Maksundus I

elias, age

Maksundus I (3)

Tallinna Majanduskool - Majandus - Maksundus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millal maksud tekkisid?

Lõik failist

Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad
Millal maksud tekkisid?
Tekkisid koos riigi tekkimisega , kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi.
Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat:

juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega.

kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist ( tulumaks ). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon , võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa.
* Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega.
Maksualused:

eksistents e. olemasolu – maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. ( maamaks ; loomapidamismaks ; paadimaks ; raskeveokimaks).

kirgedel põhinevad maksud – (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt)

õnnelikul juhusel põhinevad maksud – tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks.

tublidusele ja edukusele põhinevad maksud – tulumaks; sotsiaalmaks ; käibemaks.
* maksuseaduste käsitlemisel on oluline lähtuda alati konkreetsest käsitletavast maksuseadusest, tema loogikast ja terminoloogiast.
* maksud peaks kohtlema kõiki võrdsetes tingimustes olevaid maksukohustuslasi ühtmoodi. Praktikas on aga väga palju erandeid, kus maksukoormus on kellelegi rängem või vastupidi leebem võrreldes teistega . (võrreldes teistega rohkem – tööandja; võrreldes teistega soodsamalt – eksport ja käibemaks 0%)
* maksude arvestuses tuleb lähtuda RPseadusest, mis nõuab maksude arvestust tekkepõhiselt.
* maksuseadused võivad nõuda maksude arvestust ka kassapõhiselt, seega tekib maksuarvestuses 2x arvestus sõltuvalt, millised seadused arvestust reguleerivad.
* maksusüsteemi kuuluvad maksuhaldurid, -kohustuslased ja nendevahelised suhted, mida reguleeritakse maksuseadustega.
Hästi toimiva maksusüsteemi tunnused on:

majanduslik efektiivsus – maksusüsteem ei takista majandusteguri optimaalset paiknemist ega takista majanduse aktiivsust.

lihtne administreerimine – maksusid peab olema võimalikult lihtne arvestada, deklareerida ja üle kanda. Maksude administreerimise kulud ei tohi olla liiga kõrged.

paindlikkus – maksusüsteem peab reageerima võimalikult kiiresti nii majanduslikele kui ka poliitilistele muutustele.

poliitiline vastavus – maksusüsteemi kaudu toimiv poliitiline süsteem peab peegeldama maksumaksjate huvisid ja poliitilise huve. Maksud peavada vastama majanduslik poliitilistele eesmärkidele ja tagama selle, mida võimule saajad on lubanud enne võimule saamist. Poliitiline vastavus tähendab ka enamuse huvide kaitset.

õiglus – maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamise õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele .

maksustamise ühetaolisus – kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt.
Maksu tunnused:

maks on kehtestatud maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele.

maks on rahaline kohustis .

maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine riigi ja kohalikuomavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks.

maksu puhul puudub otsene vastuteene maksumaksjale.

maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal.

maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras.
Maksude eesmärgid
* maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Seda nim. Maksu koormamisfunktsiooniks ehk maksu fiskaalseks funktsiooniks. (eelarveline eesmärk).
Maksul võib olla ka kõrvalmõjusid ehk kujundamisfunktsioon, mis jaguneb:

majanduslik poliitiline funktsioon – sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis )

sotsiaalpoliitilise mõjuga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus ja tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks).
* kõrvalmõjusid ei tohi olla maksu seadustes nii tugevad, et na selle nähtuse täielikult hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis ei vasta selline maks enam maksu tunnustele.
Maksuteooriad:

seotud riigitekke teooriaga – ekvivalendi teooria; selle alusel sõlmib riik oma kodanikega kokkuleppe selles, et ta tagab neile turvalisuse ja kodanikud tasuvad selle eest. Mida parem turvalisus tagatakse, seda rohkem tuleb selle eest maksta.

maksuvõimelisuse teooria – autor/looja Aristoteles. Riigi iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi käekäigu eest vastavalt oma võimalustele. Enne kui riigilt midagi küsida, tuleb endalt küsida, mida mina riigile olen andnud (Aristoteles ütles nii).

peamaksu teooria – võrdsustav teooria, mis paneb kõikidele maksukohustuslastele ühesuguse maksukoormuse. Arvestuslikult on tegemist väga lihtsa põhimõttega, sest kõik maksavad ühesugust maksu. Puudused: võrdsustav maksusüsteem reeglina ei toimi hästi. Maksu hakati deferentseerima sõltuvalt seisusest. Maksu hakati deferentseerima vastavalt sissetulekule.

ohvriteooria – pärineb usust ja piiblist (10-ndiku oma rikkusest pead sa jagama ligimestele. Ohverdamine ja ohvri suurus on seotud usalduse ja austusega ohvri saaja vastu.

piirvajaduse teooria – erineva sissetuleku saajatele mõjub maksukoormus erinevalt. Mida suurem on sissetulek, seda vähemtuntav on maksukoormus. Ühiskonnas tuleb ära määrata vajaduste minimaalne normaalne vajaduste piir äraelamiseks – isikule peab garanteeritud mingi sissetulek, mis tagab elementaarse äraelamise. Selle teooria vastu on suurema sissetulekuga isikud. See teooria on aluseks astmelise maksu teooriale .

sotsiaalse ümberjaotuse vajaduse teooria – riik peab maksude abil rahvusliku rikkuse ümber jaotama selliselt, et oleks tagatud võimalikult sotsiaalne võrdus ning selle kaudu riigi harmooniline ja tasakaalustatud areng. Sotsiaalse ümber jaotuse eesmärgi tagab progressiivne või astmeline tulumaks. Tänu suuremale võrdusele on võimalik ühiskonnas elimineerida rida negatiivseid nähtusi, mis põhjustavad riigile täiendavaid mõttetuid kulutusi. Nimetatud kulutuste kokkuhoid on võimalik suunata täiendavalt sotsiaalseteks tagatisteks.
Maksusuhete elemendid.
* iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis.
Elemendid:

maksupealkiri ehk nimetus.

maksusubjekt – on selle kohustatud poole ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane, kelleks võib olla maksumaksja , maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii . Maksumaksja – on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes sooritab maksutasumist. Maksukinnipidaja – on isik, kes peab teised isiku tulust maksu kinni pidama selle deklareerima ja üle kandma. Kolmas isik – on õigussuhte väline isik ja ta tõmmatakse õigussuhtesse kaasa tavaliselt täiendava info saamiseks, seega pole ta kohustatud isik. Garantii – kolmas isik võtab endale kellegi maksukohustuse , kui viimane ei suuda või ei taha seda täita.

maksuobjekt ehk baas – selleks on mingi tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida vastavalt kehtivatele seadustele maksustatakse. Maksuobjekt on abstraktne mõiste ja sageli võib seda täpsustada ehk komplektiseerida ja sellisel juhul on meil tegemist maksubaasiga, mis on konkreetne mõiste. Käibemaksu maksuobjektiks on käive, on ka käibemaksu vaba käive, seega arvestatakse osa maksuvabast objektist välja. Maksuobjekti võib väljendada rahaliselt (käive, tulu) või mitte rahaliselt (mängulaudade arv, alkoholi kogus, sigaretid jne.)

maksumäär – on aritmeetiline näitaja, mille abil arvutatakse välja maksuarvestuses konkreetne maksusumma. Maksumäär võib olla väljendatud suhtarvuna (%) või on väljendatud absoluutnäitajana (summa mingi mõõtühiku kohta)(kütuse aktsiis, üldse aktsiis). Maksumäär võib olla proportsionaalne, progresseeruv või ratsionaalne .

maksustamise kord ja tähtpäev – tegemist on formaal-juriidiliste nõuetega, mis täpsustavad maksumenetlust. Tasumise kord võib seisneda maksu tasumises või ülekandmises või kinnipidamises. Tähtpäeva kõrval kasutatakse ka tähtaega või tasumise perioodi.

maksusaaja – võib käsitleda võlausaldajana. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse ja kohalikud kohalikku eelarvesse. Üksikisiku tulumaks suunatakse osa otse riigieelarvesse ja osa proportsionaalselt otse kohalikku eelarvesse.

maksusoodustus – on fakultatiivse iseloomuga , s.t., et ta võib seaduses olla, aga ei pea olema. Maksusoodustused tuleb ette näha väga konservatiivselt arvestades maksustamise ühetaolisuse printsiipi . Maksusoodustuse üheks alaliigiks on maksuvabastused. Maksuvabastus on subejktiivne kui terve isikute rühm vabastatakse maksukohustusest (pensionärid, üliõpilased). Maksuvabastus võib olla objektiivne, sel juhul jäätakse mingi objektide ring täielikult või osaliselt maksustamata ( pensionid , stipendiumid). Maksuvabastus võib olla ka ühekordne.

rakendussätted – võib sisaldada sätteid, millel on tagasiulatuvat mõju. Mingid sätted hakkavad toimima , erinevalt põhiseadusest, tulevikus.
Maksude liigid:
* maksude liigitamine omandab järjest suuremat tähendust, sest

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

140 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

age elias Õppematerjali autor

Arhipovi tund
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad
Maksusuhete elemendid.
6 lk-d

maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad maksusuhete elemendid 6 lk-d

Sarnased õppematerjalid

doc

Maksundus

Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära

Maksundus

rtf

Maksunduse konspekt

Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu

Maksundus

doc

Maksunduse valdkonna mõisted

MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliamet

Maksud

docx

MAKSUNDUS, Viktor Arhipov

MAKSUNDUS Õp Arhipov. Aines on test, mis pole lihtne. Valikvastustega, 5 vastuse varianti. Maksukohustuslane – korrektne mõiste. Õpetaja kasutab maksukohuslane. Kõik käib praeguse maksusüsteemi raames, mis kehtivad. Mõisted: Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded. Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis. Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline isik: Tsentraliseerit

Maksundus

pdf

Maksuõigus

Casus 1.Kutsun kohale Viktori kohale seletusi andma, Tankistist küsitakse näidata dokumente.Kutsun kohale tankisti või küsin näidata isikutõendava dokumente,et seletusi andma,kuidas tankist sai firmasse AS MÄNNKÄBI.LP küsin kellaga ta suhtles,millal,mis kell jnd,lepingutest ka.Ülesanne et ära tõestada et seda toimingud ei saa olla. 2. 3. Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru.  Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile juurdepääsu r

Maksuõigus ja maksumenetlus

docx

Maksustamise olemus

Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perio

Majandusarvestus

doc

Maksundus

1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läh

Majandus

docx

Maksud ja määrad

MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1. fiskaalne fu

Maksundus

Rohkem sarnaseid