parandamine läbi ühiselt heaks kiidetud rollidele ja põhimõtetele." Kõige tavalisem näide sellele kuidas avalik ja erasektor koostööd teevad on ravimite ja vaktsiinide viimine arengumaadesse. Valitsused ja tervisefirmad teevad koostööd, et viia vaktsiine ja ravimeid vaestesse riikidesse. Kahtlmata aitavad ülemaailmseid tervise koostööd kokku viia erinevatest gruppidest pärit inimesi, kes on pakuvad probleemidele erinevaid lahendusi. Koostöö tulemusena suudetakse aidata paljuid abivajavaid. Avaliku ja erasektori koostöö eesmärgid, millega üritatakse suulist tervist parandada on järgmised: 1. Tõsta globaalselt teadlikust suuhügieenist. 2. Võimaldada ja toetada organisatsioonidel reklaamida head hammaste tervist 3. Suurendada teadlikust suuhügieeniga seotud firmadest ja toodetest üle maailma Põhiline uurimusküsimus oli, et mida ja kuidas saaksid avalik ja erasektor teha koostööd, et
Selina Koodi Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks. Lühiessee Õppejõud: Ene Varik- Maasik Rakvere 2016 "Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks." Lapse arengu toetamises on kõige suurem roll lapsevanemal. Koostöö lasteaia personali ja perekonna vahel algab esimesest hetkest, kui lapsevanemad lasteaia uksest sisse astuvad. Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ja turvatunde tagamisele lasteaias. Sellise koostöö aitab saavutada see, kui lapsevanem ise on positiivse ja heatahtliku suhtumisega lasteaeda, õpetajatesse ja lapse mängukaaslastesse. Muidugi koostöö peab olema vastastikune. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline
EUROOPA LIIT Eellugu Nagu enamike tänaste rahvusvaheliste organisatsioonide puhul, algab ka euroopa liidu kujunemine pärast esimest maailmasõda. Vajaduse nii poliitilise kui ka majanduse koostöö järele tekitas NL oma vastandumisega lääne demokraatlikele riikidele. Tol hetkel kerkis peamiseks küsimuseks, millistele põhimõtetele see koostöö ehitada. 1946a pakkus Churchill välja idee euroopa ühendriikidest, kuhu esialgu kuulunuks Saksamaa ja Prantsusmaa. Tänasel päeval võime öelda, et antud idee ei saaks kuidagi realiseeruda. Esiteks on Euroopa liit kasvanud liiga suureks, esindades kümneid rahvuseid ja riike. Teiseks- liitu kuuluvate riikide majanduslik areng on seinast seina. Konkreetsemad lahendused hakkasid esile kerkima 1948a Haagis toimunud Euroopa kongressiga. Selle tulemusena moodustati
Erinevate stsenaariumite puhul on lähtutud kahest võimalusest: ettevõtte valmisolekust biolagunevaid jäätmeid ise töödelda või neid koguda eraldi teistest jäätmevoogudest ning mittehuvitatusest vt. tabel 3-3. 43 Tabel 3-3 Ettevõtetes tekkivate biolagunevate jäätmete töötlemise (kompostimine) soovituslik skeem Ettevõtted (toiduainetööstus, toitlustuskohad, hulgilaod ja kaubanduskeskused) on huvitatud biolagunevate jäätmete käitlemisest Valmisolek Vahend Võimalik koostöö viis Soov kompostida (biolagunevaid jäätmeid käidelda), aga puudub võimalus Koht, kuhu viia oma transpordiga biolagunevad jäätmed kompostimiseks: · Regionaalprügila või jäätmejaam, kuhu saab viia biolagunevaid jäätmed nt. Tasuta või väikema tasu eest. Koostöö KOV-ga: Ühise kompostiplatsi rajamine. On nõus biolagunevaid jäätmeid sorteerima eraldi muudest jäätmetest · Eraldi konteinerid biolagunevate jäätmete kogumiseks · Väiksemate jäätmekoguste puhul ka eri värvi
FOORUM 3 VASTUSED 1. Alates 1993 a. sõlmitud Maastrichti lepingust hakati Euroopa Liitu kujutama kolmel põhisambal seisvana, millisteks on: Siseturuga seotud teemad ( Euroopa Ühenduse teemad) Välis- ja julgeolekupoliitika Õigusalane koostöö, k.a politseikoostöö 2. 1. Siseriikide õiguse tõlgendamisel tuleb püüda näha pigem selle vastavust kui mittevastavust Euroopa Liidu õigusele, see tähendab, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3
