LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis..............................................................
Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE:
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
Arvamuslugu Helina Saar Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineeritakse inimesi tavaliselt sellepärast, et nad pole kellegiga samal tasemel nt ei oma nutitelefoni või kalleid firma riideid ja on klassi nö kõige popimad inimesed. Kiusamise algatajadeks ongi just need õpilased kellel on rikkad vanemad, kes saavad oma lastele lubada kõike mida lapsed just tahavad. Kas nutitelefone, tahvelarvuteid või siis firma riideid.
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis.
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu
rünnak või kollektiivist väljatõrjumine), kus kaks või rohkem üksteist mõjutavat indiviidi on suunanud selle ühele indiviidile. Rühma vägivallale on tüüpiline ebaseaduslikkus või sõdimine ühiskondlike normide vastu ning et kiusajad õhutavad üksteist tegevusele. Ebaseaduslikkusele viitab muuhulgas seegi, et tõsise koolivägivalla tulemused tuleb tegijatel ja nende hooldajatel täielikult korvata. Uurimuste põhjal on kiusajate tüüpilisemateks omadusteks elavus, soov tähelepanu äratada ja kelkimisjanu. Ka on kiusajad sõprade hulgas suhteliselt hinnatud, kuigi kaaslaste arvates on nad tegelikult sisemiselt ebakindlad ja "pehmekesed". Kiusajad leiavad kodus teistest õpilastest vähem tunnustust, kodus on neid kehaliselt karistatud rohkem kui teisi ja nad on näinud seal suhteliselt palju vägivalda. Kiusatav õpilane on arg ja tihtipeale teistest välimuselt erinev ( näit. pisikest kasvu, paks vms.)
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7
Tallinna 32. Keskkool Alvar Siilbaum 8.a Kaasaegsete noorte probleemid Kaasaegsetel noortel on tänapäeval palju probleeme. Probleemid saavad alguse varajases nooruses ja algavad tihti alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega. Suitsetama hakatakse kuuendas või seitsmendas klassis, sest tahetakse olla niinimetatud ,,kõva mees". Siis käiakse vahetundides ja pärast kooli. Tänapäeval on aga noored läinud nii jultunuks, et suitsetatakse juba kooli ees. Tihtipeale jäädakse ka vahele ja seda siis kas direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale või siis hoopis politseile, kes käib kooli ümber patrullimas. Vahele jäämine toob aga omakorda probleeme, sest siis saadakse kas käskkiri või kui sa oled enne endale palju pahan
Mina olen igastahes tähele pannud, et paljud popid ja noortepärased armastavad jubedalt oma sotsiaalset pilti (olgu siis naised või mehed) ja ülbavad kõigiga, kes neile miskipärast ei meeldi (olgu selleks siis mõtteviis, katkised ketsid või vale juuksepikkus). Ja nad naudivad seda ülbitsemist : ) Nii mina ise kui ka mitmed sõbrad on seda pidevalt tunda saanud, kuigi ei mina ega mu sõbrad pole kordagi midagi halba öelnud ega teinud. Kaudne koolikiusamine on aga selline, kui on tegemist isolatsiooni ja grupist väljaajamisega (tagarääkimine, mängudest ja ühistest tegevustest kõrvaletõrjumine) jne. Kui kiusaja saab vabad käed, siis reeglina tegevus kordub ning on sarnase iseloomuga. Oluline on kuisamisele võimalikult ruttu jälile saada, kuna ohvrikäitumisel on pikaajaline mõju indiviidi arengule. Võib kaasneda depressioon, õpiedukuse langus, suitsiidimõtted, madal
inimesele). Kiusamise tunnusjooned: Tahtlik Korduv iseloom praktikute jaoks väga oluline tunnusjoon: kui üks laps lööb teist last ühe korra siis on see tüli, haiget tegemine; aga ta lasp pole kiusamise ohver Tasakaalu puudumine võimusuhetes kiusaja kas päriselt ohvrist suurem v ohver tajub teda endast suuremana, tugevana (ei pea olema füüsiliselt) Roges (2011): kiusamine sotsiaalsetes kooslustes on seletatav sellega, et rakendatakse oma moonutatud arusaama sotsiaalsest võimust. Rogers jagab kiusajad kolmeks: - ühed: sõidavad lihtsalt teistest üle, empaatiavõime puudub, tegutsevad omakasu nimel; liidrid, selle käigus teiste peale lihtsatl ei mõtle sageli edukad elus. - Teised: kasutavad teadlikult ära võimu, teadlikult kasutavad teisi ära, manipuleerivad, et saavutada kõrgem positsioon.
Peale peategelase nullpunktis olekut, saadi ka küsimustele vastus. Ma arvan, et küsimuste vastuseks on see, et elu on ikkagi iga inimese enda oma. Iga inimene elab ise oma elu ja kedagi teist see huvitama ei peaks. Iga inimene elab oma elu selliseks, nagu ta ise tahab. Iga inimene otsustab ise, kes ta on ja kuhu ta kuulub. Tänapäeval kiusavad inimesed puhtalt selle pärast, et näidata, kui kõva inimene siis see kiusaja on. Mõned inimesed valivadki ühe inimese, keda kiusata ja teevadki seda kasvõi kuni kooli lõpuni. Ma arvan, et kui oled heidikustaatuses, on sellest ka raske välja tulla. Pead olema tugev, et sellele vastu minna. ,,Sellest raamatust tundsin puudust oma teismeliseeas." Eia Uus, kirjanik 5 Katkend "Nüüd sa võtad mul suhu" ütleb Karmo ja hakkab endal tõsimeeli pükse alla tõmama. Kas see
tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda!
Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini. Vähestele on antud, mõnele pole üldse antud ja need kellele on liiga palju antud on õnnetud. Sisemine ilu on välisest tähtsam, aga ainult juhul, kui see välja paistab. Me sobime nagu särk ja perse. Huvitav, kumb mina olen? Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada. Igaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda. Iga inimese mälu on tema erakirjandus . Sõda on kõikide asjade lisa. Kõik, mida saab raha eest osta on odav. Suhtumist pisiasjadesse avaldub inimese iseloom kõige paremini. Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali. Tahaks sulle kättemaksta , aga ei suuda . Tahaks teha nii nagu sina mulle ja siis lahkuda , aga ei suuda - mina hoolin sinust ikka veel nii palju !
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka? Peer Gyndi areng oleks kui mõõnade ja tõusude rada - ühel hetkel ta kahetseb ja üritaks nagu olukorda parandada (ase surivoodil, oma onni ehitades, vana mehena Norrasse tagasi pöördudes), kuid samas järgneb alati sellele arengule mõ
Enamus inimesi on senikaua ilusad/toredad/lahedad, kuni nad suu lahti teevad Kui tõde on raske öelda siis vaiki,aga ära valeta Armasta kui sind armastatakse,unusta enne kui sind unustatakse Ainuke lootus mis ei peta on surm Õpilase sündroomnii kui suu lahti teeb, lähevad kõrvad kinni ÕNN see on kolm tähte sõnast õnnetus Siin maailmas on kõik olemas, aga mitte alati sinu jaoks Und on lihtne näha, aga ümberjutustamisega võib tekkida raskusi Võimalus ei oota, et sa uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda
armastatakse - armastatakse sellepärast, et nad on sellised, nagu nad on. Kuni ülaltoodud vanuseni laps veel ei armasta: ta reageerib tänulikult ja rõõmsalt sellele, et teda armastatakse. Sel arengutasemel tuleb aga mängu uus asjaolu, uus tunne, oma tegudega armastuse loomine (ibid.). Esimest korda tuleb laps mõttele emale (või isale) midagi anda, midagi neile teha: kirjutada luuletus, joonistada pilt või korda saata midagi muud head. Esimest korda lapse elus muutub armastus armastatud olemisest armastamiseks: armastuse loomiseks. Siit alates läheb veel palju aastaid küpse armastuseni jõudmiseks. Lõpuks on laps, nüüd võib-olla juba nooruk, üle saanud egotsentrismist: teine inimene ei ole tema jaoks esmajoones oma enese vajaduste rahuldamise vahend. Teise inimese vajadused on niisama tähtsad kui tema enda vajadused - tegelikult on need isegi tähtsamad
