Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika ?
Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad?

Lõik failist

5
Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused

Muusikalised väljendusvahendid on:
Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest:
Rütm , meloodia , tempo, dünaamika, harmoonia , helilaad, faktuur , helistik, tämber , vorm, žanr , orkestratsioon,…

Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika ? Nimeta vähemalt 5
põhjust
1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest.
2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis.
3) Jumalate kummardamiseks maagia , rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit
4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esineb/on nähtavamal) sel on potentsiaalse soojätkajana paremad võimalused tugevamat järglaste kandjat valida.
5) Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis (looduse), lindude ja ka loomade hääli järele aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused).

Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud):

leviidid - üks Iisraeli 12 suguharust, põlvnesid Leevist; olid preestrid.

2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel- 1) Apollonlik muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik . 2)dionüüsoslik- muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik.

klassikaline tragöödia- Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnev kangelasmüütidel põhinevaid lugusid.

saatürid ja korüfee- saatürid- ditürambide esitajad , kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee- sellise koori eeslaulja

muusikavormid - ehk muusikaline vorm on heliteose ülesehitus

Helilaadid - muusikas erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktne süsteem, mille konkreetseks avaldumisvormiks on helirida.

ühendkunst ehk …muusika+poeesia+tants

pantomiim - on sõnatu kehalise väljenduse kunst , mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel

mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi.

Pillid - aulos, lüüra, forminks , barbiton, kitara.

Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi:

gregoriuse koraal - keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul

Ambrosiuse hümnid – värsstekst, vabalt voolav, kaunistustega meloodia

neumad - kirjutati laulu teksti kohale. Need tähistasid 1–4 noodist koosnevaid meloodiaelemente.

Guido Arezzost - oli keskaegne muusikateoreetik. Teda peetakse tänapäevase noodikirja leiutajaks.

Leonius ja Perotinus – Leoninus - kahehäälsed, väga liikuva ülemise häälega organumid ja Perotinus - 3- ja 4-häälsed organumid

organum - esimesed kahehäälsed laulud keskajal
i) motett - algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti .

Rüütlimuusika - olid esikohal kangelaslaulud ja armastuslaulud.

keskaegsed helilaadid - Keskajal võeti kasutusele Vana-Kreeka muusikas kasutatud helilaadid, kuid keskajal helilaadide arv kasvas kaheksani. Nendest neli olid põhihelilaadid ja neli kõrvalhelilaadid.

Pillid - Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit praktiliselt ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid

Carmina Burana - muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia.

Spielmannid - mängumehed

Kontrapunkt - on muusikas kunst , kompositsioonimeetod, printsiip ja õpetus, mille raames käsitletakse tervikliku kompleksina mitmehäälse faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat häält.

Selgita renessansiaegseid muusikakultuuris tekkinud nähtusi:
a) polüfoonia ja homofoonia - Homofoonilises faktuuris on võimalik eraldada juhtivat häält (sageli on selleks meloodia) saatehäältest ehk saatest. Juhtiva hääle kõrval moodustavad homofoonilise faktuuri funktsionaalne bass ja vähem iseseisvad saatehääled. Homofoonilise faktuuri erikujuks on harmooniline faktuur, milles kõik hääled liiguvad

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused #1

Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused #2

Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused #3

Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused #4

Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

birgit.p Õppematerjali autor

muusika ooper helilooja peri kunst pillid bach beethoven klassitsism vokaal missa

Sarnased õppematerjalid

rtf

Muusika ajalugu töö ja mõisted

Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika

Eesti muusikaelu 20.saj algul

doc

Muusika kontrolltöö vastused

Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida.

Muusika ajalugu

docx

Muusika ajastud, õpimapp

KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St

Muusikaajalugu

doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Muusika ajalugu

docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

Ballett

doc

Barokk ja klassitsism

1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas.

Muusika

docx

X klass kokkuvõte

sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid