Mäetööstus-On tööstusharu, mis tegeleb maavarade kaevandamise ja esmase töötlemise ehk rikastamisega. Metallurgia-on tööstusharu,mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metalltoodte valmistamisega. Masinatööstus-on masinaid valmistav tööstusharu,milles eristatakse allharudena aparaadi tööpingi,elektroonika ja arvutustehnika tööstust. Keemiatööstus-On majandusharu,mis tegeleb keemia toodete valmistamise ja töötlemisega. Koopereerimine-on ettevõtete koostöö,eesmärgiga toode ühiselt valmistada,jaotada tehnoloogia protsessid eritootmis üksuste vahel. Spetsaliseerumine-on tootmiskorraldus kus mingite toodete ja nende osade valmistamine või mingid tootmis järgud kujundatakse iseseisvateks tootmisharudeks. Konveiertootmine-on tootmis korraldus, mis jagab tootmistsükli konveieril e vooluliinil järjestikku ja sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Tehnoloogiakeskus-on koht kus asub palju väga teadusmahukat toodangut andvad t...
ja kuumaveevarustuse, mäetööstuse ja töötleva tööstuse jooksevhindu. Tabel 1. Tööstustoodangu jagunemine jooksevhindades 2009-2013 (TO001: TÖÖSTUSTOODANG JOOKSEVHINDADES 2015) AASTA 2009 2010 2011 2012 2013 Elektrienergia-, auru- ja 502,0 710,3 694,6 709,7 852,9 kuumaveevarustus Mäetööstus 258,1 304,7 345,6 362,4 410,4 mln Töötlev tööstus 5 470,6 7 053,6 9 064,4 9 342,9 9 892,6 Tegevusalad kokku 6 230,7 8 068,6 10 104,6 10 415,0 11 155,9 Joonisel 1. on aga toodud need arvud (Vt Tabel 1.) visuaalse joonisena välja, et luua
Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus, moodustades mõne protsendi kogu maailma toodangust. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja tuua hiilgeaegadel tegutsenud Sama hõbedakaevanduse ja Faluni vasekaevanduse. Rauamaagi kaevandamine on siiani oluline. Tänane Rootsi mäetööstus on peamiselt koondunud Põhja-Rootsi. Rootsil on ka suured metsavarud. Mitte küll nii suured kui Soomel, kuid siiski on need arvestatavad. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega. Nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Metsa- ja puidutööstus on Rootsis kesksel kohal. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit
................................................................. 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 .....................................................................................................................................................6 II Majandus ja energia tootmine................................................................................................ 7 2.1 Mäetööstus........................................................................................................................ 7 2.2 Energeetika tööstus........................................................................................................... 7 2.3 Põllumajandus..................................................................................................................8 III Rahvastik........................................................................................
......................................................................................10 4.2 Usuline koosseis..............................................................................................................10 4.3 Haridus............................................................................................................................11 V Majandus ja energia tootmine...............................................................................................12 5.1 Mäetööstus...................................................................................................................... 12 5.2 Energeetika tööstus......................................................................................................... 13 5.3 Kergetööstus....................................................................................................................13 5.4 Põllumajandus.................................................................................
Greetel Kala 10a LÕUNA - AAFRIKA VABARIIK Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 Sisukord I Üldandmed 1.1 Lipp 1.2 Vapp II Kliima, loodusolud, maavarad 2.1 Maastik 2.2 Kliima 2.3 Taimestik 2.4 Loomastik 2.5 Jõed III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord 3.2 Haldusjaotus IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis 4.2 Usuline koosseis 4.3 Haridus V Majandus ja energia tootmine 5.1 Mäetööstus . 5.2 Energeetika tööstus 5.3 ergetööstus 5.4 Põllumajandus Kokkuvõte Kasutatud kirjandus I Üldandmed LAV on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga, viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist. Geograafilised koordinaadid: 29 00 S, 24 00E Pindala: 1 219 912 km², sellest on maismaad 1,219,912 km2 ning vett: 0 km2
Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu Loomadest kasvatatakse sigu Keskkonnaprobleemid Erosioon- seda kiirendab, põllumajandusega tegelemine nõlvadel, pinna niisutamine, ridakoristus ning pestitsiidid ja väetised, mis tapavad mulda siduvaid organisme Sissetungivad eksootilised taimed- need vähendavad põllumajanduse saaki Loomad- suureks probleemiks on metssead, eriti viinamarjaistandusel, nad söövad küpseid viinamarju
aasta andmed (% muutus võrreldes 2017. aastaga) SKP suurenes 3.9%, 26 miljardit Olulisemad 1. ehitus valdkonnad 2. töötlev tööstus 3. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Lisandväärtuse 1. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 13,6 kasv 2. ehitus 18,6 (valdkond + kasv %) 3. info ja side 10,6 4. veondus 9,2 5. mäetööstus 8,7 Kaupade ja suurenes 6,1 protsenti teenuste import Edukaimad 1. mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sissevedu valdkonnad 2. põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu 3. Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018) Eratarbimine kasvas 4,6 protsenti, sest olid muutused maksusüsteemis
PORTUGAL Portugali lipp Portugali lipp on ristkülikukujuline, jaotatud vertikaalselt kaheks värviribaks - tumeroheliseks ja punaseks. Keskel asub Portugali vapp, mis koosneb kollasest taevasfääri kujutisest ning Portugali kilbist. Geograafia Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Mandri-Portugali kõrgeim tipp on Torre (1993 m), mis asub maa põhjaosas Serra da Estrela mäestikus. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Portugal Pealinn: Lissabon Riigipea: Anibal Cavaco Silva Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit Rahaühik: Euro (Võeti kasutusele 2002.aastal) SKT: 247 miljardit USA dollarit (2010) SKT elaniku kohta: $23 000 (2010) Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 1139.aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. 1807. aast...
