Loeng 4 - ISLM mudel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise hinnaga osta aktsia või võlakiri ?
 
Säutsu twitteris
Loeng 4. ISLM MUDEL Sissejuhatus 1. ISLM mudelit peetakse Keynesi teooria kokkuvõtteks. Kokkuvõtte koostasid juba tema õpilased. 2. ISLM mudel laiendab sissetulekute ­ kulutuste (Q/E) mudelit lisades viimasele rahaturud. 3 ISLM mudel 3. d l pakub k b häid võimalusi õi l i majanduse j d esemelise li jaj rahalise h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone.
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudel konstrueerimine Esimene ülesanne on koostada LM kõver ee. intressimäära ja reaalse sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul.
Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja . 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind
Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon Teiseks koostatakse IS kõver, e. intressimäärade ja autonoomsete kulutuste seos. Kolmandaks ühendatakse need illustreerimaks monetaar - ja fiskaalpoliitikat ning majanduse mõningaid isekorrigeerivaid omadusi. I Intressimäära i ää lloetakse k ühühenduslüliks d lülik oleviku l ik ja j tundmatu d tuleviku l ik vahel. h l
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha pakkumine LM kõvera konstrueerimist alustame raha pakkumise analüüsist. Raha saab pakkuda siis kui teda on palju ( hoiused ja laenud kommertspankades). Hoiustele intresside väljamaksmiseks tuleb raha panna raha välja laenata. Reaalne (MS) ja nominaalne (M0) rahapakkumine . Reaalne (r) ja nominaalne (i) intress . Nominaalne rahapakkumine ei arvesta hinnaindeksit hinnaindeksit. Reaalne rahapakkumine on nominaalne rahapakkumine korrigeeritud hinnaindeksiga, seega: MS = M0 / P
Kuii aga eeldada, K ld d ett raha h pakkumine kk i Eksogeenne raha pakkumine on eksogeenne, e. ei sõltu r Ms0 Ms1 majanduslikust aktiivsusest, siis: Ms / P = M0 / P (2)
Rahapakkumise suurenemine nihutab joont väljapoole ja ei sõltu intressimäärast r.
100 200 M/P 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute R h nõudlus Raha õ dl Finantsmotiivid rahanõudlus
Ettevaatusmotiiv Spekulatiivne Likviidsus tähendab rahanõudlusena motiiv tugineb vaba sularaha või likviidsusele vara, mida saab kiiresti rahaks muuta.
Vastand : V t d ""sukasäär" k ää " - paraku k võib õib sularaha l h Likviidsusrida: Lik iid id raha,h sukasääres hoidmisega ilma jääda jooksvad hoiused, finantsinvesteeringute potentsiaalsest tulust. väärtpaberid, ..., kinnisvara.
Raha paigutusel tuleb teha kompromiss likviidsuse eeliste ja finantsaktivatest saadava tulu vahel. Kas hoida raha deposiidina, väärtpaberitena või kinnisvarana sõltub intressimäärast ja kinnisvara turuhindadest.
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute raha nõudlus Äritehinguteks kasutatav raha on sissetulekute kasvav funktsioon, kuna reaalse sissetuleku kasv t b endaga toob d k kaasa soovii omada d rohkem hk raha h arvetel. t l Hi Hinnatõus tõ põhjustab õhj t b suurema raha h vajaduse j d säilitamaks äritehinguid endisel tasemel. Äritehingute rahanõudlus funktsioon oleks seega: MT / P = L1*Q; (3) Eeldame, et äritegevuse rahanõudlus on lineaarne moodustades poole sissetulekutest Q, siis: MT / P = 0,5 0 5*Q Q. (4) Saadud võrrandit saame graafiliselt kujutada kahes versioonis erinevatel tasapindadel.
Äritegevuse raha nõudlus. Q a r b MT/P = 0,5Q Q=1000 Q=2000 Eeldasime, et äritehingutest 2000 tingitud nõudlus on sõltumatu intressimäärast, seega on tegemist 1000 vertikaalse joonega joonega, kusjuures kõrgem sissetulek nihutab joont intressimäära teljest kaugemale.