Eneseanalüüs ,,Mina koostöös lapsevanemaga." Kõige tähtsam lasteaia eesmärkide saavutamiseks on koostöö. Aktiivne ja pingevaba suhtlemine lastevanematega on tugevaks aluseks omavahelisele koostööle. Lasteaia õpetaja ja lastevanemate koostöö on oluline selleks, et kodu ja lasteaed suudaksid luua tingimused, kus oleks toetus lapse arenguks. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Selleks, et tekiks minu ja lapsevanema vahel hea koostöö, peab olema üksteise suhtes usaldus. Sageli valdab lapsevanemaid hirm, tuues laps uude lasteaeda, kus on uued õpetajad ning võõras keskkond. Seetõttu pean oluliseks luua usaldus lapsevanemaga. Vanem peaks oma last lasteaeda jättes tundma, et laps on turvalises kohas. Seega pean vajalikuks luua loomulik ja vaba suhtlemine enda ja lapsevanema vahel. Väga olulisteks omadusteks enda puhul pean avatust ja ausust. Isegi, kui
.........1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava, kõrvaleriala personalijuhtimine Veronika Žukova Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega. REFERAAT Juhendaja: Aet Kul Tallinn 2015 Enesejuhtimise teadmiste kasutamine ühe olulise eesmärgi saavutamise tõhustamisel SISUKORD SISUKORD............................................
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) (2007-2013) Et ühtlustada Euroopa regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, määratakse käesoleva määrusega kindlaks meetmete liigid, mida võib rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Määrusega kehtestatakse samuti ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus ajavahemikuks 2007-2013 muudetud ühtekuuluvuspoliitika lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alusel. KOKKUVÕTE Käesoleva määrusega kehtestatakse ja määratakse kindlaks ka ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus. ERFist antava abi kohaldamisala on sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevate üldsätetega määratletud lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kontekstis. Eesmärk
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut MILLES SEISNEVAD EUROOPA LIIDU FUNKTSIOONID? Essee Õppeaines ,,Euroopa Liidu üldkursuses" Koostaja: xxx Tartu 2011 SISSEJUHATUS Euroopa Liit on riikide ühendus, mis loodi pärast teist maailmasõda ning millesse kuulub hetkel 27 riiki. Algselt oli Euroopa Liidu eesmärgiks majanduslik koostöö, mis muutis liitu kuuluvad riigid üksteisest majanduslikult sõltuvaks, see omakorda vähendas konfliktide tekkimise riski ja tagas stabiilsuse. Alguses küll majandusliiduna sõlmitud partnerlus on aja jooksul arenenud organisatsiooniks, mis hõlmab väga erinevaid valdkondi, alustades majandusest ja lõpetades keskkonnapoliitikaga. Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö ühendus, millesse kuuluvad riigid on
· Kõrged kasuminäitajad · Suur välisnõudlus · Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted · Näitena: Emex, Kuusakoski, Skanska, Favor Teguriolud Nõudlusolud Piisav finantsvahendite Koostöö Skandinaavia kättesaadavus masinatööstusega Head investeerimisvõimalused Tugev sisemaine nõudlus Tegurite kvaliteedi paranemine ehitussektori poolt Tööjõupuudus Ekspordi laienemine
Euroopa Liidu õigus EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1Aluslepingud / põhiõiguste tagamine...................................................................4 2Õigusasutuste vaheline koostöö...........................................................................5 3Sisserände küsimus.............................................................................................. 6 4Sisejulgeoleku strateegia...................................................................................... 8 4.1Mida see endast kujutab?............................................................................... 8 4.2Miks vaja?.................................................................