Metallurgia Tööstusharu, mis tegeleb metallisulamite tootmise- ja valmistamisega. Peamine tooraine on maak. Metallimaagid on moondekivimid. Metalliosakaal on kivimis väike, see tuleb kivimist kätte saada. Maagi kaevandamine-maagi rikastamine-maagi sulatamine-puhta metalli/sulamite loomine. Toorainet toodab mäetööstus 1. Kaevandustes (vask, nikkel) 2. Karjäärides (raud) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi- varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV, USA ja Venemaal. Töötlemine on kaevanduskoha läheda, energiat on vaja, transport on kallis, töötlemispaiga lähedale on vaja ka linnu (tööjõud) ning tuleb arvestada ka keskkonna nõuetega. Vanametalli osatähtsus on suurenenud. Kunstmaterjali, uute metallide kasutuselevõtt. Suured
Pärnumaa Kutseharidus Keskus AUSTRAALIA Referaat Koostaja: Sandra Rannak Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2015 Sisukord: Sissejuhatus Loodus: Rannajoon, pinnamood ja veestik Kliima Rahvastik Ajalugu Majandus: Välismajandus Mäetööstus Kultuur ja turism Sissejuhatus Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared.
liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Sisukord [peida] * 1 Majandus o 1.1 Väliskaubandus + 1.1.1 Eksport + 1.1.2 Import o 1.2 Tööjõud ja tööhõive o 1.3 Börsid o 1.4 Põllumajandus o 1.5 Metsamajandus o 1.6 Mäetööstus o 1.7 Töötlev tööstus o 1.8 Teenindus * 2 Ajaloo lühikokkuvõte * 3 Liidumaad * 4 Vaata ka * 5 Viited [redigeeri] Majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. See võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja Austria schillingu. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ja suured pangad.[viide?]
......................................................................................5 ......................................................................................................................................7 4. ÜLEVAADE MAJANDUSEST........................................................................................ 9 5. ISEÄRASUSED...............................................................................................................10 5.1. Mäetööstus ja energia................................................................................................10 5.2. Colombia kohvi kasvandused....................................................................................10 5.3. Colombia narkosõda..................................................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12
kõrgusega 3415m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamad. Saharas on vähe erinevaid taimi, põhiliselt kasvavad seal oleandrid, õlipuud, tamariskid, akaatsiad, erinevad põõsad ja kõrrelisi. Sahara tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Sahara rahvastik on väga hõre. Suuremaosa rahvastikust moodustavad araablased ja berberid, millest enamik elavad oaasides. Sahara rahvastiku põhilised tegevused on oaasidepõllundus, rändkarjakasvatus ja mäetööstus. Sahara loomastik on väga liigivaene, kuumuse tõttu ei pruugi kõik isendid elama jääda. Sahara kõige tavalisemad loomad on: gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid, mõnedes kohtades ka hüääne ja saakaleid. Peale selle elab Saharas ka kõige mürgisem tarantel kelle mürk on 10korda kobra omast tugevam. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Sahara#See_also http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara
pärituulega) kui ka ladina purjed (kasutati vastutuulega) LADINA PURI hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult (pildil) 2 Navigeerimisseade KOMPASS - Euroopas võeti kasutusele alles hiliskeskajal, kuigi hiinlased olid leiutanud kompassi juba varem 3 Metallurgia ja mäetööstus PEALTVOOLUVESIRATAS vesi langes rattale ülalt alla. Pealtvooluvesiratas oli töökindlam kui altvooluvesiratas (mis sõltus palju vee tasemest). RAUA SULATAMINE tänu uuele vesirattale saadi sulatusahjus temperatuur piisavalt kõrgeks, et raud muutus vedelaks ja sai vormi valada 4 Sõjandus TULIRELVAD
Madalaim koht: Red Bluff Reservation, 866 m üle merepinna. Suuremad jõed: Rio Grande, San Juan, Pecos, Canadian. Suuremad järved: Santa Rosa, Conchas, Navajo, Elephant Butte Reservoirs. Rahvaarv: 1 739 844. Haldusjaotus: 33 maakonda. Rahvastikutihedus: 14,3 inimest ruutmiili kohta. Etniline koosseis: 86,3% valgenahalisi, 2,6% mustanahalisi, 9,5% indiaanlasi, 1,5% asiaati. Pealinn: Santa Fe. Suuremad linnad: Albuquerque, Las Cruces, Santa Fe, Roswell. Majandus: Esikohal on mäetööstus. New Mexicost saadakse põhiosa USA uraanimaagist. Kaevandatakse kaalisooli, vase- ja tsingimaaki. Toodetakse naftat ja maagaasi. White Sandsis asub maailma suurim kipsimaardla. Mägikarjamaadel peetakse lihaveiseid ja lambaid, niisutatavatele aladel kasvatatakse puuvilla. Tähtsal kohal on turism. Keeled: Ametlik keel puudub, aga enamuses räägitakse inglise ja hispaania keelt. Kliima: Kliima on üldiselt kuiv. Keskmine sademete hulk aastas on 350 mm. Keskmine aastane temperatuur on 12 kraadi
USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal k...
4) Kultuurtaimed põõsa-, rohu- ja sambla rinne --- 2) Loomastiku eripära Vähe kahepaikseid, levivad seemnetest ja pähklitest toituad loomad 3) Traditsioonilised tegevusalad Põllumajandus, mäetööstus, kalandus 4) Kultuurtaimed Nisu, rukis, oder, kartul PARASVÖÖTME OKASMETS 1) Taimestiku eripära Okaspuud, palju on soid 2) Loomastiku eripära Loomastik on liigivaene 3) Traditsioonilised tegevusalad Metsandus, kalandus, jahindus 4) Kultuurtaimed Kartul, oder TUNDRA 1) Taimestiku eripära Maapinda katab sammal-samblik ja puhmastaimed 2) Loomastiku eripära
on kõrbe- ja poolkõrbealade ränd- ja poolrändeluviisiga karjakasvatajad. Lõunaosa piirialal elab vähesel määral neegrirahvaid (16%rahvastikust). Suuremat osa Mauritaania elanikest kutsutakse maurideks, kes on segu araablastest ja berberitest. Rahvastikust umbes 30% moodustavad Senegali kallastel elavad mustanahalised talupidajad. Pärast iseseisvumist on mõlema poole vahel ette tulnud pingeid ja konflikte. Majanduse põhiharud on karjakasvatus ja mäetööstus. Põllundus on võimalik ainult Senegali jõe ääres ja oaasides. Kasvatatakse hirssi, sorgot, riisi, maisi, ka maapähklit, maniokki, bataati, köögivilja ja datlipalmi. Peetakse veiseid, lambaid ja kitsi, kaameleid, eesleid, hobuseid ja kodulinde; aastas püütakse u. 50 000 t kala ning kogutakse 5000-6000 t kummiaraabikut. Tähtsaim tööstusharu on mäetööstus, see annab 80% väljaveost. Teatud piirkondades
Teenindav majandus Haridus Tervishoid Kaubandus Muud teenindusharud Veondus Riigihaldus Tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Metallitööstus Keemiatööstus Masinatööstus Mäetööstus Ehitusmaterjalitööstus 4. Kuidas loodusvarad ja loodus tingimused mõjutavad Eesti majanduspaigutust? Mõjutanud kolme tootmisala. a) põllumajandust ja selle kaudu toiduainetööstust. b) metsandus ja metsatööstust. c) energeetikat. 5. Nimeta majandusetegevuseks vajalike tootmistegureid. ·Tööjõud. ·Kapital raha, tehnoloogia, oskusteave ·Loodusvarad kliima, mullastik , pinnamood, vetevõrk , maavarad, suured metsavarad, mage vesi, kalavarad. 6
METALLURGIA KOHT RAHVAMAJANDUSES MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Ener...
Kui palju inimesi on koos, hakkavad haigused kiiresti levima ning arengumaades pole arstiabi kahjuks kõigile kättesaadav. Majandus Riigi SKT on 25 809mld $(2017) ning SKT elaniku kohta on 1 509.797 $(2017). Angolas on SKT elaniku kohta suurem 4 170.312$(2017) samuti on suurem ka riigi SKT 124.209mld $(2017). Malawis on SKT elaniku kohta väiksem 338.484$(2017) ja kordades väiksem on ka riigi SKT 6.303mld $(2017). Sambia peamised majandusharud on mäetööstus, eelkõige vasemaagi kaevandamine ja töötlemine, põllumajandus, ehitus, toiduainetööstus, keemiatööstus, tekstiilitööstus, väetisetööstus ja aiandus. Riik ekspordib peamiselt vaske, koobaltit, elektrienergiat, tubakat, lilli ja puuvilla.
Tegelikult on hõivatud nendest inimestest tavaliselt 70%. Nendest ei tööta pensionärid, õpilased, invaliidid, ülalpeetavad ja eluheidilikud. Tööjõu omadused sõltuvad üldiselt haridustasemest ja kutseoskustest. Soov ümberõppeks. 4.) Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. Ja paiknemise alusel ettevõtete liigitus. Mõjutavad tegurid: Pinnamood, teedevõrk, loodusvarad ja veekogud. Paigutuse alusel jaotatakse tootmisharud: 1) Materjalimahukad Mäetööstus, kütuste toorained, elektritootmine, metsatöötlemine. Paikenevad tooraine piirkonnas. 2) Energiamahukad harud Keemiatööstus, metallurgia. Paiknevad odava elektri tootmise piirkonnas. 3) Tööjõu mahukad harud Kergetööstus. Paiknevad linnades. 4) Tarbijale orienteeruvad Piima- ,saiatööstus. Olmeteenused. Paiknevad tihedamini asustatud piirkondades. 5.) Eesti majandusgeograafilise asendi +/- + Asend Läänemere ääres võimaldab transporditeenust.
Energiamajanduse sõltumatus teistest riikidest on(säilitamine) , sest siis ei pea kuskilt välismaalt kallimalt ostma elektrit vaid iseseisvalt hakkama saada Eestis ei kasutata energia tootmisel palju alternatiivenergiat, kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukas. Energia tööstus on tihedalt seotud mäetööstusega, kuna Tähtsaim metsamajanduse saadus on Puit, kasut. Küttepuuks, puitesemed,tselluloosi saamiseks. Puidutööstus hõlmab metsa raimuse ja väljaveo, puidutoodete valm. , tselluloosi,paberi ja paberitoodete ning mööbli tootmise. Tselluloosi- ja paberitööstus vajab inim-, loodus-ja tööjõuressursse. Suur osa Eestis toodetavast mööblist eksporditakse, kuna mujal saab kõrgemat hinda ja eestis pole nõudlus nii suur. Põllumajandus jaguneb taime- ja loomakasvatuseks. Eesti põllumajanduse looduslikud eeldused (pinnamood, kliima,sademete- ja veereziim, mullastik) võimaldavad toota piima-lihakar...
TÖÖSTUS Mäetööstus tegeleb maavarade kaevandamise ja esmase töötlemise ehk rikastamisega (eesmärk kvaliteedi tõstmine). Metallurgia on tootmisharu, mis tegeleb metallide ja metalli sulamite tootmise ning toodete valmistamisega. Maak on maavara, mis sisaldab metalli. Sekundaarset toorainet e. vana metalli kasutatakse, kuna maakide varud hakkavad otsa saama ja ümbertöötlemine on odavam. Kullavaru - Keskpanga riigikassa või krediidiasutuste käsutusel olev kuld, kas kangide või müntidena. Neid kasutatakse valuuta stabiilsuse tagamiseks. Kõrgtehnoloogia on kaasaegne tehnoloogia haru, mis eeldab kõrget haridust taset ja arenenud tehnoloogiat. Hõlmab mikroelektroonikat, arvutite tootmist, robotitehnikat, geeni tehnoloogiat ja ravimitööstust. Metallid on inimesele väärtuslikuks tooraineks, sest nad on: · hästi töödeldavad · head elektrijuhid Suurimad rauamaagid on: Austraalias, Hiinas, Br...