500 1000 M/P 500 1000 M/P 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Spekulatiivne nõudlus Vää Väärtpaberite b i hi hinnad d jja iintressimäärad i ää d Raha nõudluse ühe põhjusena mainisime eelpool spekulatiivset motiivi. Finantsinvesteeringute alaste otsuste langetamiseks on vaja tunda finantsanalüüsi aluseid. Põhiküsimuseks oli, oli on ja jääb jääb, kas ning millise hinnaga osta aktsia või võlakiri? 1. Aktsiate ostmine on alati oluliselt kõrgema riskiga kui võlakirjade ostmine, kuna saadav tulu sõltub aktsiaturu tõusudest jja mõõnadest. 2. Võlakiri tagab konkreetse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loeng 4 - ISLM mudel #1 Loeng 4 - ISLM mudel #2 Loeng 4 - ISLM mudel #3 Loeng 4 - ISLM mudel #4 Loeng 4 - ISLM mudel #5 Loeng 4 - ISLM mudel #6 Loeng 4 - ISLM mudel #7 Loeng 4 - ISLM mudel #8 Loeng 4 - ISLM mudel #9 Loeng 4 - ISLM mudel #10 Loeng 4 - ISLM mudel #11 Loeng 4 - ISLM mudel #12 Loeng 4 - ISLM mudel #13 Loeng 4 - ISLM mudel #14 Loeng 4 - ISLM mudel #15 Loeng 4 - ISLM mudel #16 Loeng 4 - ISLM mudel #17 Loeng 4 - ISLM mudel #18 Loeng 4 - ISLM mudel #19 Loeng 4 - ISLM mudel #20 Loeng 4 - ISLM mudel #21 Loeng 4 - ISLM mudel #22 Loeng 4 - ISLM mudel #23 Loeng 4 - ISLM mudel #24 Loeng 4 - ISLM mudel #25 Loeng 4 - ISLM mudel #26 Loeng 4 - ISLM mudel #27 Loeng 4 - ISLM mudel #28 Loeng 4 - ISLM mudel #29 Loeng 4 - ISLM mudel #30 Loeng 4 - ISLM mudel #31 Loeng 4 - ISLM mudel #32 Loeng 4 - ISLM mudel #33 Loeng 4 - ISLM mudel #34 Loeng 4 - ISLM mudel #35 Loeng 4 - ISLM mudel #36 Loeng 4 - ISLM mudel #37
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Sissejuhatus
  • Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
  • Esimene ülesanne
  • ISLM mudel konstrueerimine
  • Intressimäär on väga tundlik
  • Tarbijale
  • Teiseks
  • Kolmandaks
  • Raha pakkumine
  • Raha nõudlus
  • Spekulatiivne
  • Äritehingute raha nõudlus
  • Äritehingute rahanõudlus
  • Q=1000
  • Q=2000
  • Vää
  • Spekulatiivne nõudlus
  • Väärtpaberite hinnad ja intressimäärad
  • Põhiküsimuseks
  • Aktsiate
  • Võlakiri
  • KUPONGVÕLAKIRI
  • DISKONTOVÕLAKIRI
  • Võlakirja ja raha nüüdisväärtuse mõiste
  • Raha tulevikuväärtuse mõiste
  • Raha tulevikuväärtus (FV) leitakse üldjuhul järgmise valemi abil
  • PV – algsumma;
  • Raha nüüdis- ja tulevikuväärtust saab arvutada ka vastavate
  • Likviidsuseelistus ja spekulatiivne nõudlus on oma olemuselt
  • Spekulatiivne nõudlus
  • Likviidsuslõks
  • Tasakaal rahaturul
  • Intressi tasakaalupunkt r
  • demand) puhul
  • demand) puhul
  • LM ja IS kõverate konstrueerimine
  • LM kõver iseloomustab tasakaalu rahaturul raha fikseeritud
  • LM kõvera tuletamine. Tähistus LM on tuletatud sõnadest
  • LM kõvera piirkonnad
  • LM kõver ja tasakaalutus rahaturul
  • Raha nõudluse funktsioon
  • Reaalne
  • Kui raha nõudlus on täiesti tundetu intressi suhtes, on LM
  • likviidsuslõksuks” ning raha nõudluskõver oli horisontaalne
  • Raha nõudluse funktsioon(reaalne situatsioon)
  • Lühikokkuvõte
  • Investeeringud I
  • Autonoomne tarbimine C
  • Valitsemiskulud G
  • IS kõvera määratlus
  • A=300
  • Q=900
  • Tasakaalu puudumist iseloomustavad graafikul punktid a ja c
  • A=200
  • Q=600
  • IS kõvera nihked, juhul kui kulumultiplikaator k
  • IS kõvera mõningad omadused
  • ISLM m deli konstr eerimine
  • ISLM mudeli konstrueerimine
  • ISLM mudelit kasutatakse tihtipeale selgitamaks
