Muinasaeg (0)

Kiviaeg 9000 eKr a.
Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe.
Kultuuri iseloomustus – elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur – Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur - olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi , lambaid , veiseid ja sigu . Alepõllundus – Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi )
Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr
Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht , kalastus , korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal .
Pronksiaeg
Asulaid hakati ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kaitseseintega.
Vanem pronksiaeg 1800 – 1000 eKr.
Noorem pronksiaeg. Pülispõldude tegemine, kivikirst, kalmed , Inimesed maeti põletatult. Otra kasvatati.
Rauaaeg
Surnud mattis iga pere oma põldude keskele kivikirstkalmetesse . Paralleelselt võeti kasutusele tarandkalmed,(ristkülikukujulised )mida jõukamad perekonnad või suguvõsad kasutatsid aastasadu. ( Laibad põletati, enne matmist ) Rauasulatuskeskused ( söeahi, lõõtsaga, soorauamaak)
Rooma Rauaaeg 50 – 450 eKr
Rooma impeeriumi mõjust saanud nime. Rooma kaupmehi meelitasid Põhjala karusnahad ja Läänemere merevaik, mis olid kõrges hinnas . Põlluviljaks sai rukis . Matmise asemel hakati surnuid põletama. Põlluharimine, kaubavahetus, KÄSITÖÖ – SEPATÖÖ
Maha jäesti tarandkalmed ja hakati surnuid matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse. Uuestikoguti küladesse, millele aitas kaasa üleminek KAHEVÄLJASÜSTEEMILE, mille puhul põllud on vaheldumisi vilja ja kesa all. Külad koondusid KIHELKONDADEKS ( 45 kihelk.) 8 maakonda
Eestlaste koduks oli REHIALAMU. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti MÕISATEKS. KOLMEVÄLJASÜSTEEM, mille puhul üks osa põldudest olitalivilja, teine suvivilja ja kolmas kesa all. Relvadeks olid VISKE - JA TORKEODAD.
USUND oli inimeste vaimses elus tähtsal kohal, usund muutus, tegevusalad võetikasutusele, kombed ja elukohad . VÄGI- arvati et kõikidel elusolenditel on peale füüsilise keha jõud ja vägi. Targad e. nõiad viisid läbi ohverdamisi, tule ümber tantsiti, ravida osaksid. Arvati, et hing lahkub kehast, ning võib minnakellegiteise sisse. Hingedeaega tähistati. ANIMISM - Kogu elusaja eluta looduse hingestamine.


EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕISTLUS oli Balti ristisõda, mis toimusid 1180- 1290 a., üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208- 1227

• BALTI RISTISÕDA – sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13sajn. Saksa ristisõdijate poolt.
  
• Peamiseks allikaks on Henriku „Liivimaa kroonika”
  
• Eestlased enne paganad, animistlik usund, kuid idast oli tulnud ka ristiusu mõjusid.
  

Balti ristisõja põhjused :

• Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala . LÜBECKI linna rajamine 1143
  
• Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade.
  
• Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida ka viimased paganlikud rahvad Euroopa- eestlased, lätlased, leedulased .
  
• Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid-maad ja sõjatulu
  
• Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada
  

Muiste vabadusvõitluse I periood 1208- 1212

• Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu
  
• Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked
  
• 1210 ÜMERA LAHING- eestlastele võidukas
  
• Eestlaste aladelekorraldasid rüüsteretki ka venelased
  

Muiste vabadusvõitluse II periood 1215 - 1220

• Eestlaste vastu alustasid sõjategevust lisaks sakslastele ning nende sõltlastele ka Rootsi ja Taani kuningad
  
• Sõjategevuse piirkonnad levis üle kogu Eesti mandriala
  
• Eestlased sõlmisid ajutised liidusuhted venelastegha sakslaste vastu
  
• Eestlaste vastupanu korraldamine paranes ; toimusid otsustavad suurlahingud
  
• Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude sõltuvusse
  

Muistse vabadusvõitluse III periood 1222- 1227

• Seni veel vabade saarlaste eestvedamiksel levis mandril ülestõus vallutajate vastu
  
• Kogu Eesti ala vabastati 1222 võõrvõimust
  
• Uue ristisõdijate sissetungi käigus toimus Eesti lõplik alistamine; viimase vastupanukoldena vallutati 1227 Saaremaal Muhu linnus Mõõgavendadeordu poolt. Tapeti nii mehed kui lapsed
  
• 1227 loetakse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda jätkus veel aastakümneid.
  

EESTLASTE KAOTUSE PÕHJUSED :

• Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev
  
• Vaenlasel oli sõjaline ülekaal(paremini relvastatud, kutselised sõjamehed)
  
• Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu ; eestlased alistati maakondade kaupa
  
• Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega- sakslased , taanlased ,rootslased, venelased
  
• Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust
  
• Vaenlased olid head diplomaadis, suutsid hankida endaleliitlasi ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid
  
• Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eesltased majanduslikult välja
  

1227 a loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda kristlaste ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid