● . spiilmani loodud eeposes pole jutt suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanil tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. ●
Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teised frangi sangarid (rolandi sõber Olivier, peapiiskop Turpin). Liiga hilja saabub karl ei saa neid enam päästa, kuid maksab kätte, purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega (ta rebitakse lõhki nelja traavli vahel). RÜÜTLIKIRJANDUS: Rüütlikirjandus kujunes välja ristisõdade käigus. Alates XII sajandi keskpaigast sai Lääne- Euroopas mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal oma lahingulise vaprusega vaid üha rohkem oodati talt õukonnainimestelt laitmatut käitumist ja seltskondlikkust. Rüütel pidi oskama ümber käia
Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus. Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel. Pruudiga kaasnes ka kaasavara, mida ajati sageli just kõige rohkem taga. Rüütlikirjandus Kangelaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Tõsteti esile olulisemaid rüütli voorusi: vaprus, suuremeelsus, ustavus jne... Prantsuse eepos "Rolandi laul": Põhineb tõestisündinud sündmustel Karl Suure sõjaväe ja moslemite vaheline sõda. Karl Suure vasall krahv Roland hukkub. Pärast seda maksab kuningas kätte. Kuningas Artur: Valitses Inglismaal ilmselt Suure rahvasterändamise perioodil. Kujutati ideaalse kuningana.
Keskaeg Jüri Gross Kirjandus 4 põhisuunda: Kiriklik põhisõna – piibli ja religiooniga seotud. Rahvaeeposed – kangelaslaulud nt. Laul minu Cidist, Rodriga, Niebelungide laul(germaani), Eddo laul(skandinaavia), rolandi laul(prantsuse). Rahvaluule. Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu Prantsusmaal – trubaduurid ja truväärid. Kultuur Rooma lagunemine. Frangi kuningriigi tekkimine – Euroopa selginemine. Valitseja Karl Suur – tekib kodanlus. Ülikoolide teke. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur 2 põhisuunda: Gooti ja Romaani Skaraalarhitektuur – kiriklik Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand) akRoosen, teravkaar, kõrged
paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikaks. Kreeka kunst on mõjutanud kõiki euroopalikke kunstivoole, eriti aga renessanssi ja klassitsismi, mille parim näide Tartus on Tartu Ülikool. Roomlased võtsid kreeklastelt üle nende amfiteatrite disaini aga tegid seda võimsamaks. Kreeka kirjanduses on peamised kangelaseeposed millest kõige tähtsamad on Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" nendest on tekkinud rüütlikirjandus ja kreeka mütoloogiat kasutatakse tänasepäevani kirjanduses. Peale kangelaseeposte on Vana-Kreeklaste käest me saanud ka lüürika. Lüürikast kujunesid välja tänapäeva laulud ja luuletused. Kreeka teater ja ültse teater nagu me seda praegu teame on välja kasvanud Dionysosele, kes on kreeka veinijumal, pühendatud pidustustel. Esialgu oli see ainult koori ja ühe näitleja dialoog aga pärast tekkis näitlejaid juurde, aga koor säilitas oma osa etenduses.
Pirita Majandusgümnaasium Muusikaajalugu Referaat Rüütlikultuur 10B Ristisõjad viisid tolleagseid rüütleid paljudesse arenenud maadesse ning kuna rüütlid pidid olema haritud ja mitmekülgsed mehed, siis ei rahuldanud neid enam primitiivsed kangelaslugud. Nii tekkis Euroopa arenenumates maades rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus. Kurtuaasse kirjanduse õitseng algas XII sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Selle harrastajad olid rändlaulikud- rüütlid, keda nimetati trubaduurideks. Nende luule oli peamiselt armastuslüürika, kus oma südamedaami ülistati otse taevani. Lauldi ka rüütlite sangaritegudest. Laulu ettekannet saatis muusika, kusjuures eelistati õrnu pille, nagu harfi ja viiulit.
· Hakati paigaldama tornikellasid. · Kogu keskaegne kultuur seehulgas kirjandus oli kiriku kontrolli all. · Kultuurikeskusteks kujunesid kloostrid. · Kristlike tekstide kõrval esines palju rahvaluulet, eelkõige müüte. · Kui kristlik kirjandus oli seotud tõsisemaga, aga rahvaluulet meelelahutuslikumaks. · Kui linnad hakkasid kasvama, arenesid sellega inimeste mõttemaailm ning rahvaluule kõrvale tekkis rüütlikirjandus. · Ilmaliku kirjanduse algus ongi rahvaluules ja rüütlikirjanduses. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed: · Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda'' · Prantsusmaa eepos: ''Rolandi laul'' 11.saj · Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist'' · Sakslaste eepos: ''Niebelungide laul'' 13 saj · ''Lugu Igori sõjaretk'' · Rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks · On seotud couriga( õukonnaga)
naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel
senjööri valduses, suured kuulutasid tihti oma senjööriks kuninga, et vabaneda kohalike feodaalide võimu alt Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Rüütlikirjandus seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägitut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust, ülistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Temaatika muistsetest pärimustest, legendidest, tõestisündinud lugudest. Kolm põhizanri kangelaseepos (Rolandi laul), rüütliromaan (Kuningas Artur) ja armastusluule (daamikultus sisuks).Linn ja senjöör - Senjöör koostas linnaõiguse, kus olid määratud mõlema
`Laul minu Cidist' hispaania, Feodaalkultuuri algus-12.saj. `Nibbelungide laul' saksa eepos Klassikaline keskaeg *kangelaslaulud *rüütlikirjandus (kurtuaasne ) -trubaduuriluule (esimene Chretien "Lancelot" ilmalik luule pärast varakeskaega) Erasmus"Narruse kiitus" -rüütliromaan -kelmiromaan
b) Suurenes jalaväe osatähtsus. c) Ilmub suuurtüki vägi 4. Palgaarmee tekke põhjused. a) Vasallide kokkukogunemine nõudis palju aega ja nende ustavuses ei saanud kindel olla. b) Vasallid tahtsid asendada sõjaväekohustuse rahalise maksuga, kuid Euroopas oli ka vaeseid, kes tahtsid ainult sõdida ja tahtsid palgasõduriks saada. c) Rüütlid võisid olla distsiplineerimatud. 5. Rüütlikirjandus. Rüütlikirjanduses esines 3 zanrit: a) Kangelaseeposed- nende eeposte autorid pole teada, teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogia ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest: nt : Rolandi Laul- , Nibelungide laul. b) Rüütliromaanid- rääkisid muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrgkeskaegse ettekujutuse järgi nt: kuningas Artur ja kolmteist ümarlauarüütlit.
Sõjameheseisusesse kuuluvad väike- ja suurfeodaalid rõhutasid, et nad järgivad rüütelliku käitumise põhimõtteid ustavust, heldekäelisust ja vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Rüütlikultuur- turniirid(oma sõjaliste võimete näitamiseks ja kuulsuse saavutamiseks korraldatud rüütlite sõjamängud), abielu(eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine), rüütlikirjandus(ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu.) 7.Kirjelda 4-5 lausega keskaegset linnaelu Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende
KESKAEG Kerkisid esile: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik mjandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Sündisid uusaegsed armeed, rahvusriigi mõiste, rahvusülese föderatsiooni idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka vahepealse ,,unustuse ajajärgu", vaimupimeduse, vägivalla ning vaesuse ajastu metafoori. Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest 5saj renessansi alguseni 15saj. Suurem osa rahvaid olid veel antiikajal barbarid; kristlust ja sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma jä...
suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks hinnati aadlikes julgust, ausust, sõnapidamist ja galantsust. Halvim omadus oli reeturlikkus- oma isanda reetmine. Rüütlid põletasid ja röövisid vallutatud alasid ning tapsid süütuid inimesi, mida peeti õiglaseks. Ristiusu laialdase levikuga muutus ka rüütlite maailmavaade ning paljud rüütlid loobusid ilmalikest rõõmudest ning pühendusid ristiusu teenimisele. 13. sajandist sai alguse ka rüütlikirjandus, mida loodi oma südamedaamide auks. Birgit Nurmela 10. a klass
Näitlejad kandsid maske. Keskaeg 1. Keskaja kuulsad kangelaseeposed, maad. ,,Rolandi laul" - Prantsusmaa ; ,,Laul minu Cidist" - Hispaania ; ,,Nibelungide laul" - Saksamaa 2. Kirjelda keskaja teatrit. Keskaja teater oli väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. 3. Nimeta keskaegseid draamazanre. Draama, narrimäng. 4. Rüütlikirjandus Ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine 5. Prantsuse esimene naiskirjanik. Marie de France 6. Tema tuntud lee. ,,Kuslapuu" 7. Moodsa prantsuse luule eelkäija. Francois Villon 8. Kirjelda tema luulet. Ta kirjutas pilkavat ja satiirilist luulet. Renessanss 1. Kus, millal sai alguse renessanss. Itaalias 14.sajandil. 2
Inimene on patune olend, keda ootab hukatus või kui ta on puhas, siis Rahvuseeposed: ,,Nibelungide keskaeg 5.saj 14. saj taevalik õndsus. Jumal on harmoonia ja laul" jt; rüütlikirjandus inimese eesmärk on hinge täiustamine Antiigi taassünd, humanism, harmooniline Dante Alighieri, Boccaccio, renessanss 14.saj.- 16. saj inimene, elurõõm ja vabameelsus Petrarca, Cervantes, Shakespeare kontrastne, keeruline, kujundlik, segane,
Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust.
Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiast ja reaaalsest ajaloolistest sündmustest. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Keskaegne armastusluule väljendas kõige eredamalt rüütlikultuuris sügavalt juurdunud daamilikust. Armastusluule kajastas rüütlite vankumatut armastust oma truule väljavalitule. Kuid rüütlikirjandus näitab armastuseski mõneti ebareaalset idealpilti. Rüütlikultuur avaldub rüütlikasvatusest, rüütlieetikast, relvastusest, rüütlikirjandusest ja ka ristisõdadest. Egle Kadastik 10.a
· ajaloolised draamad ,,Richard III" ,,Henri IV" · komöödiad ,,Tõrksa taltsutus" · tragöödiad ,,Romeo & Julia" · ,,Hamlet" ,,Kuningas Lear" ,,Macbeth" · Inglise teater · usulise sisuga näidendid · teater kujutas endast kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi · etendused toimusid päeval · Etenduse ajal söödi, joodi, mängiti kaarte · laval ei olnud dekoratsioone · naise osas esinesid noormehed Rüütlikirjandus Romaan - rahvakeelne teos vastandine ladinakeelsele - esialgu värsivormis - hiljem 13. saj. muutub proosavormiks Kurtuaasne kirjandus - tegevuskohaks loss - peenekombeline kultuur - keskne kuju on daamid
5.saj jõudis kreeka orjanduslik ühiskond oma suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni. Keskaeg- Hõlmab 5saj. Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus. Ühisnimetaja oli katolik kirik. Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed teaduses(prillid,aurumasin, tuuleveskid.) Tehnika hakkas arenema, arenes pangandus. Keskajal oli kapitalistlik ühiskond ning majandus. Sel ajal oli kiire linnade kasv, arenes rüütlikirjandus ja rahakirjandus. Kloostritest said kultuurikeskused. Ristiusk hävis euroopas , jäi ainult iirimaale ja islandile. Kirjutati kangelaseeposeid. Renessanss- Sai alguse itaaliast, sealt levis edasi teistesse maadesse. 14 saj-17.saj. hakkati uuesti uurima kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevaelu. Maailmavaate keskmeks humanism. inimesel olid vabad ja julged valikud, sel ajal rõhutatigi vabadust. Inimesel oli õigus oma maisele õnnele, nad said aru, et neil on piiramatu arenguvõime
· Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja Karl Suur. · Euroopa territoorium suureneb. · 12. sajandil ülikoolid. · Kodanlus keskklassina. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur · 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants). Romaani ja Gooti. · Romaani stiil 10.-12. sajand.
-tavaliselt värsivormis "Vanem Edda" - 12.- 13. saj, Islandi - õpik poeetide jaoks - tekstid pärinevad 9-10 sajandist - värsivormis "Lugu Igori sõjaretkedest" - 12. sajand - Vene "Niebelungide laul" -12. sajand Saksa " Laul minu Cidist - 12. sajand - Hispaania Rüütlikirjandus Romaan - rahvakeelne teos vastandine ladinakeelsele - esialgu värsivormis - hiljem 13. saj. muutub proosavormiks Kurtuaasne kirjandus - tegevuskohaks loss - peenekombeline kultuur - keskne kuju on daamid - ülistab armastuse kaudu maist elu, millisena ühiskond tahab end näha
AADLIKUD JA NENDE ELUOLU Aadlikud oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega kuid veel ka kohtumõistmiseg...
1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes 14. Nimeta Euroopa tuntumad kangelaseeposed. Niebelungide laul Vana Germaan eepos , Islandi eepos vanem edda , beowulf - anglosaksi eepos , Rolandi laul - prants, Laul minu Cidist - hisp., 15. Iseloomusta rüütlikirjandust. 12-13saj. rüütel pidi korralikult käituma , õrnalt daamiga ümber käima , daamikultus - rüütlikirjanduse põhi aspekt , austus naise vastu lõigi rüütlikirjanduse rüütlikirjandus oli pigem ilmalik. 16. Millised olid rüütliaja populaarsemad romaanisarjad? Tristan ja isolde , Kuningas arturi lood ja graal 17. Iseloomusta linnakirjandust. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale".
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja jumaldamine.
annaabi.ee 