  • ISLM mudel iseloomustab samaaegset tasakaaluasendit raha ja
  • Tasakaal mõlemal turul ehk ISLM diagramm
  • Agressiivne eelarvepoliitika e. fiskaalne ekspansioon
  • ISLM mudeli nõrgad küljed

Teemad

  • on koostada LM kõver e intressimäära ja reaalse
  • on koostada LM kõver e. intressimäära ja reaalse
  • sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul
  • Intressi suuruse
  • laenuandjale
  • määrab
  • Intressi suuruse
  • Riskid
  • Eeldatav inflatsioon
  • majanduslik muutuja
  • Raha hind
  • Nõudluse ja pakkumise suhe
  • vastuvõetava intressi määrab
  • Investeeringu või äriidee tulusus
  • Inflatsioon
  • koostatakse IS kõver, e. intressimäärade ja autonoomsete kulutuste seos
  • i ää
  • lülik
  • ühendatakse need illustreerimaks monetaar- ja fiskaalpoliitikat
  • ning majanduse mõningaid isekorrigeerivaid omadusi
  • Intressimäära loetakse ühenduslüliks oleviku ja tundmatu tuleviku vahel
  • LM kõvera konstrueerimist alustame raha pakkumise analüüsist
  • Raha saab pakkuda siis kui teda on palju (hoiused ja laenud kommertspankades)
  • Hoiustele intresside väljamaksmiseks tuleb raha panna raha välja laenata
  • Reaalne (M
  • ja nominaalne (M
  • rahapakkumine. Reaalne (r) ja nominaalne (i)
  • intress
  • Nominaalne rahapakkumine ei arvesta hinnaindeksit
  • Reaalne rahapakkumine on
  • Reaalne rahapakkumine on
  • nominaalne rahapakkumine korrigeeritud hinnaindeksiga
  • seega: M
  • / P
  • Kui aga eeldada, et raha pakkumine
  • on eksogeenne, e. ei sõltu
  • majanduslikust aktiivsusest, siis
  • / P = M
  • Eksogeenne raha pakkumine
  • / P = M
  • / P (2)
  • Rahapakkumise suurenemine
  • Rahapakkumise suurenemine
  • nihutab joont väljapoole ja ei
  • sõltu intressimäärast r
  • õ dl
  • motiiv
  • tugineb
  • likviidsusele
  • Likviidsus
  • tähendab
  • vaba sularaha või
  • d “
  • k ää ”
  • likviidsusele
  • Lik iid
  • vara, mida saab
  • kiiresti rahaks muuta
  • Vastand: “sukasäär” - paraku võib sularaha
  • sukasääres hoidmisega ilma jääda
  • finantsinvesteeringute potentsiaalsest tulust
  • Likviidsusrida: raha
  • jooksvad hoiused
  • väärtpaberid, …, kinnisvara
  • Raha paigutusel tuleb teha kompromiss likviidsuse eeliste ja
  • finantsaktivatest saadava tulu vahel
  • Kas hoida raha deposiidina, väärtpaberitena või kinnisvarana
  • sõltub intressimäärast ja kinnisvara turuhindadest
  • Äritehinguteks kasutatav raha on sissetulekute kasvav funktsioon, kuna reaalse sissetuleku kasv
  • t l Hi
  • funktsioon oleks seega
  • toob endaga kaasa soovi omada rohkem raha arvetel. Hinnatõus põhjustab suurema raha vajaduse
  • säilitamaks äritehinguid endisel tasemel
  • Q; (3)
  • Eeldame, et äritegevuse rahanõudlus on lineaarne moodustades poole sissetulekutest Q, siis
  • / P = 0 5*Q
  • / P 0,5 Q. (4)
  • Saadud võrrandit saame graafiliselt kujutada kahes versioonis erinevatel tasapindadel
  • Äritegevuse raha nõudlus
  • /P = 0,5Q
  • Eeldasime, et
  • äritehingutest
  • tingitud nõudlus on sõltumatu
  • intressimäärast
  • seega on tegemist
  • vertikaalse joonega kusjuures
  • vertikaalse joonega, kusjuures
  • kõrgem sissetulek nihutab joont
  • intressimäära teljest kaugemale
  • 1000
  • d j i
  • Raha nõudluse ühe põhjusena mainisime eelpool spekulatiivset motiivi
  • oli on ja jääb kas ning millise hinnaga osta aktsia või võlakiri?
  • Finantsinvesteeringute alaste otsuste langetamiseks on vaja tunda
  • finantsanalüüsi aluseid
  • ostmine on
  • alati oluliselt kõrgema riskiga kui võlakirjade ostmine
  • kuna saadav tulu sõltub aktsiaturu tõusudest ja mõõnadest
  • oli, on ja jääb, kas ning millise hinnaga osta aktsia või võlakiri?
  • tagab konkreetse sissetuleku võlakirja kehtivuse ajal. Reeglina
  • müüakse võlakirju kindla lunastamistähtajaga
  • Levinumad on kupong- ja diskontovõlakirjad
  • Kupongvõlakirjade hinna leidmiseks tuleb teada
  • Nimiväärtust
  • Intressimaksete suurust või lepingulist intressimäära
  • Maksete sagedust
  • Võlakirja kustutustähtaega
  • Nõutavat tulumäära (teiste võlakirjade keskmine intress)
  • Diskontovõlakirjade hinna leidmiseks tuleb teada
  • Diskontovõlakirjade hinna leidmiseks tuleb teada
  • Nimiväärtust
  • Nõutav tulumäär
  • NB! Võlakirjade hinna leidmisel on teoreetiliseks aluseks
  • Tagasiostu kuupäev
  • NB! Võlakirjade hinna leidmisel on teoreetiliseks aluseks
  • raha
  • nüüdis- ja tulevikuväärtuse kontseptsioon
  • Kui me tahame leida kupongvõlakirja tänast väärtust, siis
  • = C / (1 +r) + C / ( 1 + r )
  • C / ( 1 + r )
  • + (C + F) / ( 1 + r)
  • (5)
  • Kus PV
  • väärtpaberi tänane hind;
  • Kus PV
  • väärtpaberi tänane hind;
  • C - aastane kupongitasu;
  • maksutähtajal tagasimakstav summa (nimiväärtus);
  • F – maksutähtajal tagasimakstav summa (nimiväärtus);
  • r – väärtpaberi intressimäär või keskmine intressimäär;
  • t t (
  • did )
  • n – aastate (perioodide) arv
  • Diskontovõlakirja hinna ehk raha nüüdisväärtuse võime välja arvutada
  • lihtsustatud valemi abil
  • PV = FV / (1 + r)
  • üüdi ää t
  • PV – raha nüüdisväärtus;
  • FV - raha tulevikuväärtus;
  • r
  • intressimäär;
  • n
  • aastate (perioodide) arv
  • Raha tulevikuväärtus (FV) leitakse üldjuhul järgmise valemi abil
  • r – intressimäär;
  • n – aastate (perioodide) arv
  • tabelite abil
  • k l tii
  • suurel määral ebamäärased, kusjuures
  • spekulatiivne nõudlus on
  • pöördvõrdeliselt seotud intressimääraga
  • ning algebraliselt võib
  • seda iseloomustada järgmiselt
  • seda iseloomustada järgmiselt
  • r), (8)
  • Spekulatiivse nõudluse puhul on veel probleemiks inimeste
  • irratsionaalsus
  • Ratsionaalne inimene ei hoia oma raha kasutult, see peaks mingit tulu tooma
  • S lli t it
  • t t k
  • l t i i
  • lt k lk l
  • Intresside tõusu puhul loobutakse isegi hoiuste kasutamisest või siis püütakse
  • neid äärmiselt vähe kasutada
  • Sellist situatsiooni nimetatakse ratsionaalsete inimeste poolt kalkuleeritud
  • optimaalseks rahavaruks
  • Spekulatiivne nõudlus eeldab, et on r*
  • normaalne” intressimäär mille juures
  • normaalne” intressimäär, mille juures
  • inimesed kujundavad oma eelistused
  • Sellest intressimäärast kõrgemal
  • Sellest intressimäärast kõrgemal
  • hoiavad inimesed oma lisavahendeid
  • spekulatiivsetes väärtpaberites lootuses
  • teenida selle ajaga kuni toimub intressi
  • langus r*- ni ja raha pakkumine kaob
  • Alla r* hoitakse ilmselt raha
  • ja eksisteerib raha pakkumine
  • ja eksisteerib raha pakkumine
  • Kui investoritel puudub usk sellesse
  • mis suunas liigub intressimäär, siis nad
  • suurema tõenäosusega mitmekesistavad
  • oma finantsportfelle ja …
  • ostavad erineva intressimääraga
  • väärtpabereid (suure riskiastmega võlakirjadel
  • on kõrge intressimäär ja väikse riskiastmega
  • Mingil
  • intressimäära
  • nivool (r
  • kaob
  • võlakirjadel on madal intressimäär)
  • kaob
  • investoritel
  • väärtpaberite
  • ostuhuvi ning selle
  • l h it k
  • asemel hoitakse
  • sularaha
  • pangaarvetel
  • Tulemuseks on nn
  • likviidsuslõks”
  • Eeldab, et on olemas palju
  • õnnemängijaid Üldiselt peetakse
  • õnnemängijaid. Üldiselt peetakse
  • likviidsuslõksu suhteliselt ebareaalseks
  • M/P
  • Raha nõudluse funktsioon
  • Kuna raha nõudlust mõjutab nii sissetulekud kui ka intressimäär peetakse otstarbekaks kujutada
  • Kuna raha nõudlust mõjutab nii sissetulekud kui ka intressimäär, peetakse otstarbekaks kujutada
  • nõudluse funktsiooni kaheosalisena. Kui liidame äritehingute nõudluse (L
  • spekulatiivsele nõudlusele
  • saame
  • Q) + L
  • M / P L
  • r) (9)
  • Lisaks ülalmainitutele on veel üheks raha nõudmise allikaks finantsmotiivid (firmade hooned ja
  • seadmed). Selle tulemusena on raha nõudlus väljendamine muutunud veel keerukamaks, kuna
  • lisanduvad veel oodatavad kasumid
  • Tasakaalu rahaturul saab määratakse
  • nii algebraliselt kui ka graafiliselt
  • Algebraliselt lahendades peame võrdsustama
  • raha nõudluse raha pakkumisega
  • / P
  • Kui asendame nüüd slaidil 4 toodud võrrandi
  • slaidil 14 toodud võrrandisse (9) saame
  • M / P
  • L (Q) +L ( )
  • Q) +L
  • r), (10)
  • Antud võrrandil on ainult üks tasakaalupunkt
  • Juhul, kui mingil põhjusel intressimäär ei ole
  • tasakaalupunktis, siis…
  • kui on tegemist tasakaaluseisundist r
  • kõrgema
  • intressimääraga r
  • raha nõudlus), siis inimesed
  • pigem hoiavad väärtpabereid kui raha ja …
  • kasutavad oma uusi sääste täiendavate
  • väärtpaberite ostmiseks suurendades sellega
  • nõudlust väärtpaberite järgi
  • Tasakaal on
  • punktis r
  • Tulemusena hakkab väärtpaberite diskonteeritud
  • hind tõusma ehk teisiti öeldes langeb väärtpaberite
  • intressimäär tasakaalupunkti suunas
  • raha pakkumise M
  • supply) ja raha
  • nõudluse M
  • demand) puhul
  • demand) puhul
  • kui on tegemist tasakaaluseisundist
  • madalama intressimääraga r
  • siis
  • inimesed kalduvad oma raha paigutama
  • äritehingutesse ning ei osta selle eest
  • suurema diskontomääraga ehk suhteliselt
  • odavamaid väärtpabereid
  • mistõttu aga hakkab väärtpaberite
  • diskonteeritud hind langema ehk teisiti
  • öeldes tõuseb väärtpaberite intressimäär
  • tasakaalupunkti suunas
  • Põhjus: spekulatiivse (vaba) raha olemasolul
  • ostetakse väärtpabereid alles pärast nende
  • intressi tõusu mingi ostjale sobiva tasemeni
  • supply) ja raha
  • demand) puhul
  • LM kõver
  • Määratlus
  • pakkumise korral
  • sisuliselt on tegemist intressimäära (r) ja sissetuleku (Q)
  • dihhotoomilise (paarisandmete) graafikuga
  • /P= M
  • ollakse valmis
  • maksma kõrgemaid
  • intresse ja kõver nihkub
  • Raha nõudlus
  • suureneb, siis
  • Q=2000)
  • Q=1000)
  • liquidity
  • mis oleks siis
  • raha pakkumine
  • Klassikaline
  • piirkond M
  • = f(r)
  • Reaalne piirkond
  • Keynesi piirkond M
  • Punktid, mis paiknevad LM kõveral on vastavuses tasakaaluga rahaturul
  • Kõrvalekalded tasakaalustatakse intressimäära muutustega, LM kõver
  • l k Q
  • konstrueeriti eeldusel, et sissetulek Q on sõltumatu muutuja, mis mõjutab
  • rahaturgu
  • Punktis a tekib kõrge intressimäära
  • tõttu suurem raha pakkumine ning
  • tõttu suurem raha pakkumine ning
  • intressimäär hakkab langema
  • Punktis b aga tekib madala intressimäära tõttu
  • suurem raha nõudlus ning intress hakkab tõusma
  • Mõlemal juhul on suund tasakaalupunkti e suunas
  • LM kõvera nihkumine
  • Joonis a
  • Raha pakkumine
  • suureneb ning
  • Joonis a
  • seetõttu
  • intressimäär
  • langeb r
  • kuni r
  • Joonis b
  • likviidsuseelistused suurenevad)
  • Likviidsuseelistuse
  • suurenemine (raha
  • on rahva käes)
  • nihutab
  • nõudluse üles
  • on rahva käes)
  • Q 1000)
  • situatsioon
  • Kui raha nõudlus on täiesti tundetu intressi suhtes on LM
  • kõver vertikaalne
  • Kui raha nõudlus on tundlik intressi suhtes, on LM kõver
  • tõusunurk suhteliselt madal
  • Kui väärtpaberite intressid on väga madalad, siis investorid
  • ei osta üldse väärtpabereid ning situatsiooni nimetatakse
  • Reaalsele situatsioonile vastav raha nõudluse funktsioon on märksa keerulisem
  • ning arvestab tervet rida komponente
  • ln (M/P)
  • ln(M/P)
  • t – 1
  • reaalne SKP
  • lühiajaline intressimäär
  • pikaajaline intressimäär
  • M/P)
  • t –1
  • reaalse raha saldo eelmise perioodi tase
  • Kaldeparameetrite ligikaudsed väärtused
  • < 0.136 -0.009
  • < -0.026
  • 017 < m
  • < 0 065
  • 782
  • < 1 025
  • < m
  • < -0.065 0.782
  • < 1.025
  • Nende parameetrite alusel arvutatud LM tuleb mittelineaarne, kusjuures kalle on
  • ülespoole
  • LM kõver on üldjuhul kaldega ülespoole, kuna konkreetse rahapakkumise
  • juures põhjustavad kõrgemad intressimäärad raha liikumise spekulatiivsetelt
  • arvetelt äritegevuse arvetele sissetulekute kasvades
  • arvetelt äritegevuse arvetele sissetulekute kasvades
  • LM kõver on vertikaalne väga kõrgete intressimäärade korral, kuna siis ei
  • hoia suurem osa ratsionaalsetest investorites raha spekulatiivsetel arvetel
  • LM kõver on praktiliselt horisontaalne väga madalate intressimäärade
  • korral, kuna siis välditakse väärtpaberite ostmist, nn. “likviidsuslõks”
  • LM kõver nihkub , kui leiavad aset muutused raha pakkumisel või raha
  • nõudluses
  • Kõver nihkub graafikul väljapoole, kui raha pakkumine suureneb või raha
  • nõudlus alaneb
  • Kõver nihkub graafikul sissepoole, kui raha pakkumine väheneb või raha
  • nõudlus kasvab
  • Tarbekaupade turu tasakaal: IS kõver
  • Selleks, et jõuda ISLM mudelini tuleb teise etapina konstrueerida veel IS kõver, mis iseloomustab
  • tarbekaupade turu tasakaalu tingimusel et kulutused on võrdsed tarbimisega
  • tarbekaupade turu tasakaalu tingimusel, et kulutused on võrdsed tarbimisega
  • Multiplikaatoritest mäletame, et tasakaaluvõrrandis sissetulekud Q leiti
  • Q = k
  • * A (12)
  • Autonoomsed kulutused A on pöördfunktsioon intressimääradest. Autonoomsed kulutused
  • omakorda: A = C
  • cT
  • optimism
  • Investeeringute piirefektiivsus
  • Autonoomsetest kuludest on näha, et investeeringute osa
  • võib selle suurust oluliselt mõjutada. Investeering ise on
  • kõigepealt rahaline otsustus ja alles siis kulutuse liik
  • kõigepealt rahaline otsustus ja alles siis kulutuse liik
  • Investeeringute piirefektiivsus (MEI) iseloomustab seost
  • investeeringute, intressimäära ja eeldatava kasumi
  • vahel. Graafiliselt näeks see välja alljärgnevalt
  • Kasumit investeeringutest võib prognoosida, kuid mingi risk ikkagi säilib
  • Määramatuse puhul on ainult ekspertide hinnangud
  • Investeerimise piirefektiivsust võib avaldada kujul
  • r); f
  • < 0 (13)
  • Ka teda nagu I
  • võib vaadelda pöördfunktsioonina intressimäärast
  • f ( )
  • f < 0
  • r) ; f
  • < 0 (14)
  • on samuti mõjustatud intressimäärast, aga tunduvalt vähem kui
  • eelmainitud. Seetõttu võime valitsuskulud kõrvale jätta ja kuna oma iseloomult on
  • mõlemad eelmised sarnased siis võime autonoomsed kulud kirjutada
  • A = f
  • r) ; f
  • < 0 (15)
  • Graafiliselt (slaid 28a) on autonoomsete kulutuste funktsioon (r,Q) tasapinnal langev kõver
  • IS kõver näitab, milliste intressimäärade ja sissetuleku tasemete juures valitseb tasakaal tarbekaupade
  • turul
  • IS kõvera leidmiseks ühendame võrrandid (15) slaidil 28 ja (12) slaidil 27 intressimääraga. Kuna
  • autonoomsed kulud on pöördvõrdeliselt seotud intressimääradega, siis iga intressimäära langus
  • t t k l d tõ
  • üldi d i
  • t l k d
  • d õ d li lt
  • põhjustab automaatsete kulude tõusu ning üldised sissetulekud suurenevad võrdeliselt
  • kulumultiplikaator k
  • ga. Konstrueerime IS kõvera,eeldusel, et k
  • = 3
  • kt IS kõ
  • l i l
  • t b t
  • 1500
  • Iga punkt IS kõveral iseloomustab tasakaalupunkti
  • Punktis a puudub tasakaal
  • intressimäära r
  • juures
  • eksisteeriks r
  • juures)
  • sissetulekute Q
  • puhul
  • Tulemus: madal intress
  • põhjustab tarbimise
  • suurenemise ja varude
  • vähenemise, siit omakorda
  • laieneb tootmine, suurenevad
  • sissetulekud ja Q nihkub Q
  • sissetulekud ja Q
  • nihkub Q
  • suunas
  • Punktis c on
  • situatsioon vastupidine
  • Autonoomsete kulutuste
  • põhjustab laugjama IS kõvera
  • kõrge intressitundlikus (A
  • Kulumultiplikaatori
  • kõrgem väärtus
  • IS(kõrge k
  • IS(madal k
  • IS kõvera kuju erinevate autonoomsete kulutuste intressitundlikkuse ja
  • kulumultiplikaator väärtuste juures
  • IS kõver on järsk kui autonoomsed kulutused
  • ei ole eriti tundlikud intressimäära
  • IS kõver on järsk, kui autonoomsed kulutused
  • muutuste suhtes
  • IS kõver on suhteliselt järsk, kui
  • on väiksema väärtusega
  • IS kõver paneb paika intressimäärad ja sissetulekutasemed kooskõlas
  • IS kõver on laugjam, kui autonoomsed kulutused
  • on suhteliselt tundlikud
  • intressimäära
  • IS kõver paneb paika intressimäärad ja sissetulekutasemed kooskõlas
  • tasakaaluga tarbekaupade turul
  • IS kõverat nihutab sissepoole
  • pessimistlikud ootused majandusliku arengu osas
  • IS kõver on suhteliselt laugjam kui
  • kulumultiplikaator k on suurema
  • Selle tulemusena kuivavad kokku investeeringud ja vähenevad autonoomsed
  • kulutused
  • IS kõver on suhteliselt laugjam, kui
  • on suurema
  • väärtusega
  • IS kõverat nihutab väljapoole
  • optimistlikud ootused majandusliku arengu osas
  • samuti suurenevad selle tulemusena investeeringud ja autonoomsed kulutused
  • erinevate nähtuste mõju raha- ja fiskaalpoliitikas
  • Ja nüüd, kui me teame mis on LM ja mis on IS kõver, saamegi konstrueerida
  • ISLM mudeli
  • d l i l
  • tarbekaupade turul
  • Agressiivse eelarvepoliitika (valitsemiskulude ja
  • investeeringutee suurendamine) ja ärioptimismi kasvu
  • mõjul ISLM mudelis nihkub IS kõver
  • mõjul ISLM mudelis nihkub IS kõver
  • Tegelikkuses suureneb SKP raha fikseeritud
  • pakkumise juures aga ainult siis kui suurenevad
  • intressid. Muul põhjusel vaevalt hakkavad
  • inimesed investeerima
  • Kõrgemad intressimäärad r
  • vähendavad
  • aga investeeringuid ning autonoomsete kulude
  • muid liike ning SKP nihkub tagasi Q
  • Juhul kui puudub surve
  • rahaturule, siis SKP (Q) väärtus
  • peaks kasvama Q
  • kuni Q
  • Autonoomsete kulude vähenemist seoses
  • fiskaalekspansiooniga nimetatakse ka
  • väljatõrjumiseks”, mille suurust
  • iseloomustab roheline kolmnurk
  • Raha pakkumise suurenemine võib stimuleerida SKP
  • kasvu ja, vastupidiselt eelmisele näitele, alandada
  • intressmäärasid. Graafikul nihkub LM kõver LM
  • suureneb)
  • Madalamad intressimäärad
  • aga suurendavad autonoomseid
  • kulutusi ning SKP taset
  • Raha pakkumisega turule kasvab surve
  • väärtpaberiteturule, kasvavad väärtpaberite
  • diskonteeritud NB!) hinnad ning seetõttu
  • Raha pakkumise suurendamine tundub hea
  • lahendus majanduse stimuleerimiseks, paraku
  • võib see tekitada inflatsiooni ning inflatsiooni
  • d tõ t i t
  • Monetaarne ekspansioon
  • intressimäärad langevad
  • ootus omakorda tõsta intressimäärasid
  • Väljatõrjumise vältimiseks soovitatakse
  • siiski pigem
  • monetaarset ekspansiooni
  • fiskaalset
  • ISLM mudeli nõrgad küljed
  • Mõlemad mudeli komponendid, nii IS kõver kui ka LM kõver, esindavad
  • summaarse
  • nõudluse komponente
  • ning turu pakkumispoolne külg on käsitlemata
  • Eelduse kohaselt ei ole punktid graafikul väljaspool tasakaalupunkti püsivad ja
  • kuigi intressimäärad kui ka sissetulekud reguleerivad turge tasakaalu saavutamise
  • suunas muutuvad intressimäärad suure tõenäosusega kiiremini kui sissetulekud
  • suunas, muutuvad intressimäärad suure tõenäosusega kiiremini kui sissetulekud
  • tootmine, tööhõive)
  • Mudel on staatiline mitte dünaamiline

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

39
pdf
Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid
20
pdf
Seminar 4 - ISLM mudel
42
pdf
Loeng 6 - Investeeringud
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
60
pdf
Loeng 1 - Sissejuhatus makrookonoomikasse
196
pdf
Makroökonoomika
47
docx
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
36
pdf
Loeng 7 - Rahateooria





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !