Eesti keskaeg ehk Vana-Liivimaa aeg ehk orduaeg 1227-1561 Eesti ajalooline ei alga mitte Vanaajaga vaid kohe Keskajaga, kuna MVV tagajärjel kujuneid Eesti alal Lääne-Euroopa eeskujul Keskajale omased tunnusjooned: 1. Ristiusk katoliiklikul kujul 2. Feodaalkord 3. 3-seisuseline ühiskonnamudel Eesti keskaeg MVV-le järgnenud periood Eesti ajaloos, mil saksa ja taani vallutajad jagasid Eesti ala üksikuteks osadeks, väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 a. mil Liivisõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid Liivimaa nii nimetasid saksa vallutajad enda poolt alistatud Läti ja Eesti alasid: Algul Liivlaste asuala, seejärel laienes nimetus Latkalite ja Eestlaste Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaa. Eestimaa nii nimetati Taani valdusesse läinud Põhja Eestit 1346 aastani, mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule, siis laienes nimetus Liivimaa ka Põhja Eestile. Liivi(maa) ordu Katoliku r...
Eesti keele parimad ja halvimad ajad Stabiilsete ühiskondlike suhete periood on sotsioperiood. Vanim neist on muinasaeg - seda võib heaks perioodiks just keele- ning murrete kujunemise pärast, ka tekkisid eraldi osad Eesti riigist. Orduaeg See oli eesti keele jaoks üpris halb aeg, sest eesti keel nõrgenes oma tähtsuse poolest ning sai lihtrahvakeeleks. Ametlik suhtlus toimus hoopis saksa keel ning kirikukeeleks oli ladina keel. Peale seda tuli Rootsi aeg. See periood oli hea aeg, sest siis hakkas tekkima kirjakeel ning eestlased hakkasid huvi tundma keele ning selle õppimise vastu. Isegi Saksa kõrgklass õppis tol ajal eesti keelt. Jällegist aga mõisaaja saabudes hakkas olukord halvenema, sest Eesti aladele saabusid Vene võimud. Mõisa ühiskonnal oli hiilgeaeg. Vene võimude sissetulekuga kaasnes ka vene keele suur tähtsuse tõus. Ärkamisaeg - Seda aega võib kindlasti nimetada üheks väga heaks ajaks ee...
,,Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni" 1227. aastal muistse vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas
9 sotsioperioodi Eesti keele arengus on olnud 9 sotsioperioodi - muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg ja üleilmastumise aeg. Igal perioodil on eesti keel olnud tähtsuselt erineval kohal ühiskonnas ning edenenud isemoodi. Sotsioperioodidest on paljud perioodid eesti keele arengu jaoks olnud soodsad, kuid tähtsaimateks nimetaksin neist mõisaaja perioodi ning Eesti aja perioodi. Mõisaaeg on olnud eesti keele arengu jaoks soodne just seetõttu, et sel ajal kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eesti keelset
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
KESKAEGNE MUISTIS MINU KODUKOHAS Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Muinasaja lõpus asus linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. Tarvanpää linnus oli üks suuremaid muinaseesti linnuseid. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal oli linnus oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Ordu ajal ehitati Rakvere linnus põjalikult ümber. Sellel ajal sai lihtsast ringmüürlinnusest konvendihoone koos sisehoovi, kabeli, söögisaali, magamissaali, käsitöökodade, lautade ja tallidega. Aastatel 1600- 1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere
Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis? Eesti keskaeg ehk Orduaeg ehk Vana-Liivimma aeg algas muistse vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga
Eesti keele iseloomustus 1. Eesti keele ajalugu · Eesti keel hakkas kujunema 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid: muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg. 2. Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): · Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. · Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). · Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on
Keskaeg Uusaeg Uusaeg Uusaeg Hiliskeskaeg (1500) Varauusaeg (1800) Uusaeg (1914) Lähiaeg Eesti ajaloog mõlemat viisi äjajärkude nimed ja ajad Riigivõimu muutumise Ühiskondlike muutmise Orduaeg (1208-1561) Reformatsioon Tallinnas Rootsi, Poola, Taani (1561-1710) Rahvakoolide rajamine Vene aeg (1710/21-1918) Pärisorjuse kaotamine Eesti aeg (1918-) Ärkamise aeg Reformatsioon- Usupuhastus liikumine Põhjused: Kirik muutus ahneks ja patukirjade müük Tägajärjed: Katolik kirik jagunes erinevateks harudeks ning hariduse levik Miks kutsutakse varauusaega ,, vanaks korraks"? V: Kõik keskaja tunnused püsisid Miks kutsutakse 17. saj väikseks jääajaks? V: Kuna kliima jahenses ning talved pikad. Probleemid jääajaga: Näljahädad ja katk Miks 18. saj oli näljahädasid v...
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel ...
c) esimene säilinud eestikeelne raamat (katekismus) - 1535 d) Vene-Liivi sõda – 1558 - 1561 e) Tartu Ülikool - 1632 f) talurahvakoolide rajamine - 1680 g) Põhjasõda – 1700 - 1710 h) talurahva pärisorjusest vabastamine – 1816/1819 i) Eesti vabariigi sünd - 1918 j) Prantsuse revolutsioon - 1789 k) I maailmasõda – 1914 - 1918 Uusaja piirid Eestis - riigivõimu ja ühiskondlike muutuste järgi 1) Orduaeg 1208 – 1561 Reformatsioon 2) Rootsi aeg 1561 – 1710 Talurahva päriorjus kaotatakse 3) Vene aeg 1710 – 1918 Rahvuslik ärkamise aeg 4) Eesti aeg 1918 - Eesti Vabariigi sünd Reformatsioon, selle peamised põhjused ja tagajärjed Reformatsioon on usupuhastus. Põhjused – varastamine, ladina keelne piibel Tagajärjed – rahva keelne piibel, inimesi tuleb harida Seisused varauusajal - tunnused, ülesanded, õigustus seisuste ebavõrdsusele
Vaenlane oli tugevam olnud, sest neil oli parem relvastus, parem väljaõpe ja neid oli rohkem. Eestlased polnud aga isegi veel ühtseks riigiks kujunenud. Mõisted: preester katoliku kiriku vaimulik 9. MUUDATUSED EESTI ELUS Eesti oli ära jaotatud nelja valitseja vahel. Taani sai Põhja-Eesti; Kesk- ja Edela-Eesti läksid Mõõgavendade ordu järglasele Liivi ordule; Kagu- Eestis hakkas valitsema Tartu piiskop ning Läänemaal ja saartel Saare- Lääne piiskop. Keskaeg oli Eestis orduaeg, mis algas maa vallutamisega ja lõppes Liivi sõjaga. Kõiki Eesti ja Läti alasid nimetatakse Vana-Liivimaaks. Eestlastest talupojad pidid maksma oma talu peremehele, kelle juures nad elasid makse. Kõige tähtsam neidt oli kümnis, mis tähendas, et mõisa tuli viia kümnes osa oma saagist. Veel oli maksta kirikumaks.Talupojad pidid ehitama ka kirikuid, kivilinnuseid ja teid, mis oli neile kõige raskem töö. Talupojad pidid seega ehitama vaenlasele linnuseid ehk töötama enda vastu
Narva Aasta Võim Sündmus 1296 Taani Muistne vabadusvõitlus 1525 Saksa ordu Jüriöö ülestõus 1629 rootsi Pljussa rahuleping, liivisõda Nimeta ajalooperiood, millal kehtis järgmine ajaloojaotus 1. Kontuurkond, foogtkond, piiskopkonnad orduaeg pärast jüriööd 2. Eestimaa hertsogkond, vajevoodkond kolmekuninga aeg 3. Maakonnad, kihelkonnad - muinasaeg 4. Eestimaa hertsogkond, piiskopkonnad, komtuurkonnad, foogtkonnad orduaeg enne jüriöö ülestõusu Tartu Võim Sündumus, mille tagajärjel kadus võim XII sajand Eestlaste käes Muinstne vabadusvõitlus
· Põhja-Eesti läks Taanile; · Lääne-Eestist ja Saaremaast moodustati Saare-Lääne piiskopkond; · Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond; · Ülejäänud ala läks Liivi ordule. 3. Mis muutus eestlaste elus peale langemist võõrvallutajate võimu alla? Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. 4. Millal algas ja millal lõppes keskaeg e. Orduaeg e. Vana-Liivimaa aeg? Keskaeg algas peale muistset vabadusvõitlust aastal 1227 ning kestis 1560nda aastani, kui liivi sõjas Hoomuli e. Härgmäe lahingus purustati Liivi ordu vene vägede poolt. 5. Millisteks väiksemateks üksusteks jagunes orduala? Ordu ala jagunes väiksemateks haldusüksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks. 6. Milline oli kirikukorraldus keskajal? Kõige kõrgem kiriklikvõim kuulus Riia peapiiskopile, kellele allusid Saare-Lääne ja Tartu piiskopid.
avaldamist 1739. aastal Võttis täieliku kuju kirjakeel Keelekasutus muutus ühtlasemaks Keel on stabiilne- viimase 400 aasta jooksul pole keeles enam väga suuri ja põhjapanevaid muutusi esinenud Suurim muutus on kaasaütleva käände kujunemine 20. sajandi alguses võeti kasutusele olev kääne, i-ülivõrre ja i-mitmus Eesti keele sotsioperioodid Muinasaeg eesti keel oli ainuke suhtlus keel Kujunesid välja eesti keele põhimurded Kirjakeel puudus Orduaeg algas 13. sajandil Lihtrahvas rääkis eesti keelt Ametlik suhtlus toimus alamsaksa keel Eesti keelne kultuur oli suuline Rootsi aeg algas 16. sajand teine pool Eesti keel oli almaklassi keel Alamsaksa keelele kerkis piiblikeelena ülemsaksa keel Administratsiooni keelena rootsi keel Ladina keele osatähtsus vähenes Linnad olid mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed Loodi eesti kirjakeel Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi kooseisu
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu Veski * süsteemsus ja reeglipärasus * tuleks vähe laenata * mahukas üldkeele sõnarikastus *keelerikastamisel tuleks kasutada oma keele ainet * väga palju terminoloogiat *üle 200 sõna Vana kirjaviis * 18.saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatu...
Kujunes katoliku ja õigeusu piir 1248- Tallinn sai linnaõiguse 13. saj.- ristisõdade järk kurelaste, venelaste, leedulaste vastu ristiti, püüti Venemaal õigeusku kaotada 23.04.1343-1345- Jüriöö ülestõus 1446- Taani müüs valdused Saksa ordule 11. Vana-Liivimaa Käsitleti keskaja Eesti ja Läti alasid kokku Ehk orduaeg Mõiste tekkis 17. sajandil Oli väga killustatud Ei olnud riik vaid piirkond Seotud Saksa-Rooma keisririiki (teoreetiliselt) Suur osa moodustas ordu valdus Mõõgavendade ordu 12. Mõõgavendade ordu Oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202– 1237. Ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad
Eesti keele tutvustus · Eesti keele kujunemine sai alguse 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid (muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg). · Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): 1. Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. 2. Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). 3. Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on
Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim...
suhted mingis piirkonnas venestusaeg on suhteliselt stabiilsed. 1880 ärkamisaeg Need on olulised uute 1860 sõnade laenamise ja mõisaaeg kirjakeele kujunemise 1700 seisukohast Rootsi aeg 1550 orduaeg 1200 muinasaeg Jätan meelde… o Suurim areng Rootsi ja orduajal: eesti keele kõnelejad sattusid tihedamasse keelekontakti alamsaksa, taani ja rootsi keele kõnelejatega, võeti sõnavara ja grammatikatki, o sõjad, näljahädad, katk panid inimesed liikuma: Eesti aladele sattus palju muukeelseid talupoegi, kelle keelekasutus mõjutas eesti keelt;
Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...
Laudahoone kasutus (1h) 15 tund Kiigeplatsi kasutus (1h) / 5 tund koos elektri tarbimisega 7 tund Meeskonnatöö koolitus seiklusrajal (4 1 tund - 1 osaleja -6 h) Lühikesed programmid (0,5h) 0.65 osaleja Pikemad programmid (1-3h) 1 tund - 1 osaleja Rakvere linnus Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal linnus oli oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Rakvere foogtideks sattusid tavaliselt tublid ja tragid noored rüütlid, kellele linnus oli heaks hüppelauaks ordu juhtivate käsknike hulka. Muinasaja lõpul asus Rakvere linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. 1226. aastal peetud Virumaa reisil peatus seal ka Rooma paavsti legaatModena Wilhelm, kelle
Riias oli peapiiskop, kellele kuulusid ka Eesti aladel mingid maavaldused. Riia peapiiskop läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele . 4) Saare-lääne peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile Maahärrad- need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop, Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister Selline haldusjaotus oli 13-16 saj keskpaik, võib nim ka Eesti alade poliitiliselt killustatuse ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma nendele.Selleks, et kodusõda lõpetada saatis Rooma paavst oma legaati e saadiku siia aladele ja 1238 Stensby leping, millega otsustati, et järvamaa läks Ordule. Kinnistati, et Taanile kuulub endine Virumaa ja Harjumaa. Ordualad olid omakorda jaotatud 1) kontuurkondadeks, mida juhtis kontuur 2)
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasuta...
VANA LIIVIMAA (Orduaeg, keskaeg) Vana Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, k...
Rüütlid: Elukuttselised sõdurid keda toodi iga aasta Saksamaalt juurde. Sõjatehnika ja relvastu kaasaegne. olid olemas reservid. Mõõgavendade ordu - ladina keeles Fratres miliciae Crist [Kristuse sõjateenistuse vennad]. Tunnusmärk - valge mantel, rist ja mõõk. Ordu liikmed jagunesid rüütel-, preester- ja teeniavendadeks. Esimesi oli ordus 300, preestreid vähem aga teenijaid tuhandetega. Eestlased olid katoliiklased. Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg, mis kestis Liiwisõjani 1561. ORDUAEG (1227 1561) Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt: Põhaj-eestis Taani valdus, maahärraks Taanikuningas. Tartupiikopkond, Tartu piiskop. Saare-lääne piiskopkond, Saare-lääne piiskop. Liiv Ordu riik, Ordumeister. Algas feodaalse killustatuse aeg. Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed. 1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu
Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased...
VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond. Juhi...
(sõjavõimelised mehed, maa küs) ja vanematekogu (maa juhtiv ja täitev organ). Kihelkondade võimuorganid olid rahvakogu ja valitsus vanematest. Sisemiselt olid kihelkonnad iseseisvad. Külades ja valdades kõrgemaks juhtimisorganiks täiskogu (taluperemehed + kogukonna ühistöö tegijad). Muinasdemok ajastusse kuul leping ja juhtimise kollegiaalsuse prints. Vana-Liivimaa riikide ajastu (13.-16. saj) Ka kesk- või orduaeg. Maa vallutamisel kaotajatega lepingud, kus määratleti eestlaste kohustused ja õigused. Kohtumõistmine talupoegade üle feodaalide käes, kuid koos maarahva esindajatega (nn õigusleidjad e hirsnikud). Külakogukondade eestseisjad talupoegade seast. Keskaja lõpul külad ja külakogukonnad vasallide, mõisahärrade org-ks. Liivi- ja Eestimaa jagati osadeks maaisandatega – väikesed feodaalriigid (Harju-Viru, Tartu piiskop, Saare-Lääne pk, Liivi Ordu)
Millise perioodiga Eesti ajaloos on seotud järgmised märksõnad? Paigutage märksõnade numbrid tabelis õigesse lahtrisse. (3 p) 7 õiget 3p, 5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1p 1. Esimese eestikeelse raamatu ilmumine 2. Tartu ülikooli rajamine 3. Pärisorjuse kaotamine 4. Täieliku eestikeelse piibli ilmumine 5. Reduktsioon 6. Talurahvakoolide rajamise algus 7. Reformatsiooni algus Orduaeg Rootsi aeg Tsaariaeg 8. Millist sündmust seostatakse tavaliselt: (2 p) Eesti muinasaja lõpuga: ............................................................................................................. Rootsi aja lõpuga Eestis: ........................................................................................................... 9. Võimude vahetumine Eesti alal. (6 p)
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
sõdurite tagavara. Eestlastel oli vaenlasteks ka Taani ja Rootsi. Eestlastel oli riik välja kujunemata, maakondade vahelised sedemed olid nõrgad, hale koostöö naaberrahvastega. 21. Liivimaana olid tuntud Eestis ja Lätis vallutatud alad (Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti, Põhja-Läti alad). 22. Eestimaaks nimet. Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit. 23. Feodaalse killustumise ajajärk Vana-Liivimaa aeg; Eesti keskaeg; orduaeg 24. Jüriöö ülestõus 1343-1345 algus 23. aprill 1343 a. põletati maha mõisad ja kirikud; tapeti kätte saadud sakslased. 25. Adratalupojad erineva suurusega pool kuni 5 adramaad, sulased ja teenijatüdrukud (käisid teomeesteks). Üksjalad enamasti adratalupoegade noorimad pojad, kes tallu ei mahtunud, rajasid talu end. Ääremaale. Vabatalupojad väga üksikud, ülikute järglased, kes omasid talu läänkirja alused, ei kandnud kormisi. 26
rüütlid olid ennekõike sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega nad said kasutada tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust võisid täiendada väge pidevalt uute meestega tehniline tase oli erinev, kuid võitluse käigus täiendasid eestlased end kiiresti, ent pikaajaline sõda kurnas majanduslikult kõike väljapannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudus just elavjõust II Keskaeg e VanaLiivimaa aeg e orduaeg e feodaalse killustatuse aeg 2.1 Vana-Liivimaa Võõrvõimude omavahelised suhted: juba vallutussõja lõppperioodil läksid nende omavahelised suhted pinevaks järjest tugevamaks sai Mõõgavendade ordu (loodud 1202. a); et laiendada oma võimu, taotles ordu paavstilt kokkulepet, mille põhjal Riia piiskop määrataks orduvendade hulgast, pingete lahendamiseks saatis paavst siia oma legaadi Modena Wilhelmi (saabus 1225. a) ja ta esitas plaani luua vaheriik e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
