Romaani sündmustik alagab suvel juulis, sellele viitab ka järgmine asjaolu, et esimeses peatükis oli kirjas lause “kuumal ja leitsakulisel juulipäeval…” Raskolnikovi varasem käekäik: üliõpilane, kelle käekäik Peterburis näitab allakäigu märke, „ta on vaesusest masendunud.” Raskolnikovi mõttelaad tulvil mitmesugustest teooriatest, ta on tark ja andekas, ta on ideeinimene, kes kaitseb ja püüab realiseerida oma ideed. Ta õppis juurat. Mida tegi R. varastatud kraamiga? Ta peitis selle ühe maja hoovi kivi alla. Mida kirjutas R…? ta kirjutas kolmandas peatükis sellest, et tegelikult see raha mis Raskolnikovile saatsid said nad Svidrigalilt laenuks. Õde Dunja pidi võla tasumiseks töötama mõisniku Svidrigailovi juures, aga too ajas talle kogu aeg ligi. Millega teenis Razumihhin elatist? Ta oli üliõpilane, raha saatis pere talle Miks sattus Mikolai vanaeide tapjate nimekirja? Ta värvis tol hetkel, kui mõrv juhtus õhte tühja korterit.Mikolai...
Kuritöö ja karistus analüüs I TEOSE IDEE Dostojevski üheks eesmärgiks oli kirjeldada kõik väga tõepäraselt ja päriselule sarnaselt. Teiseks oli ta eesmärk oma romaanis lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi, mis saidki romaani peamisteks joonteks. Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism,
docstxt/15553459762804.txt
Levinud on rahva seas sageli kasutatav kõnekäänd, et ükski heategu ei jää karistamata. Selle all peetakse silmas, et tihtipeale tehakse kellelegi heategu mille vastutasuks on ebameeldiv üllatus või halvakspidav käitumine teiste poolt, laim ja tagarääkimine. Loomulikult esineb ka selliseid kuritegusid, kus selle toime paneja ei tahtnud tekitada mitte kellelegi kahju ning ei osanud ette näha oma tegevuse tagajärgi. Enne kuritöö sooritamist on olemas ajendid, mis sunnivad või suunavad sellele halvale teele paratamatult. Kuritöö toimepaneku põhjuseid on tohutult palju, nendeks loeme üldiselt ahnus, kättemaksuhimu, sotsiaalsed majandusraskused eludes, pere või armastuse probleemid. Võtame näiteks antud käsitleva raamatu ,,Kuritöö ja karistus" peategelase Raskolnikov'i, kes elas Peterburgis ja olin tol ajal üliõpilane. Tema sooritatud kuritöö ajendiks võime lugeda
Mis raamat on "Kuritöö ja karistus" F. Dostojevski romaan „Kuritöö ja karistus“ jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes on veendumusel, et haruldastel inimestel on õigus astuda üle seaduseläve, kui tema idee teostamine aitab kaasa maailma pääsemisele hukatusest. Raskolnikov sooritabki külmaverelise mõrva, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe. Pärast kuritöö sooritamist valdab Raskolnikovi aga äng. Lakkamatud süümepiinad ning igavene hirm kaotavad tegelases eluisu ning viivad ta kuristiku servale. Tunnistades esialgu süüd enda armastatule Sofja Marmeladova, lubab kaaslane talle andestust jagada ja temaga koos karistust kanda. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle.
Dostojevski loomingu austaja. Aasta pärast "Kuritöö ja karistuse" ilmumist Anna ja Fjodor abiellusid. Anna kinkis talle neli last, kellest kaks kasvasid suureks. Tänu naisele vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. KASUTATUD KIRJANDUS *F. Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa.
Sellesse kohta kuulusid enesetapud, kerjavad lapsed, haigused, prostituudid ja pidevad rahaprobleemid. Linna tänavatel oli rahvatung, igal pool lubi, tellingud, telliskivid, tolm see kõik masendas Raskolnikovi. Raskolnikov tundis vastikust koha vastu kus ta elas, ta ei sallinud neid lihtlabaseid alkoholi haisuga joodikuid kes igapäev talle vastu tuigerdasid. Romaani tegevuskoht andis peategelasele ette nii-öelda kuritöö pildi. Tavaelus on kuritöö kaasosaliseks isik, kes annab kurjategijale kuritöö tegemiseks kätte vajalikud vahendid. Antud teoses andis Petebur peategelasele silme ette pildi ja ka vahendi ehk relva millega kuritegu korda saadeti. Kirves millega Raskolnikov tapab liigkasuvõtjast pandimajapidaja Aljona Ivanovna, vedeles terve see aeg majas kus Raskolnikov elas. Ta käis
olema. Raskolnikov nägi selle plaani läbi ja märkas ka Lužini kitsarinnalisust. Härra lootis, et oma raha eest saab ta orjalikult kuuletuva ja teda austava ning elu lõpuni tänava naise, ja püüdis kõigiti vältida väljaminekuid tulevase ämma heaks. See abielu jäi ära. Ka Raskolnikov oli teatud olukordades valmis ennast ohverdama. Ühe tulekahju ajal tõi ta juba põlema hakanud korterist välja kaks väikest last saades ise tulehaavu. Tema mõtetes oli oma kuritöö üheks eesmärgiks vabastada inimkond liigkasuvõtjast vanaeidest ning temalt röövitud varaga aidata ema ja õde, vaeseid ning alandatuid. Tegelikkuses ei suutnud Raskolnikov röövitud varaga midagi ette võtta. Kuigi ta ise oli pidevas rahahädas, annetas kogu oma viimase raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Raskolnikov hindas Sonjat tema puhta hinge ja ohvrimeelsuse
Kohtuprotsessi tulemusena määrati talle surmanuhtlus. Suur roll karistuse määramisel oli selles, et mõrvaril puudus tapmiseks motiiv ja tegemist polnud ka kiremõrvaga.Oma ohvrit oli Meursault varasemalt kohanud vaid ühe korra. Tegemist oli mõrvari sõbra armukese vennaga. Peale selle oli mõrv ka üsna julm, kuna hoolimata sellest, et piisanud oleks ka ühest lasust, tulistas Meursault araablast viis korda. Kui noormehelt küsiti, miks ta kuritöö sooritas, vastas ta lihtsalt, et oli häiritud lõõskavast eredast päikesest ja palavast ilmast. Meursault keeldus oma kuritöö põhjendamisest ega tundnud kahetsust tapmise pärast. Ühel ülekuulamisel kohtuniku esitatud küsimuse peale, kas noormees oma tegu vähemalt kahetseb, vastas viimane: “Mõtlesin järele ja ütleksin, et ma ei tunne mitte niivõrd kahetsust kui omamoodi kohmetust.” Selline vastus jahmatas kõiki saalisviibijaid
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelased Rodion Raskolnikov endine üliõpilane, kes majanduslike raskuste tõttu on sunnitud jätma õpingud pooleli. Ta otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid. Peale kuritööd satub ta vaimuhaiguse küüsi. Sonja tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab. Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb. Nastasja toatüdruk, majas, kus elab Raskolnikov ja aitab teda mitmes raskes olukorras. Tegevuskoht Teose alguses toimub tegevus Venemaal Peterburis, teose teises pooles Siberis. Sündmustik · Tegevuse pingestumine
Kuritegu ja karistus Igal päevl pannakse toime erinevaid kuritegusid üle kogu maailma. Mõned mõrvad, mõni vägistamine, loendamatud vargused, kallaletungid ja teised alatused. Laiaulatuslik kuritegevus ja kriminaalne maailm mõjutavad inimeste igapäevaelu ja tegemisi. Igaüks võib olla järgmine kuriteo ohver ning keegi pole võimaliku kuriteo ohvriks langemise eest kaitstud. Me oleme harjunud, et kuritöö saab oma karistuse. Kuid kas kuritegu ja karistus on seotud? Kas neid esineb ka ilma teineteiseta? Tänapäeval kujutatakse vägivalda igal pool meie ümber. Me elame vägivaldses maailmas ning paratamatult näeme seda igapäeva tumedamat poolt kõikjal. Meedias kajastuvad erinevad toimunud kuritööd, tänavapildis võib märgata vägivaldse alatooniga reklaame ning avalikes kohtades võib isegi peale sattuda mõnele pisikuriteole. Enim on
viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele
viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele
teenib raha prostituudina MIKS? Kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud"? Kas siis, kui viimsepäeva kohut ei tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi? Kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele"? Kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma? KUIDAS LÕPEB? Süümepiinade tõttu tunnistab kuritöö MILLAL? üles. Saab teenitud karistuse, kuigi 19. sajandil leebema natuke. KOKKUVÕTE: Raskolnikov tapab liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Õigustab oma kuritööd sellega, et teeb ühiskonnale suure teene, vabastades ühiskonna mittevajalikkust inimesest. Tapab ka naise õe, kes talle peale sattus. Teda hakkavad piinama süümepiinad. Raskolnikov andis Sonja perele oma viimased rahad
üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. Raskolnikov uskus sügavalt, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta suure heateo tervele ühiskonnale. Tema teooria ei pidanud aga katsele vastu, sest süümepiinad olid lakkamatud ning hirm varitses justkui kõikjal. Raskolnikovi karistuseks oli tema pidev hirm kuritöö ilmsiks tulemise ees ning tema lakkamatu meeltesegadus. Raskolnikovi lunastuseks võib pidada tema kuritöö karistust ja armumist Sonjasse. Nimelt mõisteti peategelane teise järgu karistusega Siberisse sunnitööle. Seal algas tema muutumine ja lunastamine ning ta pidas kõigele vastu tänu Sonja armastusele. Just Siberis õppis ta Sofjat armastama. Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas.
Teose „Kuritöö ja karistus“ peategelane on vaene üliõpilane nimega Raskolnikov, kes juba mõned aastad ei õpi ega ka tööta. Tudeng tapab liigkasuvõtjast võlausaldaja Aljona kirvega. Kuna ohvri õde Lizaveta satub Raskolnikovile peale, kui tuba verd täis on ning mees ehteid ja muud kallist vara kaasa otsib, on noormees sunnitud ka Lizaveta elupäevad lõpetama. Raamatu peamõte minu silmade läbi oli see, et isegi, kui kuritöö sooritajale ei saadagi jälile ning ta justkui pääseks puhtalt, ei lase inimese südametunnistus rahulikult elada. Hingepiinad jäävad igale poole jälitama, lõhestavad kurjategija täielikult ning panevad viimaks ikkagi üles tunnistama. Ma ei olegi selgusele jõudnud, kas teos mulle meeldis või mitte. Süzee oli huvitav, kuid alguses ei kutsunud raamat üldse lugema. Jõudsin korraga lugeda vaid mõned leheküljed, kuid kuna need olid väga igavad, pidin ennast tohutult
võlausaldaja Aljona Ivanova ja tema õe Lizaveta . Sonja üritab teda aidata ning nende jutuajamises tuleb välja, et neiu usub jumalasse. Olles väga vastuvõtlik ühiskonna ahvatlustele, loodab ta, et tema ainsaks pääseteeks saab lunastus. Ta saab tänu oma läbi elatud kannatustele olla toeks ja abiks oma isale ning Raskolnikovile. Tema paradoks ongi see, et ta suudab säilitada ise ennast, olles samal ajal prostituut ja jälgides oma usku. Tema kuritöö ongi see, et ta ennast müüb, kuid vastumeelselt. Võib tunduda, et ta on valel teel, kuid siiski jälgib ta kindlalt pühakirja, lootes saada lunastust. Sonja lunastuseks saab vaimselt ebastabiilne üliõpilane Raskolnikov, kes kutsub esile Sonjas armastuse. Sonja arvetes ei ole keegi teinud midagi halba niisama, vaid see on ainus võimalus. Ta ei keera selga Raskolnikovile , kuigi mõrvatu oli ka tema enda sõber. Ta mõtleb välja tema
Kriminaalkirjandus Kriminaalkirjandus on kindlasti üks huvitavamaid kirjanduseliike. See pärineb 19. sajandist ja üheks selle loojaks peetakse inglast Arthur Conan Doyle’i. Edasiarendajatena on paistnud silma tema kaasmaalane Agatha Christie ja prantslane Georges Simenon. Ühel kriminaalromaanil on suhteliselt lihtne ülesehitus. Peamised komponendid on detektiiv, mõrv, mõrvar, kuritegu ja lahenduskäik. Traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, kuritöö uurimine ja lahendus. Kõige tavapärasemateks tegelaskujudeks on ohver, kuriteo uurija ning kurjategija. Kriminaalromaane on kolme liiki – detektiivromaan, thriller ja kohtudraama. Detektiivromaanis on peategelaseks salapolitseinik ja loo sisu seisneb kuritöö avastamises ning selle lahendamises. Detektiivromaan on minu arvates ilmselt üks põnevamaid ja kaasahaaravamaid. Thriller keskendub pinge ja põnevuse loomisele ning selle üleval hoidmisele. Thrillerist leiab
alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi kuritegu saab toimuda ainult Peterburis, see linn pole mõrvari tegevuspaik, vaid kaasosaline." ANALÜÜS (lehekülgede numbrid antud teose Eesti Päevalehe väljaande järgi) 1. Nimeta tolle aja valusaimad probleemid, mis kajastuvad ka teoses:
kuningas rakendas "silm silma, hammas hamba vastu" seadust, mis tähendas, et igal roimar saab karistuse vastavalt oma kuriteo astmele. Tuntuimad käsud inimkonna ajaloos on aga kahtlemata piibli kümme käsku, kuigi nende juures pole täpsustatud, mis juhtub mõne käsu rikkujaga. On vaid ähmane lubadus surmajärgsest elust allilmas, kuid puht õiguslikust vaatenurgast vaadeldes on Nebukadnetsari süsteem tunduvalt mõjuvõimsam - just nimelt reaalsete karistuste tõttu. Aga kuidas on lood kuritöö ja karistusega kirjandusmaailmas läbi aegade? Millised on ilukirjanduses kasutatavad karistused ning mis ahvatleb kõikvõimalikke tegelasi siiski mõne kuritööga hakkama saama? Mõned inimesed on täiesti kindlad, et nad on teistest paremad, Nietzschelikud üliinimesed. Sellega kaasneb arusaam, et neil on õigus mõista iseenese tarkusest teiste üle kohut. Saab võrrelda "Hamleti" Claudiust, kes tegi ka põhimõtteliselt midagi sellist ja kuigi moraalselt ta
Ta jaotas inimesi harilikeks, kes ei suuda elu edasi viia ja haruldasteks ehk geeniusteks, kes saavad maailma muuta. See seisnes selles, et tema ütluse järgi võivad haruldased inimesed astuda üle seadustest ja panna toime kuritöid. Harilikel inimestel on õigus eksida ja nad on oleviku isandad, ent haruldane inimene ei või eksida, ta on tuleviku isand ja ta võib seadusega vastuollu minna siis, kui tema idee teostamine on kasuks kogu inimsoole. 5. Miks sooritas Raskolnikov kuritöö ja mis oli karistus? Raskolnikov oli vaene võlgades endine üliõpilane, kes pidas ennast kohati teistest paremaks. Ta uskus, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta ühiskonnale suure heateo, sest viimane käitus teistega halvasti. Kindlasti tahtis ta endale ka Ivanovna raha, et oma elujärge parandada, jätkata õpinguid ülikoolis ning teha rahaga õnnelikuks oma ema ja õde. Üheks põhjuseks oli ka enese proovilepanek
Vangla on varjude riik Vangla esindab enamasti asutust, kus inimene kannab enda kuriteole vastavat karistust. See on tume koht, justkui varjude riik. Iga kuritöö leiab karistuse, ning ika kriminaal peab läbima varjude riigi. Kuritööd toime pannes ei mõtle inimesed tagajärgedele, vaid tegutsevad emotsioonide ajel. Tihti otsitakse õigustusi oma tegudele ning petetakse sellega iseennast. Igas inimeses on olemas hea ja halb loomus- ei ole olemas kedagi, kelles ei oleks osakest mõlemast. Sooritades kuritegu tuuakse esile enda varjupool. Näiteks teoses "Kuritöö ja karistus" sooritab
Mida tähendab armastus? See tähendab valmisolekut tegema ükskõik mida, et kindlustada lähedase inimese heaolu. Armastus, eriti aga emaarmastus on valmis andestama ükskõik mida ja ükskõik kui palju kordi. Mida tähendab andestus? See tähendab, et andestatakse kõik üksteisele tehtud ebameeldivused ega tuletata seda enam kunagi meelde. F. Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes sooritab kuritöö, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe, ning püüab seejärel nende vara röövida. Pärast kuriteo sooritamist jääb Raskolnikov n.ö hingeliselt haigeks. Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab, on tema armastatu Sofja Marmeladova, kes on valmis talle andestama ja temaga koos karistust kandma. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle.
autor: teos: Vilde "mäeküla piimamees" Tammsaare kõrboja peremees Gailit "Toomas Nipernaadi Balzac ISA GORIOT Dostojevski kuritöö ja karistus Tolstoi sõda ja rahu Tsehhov kolm õde Ristikivi "Tuli ja raud" Ibsen Peer Gynt" Hamsun "Nälg". Kristjan-Jaak Peterson "Lootus" Juhan Liiv Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism
olles omane ainult neile. Kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, andekas ja väga õilis inimene. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta ei suutnud vaadata Marmeladovite pere vaesust ja andis neile oma viimased kopikad, olles ise täiesti vaesunud ja näljas. Miks selline meeldiv noormees läheb sellise julma teoni, nagu on inimese tapmine, mis ei ole mitte ühelgi juhul andestatav? Raskolnikov andis enesele õiguse teha kuritöö. Tema idee järgi jaotusid inimesed kaheks: haruldasteks ja harilikeks. Haruldastele on lubatud kuritöö, kui eesmärk on heatahtlik. Ta mõrvas liigasuvõtja vanaeide, kes oli tüliks paljudele naaberelanikele, ja saatuse tahtel ka tema õe Lizaveta. Raskolnikov arvas, et on eriline ja küllalt tugev, et korda saata mõrv ja selle läbi parandada maailma. Siiski selgus Raskolnikovi nõrkus ta ei suutnud pärast tapatööd enam normaalset elu jätkata
,,Kuritöö ja karistus" oli väga menukas. Kunagi varem ei olnud sellise vahedusega näidatud, et idee inimkonna jagamisest ,,kõrgeteks" ja ,,madalateks", ,,väärtuslikeks" ja ,,väärtusetuteks", väljavalituteks ja üleliigseteks on kõige kurja juur. Võib arvata, et kirjanikku mõjutasid tolleaegsed vene ühiskonnas juhtunud lood. Näiteks kirjutas ta 1861. aastal süüdi mõistetud kurjategija Lacenaire vanglas memuaare ja luuletusi, milles väitis oma kuritöö olevat protest ebaõiglase ühiskonna vastu. Kurjategija olevat vaid ebardliku ühiskonna ohver. 1865. aastal tappis keegi 27 aastane noormees kirvega kaks vana teenijannat, et nende perenaist paljaks varastada. (Meiessaar1935:234) Ehkki sellisest materjalist saaks kirjutada kriminaalromaani, keskendub Dostojevski tähelepanu hoopis teistele küsimustele: miks Raskolnikov tappis, millised on kuritöö tagajärjed? Kriminaalne süzee kasvab sotsiaal-filosoofiliseks. Detektiiviromaanile on
Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" 1. Annab viite, et keegi sooritab kuritöö ja sellele järgneb karistus. Käesolevas raamatus ma pean karistuseks pigem Raskolnikovi 2. Üks põhiteema on kindlasti üleolevus ja arvamus, et Raskolnikov on teistest parem ning see annab talle õiguse teha, mida iganes ta tahab, ka sooritada mõrv. Teiseks on konflikt iseendaga peale kuritöö sooritamist. Kolmandaks on prostitutsioon ja asotsiaalne elu. Neljandaks see, et, et linn oli sünge, kus tänavad olid hulkureid, eluheidikuid ja joodikuid täis ning sellise keskkonna mõju rahvale. 3. Probleemid: Mis juhtub inimesega peale mõrva sooritamist. Vaesus ning milleni see võib inimese viia. Prostitutsioon ja selle mõju (Sophia) lähedastele ja sõpradele. · Konflikt romaanis seisneb Raskolnikovi sisemises väitluses iseendaga peale Aljona ja Elisaheta mõrvamist
vankri alla. Sonja pere oli vaesunud ja Sonja pidi raha teenima prostitutsiooniga Raskolnikov andis neile oma viimased rahad. Raskolnikovi piinab tema tegu, lõpuks suudab ta sellest rääkida Sonjale. Sonja soovitab tal end üles anda. Raskolnikov mõistab, et Sonja armasatab teda. Raskolnikov jätab oma ema ja õega hüvasti ning annab end üles. Kohus määrab talle 7 aastat sunnitööd Siberis . See oli üsna leebe otsus, kohus arvestas otsuse tegemisel seda, et ta tunnistas kuritöö ise üles, ta polnud võetud asja kasutanud ja ta oli teisi aidanud. Sonja läheb koos Raskolnikoviga Siberisse. Alguses oli mul üsna raske aru saada, mis toimus, aga mida edasi, seda huvitamaks minu arvates sündmustik läks. Muudkui tahtsin teada, mis edasi juhtuma hakkab. Mulle jäi selline mulje, et Dostojevski oleks nagu ise selle kõik läbi elanud.
,,Mõtteid romaanist "Kuritöö ja karistus" Romaanis "Kuritöö ja karistus" valitseb sünge meeleolu. Sureb seitse inimest: kolm tapetut, kaks haigusest surnuks puretut, üks surnukstallatu ja üks õnnetu, kes ise endale käe külge paneb. Ei jää palju puudu ka kaheksandast, kui kaasvangid Raskolnikovile kallale tungivad: "Jumalasalgaja, nihilist!" Kas nõnda tume romaan annab üldse lootust helgemale tulevikule? Teose neljandas osas arutleb Raskolnikov: "Sonjal on kolm teed: kanalisse hüpata, hullumajja sattuda või liiderlikkusse langeda." Mis võikski kohutavam olla? Pärast romaani lugemist kummitas mind nähtud unenägu paratamatust saatusest, mis polnud küll minu oma, kuid sellevõrra masendavam, sest olin võimetu seda muutma. Meie iseloom on meie saatus, seda võib väita ka Raskolnikovi kohta. Tema kõrkusest kantud, kuid siiski vigane teooria viis ta mõrvani. Mina, kes ma tundsin nihilistliku Raskolnikoviga hingesugulust kuni ...
1.Mis on realism ? 2. Milliste tunnuste järgi tunneb ära realistliku kirjandusteose ? Realism on kirjandusvoog. Tekkis 1830.(-1870.)Prantsusmaal (ka Inglismaal ja Venemaal). Ning 19. Saj lõpp ja 20.saj algul levis mujal maailmas. Realism kujutab tegevust võimalikult elutruult ja võimalikult tõepäraselt. Käsitletakse ühiskonnaprobleeme nagu vaesus, ebavõrdsus, prostitutsioon, töötus, alkoholism, kuritegevus (kapitaliühiskonna probleemid). Välditakse tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Inimesi tegutsema panevad põhjused on sotsiaalsed. Eestis esimene realistlik romaan E. Vilde ,,Külmale maale" 1896 ja ajalooline triloogia ,,Mahtra sõda." 3. Mille poolest realistlik kirjandusteis erineb romantilisest? Realism Romantism Taotleb tõepära, toetub faktidele Hindab müstikat, salapära, fantaasiat Sündmustik areneb rahulikult, toimuvat Teoses ju...
Roger Ackroydi mõrvamine Agathe Christie 1.Milline kuritöö aset leidis? King´s Abboti alevikus tapeti Roger Ackroyd, üliedukas tööstur, kes tootis vagunirattaid. 2.Kuidas sattus detektiiv asja uurima? Detektiiv Hercule Poirot oli hiljuti asunud King´s Abboti alevisse elama ja Roger Ackroydi vennatütar ja ühtlasi ka ta kasupoja kihlatu teadis,et Poirot oli King´s Abbotisse elama tulnud ja palus,et ta seda juhtumit uurima hakkaks. 3.Kes olid kahtlusalused ja miks?
,,Kuritöö ja karistus'' Fjodor Dostojevski Helerin Rohi 11B 1) F.Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus'' katkendis jagab peategelane Raskolnikov inimesed kahte gruppi. Alamliigi moodustavad harilikud inimesed, kelle ülesanne on endasuguseid sigitada. Nad on loomult konservatiivsed ja korralikud ning kuulavad sõna. Teise liigi moodustavad inimesed, kel on anne oma ümbrusele uut sõna öelda. Need inimesed julgevad seadustest üle astuda ja maailma liigutada, viies inimkonda edasi eesmärgi poole. Selliseid geeniusi sünnib aga tuhandete miljonite kohta üksainus. 2) Raskolnikov mõrvab Aljona Ivanovna mitmel erineval põhjusel. Tegelikuks põhjuseks oli üliõpilase soov tead...
Karistus olenes tehtud kuritööst. Kui keegi otsustas oma naabrimehelt midagi varastada, siis oli teisel õigus endale samavääriline asi vastu nõuda. Kodanikevahelised seadused olid peamiselt kirja pandud ja levisid võrdsuse põhimõttel. Kuna tol ajal olid karistused suhteliselt karmid, siis inimesed järgisid neid rohkem kui seda tehakse tänapäeval. Karistused ei ole ainult füüsilised või materiaalsed. Inimene ise karistab ennast ja psühholoogiliselt tehtud kuritöö järel. Sellest räägib ka F. Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus". Kirjaniku põhiline eesmärk oli lahata kuritöö psühholoogilisi tagajärgi ning teoses tulevad need väga hästi välja. Romaani peategelane Raskolnikov otsutas tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm kurjusest. Tal oli kõik korralikult läbi planeeritud ja ta arvas, et ta teeb kõike õigesti. Teose algus räägibki kuritööst
Sonja, Raskolnikov Dostojevski looming · Elu mõte ei seisne õnnes, vaid tões · Kannatus ei alanda, vaid ülendab Tunnused · Polüfoonilisus Sõnum · Detailide rohkus · Kuritöö = karistus (ehk kuritööle · Teisikud järgneb alati karistus) · Destojevski kohutav maailm · Ei tohi pidada ennast teistest · Kontrastid paremaks · Seadustest ei tohi keegi üle astuda
Arvan, et inimesega koos sureb ka tema südametunnistus. Kuna Doriani südametunnistus oli kujutatud portreel, siis mehe surres lakkas pilt südametunnistuse funktsiooni täitmast ning omandas esialgse ilme. Portree inetus kandus aga surnukehale üle. Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" võib samuti pidada peategelase südametunnistuse portreeks, sest suurem osa romaanist kirjeldab Raskolnikovi hingeseisundit pärast kuritöö toime panekut. Nagu ka Dorian Gray kannab Raskolnikov rasket hingekoormat, püüdes samas välja näidata, et kõik on korras. Kuid erinevalt Dorianist murdub Raskolnikov ühel hetkel ning tunnistab oma kuriteo üles. Dorian püüab aga oma tegelikku hingeelu saladuses hoida. Üks põhjustest, miks Dorian kunstniku tappis, võis olla hirm Basili ees. Dorian võis karta, et Basil, olles näinud oma sõbra tundmatuseni muutunud portreed, kohutava saladuse avalikustab.
,,Kuritöö ja Karistus" Roskolnikovi kuritöö motiive on palju. Roskolnikov arvas, et ellu peab jääma tugevaim ehk see kes sündis nõrgana,peab nii ka surema. Majanduslik motiiv oli see, et tal oli vaja raha oma õe päästmiskes. Kuid peamiseks ajendiks sai nende kõige kokkulangemine. Ta jagab inimesed kaheks: tugevad ja nõrgad. Dostojevski spetsiaalselt pani perekonnanimeks Raskolnikov, mis tähendab vene keeles lõhknenut, mis viitab hea ja kurja võitlusele Raskolnikovis. Ühelt poolt
Kirjanduse kordamisküsimused 1) Realismi üldiseloomustus a) Millal levis? 19.saj (1830-1870) b) Kust sai alguse? Prantsusmaalt c) Kuidas iseloomustada? Väldib idealiseerimist, püüdleb tõepärase ja täpse kujutamise poole, kindlapiiriline ja käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavalisele inimesele. 2) Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Maailmas- „Punane ja must“ (1831) Stendhal Eestis- „Külmale maale“ (1896) Vilde 3) Nimeta realistlike kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas - „Punane ja must“ Stendhal - „Anna Karenina“ Tolstoi - „Isa Goriot“ Balzac - „Therese Raquin“ Zola - „Külmale maale“ Vilde - „Kuritöö ja karistus“ - „Tõde ja õigus I-V“ Tammsaare Dostojevski ...
Fjodor Dostojevski Fyodor Mikhaylovich Dostoyevsky (1821-1881) oli vene kirjanik keda peetakse üheks kõige suuremaks psühholoogiliseks kirjanikuks. Tema parimad teosed nagu ,,Kuritöö ja Karistus" või ,,Idioot" on puhtad näited sellest kuidas ta uurib inimese psühholoogiat nii sotsiaalses kui ka hingelises vormis. Fjodor Dostojevski, oli pärit seitsmelapselisest perest. Tema isa, Mihhail, töötas arstina haiglas, mis asus ühes halvimas linnaosasDostojevskile meeldis väiksena haiglas ringi käija ja patsientidega suhelda mis mõjutas teda terveks eluks. Dostojevski isast räägitakse kui rangest mehest, keda kimbutas alkoholism ning väidetavalt kasvasid ta lapsed üles väga karmides tingimustes. Sellegipoolest, uurides Fjodori hilisemaid kirju, tuleb välja, et nende vahel oli siiski väga armastav suhe. 1837ndal aastal suri Fjodori ema ning ta saadeti koos vennaga Peterburi sõjaväeinseneri kooli. Mõne aja pärast suri...
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" 1. Raskolnikovi kuriteo põhjused Kõige peamiseks põhjuseks oli Raskolnikovi teooria inimeste kohta. Ta arvas, et on olemas kahte sorti inimesi: harilikud ja erilised. Harilike inimeste jaoks oli kuritöö rangelt karistatav ning keelatud, aga erilised inimesed tohtisid piire oma nägemise järgi painutada. Kui eriline inimene arvas, et on vaja sooritada kuritegu, siis tema jaoks oli see lubatud. Raskolnikov luges ka ennast haruldaste inimeste hulka, kellele on kõik lubatud ning see ajendas teda sooritama mõrva. Kuritööl oli kindlasti ka väiksemaid põhjuseid. Venemaal oli sellel ajal olukord väga raske ja pidev vaesus ning
Raha, võim ja inimesed Tahame seda või mitte, aga raha mängib meie kõigi eludes tähtsat rolli. Ilma selleta lihtsalt ei saa. Sama kehtib ka võimu kohta. Võim ja raha on üksteisega tugevalt seotud ning need mõjutavad meid ka kõige väiksemate otsuste tegemisel. 19. sajandi realismi kirjanikud on võimu ja raha võtnud kui kõiki puudutavat teemat ning nende teosed ongi peamiselt sellel põhinevad. Ehtsateks näideteks võib siinkohal tuua näiteks Stendhali peateose „Punane ja must“ (1830), Honore de Balzaci suurteose „Isa Goriot“ (1834) ja Fjodor Dostojevski realistliku romaani „Kuritöö ja karistus“ (1866). Stendhali „Punane ja must“ põhineb tõestisündinud lool, kus noormees nimega Julien Sorel püüab leida teed vaesest ja raskest elust kõrgseltskonna, raha ja võimu juurde. Ta on auahne ning püüdlik oma eesmärkide suhtes. Kogu raamatu vältel kimbutavad teda segased armutunded, mis talle kokkuvõttes ka kätte ma...
Kuritöö ja karistus Kuritegu on lai mõiste, mille alla kuuluvad nii väiksemad vargused, materiaalse kahju tekitamised kui ka näiteks kellegi tapmine. Iga päev sooritatakse lugematul arvul kuritöid, ainuüksi Eestis keskmiselt üle saja päevas. Maailmas ei leidu kohta, kus keegi oleks täielikult kaitstud kellegi poolt talle kahju tekitamisest. Inimesed on ettearvamatud kunagi ei tea, mis toimub vastutuleva inimese mõtetes. Kui kuritöö sooritaja on teada, võib järgneda talle karistus. Eesti ühiskond on juba pikemat aega arutlenud liiga leebete karistuste üle. Kas sellel on alust? Võttes luubi alla rasked kuriteod ja nende toimepanemise arvu mitte vähenemist, siis tundub antud arutelul isegi mingisugune tõepõhi all olevat. Tänapäevases ühiskonnas on juhtumeid, kus näiteks inimene, kes kasvatab enda tarbeks kanepit, mõistetakse 15 aastaks vangi, kuid
FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) PILT+katkend 30.10.1821 - sündis Moskvas Maria vaestehaigla arsti perekonnas; isa kasvatus oli äärmiselt karm; D jäi kogu eluks üksildaseks, eraklikuks ja endassetômbunuks 1833 - 1837 - ôppis Moskva pansionides; 1837 - suri ema 1838 - astus Peterburi sôjaväeinseneride kooli; 1841 ülendati ohvitseriks, 1843 lôpetas, arvatakse insenerikorpuse koosseisu, 1844 läks erru 1839 - pärisorjad tapsid isa 1844 - loobus sôjaväeteenistusest, sest oli hakanud tegelema kirjandusega, kirjutas vennale: "Kavatsen kogu oma elu pühendada inimesele ja kavatsen inimese saladust uurida kogu elu."; tahtis teadlikult saada suureks kirjanikuks. 1846 - ilmus jutustus "Vaesed inimesed", millele järgnes juba samal aastal hulk teisi jutustusi (katkend 2) "Vaesed inimesed" - romaan kirjades. Nagu katkendist lugesite, kriitikud kiidavad, D-s hakatakse nägema suurt romaanikirjanikku. D tômbub turri, sest talle ei meeldi, et teda surutak...
Peategelane Raskolnikov (seega on nimi tähenduslik, sümboolne), seisuselt linnakodanlane ja intelligentsi esindaja, aga äärmises vaesuses virelev üliõpilane otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide, et tema silmis kasutu olevuse rahadega aidata materiaalselt oma ema ja õde, lõpetada õpingud ning seejärel olla täisväätuslik ühiskonnaliige, mis tema idee järgi korvaks kuriteo. Seega on kuritegu tema jaoks kui altruistlik eksperiment. Dostojevski näeb Raskolnikovi kuritöö peapõhjust tema vaadetes, mis õigustavad ,,verevalamist südametunnistuse järgi", noormees peab vägivalda võimalikuks ja õiglaseks. Raskolnikovi arvates võiks vägivalla abil maailma ebaõigluse õiglaseks muuta. Ta jagab inimkonna, et see ei muutuks mõrtsukate pesaks, kaheks leeriks: kurjusele ja passiivsusele alistunud enamuseks ja maailma ümber kujundavateks geeniusteks. Raskolnikovi teooria on kokku pandud võõrastest, vastuolulistest
Inimene on saladus Fjodor Dostojevski on öelnud: "Õnn ei seisne komfordis, õnn saadakse kannatamise hinnaga." Dostojevski ja Paulo Coelho teoste peategelased tahtsid mõista ennast ja teisi ning leida õige õnnelik elamisviis, mis ei õnnestunud läbi unistuste, vaid kannatuste. Fjodor Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" peategelane oli vaene üliõpilane Raskolnikov, kes sooritas kahe vanemas eas naisterahva mõrva. Tema kuritöö ajendiks oli raha, sest ta uskus, et rahaga saab muuta elu paremaks ning mugavamaks. Noormehel oli plaanis aidata materiaalselt oma pereliikmeid ja lõpetada enda õpingud ülikoolis ning seejärel olla täisväärtuslik ühiskonnaliige. Pärast tapmist ei kasutanud ta röövitud rahast sentigi. Tema hinge valdas õudus ning temasse sigines vaenutunne. Ta ei mõistnud enda sisemuses toimuvat: plaanide kohaselt ei oleks tohtinud sisimas tal selliseid tundeid tekkida
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda. Viimases hädas leidis Raskolnikov lahenduse mõrva näol. Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ehk pandimajapidaja Aljona Ivanovna, et oma rahaprobleemidele lõpp teha. Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka
omandas esialgse ilu? Arvan, et inimesega koos sureb ka tema südametunnistus. Kuna Doriani südametunnistus oli kujutatud portreel, siis mehe surres lakkas pilt südametunnistuse funktsiooni täitmast ning omandas esialgse ilme. Portree inetus kandus aga surnukehale üle. Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" võib samuti pidada peategelase südametunnistuse portreeks, sest suurem osa romaanist kirjeldab Raskolnikovi hingeseisundit pärast kuritöö toime panekut. Nagu ka Dorian Gray kannab Raskolnikov rasket hingekoormat, püüdes samas välja näidata, et kõik on korras. Kuid erinevalt Dorianist murdub Raskolnikov ühel hetkel ning tunnistab oma kuriteo üles. Dorian püüab aga oma tegelikku hingeelu saladuses hoida. Üks põhjustest, miks Dorian kunstniku tappis, võis olla hirm Basili ees. Dorian võis karta, et Basil, olles näinud oma sõbra tundmatuseni muutunud portreed, kohutava saladuse avalikustab.
inimesi usku vahetama) ,,Tõde ja õigus" Indrek arutleb selle üle, kas Jumal on tõepoolest olemas (II osa): Too 3 näidet Tammsaare loomingu autobiograafilisusest. Andres = Tammsaare isa Pearu = Tammsaare isa naabrimees Härra Maurus = Hugo Treffner 4) Mil määral sarnanevad Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" ja Tammsaare ,,Tõde ja õigus"? Mõlemas teoses leidub pikki targutusi Ühised teemad: kuritöö, süü ja lunastus Pea igal tegelasel on oma elufilosoofia 5) Mis on ,,Tõe ja õiguse" põhiidee? Mis on ,,Tõe ja õiguse" eesmärk? Põhiidee Inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama Eesmärk kujutada inimese ja selle tausta ka tsivilisatsiooni arengut 6) Milliseid inimese võitlusi sümboliseerivad ,,Tõe ja õiguse" viis osa? Maaga (I osa) Jumalaga (II osa) Ühiskonnaga (III osa)
Fjodor Dostojevski (1821-1881) Fjodor Dostojevski, sündinud 11. november 1882, oli pärit seitsmelapselisest perest. Tema isa, Mihhail, töötas arstina haiglas, mis ei asunud just parimas Moskva osas. Kuigi Fjodoril polnud lubatud haigla juures viibida, meeldis poisile siiski seal ringi jalutada ning patsientide lugusid kuulata. Dostojevski isast räägitakse kui rangest mehest, keda kimbutas alkoholism ning väidetavalt kasvasid ta lapsed üles väga karmides tingimustes. Sellegipoolest, uurides Fjodori hilisemaid kirju, tuleb välja, et nende vahel oli siiski väga armastav suhe. Kui Dostojevski ema 1873. aastal tuberkuloosi suri, saadeti ta kohe koos vennaga Peterburi Sõjaväeinseneride kooli. Mõne aja pärast rabas vendi aga uus uudis isa surmast. 1842. aastal ülendati Dostojevski leitnandiks ja järgmisel aastal lõpetas ta Peterburi sõjaväeinseneride kooli inseneri haridusega. Ta alustas teenistust sõjam...
mõistatusliku käitumise tagamaid, läbi näha sügavamaid põhjusi. FD psühhomüüdis kannab süvaideed, mis peitub iga inimese hinges jamis tulebki sealt leida, Kristus. Egoismi võites peab inimene saama altruistiks. Igavene õpetus inimene-olemisest peitub Johannese evangeeliumi 12. ptk-s. 3. Missugune on FD suhtumine ühiskonna vägivaldsesse ümberkujundamisse? Ta suhtub sellesse negatiivselt. 4. Iseloomusta Rodion Raskolnikovi ja tema kuritöö motiive. Raskolnikov oli kärsitu, ta ei tahtnud koguda kopikaid, vaid ''ühel hoobil saada terve kapital''. Ta pidas end haruldaseks ja andekas inimeseks ning uskus, et ta sarnaneb Napoleoniga. Püüdis seda endale tõestada pannes toime mõrva. Ta eksis selles ja osutus tavaliseks inimeseks, kuna tundis süümepiinu, haigestus ning ei kasutanud isegi saadud raha, vaid peitis selle ära. Üks väike kuritegu tuhande heateo vastu.
tutvumine uue, seni täiesti tundmatu tõelusega. ( lk 522 ) Ka kannatas ta mõtte pärast: miks ta siis ennast ei tapnud? Miks seisis ta jõe ääres ja pidas paremaks end üles anda? Kas tõesti on elujanus niisugune jõud ja kas on nii raske seda võita? Ta ei mõistnud, et see aimus võis olla tema tulevase elu murdumise, tulevase ülestõusmise, tulevase uue eluvaate ennustajaks. ( lk 516 ) Edith Leht 11c 4. Kuritöö abil saadud materiaalne heaolu ei korva hingepiinade valu. ,,Kõik kanalisse visata, küll vesi kõik jäljed peidab, ja asi tahe" (lk 103 ) ,,Uppunud! Uppunud!" karjusid kümned hääled; inimesed jooksid kokku, mõlemad kaldapealsed said pealtvaatajaid täis; sillale, Raskolnikovi ümber, kogunes rahvasumm, teda tagant lükates ja surudes. (lk 152 ) Tema südames valitses tühjus. (lk 163 )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
