TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Läti Referaat Valeria Prostjakova Contents I.Основная информация....................................................................................... 3 II.История Латвии................................................................................................. 3 Новое время....................................................................................................... 3 Новейшее время................................................................................................ 4 Современные годы............................................................................................ 4 До XII века.......................................................................................................... 4 XIII век................................................................................................................ 4 Карта Ливонской конфедерации 1260 г....
liite.Liite moodustatakse, sest lätis on vene erakonnad märkimisväärne jõud-ligi 30 kohta Saeimis. Läti valitsus- ministrite presidenti Dombrovskis(füüsik) peaminister sai 2009 a võimule. Majanduskriisi ületamine- isa poolt Poolakas, ema poolt eestlane, võttis Maxima katuse enda peale ja astus tagasi 2013. Uueks peaministriks sai I naissoost Laimdata Straujuma.füüsik ja majandusdoktor. Kuulub samasse parteiise kuhu president. Põhiseadusega on paika pandud läti vabariigi lipp ja vapp.(puna-valge-punane) vapp- punane lõvi parem-Kuramaa kubermang hõbedane greif -Liivimaa kubermang tõusev päike- Läti Vabariigi algus+kuldne tulevik 3 tähte sümboliseerivad 3 ajaloolist piirkonda. Jaguneb 4 ajalooliseks piirkonnaks. Kõige läänepoolsem- Kuramaa (Kurzeme),paikneb mererannikul(on täheke vapil) Kuramaast ida poolt lõunasse- Zemgale Põhja poolt Väina jõe mererannikul Liivimaa(Vidzeme)(täheke)
Läti Henriku Kroonika Kristofer Härm 10a Läti Henrikust Ta oli ristiusu preester Ta oli kroonik "Liivimaa kroonika" autor. Henrik oli tõenäoliselt pärit PõhjaSaksamaalt Magdeburgi ümbrusest, on oletatud ka tema Liivimaa (läti, liivi või eesti) päritolu. Ta sai hariduse Saksamaal ja asus noorelt Albert von Buxhoevedeni (piiskop Alberti) teenistusse. ,,Liivimaa kroonika" Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Click to edit Master text styles Henriku (ka Läti Henriku)
1522 toimus Riias reformatsioon, mis lõpetas Riia peapiiskopi võimu. Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks. 1621. aastal läks Riia nagu kogu Liivimaa Rootsi kuningriigi koosseisu. Rootsi võimu ajal oli Riia Rootsi krooni valduste kõige suurem linn. 1710. aastast kuulus Riia Venemaa keisririgi võimu alla. 1868. aastal asutati Riia Läti Selts ja 1873. aastal korraldati esimene Läti laulupidu. Esimese maailmasõja käigus hõivasid Saksa väed 1914–1915 Lõuna-Lätimaa kuni Riiani . 1918 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa rahuleppe. 18. novembril 1918. aastal kuulutasid lätlased välja oma iseseisva Läti riigi ja Riiast sai Läti Vabariigi pealinn. 11. augustil 1920 sõlmiti Riias Läti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping.
Läti Henriku kroonika. 1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu. Krooniku poolehoid kuulus liivlastele ja lätlastele. 1) Soorauamaak-rauamaak,mida leidub soisel alal. 2) Aletamine-algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks. 3) Kaheväljasüsteem-maaharimisviis, mille käigus põld jaotatakse kahte ossa-
3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Daugava jõe ääres on hüdroelektrijaam Inukalnsis on suur maagaasihoidla 2. Läti impordib elektrit nii Eestist, Leedust kui ka Venemaalt ning on suutnud tänu osavale tarnepoliitikale hoida elektri hinna Euroopa Liidus kõige madalamal tasemel. Samas mõjutavad eelseisvad suured muutused naabersüsteemides suuresti ka Läti energiavarustust: Ignalina tuumajaama teise reaktori sulgemine 2009. aastal vähendab märgatavalt Leedu tarnevõimet. Läti ekspordib ka gaasi , selle teeb eriliseks 2,5 miljardi kuupmeetri suurune maagaasihoidla Inukalnsis
Need reformid on puudutanud ka Rootsi avalikku sektorit. Kõnealused reformid on alguse saanud tavaliselt 1960-ndatel aastatel. Sisuliselt olid nende reformide ideed loodud selleks, et tugevdada poliitilisi ja administratiivseid institutsioone arenenud heaoluriikides, kandes endas sotsiaa- demokraatliku algupära. Selle perioodi reformide väga oluliseks taustsüsteemiks oli laienev ja aktiivne heaoluriik ja tema avalik sektor. (Wolmann) Eesti ja Läti said, aga reformidele mõtlema hakata ja seega ka neid läbi viima tunduvalt hiljem. Eesti ja Läti avaliku halduse areng sai alguse riikide iseseisvumise eel, mil hakkasid toimuma olulised majanduslikud ja poliitilised muutused, seoses nende protsessidega hakati ümberkujundama ka olemasolevat haldussüsteemi. Eesti ja Läti olid saanud Nõukogude Liidult pärandiks killustatud haldussüsteemi, mis koosnes paljudest spetsialiseerunud
RIIKLIKUD MAKSUALANE EESTI LÄTI MAKSUD NÄITAJA 2016. A MAKSUMÄÄR MAKSUMÄÄR Ettevõtte, füüsilise isiku või mitteresidendi tulult tasustava 20% 15% või kinnipeetava tulumaksu määr Tulumaks Era- või üksikisiku tulumaksu 20% 23% määr Füüsilise isiku üldine 170 € 75 € maksuvaba tulu (kuus) 34,09 % 33% (kõik tasub (23,59% tasub Sotsiaalmaksu määr ...
Retsensioon Retsenseeritav: Kristin Jõgi, giiditekst „ Tartu kui ülikoolilinn“ , sihtgrupp Läti gümnasistid. Kaart ja objektid on minu arvates väga head. Kõik on mõnusalt lähedal ja ei pea vägapalju kõndima. Alguspunkt on küll märgitud aga lõpp jääb arusaamatuks. Sissejuhatuses on minu arvates liiga palju numbreid. Olles ise alles gümnaasiumi lõpetanud, tean, et ega neid keegi väga kuulata ei viitsi. Võib-olla oleks võinud tuua rohkem näiteid, mis on Eestil ja Lätil ühist.
arhitekt Antoni Gaudi püstitama Barcelonas oma “kivist palvet” • Ootab tänini valmimist Portugal • Amelia Pena suvepalee • Sintra linn • 1840. aastatel • Neogootika Venemaa • Talvepalee • Peterburis • 1754. aastast 10 aastat • Itaaliast Bartolomeo Rastrelli • Peterhofi loss • Peterburi lähedal • Barokk • Veesüsteemid • 1714. aastal Läti • Rundale loss • Bartolomeo Rastrelli • Kuramaa hertsogi Ernst von Bironi jaoks Ukraina • Pääsupesa loss • Krimmi poolsaar • 19.saj Türgi • Dolmabahce palee • Sultan Abdülmecid I lasi 19.saj keskel ehitada • Üle 600 meetri laiune fassaad • Uusbarokk ja klassitsistlik • 260 ruumi, 15 tonni kulda Kreeka • Kreeta • Knossose palee • 1700 eKr • 1335 eKr maavärin • Väljakaevami ne 1900. aastal Eesti
Helena Kastemäe 7.A Arvustus Ma käisin vaatamas kontserdit ''Bach goes to Iran'' bändilt Dagamba. Dagamba on läti bänd, kus mängivad 4 meest: Valters Puce, kes asutas bändi mängib tsellot, Antons Trocjuks on Valters Puce lapsepõlvesõber ja ta mängib samuti tsellot, Dainis Tenis kes mängib klaverit ja Hamidreza Rahbaralam kes mängib daf-i , setarit ja tamburit. Nad on kõik erinevast rahvusest, Valters on lätlane, Antons on ukrainlane ja Hamidreza oli vist iraanlane kuid Dainise kohta ma ei tea midagi, nad kõik elavad Lätis. Kontsert toimus Võru Kandles, reedel 22. aprill kell 19.
Латвия Вирве Касс Страна • Haceление:2 276 300 • Плошадь: 64 589 км² • Bалюта: лат • Президент: Валдис Затлерс • 57% латыши, 30% русскиe, 4% белорусы, 3% украиницы История • 2000ДНЕ- Прото- балты • 16.в-Польско- литовскоe правлениe • 17.в-Под властью шведов • 18.в-Российскaя Империя • 1918-Латвийская Республика • 1945-91-Cоветская оккупация • 1991-Латвийская Балтийская цепь Республика География • 44% - лес • Основные природные ресурсы: песок, торф, доломит, известняк, глина, гипс, янтарь • Вышая гора Гайзиньш(312m) • 12 000 рек • 3000 озер Даугава Климат • 4 время года • Среднегодовая температура: +6,2 C° • Среднегодовая скорость ветра: 4,0 м/с • Cреднее количество осадков: 85 мм Рига • Haceление: 719 613 • 45% латыши и 45% русские • Комплекс жилых зданий "Три брата" • ...
Piiskop Berthold ● Ristisõja välja kuulutamine ● Suri esimeses lahingus liivlastega ● Maeti Ükskülla (Hiljem Riiga Alberti poolt) Sõja laienemine Piiskop Albert ● Alustas Saksamaal ● Lõi Riia linna ● Viis piiskopikeskuse Riiga ● Kaupmeeste roll ● Vastasseis Eesti, Vene ja Leedu rahvastega http://en.wikipedia.org/wiki/Berthold_of_Hanover Ordu Mõõgavendade ordu ● Valge mantel mõõga kujutisega ● Kuuletusid piiskopile ● Huvitatud valduse laiendamist Läti Henriku Kroonika ● Info ristisõdade kohta ● Piiskop Alberti ajal kirja pandud ● Autor on lätlaste preester Henrik ● Peamine eesmärk: Põhjendada sõdu Pilt Ristisõjad Eestis ● Kestis 20 aastat ● Eestis ei olnud ühtset riiki Vanem Lembit ● Abi Eesti sõja edus ● Muistne vabadusvõitlus ● Suri vabadusvõitluses Vabadussõda lõpes Eesti kaotusega Ristisõjad Eestis 2 ● Taani kuningas tuleb Eesti maadele ● Vallutab Tallinna
Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919
Toimumiskoht Eesti Läti Peterburi kubermang Pihkva kubermang Põhjused Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest Osapooled Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmb...
( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm. Läti Henrik-oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180– 1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor. MUINASAJA PERIODISEERIMINE
Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ilmselt oleks sõda toimunud nii või teisiti, kuna Versailles rahulepinguga oli tekitatud Saksamaale ülekohut, võttes ära tohutud maad Saksamaa elanikega. Kuigi ka Saksamaa on vastutav sõja alustamises, nt okupeerides Tšehhoslovakkia. 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? *1939. 1. september ründas Saksamaa Poolat läänest. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati sakslaste poolt. *1939. september- oktoober - Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga: 20 - 30 tuhat punaarmeelast igasse riiki *1940. juuni - Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu Miks, millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda?
Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ülevõtmist. 3. Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti keel aga püsima jäid? Eestlased võtsid enda keele hulka alamsaksakeelseid oskussõnu, mis puudutasid igapäevaelu: kaubandust, sõjandust, usuelu, seisusi, hooneid jms. Võeti omaks võõrapäraseid nimesid ja kohandati oma keelde. Mõned keeled, mida valitsev klass ja linnaelanikud ei kasutanud võisid välja surra. 4. Mida kristlikus Euroopas kõige enam väärtustati? Minu arvates oli vallutatud riikidele tähtis säilitada enda kultuuriline identiteet, maailmavaade ja keel. 5
Eesti majanduse potentsiaal on alati olnud seotud ekspordiga. Juba iseseisvumisest alates on Eesti otsinud aktiivset välisturgu. 1920. aastail sõlmitud kaubandusleping Suurbritannia, Soome, Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriikide, NSV Liidu, Türgi, Bulgaaria jt riikidega avasid Eestile nende maade turgudele ukse ning panid aluse püsivatele väliskaubandussuhetele. (Eesti Vabariigi... 2017) Algselt oli Läti, Leedu, Taani ja Rootsi turul tegutsemine piiratud, kuna kõigi nende riikide majandusstruktuurid sarnanesid Eesti omale, kõigis nimetatud riikides, k.a. Eestis, oli ülekaalus põllumajandussektor ja väljaveos põllumajandustoodang. Seetõttu olid Eesti tootjad väga huvitatud Euroopa suurimatest turgudest, mis sel ajal olid Suurbritannia ja Saksamaa. Sel ajal olid just need kaks turgu kõige suuremad ja atraktiivsemad. Nendest riikidest said ka peamised Eesti väliskaubanduspartnerid
Suveniiripoe juures seisab uhkelt sümpaatne ja sale roheliste silmadega kass sildiga "Riga cat". Turistidele meeldib väga koos kiisuga pildistada. Läti pealinna mitteametlikuks sümboliks peetakse juba ammu "kassimaja", mis asub Liivi väljakul, Suurgildi maja vastas. Selle hoone katust kaunistavad kaks musta kassi, kes on seljad küüru tõmmanud. Kõutside täpsem sünnilugu on aegade hämarusse hajunud, kuid ühe versiooni järgi soovinud üks läti ärimees pääseda linna gildi, kuid teda polevat vastu võetud. Sellest hoolimata ehitanud ta gildihoone naabrusesse seal tänaseni seisva kollase maja ja pani kummagi torni otsa kassi. Aga kui praegu seisavad kassid gildihoone poole peaga, siis algselt sihtinud nad auväärt hoonet taguotsaga. Püha Peetri kiriku juures võib näha vendade Grimmide tuntud muinasjutust "Bremeni linna moosekandid" inspireeritud skulptuure. Selle kvarteti koosseisus on muidugi ka kass.
1)Millised on turu laiendamise võimalused?Loetlege võimalikud turud viieks aastaks.Kuhu ja kellele kavatsete müüa?Kes on Teie võimalikud kliendid? Vastus:Eesti siseturg ja võimalik on laiendada turgu ka välismaale, näiteks:Venemaa, Soome, Läti.Reisipakette saab mööa näiteks Eesti inimestele, kes soovivad paketiga reisida.Suurörituste korraldamise võimalust võib pakkuda näiteks Eesti, Soome, ja Läti firmadele, kes on huvitatud, et meie firma korraldaks nende üritusi
Sitsiilia saar (Sitsiilia kuningriik); Frankoonia (Saksamaal); Lääne- ja Ida-Preisimaa; Vana- Liivimaa (Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa); valdused Austrias, Itaalias, Apuulias; Kreekas; Armeenias, Kiliikias; Pürenee poolsaarel. Marienburgi ordulinnus Saksa ordu valdused 14.-15. sajand Liivimaa haru 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade Ordu ja muutus selle Liivimaa haruks – Liivimaa Ordu. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus, alates 15. Saj lõpust Võnnu. Territooriumi haldasid käsnikud-komtuurid ja foogtid, kes juhtisid vastavalt komtuur-ja foogtkondi, mille keskuseks olid linnused. Olulised sündmused: 1405-1417 oli Riia peapiiskopkond Liivimaa ordu otsese võimu all. Sõltumatus Saksa ordust Vastuolud Riia peapiiskopidega ja Riia linnaga, mis viis Liivisõjani ja ordu likvideerimiseni.
Ei oleks saanud ära hoida, kuna Hitler rikkus pidevalt Versailles’ lepingut ning tegi lõpuks Venemaaga Molotovi-Ribbentropi lepingu, mille kohaselt jagati kogu Euroopa ära. Piir läks poolest Poolast – ida pool ja sellst idas olevas riigid läksid Venemaale. Selleks, et neid riike oma valdustesse saada, algas II ms. Kuna teistele riikidele need plaanid ei meeldinud läks sõda ulatuslikuks. 6. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? Poola – 1. Septembril 1939. A tungis Hitler sõda kuulutamata Poolale kallale. Poola armee oli tunduvalt nõrgem, üritasid taanduda maa idaossa, kuid 17. Septembril 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. Oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast. Eesti ja Läti – 16. Juunil 1940 esitati ultimaatium, nõudes luba Punaarmee
rekonstrueerimine". 1. Võrrelge artikleid Geodeedis nr 21 ja 41. Millised esialgselt planeeritud kontseptsioonid leidsid uue kõrgusvõrgu juures rakendust ja millised mitte? Algselt plaaniti, uue võrgu nivelleerimistööd võtavad aega 5 aastat, kuid sellega läks aasta kauem. Viidi läbi olemasolevate märkide ülevaatus ja korrastustööd (värvimised, katteluukide asendamised jne). Lisaks seoti Eesti kõrgusvõrk Läti kõrgusvõrguga. Hiiumaa nivelleerimiskäigu puhul kasutati uue käigu rajamise asemel vana. Uue kõrgusvõrgu puhul leidis rakendust Rapla-Laiküla, Türi-Tapa ja Rõngu-Võru nivelleerimiskäikude kasutamine. Joonistest lähtudes ei ole uue nivelleerimise puhul käiku Lelle-Pärnu, küll aga on täiendav käik Oiu-Rõngu lõigul. 2. Milliseid kõrgusvõrgu konfiguratsiooni muutuseid täheldate varasemate kordusnivelleerimiste konfiguratsioonidega võrreldes?