Arengumaadele, vähesäilinud. 2. Käsumajandus e. plaanimaja. – riik määrab palju toodetakse ja mida. Ise. Venemaa , Kuuba, Põhja –Koera. 3. Turumajandus- ise. Arenenud riikidele ,kus turg määrab tooted ja teenused, tähtis konkurents. ( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks. Maailmas on loodud ligi 45000 organisatsiooni. (hetkel u. 17500) 1 loodi 1815a, 1 arvestatav 1919a Rahvasteliit LIIGITAMINE: Piirkonnaalusel (ülemaailmsed, regionaalsed, subregionaalsed) Valitsustevahelised või valitsustevälised Tegevusvaldkonna alusel. KOOSTÖÖVORMID: Vabakaubanduslik piirkond (nafta) Tolliliit Ühisturg
konkurentsi kunstlikult piirates väldivad ettevõtjad survet uuenduste tegemiseks nii tootearenduses kui ka tõhusamate tootmismeetodite kasutusele võtmise osas.Pikemas perspektiivis on eespool mainitud tegevuse tulemuseks konkurentsivõime kadumine ning tegutsemisvõimaluse vähenemine.Nimetatud põhjustel on konkurentsialaste õigusrikkumiste avastamine riigi seisukohalt oluline tegevus ning selle nimel ollakse valmis tegema isikutele soodustusi,et tagada nende koostöö konkurentsialaseid õigusrikkumisi menetlevate ametiisikutega.Üheks olulisemaks koostöö tagamise viisiks on nn leebusprogramm. Edaspidi tahaksin kirjutada mis kujutab endast leebusprogramm,kuidas rakendatakse seda Eestis ja Euroopa Liidus ning leebusprogrammi põhimõtetest. 3 1. LEEBUSPROGRAMMI OLEMUS JA EESMÄRK Leebusprogramm hõlmab endas tingimusi,mille täitmisel on füüsilistel ja/või juriidilistel
Mäetööstus-On tööstusharu, mis tegeleb maavarade kaevandamise ja esmase töötlemise ehk rikastamisega. Metallurgia-on tööstusharu,mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metalltoodte valmistamisega. Masinatööstus-on masinaid valmistav tööstusharu,milles eristatakse allharudena aparaadi tööpingi,elektroonika ja arvutustehnika tööstust. Keemiatööstus-On majandusharu,mis tegeleb keemia toodete valmistamise ja töötlemisega. Koopereerimine-on ettevõtete koostöö,eesmärgiga toode ühiselt valmistada,jaotada tehnoloogia protsessid eritootmis üksuste vahel. Spetsaliseerumine-on tootmiskorraldus kus mingite toodete ja nende osade valmistamine või mingid tootmis järgud kujundatakse iseseisvateks tootmisharudeks. Konveiertootmine-on tootmis korraldus, mis jagab tootmistsükli konveieril e vooluliinil järjestikku ja sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Tehnoloogiakeskus-on koht kus asub palju väga teadusmahukat toodangut andvad
- Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja Õiguskeel - Korraldatati õiguskeelepäevi - Õigussõnaraamatute ilmumine - Eesti Õigustõlke Keskus EUROOPA LIITU KUULUMINE - Ümberkorraldused Õigustõlke Keskuses - Terminoloogiakeskuse loomine - Loomisel uus terminibaas - Spetsialistide tihe koostöö - Suund õiguskeele ühtlamises ÕIGUSKEELE TÄHTSUS TÄNAPÄEVAL - Aktuaalne kogu maailmas - Õiguskeelepäeva pidamine - Seaduse lihtsus ja arusaadavus
Kui liikmesriigid neid ei täida, võib komisjon algatada menetluse Euroopa Kohtus. Komisjonil on oluline roll ka ELi väliskaubanduslepingute sõlmimisel. 5. Mis on Euroopa Kohtu roll Euroopa Liidus? Euroopa Kohus on ELi kõrgeim õigusasutus ja tema ülesanne on kaitsta seadust ja õigust, tõlgendades ja kohaldades ELi lepingute sätteid. Terve hulk ELi õiguspõhimõtteid on välja kujunenud Euroopa Kohtu praktika kaudu. ELi koostöö eriomane joon on see, et tema institutsioonid saavad anda välja liikmesriikidele ja nende kodanikele vahetult siduvaid seadusandlikke akte. Seepärast on EL asutanud Euroopa Kohtu, mille pädevuses on vastavalt ELi õigusele lahendada liikmesriikide kohustustega seotud kohtuasju. Euroopa Kohus peab tagama, et ELi õigust järgitakse, tõlgendatakse ja kohaldatakse ühtemoodi kogu ELis, olenemata liikmesriigist, kus vaidlus tekib
kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel. Alternatiivkulu on saamata jäänud subjektiivne kasu teiste alternatiivide kõrvalejäämisest. Võrdlusaluseks sobib just parim kasutamata alternatiiv. Rent on valitud ja parima valimata alternatiivi kasude erinevus. Kui kasutame mitte parimat alternatiivi, tekib negatiivne rent ehk saamata jäänud kasu/tulu võrreldes parimaga. Positiivne on vaid parima alternatiiviga saadav rent. Koostöö (kooperatsioon) on meil koostegevuse üks (positiivne) variant toob kasu vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju. Tehingukasu = maksimaalne ostuhind - minimaalne müügihind Tehingukasu on tehinguga küpsetatav kook, mida on võimalik omavahel jagada tegeliku hinna abil, mis arvestab objektiivset turuhinda. Kui tegelik hind läheneb maksimaalsele ostuhinnale, seda suurema koogitüki saab müüja, ja vastupidi.
ASEAN Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Loomine: 1967 Liikmesriigid: Brunei, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Tai, Singapur Tegevus: "Oma " rahvusvaheliste firmade abistamine ja võõraste tegevuse kontroll IMF Rahvusvaheline Valuutafond Loomine: 1945 Tegevus: Riikidevahelise koostöö reguleerimine, soodustamine ja edendamine valuuta- ja finantssfääris, krediidi võimaldamine liikmesriikidele APEC Aasia - Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon Loomine: 1989 Tegevus: Vabakaubanduse ja majandusliku koostöö arendamine Riigid: Austraalia, Brunei, Kanada, Tsiili, Hiina, Indoneesia, Jaapan, Korea Vabariik, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea, Filipiinid, Singapur, Taiwan, Tai, Vietnam, USA,
Järvamaa KHK Margus Indres Karjääriteenused Läänemaal Referaat Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Teavitamis- ja nõustamiskeskuse ning kutseõppeasutuste koostöö ...........................................3 Koostöö koolidega Läänemaa kogemus ..................................................................................4 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................5 Sissejuhatus Karjääriteenuste osutamise ja arendamisega on Eestis tegeldud üle 80 aasta. Uudseim on seejuures nimetus karjääriteenused ise läbi aegade on pigem kasutatud
võrgustumine ja partnerlussuhted, sest eri operatsioone teostavate ettevõtete suhted muutuvad traditsioonilistest ostu- müügi suhtest võrdõiguslikumaks. 3P logistikat nimetatakse ka lepingulogistikaks või outsourcing Kui partneri teenuseid või tooteid ostetakse aeg-ajalt või juhuslikult, on tegemist allhankega. Kui aga teenuseid või tooteid ostetakse pidevalt, on tegemist ostuteenusega. Probleemide kerkimine outsourcingu erinevates faasides: teenusepakkuja valikul koostöö ettevalmistamisel lepingu sõlmimisel koostöö käivitamisel koostöö käigus koostöö arendamisel ja integreerimisel koostöö lõpetamisel
....................................... 1.4. NATO laienemine................................................................................. 1.5. Eesti ja NATO....................................................................................... 1.6. Eestlaste arvamus liitumisest................................................................ 1.7. Eesti osalus rahuoperatsioonides.......................................................... 1.8. Rahvusvaheline kaitsealane koostöö..................................................... 2.Uurimise etapid.................................................... 2.1. Esimene grupp...................................................................................... 2.2. Teine grupp.......................................................................................... Kokkuvõte.............................................................. Kasutatud kirjandus................................................ Lühendid.............
sõltumatute tellija konsultantide ja omanikujärelevalve järele. 1 10.02.2014 TELLIJAD JA TÖÖVÕTJAD EL-s üle 3 miljoni ehitusettevõtte, milles tööga hõivatud ligi 15 miljonit inimest; domineerivad mikro- ja väikeettevõtted; laialdane alltöövõtu kasutamine; killustatusega seotud nõrkusi: vähene koostöö ehitusega seotud meeskondades; vähene pühendumine haridusele koolitusele ja väljaõppele, arendustegevusele, ohutusele ehitusplatsil; ei õpita eelnevatest projektidest. vähene suutlikkus tagada kulud, kvaliteet ja kestus (KKK); positiivne külg: paindlikkus võimaldab muutustega (nt muutuvate töökoormustega) hakkama saada. PARTNERLUS Ehitustööstuse tegevuse parandamise üks võimalikke vahendeid;
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I
Kendi Paet TAH-10 II.Inimestevahelised suhted Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga maa viljelemisel? Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui
Ühinenud rahvaste organisatsioon ÜRO Eesmärk rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine inimõiguste ja rahvusahelise koostöö tagamine lahendab rahvusvahelisi probleeme sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga. Taani, Rootsi, Prantsusmaa, Kreeka, Soome Euroopa Liit EL Põhiülesanne kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamine EL piires. Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon OSCE OSCE Püüab konflikte ennetada kriise ohjata aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle inimõiguste tagamine Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO Annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, maakaarte, atlaseid, põhjalike ajalookäsitlusi Tegeleb maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega
kuritegevuse ja üksik kurjategijate imbumine igasuguste maailma riikide territooriumitele tekkitab vajadust erinevate rikide korrakaitsjate tegevuse reguleerimist. On tekkinud kolm põhisuunda kus tehakse koostööd: kuritegevuse ennetavate meetmete koordineerimine ja kuritegevuse ohvrite kaitsmine; rahvusvaheliste õisnormide väljaandmine seoses rahvusvahelise kuritegevusega ja erinevate riikide julgeoleku organite koostöö kriminaalasjades. Põhisuunad kus tehakse koostööd rahvusvahelistes kriminaalkohtu protsessides: õigus abi osutamine kriminaal asjades, isikute väljaandmine seoses menetlus toimingutega või kohtu otsuse jõustumisega, isikute välja andmine riikile, kes omab selle riiki kodakondsust kriminaalkaristuse kandmiseks ja kriminaalasjade üleandmine kohtuprotsessideks. Koostöö kriminaalasjades - Amsterdami leping sätestab Euroopa Liidu üheks prioriteediks vabadusel,
1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu)
Euroopa liit. Vajaduse nii majandusliku ,kui ka poliitilise tingis II Maailmasõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees.Poliitiline koostöö sai alguse 1948. Aastal, kui toimus Euroopa kongress.Seal osalesid 16 riiki ja kongressi silmapaistvamaks tulemuseks oli Euroopa Nõukogu loomine aasta hiljem(tegutseb Euroopa liidu küljes tänaseni).Julgoleku alane koostöö sai lahenduse 1949. Aastal NATO loomisega.Siit tulenevad järgi majandusele ja sellega seondule.Kuigi 1949.aastal oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge sellest ainuüksi ei piisa.9.mail 1950 esitas tollane Prantsusmaa välisminister Robert Shuman, idee ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused.Euroopa söe-ja terasetööstuse leping sõlmiti 1951.aasta Aprillis 6 riigi poolt: *Saksamaa *Holland *Prantsusmaa *Luksemburg *Belgia *Itaalia
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid:
jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Nad olid saanud mitmeid tagasilööke, maj olukord polnud kõige parem. NSV Liit näis järjest tugevamana. Seega pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. 1966-külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gauelle. Moskvas võeti ta hästi vastu ja Prantsusmaa ja NSVL vahel tekkis majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971-käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil, mis oli NSVL edukas. NSVL suhted paranesid ka Lääne-Saksamaaga. 1970-sõlmisid nad omavahel ja veel Poolaga nn idalepingud, tunnustades Saksam idapiirina Oder-Neisse jõge. Lääne-Saksa ja NSVL majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema, kaubavahetus kasvas. USA-s 1969 presidendiks saanud Richard Nixon hakkas välispoliitikat muutma(muuta see realistlikuks, lõpetada lubaduste inflatsioon)
hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning vähendati neid Rheini jõel)
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks.
Tagada liikmesriikide vaheline vaba kubandus Liikmesriigid: USA, Kanada, Mehhiko OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: Määrata liikmetele toodang ja eksport ning sellega reguleerida nafta hinda maailmaturul. Liikmesriigid: Iraan, Iraak, Saudi Araabia, Araabia, Ühendemirandid, Katar, Kuveit, Ecuador, Venezuela, Alžeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria. APEC - Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Eesmärk: Majanduslik ja kaubandusalane koostöö Liikmesriigid: Vaikse ookeani äärsed riigid. ASEAN - Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon Eesmärk: Majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne koostöö. ALADI - Ladina-Ameerika Integratsiooni Assotsiatsioon Eesmärk: Luua ühisturg soodustamaks majanduse ja poliitika arengut. Liikmesriigid: 13 Ladina-Ameerika riiki OECD - Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon Eesmärk: Avatud turumajandus, demokraatia, inimõiguste ustamine
Politseinike koostöö võimalused siseriiklikul tasandil Politseiniku töö on töö, mis nõuab palju tähelepanu ja hoolikust, ilma vastastikuse abita ei saa. Politseinikud jälgivad seaduste järgmist, registreerivad seaduserikkumisi, püüavad kurjategijaid ja abistavad inimesi. Samuti on politsei tähtsaks ülesandeks koostöö Eesti politsei siseriiklikeks koostööpartneriteks on: 1. Maanteeamet, mille ülesandeks on liiklusohutuse suurendamine, liikluse ja transpordi korraldamine. 2. Piirivalveamet, mille funktsiooniks on merepääste Eesti vetes. (2010.ndal ühines piirivalveamet koos muude politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniametkondadega Politsei- ja Piirivalveametiks.) 3
sirgeks kaevatud, sood kuivendatud. Eesti loob taas tihedaid sidemeid ühineva Euroopaga, meilgi hakkavad järk-järgult kehtima Euroopa eeskujud ja kokkulepped. 1995. aastal ühines Eesti üleeuroopalise aktsiooniga «Kaitsealad elule», mis tead- vustab rahvusparkide ning looduskaitsealade olulist osa looduse mitmekesisuse säili- tamisel. Sama aasta, järjekordne looduskaitseaasta, juhtis tähelepanu põhimõttele - loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja seaIt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki loodus-
2) (2)Rooma lepingud = Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (vabakaubanduspiirkond) 3) (2)Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping 4) Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA) konventsioon 5) Ühtse Komisjoni ja ühtse Nõukogu moodustamise leping 6) Ühtne Euroopa Akt (4 vabadust: kaubad, teenused, isikud, kapital) 7) Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) ( 3 sammast: Uus Eur Ühendus; ühine välis- ja julgelekupoliitika; Koostöö õigus- ja siseasjades) 8) Euroopa Majandusruumi leping (EEA) 9) Amsterdami leping (uute liikmete vastuvõtt, EL kodan lähemale) 10) Nice'i leping (institut ja otsustustegemiste reform) 11) Euroopa Tuleviku Konvent (pädevuse jagamine EL instit ja liikmesriikide vahel) 12) Lissaboni leping (sambad kadusid) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux)
Mariana Rõbakova 12 r klass Kodutöö 1. Kollaboratsioon- 1. Ladina keeles tähendab see kaastöötamist, ehk seda võib mõista kui koostööd või partnelust, samuti vaenuliku võõrriigi pealesurutud reziimi toetamine või sellega kaasa minemine. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon) 2. kaasatöötamine, eriti kodumaa vaenlastega kaasaminek. (,,Võõrsõnade leksikon" 1983) 3. Koostöö oma kodumaa vaenlastega või vastaspoolega. (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollaboratsioon&F=M) 4. Täielik koostöö valitseva reziimiga. (http://www.kes- kus.ee/tryki_artikkel.php?artikkelt_id=2378) 5. Koostöö võimuga ja rahvusliku enesetapu ära hoidmine. (http://www.virumaateataja.ee/151105/esileht/arvamus/15027450.php) 6. on konteksti kirjeldus, mis näitab klasse/objekte ja nende seoseid (http://maurus.ttu.ee/mw/index
Peipsi koostöö keskus Millal ja miks organisatsioon loodi? 1993 – “Peipsi Järve Projekt “ 2000 – “Peipsi Koostöö Keskus“ Eesmärk: keskkonnaprobleemide lahendamine Eesti-Vene piirialal. Sihtgrupp: suunatud selle piirkonna inimeste eluolule (uute oskuste ja teadmiste saamine). Organisatsiooni strateegilised arengusuunad: 1. Kogukonna arengu toetamine 2. Keskkonnateadlikkuse tõstmine (info jagamine oma tegemiste kohta) 3. Piiriülene- ja arengukoostöö (loodushariduslikud projektid Moldovas, Armeenias) Informatsiooni jagamise viisid: Õppematerjalide pakkumine
kodusest miljööst lasteaia elutegevusele, uutele suhetele eakaaslastega ja täiskasvanutega. Lateaeda minek on elumuutus, mis vajab nii lapselt kui täiskasvanult põhjalikke ettevalmistusi. See ei tohi olla juhuslik, vaid pikemat aega kestev tegevusprogramm. Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö. Lateaia ja kodu lähenemine teineteisele tähendab seda, et koolieelse kasvatuse tulevik kuulub lapsele ja perekeskusele. Lapsevanem tavaliselt muretseb,kui jätab lapse esialgu võõraste inimeste hoole alla. Hinges on kartus, kuidas laps lepib, kas ta ssab hakkama äkki nutab jne.. Kohanemist raskendab kindlasti ka vanemate kriitiline suhtumine lasteaia toimuva suhtes. Kui vanematel on kindel kavatsus laps lasteaeda panna, tuleb neil endal lasteaia suhtes positiivselt häälestada.
Mereväeohvitseride Kogu raamatukogu. Tallinna Sadamavalitsuse raamatukogu. ERARAAMATUKOGUD Rumjantsevi muuseumi raamatukogu. Aadlike raamatukogud. Johann Heinrich Rosenplänter. Ülikooli õppejõudude isiklikud raamatukogud. Mõisnike raamatukogud. Eestlaste eraraamatukogud 19. sajandil. Mihkel Jürgens. David Martson. Danel Pruhl. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Ajalooline tagapõhi. Kongressi Raamatukogu. Thomas Jefferson. Autorikaitse tagamine. USA koondkataloog. Koostöö tihenemine Kongressiga. Komplekteerimisprintsiipide laienemine. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Rahvuslik Meditsiiniraamatukogu. Rahvuslik Põllumajandusraamatukogu. Ülikoolide raamatukogud. Linnade kulul eksisteerivad raamatukogud. Seadusandlus. Massachusetts 1848 Linnade avalike raamatukogude süsteemid. Uuenduste tagapõhi. MELVIL DEWEY (1851-1931) Melvil Dewey. Kümnendliigitus 1876 American Library Association (ALA) 1876 Esimene raamatukogunduslik ajakiri
kaasatud ekspertidena hariduskorralduslike otsuste/õigusaktide ettevalmistamisse. Ühiskonna ja tööturu vajaduste kooskõlastamiseks on moodustatud kutsenõukogud Eesti õpilaste tulemused ei sõltu oluliselt ei regionaalsest ega ka sotsiaal-majanduslikust taustast. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk arendab ja korrastab haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrku ning juhib ja koordineerib sellealast tegevust Eestis. Rahvusvahelise koostöö avardamine ning sidemete tugevdamine kolleegidega teistest riikidest on eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks olnud oluline tegevussuund, mis aasta-aastalt on tugevnenud. - riigil ei ole koolieelseid lasteasutusi ega kohalikul omavalitsusel kõrgkoole. Ülikoolid on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud. - otsustajateks sellistes kohtades on ka inimesed, kes pole reaalses elus päevagi õpetajana töötanud.
Economic majanduskoostöö ookeani riikide Indoneesia, Jaapan, Korea, Cooperation organisatsioon vahelise Malaisia, Uus-Meremaa, majandusliku Filipiinid, Singapur, Tai, koostöö USA, Hiina, Mehhiko, reguleerimine Paapua Uus-Guinea, Tsiili, Peruu, Venemaa, Vietnam; OPEC Organization of Naftat eksportivate riikide Toornafta hinna Alzeeria, Angola, Araabia Petrol Exporting organisatsioon reguleerimine Ühendemiraadid, Ecuador,
...........................................................6 4.1 WTO eesmärgid ja põhimõtted..................................................................................................6 4.2 Eesti ja WTO..............................................................................................................................7 5 G7- Jõukate tööstusriikide ühendus...................................................................................................7 5.1 Riikide koostöö põhimõtted.......................................................................................................7 6 OECD- Majandusliku Koostöö Arengu Organisatsioon...................................................................8 6.1 OECD eesmärgid.......................................................................................................................8 6.2 OECD tähtsus Eestile...........................................................................................
