Muusika inimeste elus Muusika on olemas kõikide inimeste elus. Me kuulame muusikat iga päev. On olemas inimesi kellele meeldib popmuusika ja kellele klassikaline muusika. Üks asi on selge, ilma muusikata kultuurne inimene ei suuda elada. Muusikat on vaja kuulata iga päev, kuna see arendab meid. Muusika kuulamine arendab fantaasiat ja emotsionaalsust. Muusikat on vaja hakkata kuulama alates lapsepõlvest. See aitab kaasa vaimsele arengule. Hea on kuulata muusikat kinniste silmadega. Siis see aktiveerib parema kujutlusvõime. Paljud räägivad ka sellest, et muusika aitab ka lõdvestuda. Muusika kuulamine aitab arendada muusikalset ning kujundusliku mõtlemist. Samas muusika kuulamine suurendab ka silmaringi. Väga oluline on see, et muusikal on ka raviv toime. Muusika aitab ravida südame-veresoonkonna haigusi ravida samal toimel nagu ravimid. Muusika veel rahustab inimesi ja nende stressi. Rahulikum muusika...
Kuidas mõjutab tänapäeval muusika noorte arengut? Juba vanal ajal oli muusikal inimeste elus tähtis koht. Nii on see ka jäänud tänapäeval. Me ei kujuta ette elu ilma pop'i ja rock'ita. Meid ümbritseb muusika iga päev. Noored kuulavad enamasti muusikat, siis kui neil on igav. Muusika stiil sõltub tihti peale meeleolust. Kui ollakse vihased on muusikas rohkem tümpsu ja karjumist, kui ollakse rõõmsas meeleolus eelistatakse tihti klassikat, pop'i ja blues'i. Tänapäeval kasutatakse muusika kuulamiseks enamasti telefoni, arvutit, iPhone, mp3 jne. Sinna juurde ostetakse veel kõrvaklapid, et veel parem kuulata oleks, siis tundub nagu oleksid justkui kontserdil. Aga mitte keegi pole mõelnud sellele, et muusika võib olla nii kasulik kui ka kahjulik. Teadlaste arvates edestavad lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaaslasi nii intellektuaalses kui ka füüsilises arengus. Imikud tajuvad muusikat, teh...
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus.................................................................................................................2 1.1Muusika tähtsus noorte elus...............................................................................................2 1.2Muusika kuulamise põhjused.........................
Tänapäeva ühiskonnas pole muusika enam sama tähtsusega nagu vanasti. Kunagi lauldi töölaule ja palju rohkem laulsid vanemad ka lastele hällilaule. Lauldi rohkem lõbu pärast. Tänapäeval on muusikast saanud ühiskonna tähtis osa. Meil on lugematul arvul artiste, kes on välja andnud albumeid. Meil on mitmeid erinevaid muusikastiile. Igas riigis on esile tõusnud lauljaid, kes teevad muusikat ja kellel õnnestub selle juures ka tuntust koguda. Nende inimeste eesmärgiks on üldjuhul teha seda, mis neile meeldib- muusikat, aga tänapäeval on muusika tegemise juures tähtsaks saanud raha. Kui varem tehti muusikat lõbu pärast, siis tänapäeva ühiskonnas pole see enam võimalik. Kõik maksab tänapäeval ja kui soovid teha muusikat heades oludes, peab olema raha parajalt, et pakkuda inimestele midagi kvaliteetset ja kuulatavat, kuna kvaliteet on tänapäeva ühiskonnas muusika juures väga tähtis osa. Tänapäeva ühiskonnas on juhtunud ka see, et eristatakse pal...
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1.1 Muusika tähtsus noorte elus Muusika on nagu mingi telg, mille ümbe...
Muusikal on minu elus väga oluline tähendus. Ma olen armastanud laulda ja muusikat kuulata juba väikesest peale. Tihti olen end tabanud mõttelt, et muusika aitab mind teatud olukordades rohkem kui mõni inimene. Seetõttu kutsungi seda enda parimaks sõbraks. Kindlasti on paljud kogenud, kui mõnus on pärast väsitavat kooli või tööpäeva klapid kõrvadesse panna ja mõneks võrratuks hetkeks unustusse vajuda. Muusika kuulamine aitab lõdvestuda ja laeb keha uue energiaga. Muusika aitab ka hommikul meelt veidi erksamaks muuta. Tänapäeval saadab muusika paljusid inimesi terve päeva jooksul. Selleks ei peagi olema musikaalne, seda võib nautida ka ilma seda sügavamalt tajumata. Minu jaoks aga on muusikas alati midagi sügavat. Õnneks on muusikavalik nii suur, et igale tujule leidub oma pala. Sageli süvenen muusikasse niivõrd palju, et tunnen külmajudinaid üle selja jooksmas. Muusika saatel on nii nutetud kui naerdud. Olgu see siis südamevalu...
