Gerton Korsten NIKKEL JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 2015-10-26 Üliõpilase allkiri: Õppejõu allkiri: Tallinn 2015 Sisukor SIssejuhatus.................................................................................................................................3 1.Nikkel.......................................................................................................................................4 2.Nikli sulamid............................................................................................................................6 Kokkuvõte..................................
1.Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid. 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallidon tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suu...
Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsul...
Raskmetallid ja nende sulamid Referaat Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT31B Üliõpilane: Rauno Pello Juhendaja: A.Koitmäe Tallinn 2009 Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga v...
SULAMID Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Metallide kasutamine sõltub nende omadustest. Tähtsamad metallide omadused on : soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, sulamistemperatuur, värvus, kõvadus, tihedus...
Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused? Tihedus Sulamistemperatuur Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus-...
Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega v...
Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ... jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1. Läige ja peegeldumisvõime (sile poleeritud pind): parimad peegeldusvõimelt hõbe(Ag). alumiinium(Al), kul...
Keemia kontrolltöö 1. Alumiiniumi levik looduses. Miks ei leidu ehedana? Alumiinimi ei leidu looduses ehedana, s.t lihtainena. Alumiiniumi ühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiiniumi esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb alumiinium vaid ühendite koostises. 2. Alumiiniumi füüsikalisi omadusi. ● Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust ● Suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm³) ● Keskmise sulamistemperatuuriga (~660 ºC) ● Hea elektri-ja soojusjuhtivusega ● Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav ● Suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav 3. Selgita, miks peab alumiinium hästi vastu vee ja õhuhapniku toimele. Alumiinium reageerib hapnikuga, mille tulemusel tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeeru...
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee...
Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] [email protected])) ...
Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C....
METALLID Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall. Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS. Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab RÜHMAS ÜLEVALT ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS. Perioodilisustabelis tugevnevad metallilised omadused ÜLALT ALLA ja PAREMALT -VASAKULE TUGEVATE metalliliste ...
Sulamid Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetallide kokkusulatamisel saadud materjal. Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt, mistõttu tulevad ka sulamitele erinevad omadused: · Erinevate metallide kristallid moodustavad mehaanilise segu. Sellisel juhul on sulami omadused vahepealsed sulatatavate metallide omadega võrreldes ja sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei...
MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsa...
Metallide füsüsikalised omadused: · Tahked (v.a. Hg) · Hallika värvitooniga (v.a. Cu ja Au) · Metalne läige · Head soojusjuhid · Hästi sepistatavad · Plastilised Fakte Tahked metallid on kristalsed ained. Metalliaatomites mõjub tuuma külgetõmbejõud väliskihi elektronidele suhteliselt nõrgalt. Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla. Elementide metalliilised omadused tugevnevad perioodis paremalt vasakule. Metalli reageerimisel õhuhapnikuga tekib nende pinnale oksiidikiht. Tüüpiliste metalliliste elementide oksudatsiooniaste ühendites on reeglina võrdne .elemendi rühmanumbriga perioodil...
JOODISED Pehmed joodised Tinapliijoodiseid kasutatakse erinevates valdkondades kõige ulatuslikumalt. Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90% Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel. Kui tinale lisada tsinki, siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb(199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lis...
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?.............................................................................................4 1.1 Metallid minu ümber ja kodus ..........................................................................................................5 1.1.1 Raud ( Fe ).......................................................................................................................................5 1.1.2 Naatrium ( Na )...............................................................................................................................5 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag )................................................................................................................5 1.1.4 Vask ( Cu ).............................................
Jukumees420 TITAANI REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: AT 12/22 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2019 1. TITAAN Titaan on omadustelt metall, millel on hõbevalge värvus, mis meenutab niklit. Ta on keemiline element järjenumbriga 22 ning ta asub IVB rühmas ja neljandas perioodis. Titaani sümboliks on Ti ja tema aatomimassiks on 47,90. Titaani avastati aastal 1791 ja tema avastajaks oli Inglismaalt pärit mees nimega William Gregor. Elemenet sai nimetuse Kreeka mütoloogia Titaanide järgi ja nime pani Saksamaa keemik nimega Martin Heinrich Klaproth, kes taas avastas elemendi aastal 1795. Kuid uurimiseks piisav kogus titaani, millest pärast saada puhas titaan saadi alles aastal 1925. Teda...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP2 VÄÄRISMETALLID PRILLIRAAMIDES Referaat materjaliõpetuses Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Prilliraamide valmistamiseks on kasutatud mitmeid erinevaid materjale. Kuni 20. sajandini tehti prilliraame metallidest ja naturaalsetest materjalideks nagu looma sarv ja kilpkonnaluu. Tänapäeval on peamisteks kasutatavateks materjalideks endiselt metallid ja nende sulamid, kuid naturaalsed materjalid on asendunud plastidega. (Wilson 1999). Materjalid, millest prilliraame valmistatakse, peavad kindlasti olema kerged, tugevad, hästi kohandatavad, kosmeetiliselt atraktiivsed, ei tohi keemiliselt reageerida väliste tegurite ja kehaeritistega ning peaksid ka olema odavad, et neile oleks nõudlust. (Tamme 2012). Metallraame on lihtne reguleerida, on vastu...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toim...
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peami...
Materjalide kasutamine ajaloos- 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld. See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus.Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid,komposiitmaterjalid ja keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergs...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ...............................................................................
1 Kristallivõre tüübid primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võre- elemendi sees; Cr a, Fe a, Mna, Mo, V, W a ; c) tahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; Ag, Al, Cu, Coy , Cu, Fey, Ni, Pb, Pt, Sny d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t...
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisne...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/c...
Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine Referaat Keegi Teine Õppeaines: Tehnomaterjalid Juhendaja: Annika Koitmäe Rühm: eisaaõelda Tallinn 2013 1.1 VASE AJALUGU 1.2 Neoliitikum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle.Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10000 aastat. Ainult kulda kasutati ennem vaske metallidest. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Uue-kiviaja(10000eKr) ja pronksiaja vahel olnud Neuliitikumis (vase-kivi) kasutati vasest tööriistu,mis olid kasutusel koos kivitööriistadega või siis vahendeid,mis olid kombineeritud mõlemast materjalist. 1.3 Pronksiaeg Vase ja tina kokkusegamist ,et saavutada pronksi prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist ja 2000 a...
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinn...
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
1. Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud eesmärgiga andmaks ülevaate kontaktimaterjalidest ja nende vajalikest omadustest. Töö koostamisel kasutasin spetsiifilisi, teemakohaseid materjale nii internetist, kui ka paberkandjal. Referaadi esimeses osas on lühidalt selgitatud kontakti mõiste ning toodud ära selle põhiliigid, et lugejal oleks kergem teksti mõista. Kajastatud saavad ka omadused, mis peaksid olema kontaktimaterjalidel. Referaadi teises pooles tuuakse näited konkreetsetest materjalidest, ning nende positiivsetest ning negatiivsetest omadustest. Graafiline osa referaadis annab võimaluse lugejal kiirelt leida tabelist ja jooniselt kirjeldatud materjalide põhiandmed. 2 2. Kontakt ja selle liigid Elektriaparaadid koosnevad mitmetest voolujuhtidest, mis on omavahel elektriliselt ühendatud. Elektriliseks kontaktiks nimetataksegi kahe voolujuhi ühendu...
Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mu...
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). V...
Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe ...
NIMI VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. VASE AJALUGU....................................................................................................................4 2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum).......................................................................................4 2.2 Pronksiaeg......................................................
1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e ...
xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C. Kokkuvõte 15 D. Kasutatud materjal 16 2 A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,E...
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, ...
Metallmaterjalid Miinused: · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: ter...
Magnetväli liikuva laetud keha poolt tekitatav väli Elekromagnetväli elektri- ja magnetväli koos Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust N ja S Spinn füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. Ampere 2. Seaduspärasus : Kui parall...
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi ...
Loeng 1........................................................................................................................................2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid.........................................................................................
METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS 1. Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon Tehnoloogilised omadused: Valatavus, Sepitsetavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus 2. Milline on kristallilise, a...
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikku...
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kun...
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC. Zn - 420ºC, Al - 660ºC,...
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteras...
annaabi.ee 