käibelevõtuga ja kümne uue liikmesriigi vastuvõtmisega. Liit tähendab ühendust, varem kutsuti EL-i ka EÜ-ks ( Euroopa Ühendus). Kokku 454 milj elanikuga 25 EL-i liikmesriiki on lepingu järgi kohustatud tihedat koostööd tegema. 2. Koostööks on vajalik riikideüleste põhimõtete rakendamine: Tavapärases riikidevahelises koostöös tõlgendavad riigid otsuseid erinevalt. Loob raamistiku õigusloomeprotsessi ja liikmesriikide koostöö toimimisele. 3. 1957. aastal sõlmiti eurooplaste toiduainetega varustamise tagamiseks ühise põllumajanduspoliitika leping. Selle sammuga pandi ühtlasi alus Euroopa Majandusühendusele ( EMÜ). 4. 1) Euroopa Ühenduse asutamislepingud ning nende täiendused ja muudatused. 2) Teatud aspektid õigus ja siseküsimustes eelotsuste vormis. 3) Riikidevaheline koostöö, mis tuleneb EL lepingu VII jaotisest * Sätted tihedama koostöö kohta.
eesmärgil. Eesti maastikualad: Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud. Eesti Looduspargid on Haanja, Otepää, Naissaar. Programmiala on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga ala. Eestis on kaks programmiala: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri ja Pandivere veekaitseala. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja sealt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme,
2004.2009. aasta ametiajaks saab 25 liikmesriigist iga riik sellise arvu kohti, mis vastab talle lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 20 antud kohtade arvule, millele lisandub see arv kohti, mis tuleneb Bulgaariale ja Rumeeniale nende ühinemisel ettenähtud 50 koha jaotamisest. 3.2. Volitused EP volitusi suurendati, laiendades veidi kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja nõudes, et EP peab andma oma nõusoleku tõhustatud koostöö sisseseadmisele kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades. 4. Kohtusüsteemi reform 4.1. Euroopa Kohus Euroopa Kohtus on nagu varemgi üks kohtunik iga liikmesriigi kohta, kuid edaspidi tuleb kohus kokku mitmel erineval viisil: ta võib tulla kokku kodadena, suurkojana või täiskoguna. Nõukogu võib ühehäälselt suurendada kohtujuristide arvu, milleks jääb endiselt kaheksa. 4.2. Esimese Astme Kohus
normid ja moraalsed tõeskpidamised,mida juhid või organisatsioonid oma tegevust arendades järgivad Juhtimise kolm komponenti -Koostöö -Vastutus kui eeskujuks olemine -Eetika kui inimlikkus Juhtimise kolm komponenti -Koostöö -Vastutus kui eeskujuks olemine -Eetika kui inimlikkus Eetilise juhtimise põhimõtted -Lähtu seadusest ja täida neid -Räägi alati tõtt -Pea inimestest lugu -Lähtu kuldest reeglist -Ära tee teistele haiget -Arenda osavõtlikkust Ärieetika roll -Turu koostöö ja usalduse arendamine -Korruptsiooni takistamine -Keskkonnakaitse ja säästlikkus -Inimõiguste tugevndamine,vaesuse vähendamine -Kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini. Sellepärast ongi eetika ettevõttes vajalik TÄNAME KUULAMAST!
Kollaboratsioon, kollaborant -mõistete selgitus erinevate allikat põhjal: Kollaboratsioon (ka kollaboreerimine < 'collaboration' -- ladina keeles 'kaastöötamine', prantsuse keeles 'koostöö') on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsiooniga pealesurutud reziimi abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja ohjamisel välisvaenlast abistab. Kommunistlikud entsüklopeediad (must ENE IV kd, Tln, 1989, lk 649) on piiritlenud
saavutada? Eesti Välispoliitika eesmärgid: 1. saavutada rahvuslik tunnustus a) 2. veebruar 1920. a Tartu Rahuleping tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti õigust iseseisvusele b) 1921. aastal tunnustasid Eestit Lääneriigid, Eesti võeti rahvaste liidu liikmeks 2. Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamine Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt. Tuuli Varik Koostöö Lääneriikidega: a) aktiivne koostöö rahvaste liiduga; ei suutnud kaitsta oma liikmeid b) ei sõlmitud sõjalisi kokkuleppeid Koostöö Balti riikidega: a) EestiLäti kaitseliiduleping 1923. aastal b) Idee Balti Liidust, kuhu oleks kuulunud: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola , ei teostunud Koostöö NSVL ja Saksamaaga: a) 1932. aastal Venemaaga mittekallaletungimisleping b) 1939
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
