RISTISÕJAD Ajalugu Tartu 2013 Definitsioon Ristisõjad - Katoliku kiriku organiseeritud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljapoole kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks. Ajajärk - (1096-1291) Põhjused Püha Maa ehk Palestiina islami ülemvõimu all. Sõjameeste üleküllus Euroopas. Algne eesmärk Püha Maa vabastamine türklaste käest, kes ei lubanud sinna enam palverändureid. Ristisõdadest Katsed Püha Maad vabastada hõlmasid üheksat sõda. Lisaks muhameedlastele rünnati ka eurooplasi endid. Ristiretked ristiusustamata Läänemere rahvaste, samuti õigeusuliste slaavlaste vastu Novgorodis. Laste ristisõda Aastal 1212 Enam kui 50 000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Eesmärk Püha Haua tagasivõitmine. Enamus surid või sattusid ...
Mõisted: Monoteism- Usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse Toora- Viis Moosese raamatut. Võib tähendada ka kogu juudi piiblit (Kristlaste Vana testiment) Tanak- Teine nimetus Vanale Testamendile, koosneb 24 raamatust. Heebrea keeles ning koosneb kolmest osast: seadus, prohvetid ja kirjutised Diasporaa- Väljaspool Iisraeli elavad juudid Püha maa- Juutide püha maa (Iisrael) Sionism- Juudid hakkasid levitama üleskutset naasta kodumaale, naasta Pühale maale Antisemitism- vaenalikkust juutide suhtes, tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale Holokaust- Teise maailmasõja ajal juutide taga kiusamine JHWH- jumala nimi, nim ei tohi ilma asjat nimetada Messias-Taaveti soost kuningaskes peab Maa peale tooma uue ajastu "Kuldreegel"- Ära teeseda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks, armasta oma naabri nagu iseennast Sünagoog- juutide pühakoda Piiblilood: · Maailma loomine: Jumal lõi tä...
Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, Juutlus jumal Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline küünlajalg Menora (seitsme oksaga elupuu, jumala võim, maailma loomine), 12,8 mln juuti, paik iisrael tõotav maa, jeruusalemmas nutumüür, pühakiri toorast prohvetist ja kirjutistest heebrea keel, vana testament. Kristlus jumal Jeesus, poeg jeesus kristus, sümbol rist 2 miljardit, harud katoliiklus õigeusk ja protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut, paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanis...
Muinasusund Animism- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tootem- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises...
KRISTLUS 1-4 sajand II maailmareligioon mis sai alguse aastast 0 . Jeesus jumala poeg kes on sündinud 0.aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud o...
Kordamisküsimused kontrolltööks Teemal RISTISÕJAD 1. Ristisõdade põhjused - ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "Püha sõja" doktriinist - paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine - Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend - Bütsants sai Mantzikerti lahingus lüüa türklastelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla - Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest - Surmasaamise korral ootas tee para...
Ristimine Lapse ristimine Ristimist toimetatakse pärast jumalateenistuse lõppu või jumalateenistuses. RISTIMISTALITUSE KORD 1. Laul. 2. ÕPETAJA: Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Või: Jumalale, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isale, kelle lasteks nimetatakse kõiki suguvõsasid taevas ja maa peal, olgu kiitus ja au igavesest ajast igavesti. Aamen. 3. ÕPETAJA: Kõne. 4. ÕPETAJA: Kuulgem Jumala sõna püha ristimise sakramendi seadmisest, väest ja tarvidusest. -- Nõnda ütleb Issand: (Lectio) Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal, seepärast minge ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida Mina teid olen käskinud. Ja vaata, Mina olen igapäev teie juures maailmaajastu otsani (Matt. ev. 28,18--20). Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks, aga kes ei usu, see mõistetakse hukka (Mark. ev. 16,16). Tõesti, tõesti, Mina ütlen sulle, kui keegi ei sünn...
Ristisõdade tööleht 1. Millised olid ristisõdade põhjused? Mille poolest erinevad ristisõjad tavalistest sõdadest? Ristisõdijad on 11. sajandi katoliku kiriku ning Rooma paavsti poolt heaks kiidetud sõjakäigud ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks (väljaspoole Roomakatoliku kiriku kultuuriruumi). Tavalistest sõjakäikudest eristab ristisõda paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents ehk patukaristuse kustutus. Ristisõjas osalemine oli justkui Jumalale teene osutamine ning meele järele olemine, peeti vooruseks. 2. Kirjelda ristisõja väljakuulutamist (kes, millal, kuidas). Ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II Clermonti 1095. aastal kirikukogul peetud kõnes, kus kutsus üles alustama sõda ,,uskmatute” vastu püha maa vabastamiseks. Tema sõnul pidavat kaaskristlased Lähis-Idas tohutult kannatama, mistõttu oli nende maa vabastamine hädavajalik. 3. Esimene ristisõda (millal...
JÜRIPÄEV INIMESEÕPETUS 2011 Jüripäev Lä’eb välja uudispõldude kündja, maa särab kevadhommikuses aos Ta mehejõuga jälle mulda ründab, kuldnokad järgi paterdavad vaos. Juhan Sütiste Jüripäeva tähistatakse 23. aprillil ning seda peetakse Püha Jüri surmapäevaks. Tänapäeval tuntakse jüripäeva ka karjalaskepäevana. Sel päeval lasti välja kari. Eestis on jüripäev eeskätt maameeste püha. Meie esivanemate jaoks oli see igati sobiv aeg lepingute sõlmimiseks, põllutööde alustamiseks ja mujale kolimiseks. Samuti oli see neile suvetooja , looduse ärkamise püha. Jüripäev oli ka olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon Püha Jüri huntidel jüripäeval suu kinni, et need ei saaks koduloomi rünnata. Jüripäeval peeti mitmel pool nn naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail. Tänapäeval on jüripäev koristuspäev...
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid ...
*Ristosõja põhjused ja eellugu Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja pereko...
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187.a vallutab Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi, mis põhjustab I...
Pühakute roll keskaegses ühiskonnas Püha Jüri Keskaegse inimese maailmavaates oli olulisel kohal ime kui Jumala ilmutus ja pühakuid peeti inimese ja jumala vahetalitajateks. Igal pühakul oli oma huvigrupp, näiteks Püha Jüri kaitses sõjamehi ja talupeogi, Püha Katariina noori tüdrukuid ja filosoofe ning Püha Olav reisivaid ja rändavaid kaupmehi. Kuna pühakuks saadi peale surma peetakse mälestuspäevaks nende surmapäeva. Pühakud on seotud ka Eestiga. Tuntuimad on Neitsi Maarja, Püha Jüri, Püha Katariina, Püha Nikolaus ja Püha Olev. Püha Jüri on rüütlite, sõjameeste ja talupoegade kaitsepühak. Teda tuntakse ka Georgiuse nime all. Ta on märter ja patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetu...
JAAPANI USUNDID PÜHATEKSTID _ Budism Hiinast – Heiani ajastu 794–1185 _Shinto Gobusho _ Neokonfutsianism – Kamakura ajastu (1185– _ “Viis shinto pühakirja” 1333) _ 13. sajand (17. saj) lõpuaastad _ Jaapan on püha maa, mille käekäik sõltub _ shukyo kamidest, kelle 宗教 heaolu tagab riik – õpetused, koolkond, sekt PÜHA PAIK JAAPAN JA RELIGIOONID _ Torii _ Püha ruum _ “Shinto ei ole religioon, vaid rahvakomme.” _ Shimenawa SHINTO – ETNORELIGIOON? _ Tokugawa ajastu (1603–1867) _ Püha mägi Neo-konfutsianism: Valitseja FUJI MÄGI valitseb õiglaselt, ministrid RITUAAL ...
Kristlus Mirell Ojassalu Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Usundi jälgijad : Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga (2001. a andmete põhjal) on kristlus suurim maailmareligioonis. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, LõunaAafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pühad tekstid...
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanu...
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Türklased (seldzukid) hakkasid neid kristlasi kiusama, kes tahtsid pühad maad kül...
St. Paul Cathedral Katedraal London Vigeland Skulptuuride Park Oslo (212 pronksist ja graniidist kuju, unikaalne Gustav Vigelandi skulptuurid, tasuta kunstipark) Uffizzi Kunstigalerii Firenze (maailma vanim ja esimene kunstimuuseum Firenzes, tuntud maalikunstnikud) Windsor Castle Loss (Windsori Inglismaa linnas, tund Londonist, kuninganna Elizabeth II elupaik) Madame Tussault Vahamuuseum (pluss London, Pariis, Planetaarium, väga tuntud inimeste kujud) Santa ...
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
Tööleht – seegid ja Püha Vaimu kirik HOOLEKANNE KESKAJAL 1. Kes olid majavaesed (linnavaesed)? Linna kodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elasid kellegi jõukama juures. Vastutasuks tegid majapidamises abitöid. 2. Millega tegelesid Lauagildid? Tegelesid majavaestele toidu jagamisega. 3. Kes olid kerjused? Polnud linnakodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elatusid ainult kerjamisest ning liikusid linnast linna. 4. Kes olid seegivaesed? Vaesed linnakodanikud, kes elasid hoolekandeasutuses. Andsid oma olemasoleva vara seegile vastutasuks. 5. Missugused seegid olid Tallinnas keskajal? Jaani/Püha Johannese Seek (pidalitõbiste varjupaik) ja Püha Vaimu seek (invaliidide ja mitte nakkavate haigustega inimesed/ vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise? Maa harimise ning sealsete tulude saamisega, et hoolekandeasutus suudaks „elada“....
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua...
KOLMAS RISTISÕDA Kolmas ristisõda (11891192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. See oli kõige kuulsam ja esinduslikum ristisõda. Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konflikt Fatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijateriikidele Süüria aladel ning vallutas Jeruusalemma tagasi aastal 1187. See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti Inglismaa kuningas Richard I ja Prantsusmaa kuningas Philip II ning läksid koos järjekordsesse ristisõtta. ...
Eesti keskaeg 1227-1558(1583) 1. Gooti stiil- See kunstistiil tekkis 12.-16. sajandil Euroopas. Tähtsamail kohal oli gooti kunstis arhitektuur, eriti kirikuehitus. Teravkaare ja ristroidvõlvi kasutuselevõtt võimaldas ehitada katedraale, mis olid romaani stiili kirikutest palju avaramad ja valgusküllasemad. Koos gootikaga tekkis Prantsusmaal ka gooti kiri, st. kirjalaad, mille tähed on kitsad ja nende ümarused murtud. Eestisse levis gootika Saksamaa ja Skandinaavia kaudu. Kõige rohkem ehitati kirikuid. 2. Kirikud keskajal- Kõige põhilisemaks sai teravkaar, võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad. Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik. Suuremad linnakirikud olid basiilikad pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka üksikuid kodakirikud...
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine ...
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus.........................................................................
Laul põhjamaast Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed tali-, taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, lainte maa ja rannamaa, sind ei jäta ma.
Mihkel Tammik J.W.G 10A klass Püha Peetrus Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani ...
nonii.ristisõdade põhjused,1 ja 4 ristisõda,ristisõdade tagajärjed,pr.18aadel,rüütlite kasvatus,pr.24 vene riik ja kultuur 11.15.sajand.novgorodi maa eripära,pr.25 hussiitide liikumine,hussiitide sõjad Ristisõdade põhjused Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Paavstikuuria lootis ristisõdadest kahekordset kasu: ühest küljest pidid need suurendama paavsti kui Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. Lisandus Itaalia kaubalinnade, eelkõige Genova, Pisa ja veneetsia soov kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades oli segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privilege. 1. Rist...
Ristisõjad Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu...
Kristlikud sümbolid Rist - erinevatest konfessioonidest kristlasi ühendab usk, et Kristus suri maailma pattude lunastamise nimel ja, et tema ülestõusmine tõotab pääsemist surmast ja lootust igavesele elule. Jeesuse ristisurma tõttu on ehk rist kõige olulisem kristluse sümbol. Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat . Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii: "Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Liturgilised värvid. Värvid meie ümber mõjutavad kindlasti meie tujus...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
Lk127-147.Põllumajandus ja tehnoloogilised uuendused:Kõrgkeskaja künnisel tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses.Kasutusel võeti raske ratasredel,millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht.Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse,kes oli härjast nõrgem aga kiirem.Mindi üle kolmeväljasüsteemile-maa jagunes suvivilja,talivilja ja kesa vahel.Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule .Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.L...
MAALIKUNST 15.saj. Itaalias · Piiblitegelased muudeti kaasaegsemaks · Riietus, tunded ja meelelisus · Tsentraalperspektiivi rakendamine · Freskotehnika, temperavärvid, õlivärvid · Antiiksete arhitektuuridetailide maalimine pildile TEEMA · Kõigil maalidel on teema, mis kannab sõnumit · Sageli on teema lihtsalt äratuntav · Varasematel maalidel on teema võetud piiblist või antiikmütoloogiast · Eeldas vaatajalt lugude tundmist TEHNIKA · Selle all mõeldakse vahendeid ja materjale · Materjali käsitsemise viis · Erinevad värvid: Fresko (seintele) Õlivärvid (tahvelmaal, lõuenditele) Temperavärvid (tahvelmaal) SÜMBOLISM · Kasutati sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid nii vaataja kui kunstnik · Iga objekt oli läbimõeldud ja omas pildil kindlat tähendust antud ajas KUNSTILINE LAHENDUS · Kompositsioon e. teose ülesehitus, üksikosade ...
Mis olid ristisõjad,millal need aset leidsid ja miks need aset leidsid? Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Ristisõjad ehk ristiretked toimusid 11.-13. sajandil , mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid p...
Ristisõjad Ristisõdade põhjus ja eellugu Väga tähtis: · 1095.a kutsus Clermont´i kirikukogu paavst kokku usuvennad, et muhameedlased Pühalt Maalt välja ajada. · 1095. a asusid kujunes lihtrahva ristiretk Püha Maa poole, peamiselt tuhanded prantsuse ja saksa talupojad liikusid piki Reini ja Doonau konstantinoopoli poole, rüüstades linnu ja tappes juute. · Peamine ristisõja põhjus oli vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. Tähtis: · Paavstid lootsid ristisõjaga endale kahekordset kasu teenida ning juhtida kristliku maailma tänu millele hakkasid nad kasutama ristisõja ideed kasutama ka feodaaltsivilisatsiooni siseselt. Oluline: · Itaalia kaubalinnad tahtsid järjest enam kontrollida Vahemere kaubandust. Vähe oluline: · Paavstid kinnitasid ristisõdijatele mitmeid privileege, et nad astuksid Kr...
Anni Larin 10b Geograafia 2011 Kristluse levik Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus ...
1.ristisõdade põhjused Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks Neljandas ristisõjas rüüstasid ristisõdijad Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga. Keskajal olid Lääne-Euroopas rüütlitel ja aadlikel väga suured perekonnad. (Sellajal olid epideemiad, mille tõttu surid paljud inimesed) 8-12 poe...
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad ...
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad ...
KLOOSTRID KESKAJAL Mis ajast pärinevad esimesed kloostrid Lääne-Euroopas? 4.sajandi keskpaigust Mis eesmärgil kloostreid rajati? Et inimesed saaksid ilmalikust elust eralduda ning pühenduda vaimulikule elule ning õpetuste järgimisele. Kloostri põhiplaan (osata lugeda ja joonistada), kirjelda: Kloostrid toimivad justkui väikese linnana. Selle keskseks asutuseks on kirik, millega on ühenduses põhjapoolse ristkäiguga. Peamise sissekäigu taga asus külalistemaja, almusmaja ning majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magami...
Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk- Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Usk Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat) Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid) Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest val...
RISTISÕJAD GREGOR LABUNSKI 7.B NELJAS RISTISÕDA · IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees-Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268- Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlase...
MIS ON KRISTLUS Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. USKUMUSED See on usk kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Samuti usutakse üht püha kristlikku Kirikut, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises rel...
Ristiusu mõju kunstile *Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. Aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. Saj...
Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale? Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest. Ristisõdade tulemusena virgus eurooplaste suhtlemine Idamaadega: arenes kaubandus, õpiti tundma paljusid tundmatuid käsitöövõtteid, nagu näiteks paberi valmistamine, mis on tänapäeva Euroopas äärmiselt tähtsaks materjaliks saanud. Peale selle tutvuti ka võõramaa saadustega: roosuhkru, riisi, aprikoosi ja sidruniga, mida leiab pea kõigi eurooplaste toidulaualt. Euroopas algas kiire kaubavahetuse ja käsitöö areng, ...
Kuressaare Gümnaasium I ristisõda - tagajärjed, õnnestumised ja ebaõnnestumised Arutlus Kuressaare 2008 I ristisõda Esimene ristisõda toimus aastatel 1096-1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu a...
Uue maailmapildi kujunemine: renessanss ja humanism Renessanss Oli keskajale järgnenud 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopas. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Kunstis arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust, vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maail...
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Paranesid haritavate maade saagikus, põllukultuuride mitmekesisus ja toitumine. Parem toitumine suurendas Euroopa rahvaarvu väga kiiresti. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja- Itaalias, Lõuna- Prantsusmaal ja Flandrias. Põhjused: · ilmastiku soojenemine kogu Euroopas 12.sajandist kuni 14. sajandi alguseni · üleminek kolmeväljasüsteemile, mis sai alguse Prantsusmaa kirdeosas, võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtla...
annaabi.ee 