Ülemaailmne majanduskriis - demokraatia häving? 24. oktoobril 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis ehk nn suur depressioon,mis kestis 1933. aastani. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mistõttu varises kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis oli ületootmine ja vale majandamine. Liiga palju laenati pankadelt, et alustada oma äri, mis ei õnnestunud ja ei suudetud enam tagasi maksta. Suurendati tollimakse, millega muudeti kriis ülemaailmseks. Usas saadi kriisist üle, kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts, mis jagas föderaalvahenditest toetusi eraettevõtjatele tingimusel, et viimased säilit...
11,26%, Jaapan 8,36%, Tai 5,81%, Singapur 5,54%, Saksamaa 5,3% . Kokkuvõte Austraalia on tegelikult üks suur saar, mis saab iseendaga väga hästi hakkama, kuid ei ole ju riiki, mis ei suhtleks ka teiste riikidega. Kõikidel on sidemed teiste riikidega, nii ka Austraalial. Nagu ma teada sain ei tegele Austraalia eriti arvutite ja transpordivahendite valmistamisega, sest need ta kõik impordib. Austraalia peamiseks tegevusalaks on mäetööstus, ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pruuns%C3%BCsi http://et.wikipedia.org/wiki/Victoria_%28Austraalia%29#Loodusvarad http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia#Rahvastik http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
Siseveed: Kõik jõed saavad alguse Andidest ning kaks pikimat jõge on Loa (440km) ja Bio Bio (380km). Suurim järv on Buenos Airese järv, mille pindala on 1850km 2, millest 970km2 kuulub Tsiilile ja 880km2. Loodusvööndid: Tsiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja oksasmetsa vööndid. Peamised majandusharud: mäetööstus (maailmas esikohal salpeetri, vasemaagi ja joodi tootmise poolest, olulised on ka molübdeen, rauamaak, seleen, boor, väävel, hõbe, kuld), värviline ja must metallurgia, keemiatööstus, naftatööstus, masinaehitus, toiduainetetööstus jne. Põllumajanduses on olulisel kohal loomakasvatus (lambad, veised) ja taimekasvatus (nisu, mais, riis, kaer, oder, kartul, oad, viinamarjad, suhkrupeet, raps). Maakasutus
Haritavad maad on 3,4 miljonit hektarit, millest umbes 1,8 miljonit hektarit hõlmavad kakao istandikud. Ghana on maailmas esikohal kakao toodangult kui ka ekspordilt. Eksport kultuurideks on veel kohvipuu, õli- ja kookospalm, kautsuki puu, banaan ja tubakas. Kohalikeks vajadusteks kasvatatakse maisi, riisi, suhkruroogu ja puuvilla. Loomakasvatus on vähemtähtis ,arenenud rohkem maa põhjaosas. Rannikul püütakse kala. Metsades varutakse ekspordiks väärispuitu. Ka mäetööstus toodab peamiselt väljaveoks. Kõik raudteed ja enamik tehiskattega maanteed on maa Lõuna osas. Tähtsam kaubandus partner on Suurbritannia. Ghana ajalugu. Ghana on pärimuste kohaselt rajatud 4.sajandil. Kirjalikkes allikates mainitakse alates 8.sajandist. Õitseajal oli 9.-11.sajand Aafrika võimsamaid riike, mis hõmab peamiselt. Sarakoledega asustaud Lääne Sudaani ning Senegali Ja Nigeri jõe ülemjooksu alad. Riigi
Eesti majandus 19902000 Klaid Melnikov Majandus 1990. aastatel Kuni 1991. aastani sõltus Eesti majandus suures osas NSVL-i plaanidest ja tegemistest. Peale taasiseseisvumist muutus oluliselt Eesti majanduse struktuur Paljusid teenindusvaldkondi polnud olemas Suur osa tehaseid ja vabrikuid tootsid Venemaa sõjatööstusele vajalike kaupu, mida enam vaja ei olnud Nõukogude liidust saabunud võõrtöölistel polnud enam oma otstarvet Majanduslike muutuste eeldused Turumajanduse kasutuselevõtul 1990. aastate alguses mängisid olulist rolli suhted Soomega – tihedad majandussuhted aitasid ümberorienteeruda Idast Läände. 1920. aastatel loodud põlevkivikaevandused ja peale II maailmasõda loodud energiatööstus tootis enamiku Eesti elektrienergiast ka 1990. aastate alguses. Tootmise ja põllumajanduse suur osatähtsus ja infrastruktuur...