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala LÄTI Kodutöö Õppejõud: Karin Kuimet Läti Tartu 2009 Läti on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist. Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere rannikul. Läti asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas, idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki läänemeri ja loodes Riia laht. Huvitav on see, et olenemata pikast ja laugest merepiirist ei ole Läti territooriumil mitte ühtegi saart. (1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territooriumile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks). Merepiiri äärsetel aladel on tugev Rootsi kultuuri mõjutus. Läti pindala on 64 589 km. Rahvaarv 2 267 886 (2009 seisuga), millega on Euroopas 36
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass Läti referaat TALLINN 2008 Läti Läti (läti keeles Latvija) on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere-äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid. Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti kõrgeim on Gaizikalns (312 m). Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku
Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik Riigikeel: läti keel Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100 liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid 05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg (24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14), Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%.
Läti muusika Üldine Muusikaelu keskuses Riias asuvad Läti Ooperi- ja Balletiteater, ooperiteater (asut.1945), konservatoorium (1919) ja filharmoonia (1941). Tuntumad muusikakollektiivid on riiklik sümfooniaorkester (asut.1926), riiklik akadeemiline koor "Latvija"(1942), kammerkoor "Ave Sol" (1969), ning televisiooni ja raadio segakoor (1940) ja ka estraadiorkester (1966) Ajalugu Kunstmuusikat hakati looma 1860. aastal. Oluline osa muusikakultuuri arengus kuulub laulukooridele. Laulupidusid korraldatakse 1870.a.-ist,
rahvastega, eriti vene ja saksa mõju. Puuviljasest on eelistatuimad õunad, neist valmistatakse magustoite ning neid lisatakse kastmete, liha- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Laialt on tuntud leivasupp, mustikasupp klimpidega ja kissellid pudruga. Toite maitsestatakse vürtsidega mõõdukalt: kõige enam lisatakse pipart ja looberilehte, vähem muskaatpähklit, kaneeli ja nelki. Maitserohelisena on esikohal sibulapealsed, petersellilehed ning till. Kuigi valdavalt on läti köök kliima ja talupojakultuuri tõttu eesti köögiga üsna sarnane, armastavad eestlased siiski magusamaid maitseid(See kuidagi on nii, et mida põhja poole, seda magusamaid asju inimesed toidulaual näha tahavad. Kui rääkida läti rahvustoidust, siis tegelikult võib neljas sealses regioonis igaühes saada erinevaid roogasid. «Merepoolsed regioonid pakuvad kala, keskmaal on populaarseim seajalg,Kuid üks tuntumaid läti rahvustoite,
Läti. Läti on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjs Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkad. Lääne Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinna. Kirde Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe ja Läti ühtlasi kõrgeim on Gaizinkalns (312m)
Tähis 2.Sissejuhatus Valisin teemaks ,, 12. Klassi reisimisharjumised, kuna tahtsin teada saada, kus mu klassikaaslased reisimas on käinud ning kuhu nad sooviksid veel reisima minna. Küsitluse tulemuseks võiks oodata, et klassikaaslased on käinud reisimas paljudes Euroopa riikides. 3. Andmetabel Sugu Kus oled reisil käinud? Kuhu tahaksid minna reisima? M/N 1 M Rootsi Holland 2 M Norra, Läti, Soome, Rootsi Island, Holland, Kanada 3 M Soome, Rootsi, Luxembourg Holland, USA 4 M Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, USA, Suurbritannia Holland, Saksamaa, Prantsusmaa 5 M Soome, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, USA, Egiptus, Hispaania, India, Hiina Rumeenia 6 M Rootsi, Läti, Venemaa Itaalia, Kreeka, Vietnam, USA, Tokyo
Eesti Läti piiriprobleemid 1919-1920 1917. aasta 30. märtsi Vene Ajutise Valitsuse määruse ,, Eesti kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta" alusel läks Liivimaa kubermangu põhjaosa Eestimaa koosseisu. Seega tõusis päevakorrale ka Eesti ja Läti alade vahel piiri tõmbamise küsimus. 1917.a. augustis moodustati selleks vastav komisjon, mis asus tegema vajalikke eeltöid. Komisjonis tekkis eestlaste ja lätlaste vahel erimeelsusi Valga linna kuuluvuse osas. Viidi läbi rahvaloendus. Äärelinnu arvestades elas Valgas 7064 eestlast ja 5496 lätlast. Seega oli küsimuse otsustamine raske. 1919. aasta lõpul ja 1920. aasta algul arutasid Eesti ja Läti esindajad korduvalt piiriprobleemi.
regilauluga ja Soome runolauluga. · Rahvalauludest suurima rühma moodustavad töö- ja tavandilaulud. · Lätis tähistatakse Jaanipäeva, ning selle ajal lauldakse liigolalule ehk jaanilaule. · Burdoonlaulud-läti mitmehäälse rahvalaluliik. RAHVAPILLID VILEPILL KANNEL VIIUL TORUPILL · Trideksnis -Läti omapärane pill, mida kasutati pulmalaulude saateks ,,Sudmalinas" (veskitants)- läti rahvatants · Raimonds Pauls on Läti helilooja, pianist ja poliitik. Algatas noorte artistide konkursi "Uus laine", mis toimub igal suvel Jrmalas.
Läti rahvamuusika Enamus läti rahvalaulud on ühehäälsed, kuid esineb ka vähest mitmehäälsust. Esikohal on töölaulud ja tavandilaulud. Läti koorilaul on läbi aegade olnud kõrgel tasemel ning sageli on Läti koorilaul rahvusvahelistelt võistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem
LÄTI VABARIIK 1. Miks oli lätlaste seas arvukalt enamlaste pooldajaid? a) tugevam b) läti ala oli pikemat aega sõjatandriks c) sõja jalust evakueerus Venemaale 1/3 Läti elanikkonnast 2. Miks oli rahvuslik rõhumine Lätis tugevam kui Eestis? Riias asusid vene impeeriumi tähtsad võimu- ja survevahendid 3. Kuidas nimetati teisiti nn. demokraatlikku blokki? 17 mehe nõukogu 4. Millal moodustati Rahva Nõukogu? 17.nov. 1918.a. 5. Mis on "Tautas Padome"? rahva nõukogu 6. Millal kuulutati välja iseseisvus? 18. november 1918 7. Kellest sai esimene president? Janis Cakste 8. Kellest sai esimene peaminister? K.Ulmanis 9
.......................................................................17 2.1. Mikrokeskkond.......................................................................................................17 2.1.1. Hankijad............................................................................................................18 2.1.2. Konkurendid.....................................................................................................19 2.1.3. Läti tarbija........................................................................................................20 2.1.4. Huvigrupid........................................................................................................21 2.2. Makrokeskkond.......................................................................................................22 2.2.1. Läti majanduskeskkond .................................................................................22 2.2
Eesti XX sajandil Referaat Landeswehr'i sõda Tallinn 2009 Tagamaad ja olukord Lätis Esimese maailmasõja ajal Landeswehr, lihtsas eesti keeles `maakaitse' ning Balti Maavägi, oli Balti Hertsogiriigi sõjavägi. Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Balti Hertsogiriigi rajamine. Landeswehr'i formeerimine algas Läti baltisakslaste algatusel. Selle loomisel ei lähtutud rahvusprintsiibist ning sinna võis astuda iga baltisakslastele lojaalne isik. 1919. aasta maikuuks kuulus sõjaväe ridadesse üle kuue tuhande mehe, kellest kolm ja pool tuhat olid baltisakslased, ülejäänud lätlased. Balti Landeswehr kehastas seega baltisaksa aadelkonda, kes oli eestlasi 13. sajandist peale valitsenud, mistõttu teda käsitati "ajaloolise vaenlasena". Pärast
Läti Edgar Lindmäe sisukord · Üldine · Kaart · Veel üldist · Linnadest · Poliitiline süsteem · Maavarade hinnatud varud · Elektrienergia · Pilte Üldine · ELiga ühinemise aasta: 2004 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Riia · Üldpindala: 65 000 km² · Rahvaarv: 2,3 miljonit · Rahaühik: latt Veel üldist · Läti taasiseseisvus Nõukogude Liidust 1991. aastal. · Läti asub Läänemere kaldal. Sealse pinnavormi moodustavad madalikud, kus kasvavad suured metsad. · Elanikkond jaotub etniliselt järgmiselt: 59 % on lätlased ja 29 % venelased; enam kui kolmandik elanikkonnast elab pealinnas Riias. Linnadest · Suurim linn on pealinn Riia, kus elab 722 485 inimest, neist lätlasi 42,3%. Teised suuremad linnad on: · Daugavpils (elanike arv 108 091) · Liepaja (85 477) · Jelgava (66 051) · Jurmala (55 408)
1918 aasta kevadel üritasid balti riigid oma iseseisvust kuidagi säilitada, aga 12. aprill 1918 tuli Lätis kokku baltisakslaste Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi ja kogu võim pidi minema baltisakslastele. Sama aasta novembrikuus kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks. Läti sisepoliitiline olukord oli 1919. a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid
asukohast tulenevalt Eestis nimetasid vastanud kõige huvipakkuv, 1- üldse üldse mitte huvipakkuv; Eestisse reisimist on Poola elanikele huvipakkuvamana looduslikult mitte huvipakkuv; sulgudes keskmine hinne) tõenäoliseks, kõige huvipakkuvam kaunite kohtade külastamist: seda sulgudes keskmine reis Eestisse kombineeritult Läti vastasid eelkõige ,,ei Eesti külastuse nimetas oluliseks 86% (joonis hinne)Eestis inimesed ja Leeduga seostu mitte midagi" kombineerimine Läti 16). Järgnesid arhitektuur ning on turistide vastu (4,0) (36%), ,,endine NSVL ja Leeduga seda muuseumid-näitused: mõlemat sõbralikud reis Eestisse kombineeritult või Venemaa" (12,3%).
Laima Koostas: Pille Meipalu MY11.rühm magusa, aromaatse, isuäratava sokolaadi maitse ja aroom ühes - inspireeriv, hellitav ja unistama julgustav maitse. 1870. aastal alustas Riias Theodor Riegert Läti sokolaadi tootmise traditsioone, rajades oma maiustuste poe, mille otsene järeltulija tänapäeval ongi tuntud Laima. Ajaloost. 1940. aastal kui Läti kaotas oma iseseisvuse, läksid tehased ja riiklikud ettevõtted Nõukogude Liidu valdusesse. Ettevõtted natsionaliseeriti. Geginger'i tehase uueks nimeks sai Uzvara; uze Staburadze uueks nimeks sai 17.juuni. Uzvara spetsialiseerus kompvekkide tootmisele ja suured kogused eksporditi Venemaale. Staburadze valmistas küpsiseid ja kooke, ning Laima sokolaade ja sokolaaditooteid. Peale Läti taasiseseisvumist, et toetada Läti magusatootjate vabaturu tingimusi,
olnud rahul erakondadega. o Riigipöörded Leedu riigipööre o ööl vastu 17.dets. 1926 hõivasid garnisoniväeosad parlamendihoone, kaitseministeeriumi, kindralstaabi jt. tähtsamad objektid. Koduaresti pandud president sunniti alla kirjutama valitsuse tagasiastumispalvele, seejärel ta tagandati. Parempoolsed valisid uueks presidendiks A.Smetona. Parlamentaarne demokraatia asendus autoritaarse reziimiga. Eesti ja Läti riigipööre o majanduskriisi jõudmisel hakati süüdistama erakondi ja ebasobivaid põhiseadusi. Rajati uusi erakondi. Eestis Vabadussõjalaste Keskliit. Propageerisid autoritaarset valitsemisviisi ja rahvaühtsust, halvustasid poliitilist pluralismi. o Eestis 1933 rahvahääletusel vastuvõetud uus põhiseadus muutis Eesti presidentaalseks riigiks. Valitsusjuht K.Päts ja erukindral J.Laidoner otsustasid haarata võimu. o 12.03.1934 võttis sõjavägi Tallinna enda kontrolli alla
BALTI RIIKIDE AJALUGU 08.september.2011 1154. aastal Tallinna esmamainimine 1095. Aastal Ristisõjad algasid 632. Aastal Araabia riigi teke Balti riikide teke on seotud Ristisõdadega. 1201. Aasta Riia linn Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi Teema Eesti Läti Leedu MAINIMINE 1154. aasta Idris 1201. aasta Riia 14.09.1009 nunnad Araabika kirjeldasid Leedut SÕJAD/ISIKUD Lembitu (positiivne) Kaupo (positiivne ja 06.07.1253 negatiivne) Mindaugas kroonis end kuningaks
1.4 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Norra Kuningriik 2010 22000 11000 1.5 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Saksamaa 2010 20000 10000 1.6 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Läti Vabariik 2010 17000 8500 1.7 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Leedu Vabariik 2010 18000 9000 1.8 Tööohutus-kasutusjuhendite vastavusse viimine vastavalt kohalikule 2009-2010 22000 seadusandlusele. ( Soome, Rootsi, Taani, Norra, Saksamaa, Läti,
Läti Sotsiaalpoliitika tutvustus 1. Läti perepoliitika Läti Vabariigi perepoliitika juhindub Perekonna- õiguse seadusest , mis kehtib alates 01.09.1993 Riik toetab laste sündi ja kasvatamist materiaalselt. Lätis on alates 2008 a.(23 948) kukkunud laste sündimus.2011a.(18 620 last) Hiljuti võeti vastu uus perepoliitiline strateegia kuni aastateni 2017. Põhiliselt toetatakse perekondi laste sünni puhul maksuvabastusega,mida plaanitakse tõsta 2017 a.kuni 50% miinimumpalgast ülalpeetava kohta-
953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver Tartu 05:16:51 M17 2107 1800 Gross Joosep Järvamaa 05:01:17 M17 117 406 Holtsmann Marko Viljandi 03:05:21 M17 345 2744 Jalakas Siim Järvamaa 03:20:43 M17 780 2376 Janusevskis Matiss Läti 03:45:09 M17 230 2795 Jeret Timmo Pärnu 03:12:46 M17 218 2608 Juudas Karl Harju 03:12:27 M17 682 1123 Jäetma Mikk Harju 03:40:16 M17 1007 2773 Kaevu Henry Lääne-Viru 03:55:59 M17 2075 2663 Kangro Kristjan Harju 04:58:21 M17
Rahvaarv 1,376,743 Tihedus 29,7 in/km² SKT 15,9 miljardit SKT Elaniku kohta 218 600 EEK Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (33% aastasest ekspordimahust), puitu ja paberit (15%), kangaid (14%), toidukaupu (8%), mööblit (7%), metalle ja keemiatooteid. Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil.Expordi sihtmaad on Soome (26,4%), Rootsi (12,9%), Läti (8,8%), Venemaa (6,5%), Saksamaa (6,2%) ja Leedu (4,8%). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (33,5% aastasest impordimahust), keemiatooteid (11,6%), tekstiili (10,3%), toidukaupu (9,4%) ja sõidukeid (8,9%). Ka impordib Eesti aastas 200 miljonit kWh elektrienergiat. LÄTI Pindala 64 589 km² Rahvaarv 2 281 000 Tihedus 35,5 in/km² SKT 22,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 191 968 EEK
2-päevane pakettreis Riiga Toimusaeg 17-18.05.2014 Kestvus 2-päeva Hind: 170 inimene Transport: Buss Ööbimine: Dodo Hotellis Dodo Hotell Üldinfo Riia on Baltimaade suurim linn, mis asub Daugava jõe alamjooksul. Riia ajalooline kesklinn kuulub 1997.aastast UNSECO maailmapärandi nimistusse. Meie pakume Läti kultuurreisi. Kus käime ja naudime Läti tähtsamaid ja huvitavamaid kohti. Saame osa Riia kultuurielust ja melust. Reisikava: 1.Päev Kogunemine ja väljasõit toimub Tartu Vanemuise alumisest parklast. Suuna võtame Turaida lossi ja muuseumi. Turaida on 42ha suurune pindala mis on rikas arheoloogia- , arhitektuuri-, ajaloo-ja kunstimälestiste poolest, mis jutustavad sündmustest alates 11.sajandist. Sellel territooriumil paikneb Turaida keskaegne linnus, luterikirik, kirikumägi.