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk KUIDAS MÕJUTAB MUUSIKA NOORE INIMESE ELU? Referaat Juhendaja: Gunnar Grencštein Lihula 2015 Kuidas mõjutab muusika noore inimese elu? Juba vanal ajal oli muusikal inimeste elus tähtis koht. Nii on see ka jäänud tänapäeval. Muusikal on noorte elus kandev tähtsus: nad kuulavad muusikat, loevad sellest, loovad seda, tantsivad selle järgi, nutavad ja rõõmustavad. Mina ei kujutaks elu ette ilma muusikata kuna see on üks osa minust, ma kuulan seda hommikul üles ärgates ja õhtul magama minnes. Muusikastiil, mida kuulame sõltub tihti meie meeleolust, kui oleme kurvad siis kuulame rahulikku muusikat, kui tuju on hea siis jälle tempokamat muusikat. Loodusesse on sisse ehitatud rütm. See rütm on aluseks kõigele, mis on loodud. Looduse põhirütmiks on 4/4, 3/4, 6/8, 12/4, 12/8 jne. ...
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Minu elus on muusikal väga tähtis roll. Esimene asi, kui ma koju tulen, on muusika käima panemine, sest muusika suudab nii palju asju teha. Nagu näiteks: aitab üksinduse ja vaikuse vastu, see teeb mu tuju palju paremaks või vahel, kui on kurb tuju siis on hea kuulata ka kurba muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada, kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline. Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, egoistid ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei pannud enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust suhu. Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu. H...
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid. Läbi muusika kuuleme lugusid meist endist. Need lood on aga sõltuvalt inimestest väga erinevad.[1] Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kui tähtsaks hindavad muusikat PJG 6-7.klasside õpilased ning millist muusikat nad armastavad kuulata. Püstitati järgnevad uurimisküsimused: 1. Millist stiili muusikat eelistavad k...
Muusika on kõige universaalsem keel maailmas. Maailmas on väga palju keelt, aga kõige ilusam ja universaalsem, minu arvates, on muusika. Muusika annab meil võimalusi väljendama meie emotsioone ja jagada neid teiste inimestega. Muusika on nii erinev, kui erinevad inmesed ja võib väga täpselt iseloomustada inimest. Väga palju võib öelda inimeste kohta, teades, millist muusikat ta kuulab. Täna saadab meid igal pool muusika. Selleta ei oskaks enam elada siin elus, see on vajalik meie igapäevastes toimetustes.Muusika abil saab kõike asju teha. Tänapäeva noored kõnnivad klapid peas ja kuulavad muusikat. Muusikata enam ei saa. See on üks elu elamise osa, et saaks edasi elada. Muusikast on kujunenud nagu üks elu osa. Kokkuvõtteks tahan öelda, et muusika koondab ja ühendab kõiki inimesi.
Keskaja muusika Selle aastastes muusika tundides oleme rohkem kokku puutunud keskaja muusikaga ning seega otsustasin kirjutada essee just keskaja muusikast. Olin kunagi kindlal arvamusel, et keskaja muusika ei meeldi mulle, kuid lähemalt õppides pean tõdema, et tegelikult on tegemist üpriski huvitava muusikaga, kust hakkasid edasi arenema paljud erinevad esitusviisid ja lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst, kus taustal puudusid muusikainstrumendid ning esitajad olid mehed. Esi...
Mis on muusika ? Küsimusele ,, Mis on muusika ? " on väga rakse leida vastust ,kuna peaaegu iga inimese jaoks on see erinev mõiste . Definitsiooni kohaselt on muusika nootide kokkukõla , kuid tegelikult see ei ole nii. Kui me kuulame mingid lugu , siis me ju ei mõtle nende nootide peale ,mida seal mängitakse. Me naudime seda meloodiat ning kujutame ette mingi väikse muusikalise maailma. Vanadel aegadel peeti muusikat imeks ning arvati ,et ainult vähesed suudavad sellega tegeleda . Tänapäeval on muusika inimeste jaoks muutunud väga oluliseks ning harjumuspäraseks .Peaaegu iga inimene kuulab muusikat ,reklaamides on muusika , pidudel on seda samuti kuulda võimalik .Muusika oli ja on ka tervise sümbol . Kui vanasti arvati ,et muusikat mängides ja kuulates saab inimene terveks oma haiugstest , siis praegu see nii ka on . Muidugi ei parane inimene tänu muusikale rasketest haigustest ,aga näiteks paraneb inimese tuju muu...
Renessanss vs 21. Saj mõttemaailm Renessanssi mõistetakse kui antiikkultuuri ideaalide taassündi ja seda mõistet hakati kasutama 14.16.sajandil. Varasemalt loodi muusikat anonüümsena, ajaga muutus muusika tähendus. Laulikud lõid muusikat, kuid see ei olnud isikupärane. See tähendab seda, et teoseid võis esitada ja muuta teiste esitajate poolt. Sellist tegevust võiks tänapäeval võrrelda kui autorikaitseõigusega. Kui muusika autor ei ole oma teose kohta autorikaitseõigusi esitanud ja keegi kasutab seda enda teosena, siis ta ei saa kuhugi kaevata. Peale keskaegse rüütlikultuuri lõppu said uued jõukad PõhjaItaalia linnad järjest olulisemaks, kus kujunes Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik m...
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed pu...
Klassikaline muusika läbi minu silmade Igapäevaselt kuuleme nii telekast kui ka raadiotest erinevat muusikat. Paljud inimesed väidavad rohkem kui saja protsendiliselt, et nemad kunagi klassikalist muusikat kuulama ei hakka ja see on igav ja rohkem vanuritele. Tegelikult on klassikalist muusikat meie elus ja ümber rohkem kui ise arvatagi võiks. Klassikaline muusika on stiil mis oli on ja jääb, aga seda antakse edasi erinevatel ajastutel erinevate viisidega. Seda stiili saab muusikaliselt esitada erinevatel pillidel ning see kannab edasi seda ilu mida (heli)looja temasse pannud on. Klassitsistliku muusika tuntumateks esindajateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Sellist muusikat on kosta igal pool meie ümber. Kõik meist ei taipa, et isegi reklaamides ja muusikatööstustes kasutatakse seda žanrit igatipidi. Kasutatakse mõne kuulsa helilooja teost näiteks millegi reklaamimiseks või telefonide helinateks, en...
Keskaja muusika Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil barbarid hävitasid lõplikult Lääne-Rooma riigi. Pärast seda tekkisid sõdade tõttu, mille eet inimesed pagesid suured rahvaste rändamised. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst. Keskajal tekkis ka kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, milleks on missa. See jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium jaguneb omakorda viieks (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei). Kuna puudu...
Mina ja klassika Minu elus on klassikaline muusika väga tähtsal kohal. Olen muusikakoolis õppinud seitse aastat ning selle aja jooksul olen õppinud taolist muusikat hindama. Minu jaoks on klassikaline muusika rahustava toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suun...
Eesti rahvamuusika - kas hääbumas või elustumas? Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud ka tants. Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Kuna tänapäeval on muutunud inimeste eluviis ja kombed, muutunud on ka muusika kõla, esitamise olukorrad ja muu, siis on seetõttu mingil määral muutunud ka rahvamuusika. Kui vanasti kõlasid pulmades itkud, rituaalsed loitsud või muu selline, siis tänapäeval on sellised asju väga harva kuulda. Suurematele pidudele kasutatatakse nüüd muusikamasinaid või kutsutakse kohale nüüdisaegne muusikabänd. Siinkohal julgen väita, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, sest rahvamuusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt ning ra...
Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu? Johanna Oras 12.a Et vastata küsimusele ,,Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu?", tuleb alustuseks seletada sõna ,,kunst" tähendust. Kõige üldisemas mõistes on kunst oskus mõnel loomingulisel alal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ja filmikunsti. Kõigi nende alagruppide põhjal tuleb tõdeda, et kunst mõjutab kindlasti minu ja kõigi teiste elu. Ma usun, et kunst mõjutab minu elu erinevatel etappidel erinevalt, sest see sai alguse koos inimühiskonnaga kiviajastul ning on kasvanud üles koos inimsuguga. Ma arvan, et kunst mõjutas mind kõige rohkem varases nooruses, sest siis arenevad inimesed kõige rohkem. Lapsed õpivad siis maailma tundma läbi erinevate kunstiliikide. Näiteks püü...
Õnnelik olles täna ja homme Leslie Caron on öelnud: "Et tunda suurt õnne, pead kogema tohutut valu ja ebaõnne - kuidas sa muidu aru saaksid, millal Sa oled õnnelik?" Ka mina olen saanud tunda õnnetust ning nüüd ma võin käsi südamel öelda, et ma olen õnnelik. Tujud vahelduvad, aga sisimas peidab end alati õnnetunne. Mis on õnn minu jaoks? Armastus. Kõige tähtsam minu jaoks. Ilma armastuseta ja ilma armastatuta poleks mu elul vist isegi mõtet. Mul ei oleks sihti mille poole pürgida. Armastus on mul alati olnud. Mul on väga tore ja hooliv perekond. Mind armastatakse ning mina armastan. Mu kõrval on ka minu sõbrad, kellega saan suhelda nii palju kui vaja. Meil on alati koos tore ning pähe tuleb igasugu plaane. Iga kord kui ma mõtlen neile, täitub mu süda tohutu rõõmuga. Mul on tõeliselt vedanud. Kodu ja perekond. Olen alati elanud oma kodus. Ma pole palju kolinud ning saan oma elukohta nimetada tõest...
Vanaaja muusika Muusika sai alguse , väga ammu juba sellest ajast , kui maal on elanud mõtlev ja suhtlev inimene. Inimesed on juba kaugetest aegadest püüdnud ennast erinevatel viisidel väljendada ja üks neist on kindlasti muusika. Muusika on vanem kui verbaalne ehk sõnaline keel. Inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast on pärit erinevatelt allikatelt nt arheoloogilistelt väljakaevamistelt, kalju- ning muude jooniste põhjal, mis on kujutanud muusika ja tantsuga seotud rituaale. Muusikale on tihti omistatud võlujõudu ja jumalikku algupära jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Tollal püüdsid inimesed jäljendada erinevaid loodushääli , imiteerides lindude ja loomade poolt tekitatud helisid. Muusika oli loodusrahvaste jaoks tihedalt seotud igapäevase eluga , nimelt kasutati seda erinevatel eesmärkidel , loodusrahvad pidasid väga oluliseks ohverdamist ning jumalatega suhtlemist, selleks aga et sed...
Ei midagi uut siin päikese all Elame 21. sajandil, tehnika ajastul. Tehnika arenguga on kaasnenud tänapäeva inimeste elutempo tohutu kiirenemine, mis on viinud inimkonna nii kaugele, et oleme unustanud, kes me täpselt oleme, kes on need toredad inimesed, kes meie kõrval elavad ja millises suurepärases maailmas tegelikult elame. Kipume unustama põhiväärtusi ja minu arvates on see üks kahetsusväärsetest põhjustest, miks meie inimkond liigub oma huku suunas. Samas julgen väita, et on ka palju neid õnnelike inimesi, kes selles maailmas, kus enamikele loeb ainult materiaalne vara ja kindlustatus, suudavad elada ilma hunniku raha ja kibestumiseta. Raha ja rikastumine on läbi aegade olnud paljudele eestlastele väga oluline. Oleme alati olnud kütkestatud kiirest rikastumisest. Praegusaegsed inimesed ei erine minu arvates eriti Andrus Kiviräha romaani ,,Rehepapi" tegelastest Imbi ja Ärni, kellede ja...
Kultuur I ja II maailmasõja vahel. Kas muutused olid head või halvad? Esimene ja teine maailmasõda tõid ellu muutusi.Muutusid inimete elamine ja ka kultuur mis on ka osaks inimese elule.Kultuuris, tehnikas ja muul alal tekkisid arengud.Arenes teadus, tekkisid autod, sisepõlemismootorid, helifilmid, värvilised filmid, elekter, bensiin jne... Inimeste elu muutus järjest mugavamaks. Minuarvates need muutused oli head mis loodi juurde ellu. Teadus: Pärast esimest maailmasõda tagati edu demokraatlikele suurriikidele.Edusamme tehti nendes riigides igal alal.Üks nendest oli teadus.Teaduse põhiline eestvedaja oli füüsika.Hakkati uurima keskkonda kus me elame, esemeid asju mis meid umbritsevad, kas need on ohutud või ohtlikud jne.Hakkati uurima ka igasuguseid protsse, tehti keemia- ja füüsikakatseid.Avastati tehisradioktiivsus, teostati esimene tehislik tuumareaktsioon.Kahjuks selline tegevus ...
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu." (Anton Hansen Tammsaare) Kunst on üks inimeste väljendusviise, mis võib ühendada kõike: liikumist, rääkimist, mõtlemist, kuulamist. Kui kuskil räägitakse kunstist, siis paljud inimesed mõtlevad kohe maale, kuigi kunstiliike on ka teisi. Lisaks maalikunstile on olemas veel kunstiliike, mille alla võib liigitada teatri- ja tantsukunsti, muusika ja ka kirjandusteosed. Kirjanikud on omamoodi kunstnikud, kes vormivad sõnadest aegumatuid väärtusi raamatute näol. Lugedes saab inimene teda ümbritsevast maailmast välja lülituda ja raamatu keerdkäikudesse süveneda. See on aeg iseenda jaoks, kuigi vahel on sellest raske aru saada, eriti siis kui raamatu lugemine on kohustuslik. Õpilastele tundub, et lugemine ei anna neile midagi- kid tegelikult ei ole see nii. Lugemine annab talle rahu, mida tänapäevase kiire elutempo juures igaüks vajab. Lisaks saab ka suurema sõnavara ...
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
RELIGIOON - INIMESE PÄÄSTJA VÕI HUKUTAJA? Minu esse teema on „Religioon- kas inimese päästja või hukutaja?“. Mina valisin seda teema,sest ta on väga aktuaalne tänapäeva elus. Mina ise elan multikultuursus ühiskonnas, kus on olemas paljud erinevad inimesed,kellel on oma kultuur ja oma usk. Kuna kõik inimesed on erinevad, meie maailmas tekkivad palju skandaale ja usuteemalise tüli. Minu esse eesmärk on arutada selle teema kohta ja teha oma kokkuvõte, saada aru kas religioon on inimese päästja või hukutaja. Kuna minu esses jutt läheb religioonist ja tema mõjutamist, tahan alustada sellest,mis on religioon üldse. Wikipeedia sõnastikus on kirjutatud,et „Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.“ Mina olen täiesti nõus selle väitega. Siin tekib küsimus :...
Laagri kool Jaapani muusika referaat Laagri 2010 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................3 Jaapani muusika ja Traditsiooniline Jaapani muusika .....................................4 Gagaku.................................................................................................5 Pillid ja Rahvalaulud.................................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Lisad...............................................
Kool Arvo Pärt referaat Autor 8.Klass Käina 2018 Arvo Pärt on Eesti helilooja. Ta on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, August Pärdi ja Linda-Annette Pärdi (Mälli) ainsa lapsena. Peale vanemate lahutust kolis poiss koos emaga Rakveresse, kus möödus Arvo lapsepõlv. Seitsmeaastaselt hakkas tulevane helilooja kodusel tiibklaveril klaverimängimist harjutama. Hiljem läks ta Rakvere lastemuusikakooli Ille Martini klaveriklassi. Veel õppis Arvo muusikakoolis ka oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1954. aastal kolis ta Tallinnasse, et jätkata muusikaõpinguid Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel. 1957 astus Pärt Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus õppis Heino Elleri kompositsiooni klassis. Pärdi jaoks on kõik olulised asjad elus väga lihtsad. Ta on öelnud: " Vaadake kas või ülemhelisid: algsed, madalamad ülemhelid on tajutavad ja lihtsalt eri...
,,Alfa" Kadri Kõusaar Teosest Teos räägib Anna elust. Anna elas oma elu justkui pool unes. Tal ei olnud elus väga suuri eesmärke, kuid tal olid kõrged kriteeriumid inimeste suhtes, kellega ta oli nõus suhtlema. Enamus ta tuttavaid olid teistest rahvustest. Euroopas olid, aga käivitunud uued, ehmatavad protsessid, mis haarasid kaasa ka Anna. Juudist sõbra päästmine viib naise ettekavatsetud mõrvani. Teost läbivad teemad on antisemitism ja Lähis-Ida; armastus ja seks; kuritöö ja karistus. Peategelane Anna (33) on ilus, haritud ja üksik. Armastuse leidmisest on ta peaaegu loobunud, laste saamise soovist veel mitte. Tal on väga eriline maitse kunsti, muusika, kirjanduse, toitude ja inimeste suhtes. Ning kuna ta on muutunud tugevaks alfa emaseks, tõmbavad teda ainult mehed, kes on kõrgelt haritud, heade geenidega ja väga võimukad ehk alfa isased. Probleemid Teose põhiprobleemiks oli see, et erinevate religioonide ...
Kunst meenutab meile igavesi väärtusi Inimestena on meil kalduvus hakata kummardama ebajumalaid, tähtsustama väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mida selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kuidas saab kunst meile meenutada neid väärtusi, mille olemasolu kipume unustama? Kiire elutempo ning aina keerulisemaks muutuva maailma tõttu jäävad meil sageli elu kõige peenemad ja tähtsamad nüansid märkamata. Unustatakse, et on olemas nähtusi, mis võivad pikema vaatluse järel vägagi olulisteks osutuda. Kunstiteosed võivad meile endale aimamatult sellest erineval moel teada anda. Et elu koosneb peamiselt pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, mis ei oma suuremat tähtsust, siis võib öelda, et maailm ega ühegi inimese elu ei ole sajap...
Romantism Demokraatlikud ideaalid vabadus , võrdsus, vendlus levisid kogu Euroopas.Ajastule on iseloomulik , et ka kunstnikud ja muusikud osalesid võitluses.Hoogustus rahvusliku kunsti areng.Romantikud pidasid väga oluliseks oma kunstis kohalikku koloriiti ja seetõttu tegelesid ka rahvakunsti kogumise ja uurimisega.Romantikute tähelepanu keskendus erandlikule isiksusele.Romantilise kangelase missiooniks on tõe kuulutamine.Romantikutele kuulub väide: " Mõistus võib eksida , tunne ei eksi kunagi. " Romantikutele on omased suurused kontrastid kõiges.Kõigist kunstidest seadsid romantikud esikohale muusika,sest see kajastab kõige võimekamalt inimesetundeelu.Romantikud hülgasid ranged klassitsismi vormiskeemid,tekkisid vabas vormis muusikateosed.Romantilises muusikateoses on loogiliselt arenev sündmustik.Romantikute lemmikzanriks on soololaul.Instrumentaalmuusikas tekkis programmiline muusika s.t.helilooja poolt oli antud teosele sõnaline sel...
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Referaat Tartu 2010 Sisikord Sisikord 1 Sissejuhatus 2 Teaduse arengu uued suunad 3 Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin 4 Filmikunst:heli ja värv 5 Naised Ühiskondlikus elus 6 Uued Ajupesuvahendid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohke...
Hall argipäev vajab vaheldust Meie kõigi igapäevaelud on muutunud rutiinseks. Päeval me käime tööl või koolis ning pärast seda tegeleme mõne huvialaga ning jõuame õhtul koju. Õpilased peavad hakkama õppima ja tööinimesed peavad hakkama teisi vajalikke kodutöid tegema. Lõpuks peabki juba magama minema ja järgmine päev seda kõike kordama. Mis oleks see , mis muudaks meie argipäeva vähekenegi teistsugusemaks ja pakuks meile mingisugust naudingut ? Eks iga inimese jaoks ole huvitavad, naudingut ja lõbu pakkuvad tegevused erinevad. Mõnele meeldib lugeda, samas kui mõni teine eelistaks olla vabas õhus või hoopiski veel tööd teha. Töö ja sellega kaasnev rutiin on esiplaanile tõstnud uued väärtused. Vaja on teenida raha, hoolitseda pere eest, et katus oleks peakohal ja kõht tühjaks ei jääks. Inimesed on võtnud omale pangalaene ja liisingud ning need kõik vajavad tasumist. Selleks otsitakse tasuvam töökoht, millega...
Saku Gümnaasium Muusikateraapia koolistressi leevendajana Uurimistöö alused Autor: Indrek Juhendaja: Saku 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Autor on valinud töö teemaks muusikateraapia koolistressi leevendajana. Teema valik põhineb autori tihedast seosest muusikaga ning sellest, et tänapäeva paljude inimeste igapäevase elu osaks on liigne stress. Muusikateraapia kujutab endast teraapiat, kus muusikat kasutatakse inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. See põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida sellega toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki stressile, vabastama negatiivset stressi läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taa...
Kunsti mõju inimestele Palju teadmisi ajaloost pärinevad vanadest üleskirjutistest, raamatutest, maalidest või põlvest põlve edasi kantud lauludest. Teatrilaval ja filmides näideldakse, kuidas oli elu sajandeid tagasi või mängitakse läbi igapäevaseid situatsioone, muutes neid põnevaks. Milline on siis loometöö roll inimeste elus? Mõni aasta tagasi, pärast Ilmar Raagi filmi ,,Klass" kinolinale jõudmist, muutusid inimesed ärevaks. Enne oleks, justkui elatud teadmatuses, aimamata, mis tegelikult paljudes õppeasutustes toimub. Ajalehtedes ilmusid filmist ajendatud artilklid koolivägivallast ning sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Olgugi et tegelikult oli see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest. Tihti saab seostada muusikamaitset inimeste elustiiliga. K...
Edvard Grieg 1843-1907 Elulugu: Ta oli Norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli ema, kes mängis klaverit ja laulis. Edvard suhtus õpingutesse väga tõsiselt ning ka selle tulemusena kirjutas ta 12- aastaselt oma esimesed heliteosed. Norras aga puudus akadeemilise hariduse saamise võimalus. Seega valmistas ema oma poega ette Leipzigi konservatooriumi õpinguteks. Õpingute lõppedes töötas Grieg mitmel erialal helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. Ta oli aastaid seotud ka Taaniga. Nooruses kohtas Grieg üht tarka,peenetundelist ning suurepärase häälega tüdrukut- Nina Hagerupi. Temast sai ka Griegi abikaasa, Griegi laulude parim ning esimene esitaja. 1867. Aasta oli Griegile kahekordselt tähtis. 1) Tema eestvedamisel avati Oslos Norra muusikaakadeemia, mille rektoriks oli ta ise. 2) Ta abiellus Nina Hagerupiga. Teda peeti kodumaal keskpäraseks muusikuks ning seepärast keeldus riik talle stipendiumi eraldamas...
Virtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet. Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja surmavaheline seos. Näiteks, paljud netimängud annavad mä...
Mis on inimeste elu mõte? Selle kallal on juureldud juba kaua ning seda tehakse siiamaani. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Ent saamaks konkreetsemat vastust, oleks mõttekas sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad... On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev.Seal tuleb mängu inimeste tolerantsus ja otsustus, kellega oma aega ühiseid vaateid ja aega jagad.Pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla... Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus ...
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende hukutaja Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meediaks nimetatakse ajakirjandust, televisiooni, raadiot ja uus meediat, ehk internetti. Tänapäeva ühiskonnas on kõige enam levinud just viimane nimetatutest, sest see on kergesti kättesaadav ja väga lihtne viis soovitud informatsiooni leidmiseks. Kuid meedial võib olla ka negatiivne mõju, sest mitte kunagi ei või me teada, kuidas ja millisel määral meedias asju, piltlikult öeldes väänatakse. Meedial on väga suur mõju inimeste, eriti just tuntud inimeste elus. Me võime öelda, et meedia on staaride looja, kuid ei saa ütlemata jätta, et meedia on ka staaride hukutaja. Me saame peaaegu iga päev lugeda nn "kollastest" ajakirjadest lugusid, mis ei tohiks inimesteni jõuda, mida pole vaja kõigil teada. Näiteks võiks tuua mõni päev tagasi internetiportaalis "elu24" Ilmunud artikkel USA lauljast Christina Aguilerast kus kuts...
1. Iseloomusta keskaja inimest ja tema maailmavaadet? Keskaja inimest kummitas patt ja teda ümbritsesid pidevalt ''ilmutused''. Selle maailma ja teispoolsuse vahel ei olnud piiri. Head inimesed läksid paradiisi ja hukatusse määratud põrgusse. Usuti imedesse. Kuna keskaja inimene oli kirjaoskamatu, jäi neil üle kõike kuuldut meeles pidada (tarkused, moraalsed ja usulised õpetused jms). See omakorda tagas neile hea mälu. Näiteks kohtuprotsessidel ja lahkarvamustes eelistati vanade inimeste tunnistusi, sest pika mäluga inimesed olid hinnas. Keskaja inimeste jaoks olid tähtsad sümbolid; arvati, et reaalsus on varjatud ja inimene suudab haarata vaid märke. Inimestele avaldasid suurt mõju kujundid ja värvid, kuna nad ei tundnud kirja. Näiteks sinine oli prantsuse kuningate ja Neitsi Maarja värv, punane imperaatorite, roheline nooruse ja võrgutamise ning kollane pettuse värv. 2. Millal kujunes Gregooriuse laul ja miks selline nimi? Lõp...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alat...
Jason Carter 11. septembril esines Võru kultuurimajas Kannel harf-kitarrist Jason Carter. Muusikaline maailmarändur on pärit Cornwallist. Pikemalt on veel elanud Londonis, Dubais, Kopenhaagenis ja Helsingis. Hetkel asub tema kodu Nîmes'is, Lõuna-Prantsusmaal. Viimase 18 aasta jooksul on kitarrist esinenud enam kui 70 riigis, sealhulgas Usbekistanis, Afganistaanis, Iraanis, Põhja-Koreas ja Põhja-Iiri kriisipiirkonnas. Jason Carteri looming on unikaalne sulam kitarri- ja harfimuusikast ning tema teosed põhinevad reisikogemustel, kus ta räägib kõigest kogetust, inimeste elurõõmust, maailmavalust ja paljust muust mis puudutab mingil määral meid kõiki. Teoste zanriks, mida esitati, olid instrumentaallood sügavad ja emotsioonidest tulvil esitlused. Carteri ettekantud teosed olid perfektsed ilma tajutavate vigadeta tavakuulajaile. Teades, et selle pilli mängijaid on maailmas üksnes 20 ...
Ameerika kultuur 1945 80 Leila & Kribu Muusika al. 40'ndatest · John Cage (19121992) John on USA helilooja, pianist, publitsist. Ta on üks 20. sajandi tähtsamaid esindajaid. Mees, kes tuli välja teosega ,,4.13". Teose alguses tuli John lavale ja istus klaveri taha ning istus 4.13 minutit vaikuses ja siis saigi lugu läbi. · 40'ndatel oli kuulus jazz, see muutus peagi aga bluusiks, mis oli sarnane swingile. Peagi tekkis muusikasse Popmuusika ja rokk bändid. 70'ndatel tekkis Elekronmuusika. Tuntuks said ka muusikalid ( Väiksem variand ooperist ja operetist ). 80'ndateks võib öelda tehakse kõike ja kõik on sama tähtsusega... Alates jazzist, lõpetades elektronmuusikaga. Hipid · Tegutsesid 1960 1970 aastatel. · Enamused olid teismelised , kes moodustasid omaette protesti liikumise viet...
Kokkuvõtte § 32-32 B I osa: § 32. Kultuurielu oli nii lääne-kui ka idaploki riikides paljuski seotud propaganda ehk inimeste poliitilise meelsuse mõjutamisega. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastaste maha tegemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid, nt. Raadiot, ajakirju jne. Paljud kirjanikud ja filmi tegijad olid riigi poolt tagakiusatud, kuna sageli ei peegeldanud nende teosed seda, mida võimulolija tahtis. Külma sõja ajal oli tähtsal kohal sport. Spordivõidud pidid tõestama, et võitja riigil on parem poliitiline kord, mis seda soodustab. Erinevalt idablokist suudeti lääneriikides luua heaoluühiskond. Heaolu üheks näitajaks on hariduse kättesaadavus. NSV Liit muutus juhtvaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest. Suurt tähelepanu pöörati Nõukogude Liidus relvastuse tootmisega seotud teadusvaldkondadele. I...
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga. Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu. Suhtlemise viise on palju erinevaid. Järgnevas tekstis ongi juttu erinevatest suhtlusstiilide...
VanaKreeka Jumalad Kristjan Juks Muistsete kreeklaste arvates elasid VanaKreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde (pildil). Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades ja Po...
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühisko...
Rakke Gümnaasium Jaapani Muusika Mairis Õispuu 25.09.2010 Sissejuhatus Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika. Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid endiga kaasa oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid, et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige. Üheks jaapani kultuuri iseärasuseks on viis, kuidas erinevate maade kultuurilised elemendid eksiste...
Unustatud maailm Kõik asjad mis on maailmas loodud ei jää siia igaveseks ning kuulub minevikku. Kuid mineviku abil saab luua uusi ja paremaid ideid mis võiksid tuleviku elu parandada. Kogu elu Maal muutub inimestele aina kergemaks kuid selle tagajärjel halveneb kõik see ühtne keskkond kus me kasvame ning kõik see elamine muutub kinniseks. Kuid minevikust ei tohi kaua kinni hoida sest on alati põhjuseid miks see tagasi ei tule ning seda muuta ei saa. On asju mis muudavad isiku mõtteid ja aitab kaasa neil maailma parandamisel kuid alati peab olema ühtne kogukond mis toetab seda ellu viia. Kui kunagi kiviajal inimesed säilitasid andmeid või infot kiviseinadele koopamaalingute abil, et edastada nende abil teistele elusolenditele nende olemasolust siis täna kasutatakse andmekogumeid mida salvestatakse erinevatele kõvaketastele mis võivad säilitada tavalise kooliõpilase kodutöödest kuni maailma saldusten...
Mis on kunst? Kunsti tähendus on väga laialdane. See on nagu meistriteos, mis on tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Inimesed mõistavad seda väga erinevalt, see võib olla nii tavaline, kui ka väga peen. Kunstiga saavad inimesed väljendada oma tundeid, elmusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks ja jälgimiseks. Kunsti võib nimetada ka meelelahutuseks, sest inimesed teevad seda tihti oma tuju tõstmiseks ja teiste meeleheaks. Kuid põhjusteks võib olla veel raha, kuulsus ja soov ennast tõestada. Kunst on midagi sellist, mis ei saa kunagi otsa. Samuti võib öelda, et seda pole liiga palju, ega ka vähe. Kunsti arengutee algas juba kiviajal, koos inimühiskonnaga, aidates inimestel tundma õppida elu ja iseennast. Ja kindlasti muutub see koos inimstega. Sõnaga kunst meenub mulle esimese asjana maalid, kunstinäitused ja kunstitunnid. Kuigi see on ainult üks väike osa kunsti mõ...
annaabi.ee 