7) Kapital – väärtus (raha) või materiaalne omand, mida kasutatakse kaupade osutamiseks. 2. Millest poolest erineb RKT SKT-st? – 3. Hiina areng majandusturul. – On toimunud suur areng, varem oli arenguriik, nüüd arenenud riik. Teisel kohal maailmamajanduses, esimesel USA kuid arvtakse, et 2020aastaks on Hiina esimesel kohal. 4. Majandussektorid 1) Primaarsektor (põllu-ja metsamajandus, kalandus) 2) Sekundaarsektor (tööstus, mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus) 3) Tertsiaarsektor (teenindus) 4) Kvaternaarsektor (informaatika, haridus) 5. Kuidas mõjutab tööhõive struktuur riigi arengut? – Mida rohkem on sekundaar – ja tersiaarsektoris töötajaid, seda arenenum on riik. 6. Miks on noorte seas suur töö puudus vähem arenenud riikides ja arenenud riikides? – Vähem arenenud riikides: demograafiline plahvatus. Enam
Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule. · Metsandus oluline majandusharu üle Eesti. · Mäetööstus - põlevkisi energeetika Ida-Virumaal · Inimtegurid: kapital > 1)tootmisvahendid, raha; 2)inimesed(tööjõud) · Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, majanduse avatus jne. · Töötuse määr töötuse osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus majanduse olukorda iseloomustav suurus (hea <10%>halb) · Tööhõive määr hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus (Eestis u. 60%, Lääne- u. 70%)
..................................................................................................6 Majandus..............................................................................................................................7 Põllumajandus..............................................................................................................7 Metsamajandus............................................................................................................ 8 Mäetööstus................................................................................................................... 8 Töötlev tööstus.............................................................................................................8 Turism..........................................................................................................................9 Austria maastik..................................................................................................
metallkonstruktsioonide demonteerimine ning lammutustööd vagunite laadimine kaalumisteenus transporditeenus Selliste lisateenuste osutamiseks oleks turg täiesti olemas. Universaalsed ja kõrgtehnoloogilised seadmed võimaldavad toota detaile praktiliselt kõikidele tööstushaarudele; - tekstiilitööstus - autotööstus - laevaehitus - masinaehitus - metsatööstus - mäetööstus Need tööstusharud on suurimad tarbijad metallitoodangu turul. Vanametalli tootmise tehnoloogia (tooraine-, pooltootele lisaväärtuse andmine), aitab lahendada võtmeprobleemi ,,teha või osta" Vanametalli ümbertöötlemine on üks raskemaid tegevusi, vanametalli tootmise tehnoloogia etapis, mis vajab jälle kindlat analüüsimist, täpset arvestust ning materiaalseisu olukorra hindamist. Mismoodi vana metallist saavutada materjali, millest saaks valmistada
päevalill, kartul, canola ja erinevad puuviljad (, pirn, virski, ploom...). Lisaks sellele on Ungaris ka veini regioonid. Traditsioonilisteks toodeteks on näiteks pálinka ( puuviljabrändi), veini dessert Tokaji ja punane pulli veri Egri Bikavér, Ungari kõige kuulsam veini sort. Tööstuse põhiosad on raske- (mäetööstus, metallurgia, masinatööstus), energia-, mehhaanika- ja keemiatööstus. Juhtivad tööstused on masina- ja keemiatööstus. Mäetööstus metallurgia ja tekstiilitööstus on langemas tahaplaanile. Ungaris on populaarne ka autotööstus. Näiteks General motorsil, Audil on Ungaris oma tehased. Teenindussektor Ungaris on ainult kasvamas, sest aina rohkem on hakatud investeerima Ungarisse, tema asukoha pärast. Transport ja teised teenused on kasvanud 15a jooksul jõudsalt. Turistid külastavad Balatoni järve ja Budapesti piirkonda. Ungari on kuulus ka oma spa teenuste poolest. Töötute osakaal Ungaris on 10.8% (2009)
Materjalitehnolo ogia Materjalitehnoloogia sektor • Eesmärk – olemasolevate toodete omaduste parandamine või uute toodete väljatöötamine; • Seotud traditsiooniliste, nagu looduslik tooraine, põlevkivi • ja/või uute materjalide, nagu tehislikud nanomaterjalid, -pinnakatted, komposiidid, polümeerid rakendamisega erisugustes toodetes; • Peamine rakendusvaldkond – töötlev tööstus; • Ressursside väärindamise valdkonnas kaks suunda: • materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses; • põlevkivi kui loodsuliku ressursi väärindamine. (Arengufond, 2014) 2 Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2014 ja detsember 2014 (protsenti) Tegevusala 2014. aasta muutus võrreldes muutus võrreldes muutus võrreldes eelmise võrreldes eelmise kuuga eelmise aasta sama aasta sam...
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...
Saksa reformatsiooni algus Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahtiloonud kristliku usutunnistuse luterluse. Antud juhul nimetatakse usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ja ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused). Saksa keisririik 15.saj lõpul 16.saj algul Saksamaa oli keisririik Euroopa südames. Ametlik nimetus Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Keiser Karl V valitses aastail 1519-1556 ning ta ajal toimus Saksa reformatsioon. Ta on Hasburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid. Ta isa Philipp oli abiellunud Aragoni printsessiga. Nii sai Karl isa poolt Hasburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks. Karl V valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekk...
Austria Uurimustöö 9.klass 2009 1 Sissejuhatus Austria Vabariik on riik Euroopa sisemaal Lääne-Euroopas, üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Miks valisin selle riigi? Euroopa on päris suur ja lai, aga mina valisin Austria nende riikide seast sellepärast, et see on mulle kõige südamelähedasem riik. Teine põhjus on kindlasti ka see, et olen seal ise käinud ja päris palju loodust, Austria kultuuri ja rahvast näinud. 2 Austria majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ...
Ühiskonna arengu peamised jooned AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, info majandusharud metsandus, kalandus, (tekstiili-, masina-, töötlemine ja jahindus keemiatööstus jm) edastamine, transport. Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- ja tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive ...
Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud: 1) loodusvarade säästlikule kasutamisele. 2) keskkonna saastamise vähendamisele 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele Bioloogiline mitmekesisus- hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus tuleneb looduslike elupaikade muutmisest, mida põhjustavad: 1) mõllumajandus 2)ehutistegevus, mäetööstus, metsade üleraie 3)ookeanide, jõgede, järvede ja mulla üleskasutus 4)võõrliikide sissetung 5)reostus 6)maailma kliima muutumine Kaitse meetmed: 1) Konvensioonid rahvusvahelised kokkulepped poliitiliste lisapingutuste näol Konvensioon Vastuvõtmise/allkirjastamise Sisu,eesmärk a Bioloogilise mitmekesisuse 1992a 1)bioloogilise
EESTI MAJANDUS 1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Käsitleb majanduselu seoses keskkonnaga. 2. Kuidas kujuneb geograafiline tööjaotus? Otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust nim. geograafiliseks tööjaotuseks. See toimib nii riikide vahel kui ka riigisiseselt selle üksikute piirkondade vahel. Iga riigi ja piirkonna arengutase sõltub sellest, milliseid kaupu valmistades kasutab ta oma loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali kõige kasulikumalt. See omakorda sõltub sellest, kui hästi on korraldatud majandussidemed teiste riikide ja piirkondadega, kui hästi suudetakse enda toodetud kaupu teistele müüa. 3. Tutvusta Eesti majandust mõjutavaid looduslikke ja inimtegureid. Asen Tegur Eesti d aafiline asendMajandusgeogr e asendLoodusgeograafilin Kliima (keskmine temperatuur 650750 mm suvel ja ta...
Suuremad jõed: Yellowstone, Powder, Green , Snake ja North Platte. Suuremad järved: Yellowstone, Bighorn, Jackson, Flaming Goye, Pathfinder, Seminoe Reservoirs. Suuremad linnad: Cheyenne, Casper, Laramie ja Gillette. Rahvaarv: 515 000 (2006) 2 Rahvastiku tihedus: 1.96 inimest km (2000) Haldusjaotus: 23 maakonda Etniline koosseis: 96,0% valgenahalisi, 0,9% mustanahalisi, 2,3% indiaanlasi, 0,9% asiaate (1999) Majandus: Põhiharu on mäetööstus. Tähtsaim saadus on nafta, olulised on ka maagaas, kivisüsi, raua- ja uraanimaak. Suurem osa põllumajanduslikust maast on looduslik karjamaa ja 6% sellest põld. Kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid. Põllunduses suhkrupeeti, uba, põldheina, otra, kaera ja kartult. Tähtis majandusharu on turism (aastas üle 7 miljoni külastaja). Tähtsad iga-aastased kultuurisündmused: Cheyenne Frontier Days ja Grand Teton Music Festival
2012 JA 2016 AASTA KESKMISE NETOPALGA VÕRDLUS TÖÖTAJA KOHTA ERINEVATEL TEGEVUSALADEL TEGEVUSALA NETOKUUPALK NETOKUUPALK 2012 2016 Tegevusalade keskmine 706 924 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 604 857 Mäetööstus 898 1092 Töötlev tööstus 688 895 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga 1049 1276 varustamine Veevarustus, kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 718 926 Ehitus 748 901
2009 Tegevusvaldkond 0 Hulgi- ja jaekaubandus Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus Kinnisvaraalane tegevus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Ehitus Mäetööstus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Töötlev tööstus Haridus Finants- ja kindlustustegevus Veondus ja laondus
tootmise kontsentratsioon: · Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; · Tööstustööhõive kasv maakohtades; · Teenindussektori osatähtsuse kasv. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis 1. Mõisted: PRIMAARSEKTOR põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus 2. SEKUNDAARSEKTOR mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, ITK, ehitus 3. TERTSIAARSEKTOR teenused, sh transport Primaarsektori muutused: · Eesti NSV-s: Madal tootlikkus. Ebaökonoomne majandustegevus. Eesti roll NSVL tööjaotuses. Industrialiseerumine. Moderniseerumine · 1990ndatel ja 2000ndatel: Seniste turgude kadumine. Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks. Tööstussektori muutused:
töökorraldusele ja suurepärasele loodusoludele toodavad nad suures koguses mitmesuguseid põllumajandussaadusi. Tegelikult suudaks Põhja-Ameerika rahuldavalt ära toita kogu maailma rahvastiku, kui ainult arengumaade elanikud neid saadusi osta jõuaks. Juba praegu varustavad Põhja-Ameerika riigid olulist osa maailmast teravilja, loomasööda, linnu- ja veiselihaga, puuvilla ja tubakaga. Hästi on arenenud ka Põhja-Ameerika mäetööstus, mujalt on vaja osta vaid mitmeid metallimaake. Põhja-Ameerika on suurim energiatootja, kuid ühtlasi ka suurim tarbija. Puudu jääv osa ostetakse sisse peamiselt Ladina-Ameerikast, kuid sütt veetakse suurtes kogustes ka teistesse regioonidesse. Töötleva tööstuse roll on Põhja-Ameerika majanduses suur, väga hästi on arenenud peaaegu kõik töötleva tööstuse harud. Kõrgtehnoloogilises tootmises edestab USA kogu ülejäänud maailma
Põllumajandus · Maakera agrokliimavöötmed Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse · Toiduaineid inimestele vahetuks · Põllumajandus kiirendas ühiskonna tarbimiseks ja majanduse arengut ning pani aluse · Loomasööta tsivilisatsioonide tekkimisele Põllumajanduses on rakendatud rohkem · Toorainet edasiseks töötlemiseks inimesi kui üheski teises majandusharus (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele) · 20. sajandi jooksul vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv Põllumajanduse jaotus maailmas ligi poole võrra Ki...
Tähtsamad ekspordipartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan 20,3%, Hiina 11,5%, Lõuna- Korea 7,9%, USA 6,7%, Uus-Meremaa 6,7% ja India 5%. [1] 9. Import Peamiseks impordiartikliks on autod. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad arvutustehnika, ravimid ja elektrotehnika. 2005. aastal imporditi kaupu kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsamad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA 13,9%, Hiina 13,7%, Jaapan 11%, Singapur 5,6% ja Saksamaa 5,6%. [1] 10. Mäetööstus Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogu toodangust ja üle poole ekspordi väärtusest. [1] 11. Turism Alates 1970. aastatest on Austraalia turisminäitajad pidevalt tõusnud. 2003. aastal külastas riiki 4,35 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle ka aborigeenide püha mägi
Eestlasi oli kümme aastat tagasi tööstuses vähe ning samasugune on olukord ka praegu (vt. tabel 2). Analüüsides töötajate liikumist näeme, et phiosa tegevusala muutnuist on läinud tööstusest kaubandusse ja teenindusse (mitte-eestlased). Sinna on liikunud ka paljud varem pllumajanduses töötanud eestlased. Kui eestlaste jaoks on kige püsivam tegevusala olnud haridus ja teadus (82% töötab endiselt seal), siis mitte-eestlaste jaoks energeetika (84% töötab endiselt seal) ja mäetööstus. Suhteliselt püsiv on nii eestlaste kui venelaste hõivatus avalikus halduses (vastavalt 68% ja 69%). Tööstuses rakendatuid on 3 : 1 mitte-eestlaste kasuks, teeninduses ja kaubanduses on aga enam eestlasi. Järelikult on uus hivestruktuur kujunenud varasema mudeli järgi, kusjuures tertsiaarsektorisse lisandunud tööjud on eeskätt eestlased. Hivestruktuuri muutused näitavad tertsiaarsektoris rakendatute kasvu ning jätkuvat erinevust eestlaste ja mitte-eestlaste tegevusalades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