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
tegutsevamaid ja tagasihoidlikumaid inimesi. Mulle tundub, et vägivalda koolis ikkagi varasemalt ei olnud või oli seda määravalt vähem kui praegu. Praegune kool on kaasaegne kool ja temaga käib kaasas ka vägivald. Süvenedes kaasaegse kooli ellu, julgen küll öelda, et koolis valitseb nii vaimne kui ka füüsiline vägivald. Vaimset vägivalda tundub olevat rohkem, sest väga lihtne on kaasõpilast mõnitada, solvata, kiusata ja sõimata. Füüsiline vägivald on toores, julm ja võib ka mõjuda teinekord kehaliselt isegi rängalt. Mis siis põhjustab, et ühe klassi õpilased muutuvad kaasõpilastele väljakannatamatuks, et on isegi vaenlased. Kindlasti tuleb siin vaadata nii vägivallatsejale kui ka ohvrile.Vägivallatseja kannatab ise mingise tunnustuse pärast ja tahab ennast maksma panna ja silma torgata, teiste kallal toorutsedes. Oma loomuse poolest on vägivallatseja üleolev ja oma jõudu tunnetav
What’s Minnie without Mickey , what’s Tiger without Pooh , what’s Spongebob without Patrick , what’s me without you ? Ma pole see, kes ma olin eile, ma pole see , kes olin hetk tagasi, homme pole ka see, kes ülehomme olen ja enam iial pole see, kes kunagi olin… Õnn on kui liblikas , kui sa teda taga ajad , lendab ta alati minema , kui aga istud vaikselt ja ootad , tuleb ta ise su juurde . Olen vaba kui tuul,kui oskad ja suudad-püüa kinni:P Ma tahtsin saata sulle midagi armsat ja ülinunnut ,aga postiljon käskis mul postkastist välja ronida. Vahest tahaks sind kallistada, et kontrollida, kas sa ikka päriselt olemas oled! The summer night is like a perfection of thought. Ma pole kunagi üksi, - Sa oled alati minuga, minu südames... I'm not mad, I need a hug.. Igatsen seda olematut unenägu... somewhere over the rainbow . . . U make me crazy . There's a rainbow in the sky, all the time, don't be blind. ;)
· Miks inimesed ei võiks lihtsalt leppida sellega, kes nad on? Miks nad peavad tegema haiget, kuigi teavad, et see võib viia inimese rivist välja? Miks Sina pidid sel õhtul rikkuma kõik selle, mis tundus algul nii ilus ja hea? Miks on vaja mängida ühe tüdruku/poisi ilusa, ainulaadse ja täiesti ainukese südamega? Kas sa tõesti usud, et kui sa seda teed, siis haavad paranevad? Jah, sul on õigus, need paranevad, aga kas sa ka kujutad ette, millised armid sa tegid?* · Kui mind ükskord enam ei ole. Kui mind ükskord enam ei tule, ei näe sa mu nime ekraanil, ei kuule mu häält sulle vastamas, kui valid mu numbri ... Kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud ja silmad, mis seal vastu vaatavad, on kauged ja võõrad. Kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi... Kui püüad meenutada möödunud tutvust, inimest kellele sa olid Nii tähtis, nii vajalik, niii kallis
KIUSAMINE Heli Uustal Mis on kiusamine? Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Kui oled kellegi vastu jäme, annad vaikimisi loa talle olla kellegi vastu ebaviisakas.Kui kellelegi valetad, andestad talle juba ette, kui tema kellelegi valetab.Kui koosolekule hilined, ütled sõnu kasutamata, et täpsus ei ole tähtis.Kõik need sõnumid kujundavad ettevõtte kultuuri.Korja üles praht kui seda näed, siis hakkavad ka teised enda ümber puhtust hoidma ja oma tööpaika hindama.Väikesed teod võivad tuua suurepäraseid tagajärgi. Räägi inimsetega , hoia kõrvad lahti nende unistustele, lootustele ja pettumustele.Tunneta, milline on teie EV tegelik olustik."Kala on sageli viimane, kes märkab vett, kus ta ujub"-joogi Raman RITUAAL NR2 KORRALDA MÕISTUSEGA, JUHI SÜDAMEGA (tegevus raamatus : park) Inimsuhete rituaal Kaasinimeste vastu ükskõikne indiviid kohtab elus kõige rohkem raskusi ja teeb teistele kõige suuremat kahju. Selliste indiviidide hulgast tuleb otsida inimsoo kõigi äparduste põhjust. Alfred Adler Unistada on hea
Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused Sisukord Sisukord Sissejuhatus Kuidas abielul aadrit lasta? Miks me tülitseme? Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Tülid on paratamatud igapäevaelu osad. Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad. Sellest tulenevad ka abielulahutused, purunenud kodud ja võib ka kujuneda kodune v
Heaolu väheneb Heaolu suureneb Kõrvalekalded aktspteeritud Kooselu reeglite järgimine (abistamine, reeglitest ja normidest jagamine, koostöö) Reegleid aktsepteeritakse erinevas kontekstis:kodu, kool, kogukond, ühiskond ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE (Allikas: Frick jt) VARAVAASTANE AGRESSIIVNE Kiusamine koos ÕIGUSRIKKUMINE KÄITUMINE vägivallaga · vandalism, * varastamine, Kiusamine Vägivald · süütamine, * V valetamine, A Autoagressiivsus Teiste süüdistamine,
agressiivsus, mis on tingitud varasematest kogemustest. Agressiivsus väljendub teistelt lastelt asjade äravõtmisega, meelega tõukamisest ja hammustamisega. Ta ei pruugi teiste lastega hästi läbi saada ning lapsed hakkavad teda tõrjuma selles suhtes, et ei soovi temaga koos mängida (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Kool 6 Tänapäeval on koolis oluliseks faktoriks olla populaarne. Nii tekib ta nõrgemate kiusamine, millest saab alguse koolikiusamine. Lastel on meeles varajases eas osaks saanud negatiivne käitumine, kuid sellele annab juurde veel vägivaldsed filmid ja multikad. Meedial on agressiivuse kujundajana suur osakaal. Juba väga väikesest east peale vaadatalse vägivaldeid multikaid, kuid kahjuks on tõde see, et pragusesl ajal ei olegi tavakanalitel korralikke multikaid. Kooliealistele lastele meeldib väga vaadata erinevaid rohkelt vägivalda sisaldavaid filme ning mängida arvutis sõjamänge see
Riina sõidab ära Rootsi tööle ja elama- sees oli tal juba varasemalt kokku lepitud, enne kui nad suve algul J kohtusid. Lahkuminek on valus. Kuigi J on pakkumisest tõsiselt üllatunud ja algul et tea millest kirjutada valmid inglise keelne laul. Homme algab kool. Sasa ja J on välja mõelnud palaani, kuidas koolis endised vihavaenlased teda hoopis armastama panna, sest kaotada ei ole niikuinii midagi ja J ei taha viimast kooliaastat helesinise kahhelplaadina kontades mööda saata. Ta on tänu väljaspool kooli saadud sõpradele enesekindlust juurde saanud ja on kindel oma plaani õnnestumise. +9 Ei taha, ei taha, et taha (500 korda) et homme algaks kool Aga äkki pole hullu? +10 J alustab oma plaaniga kohe aktusel ja istub Roberti ja Bianka vahele ja alustab suhtlemist esimest korda viimase aasta jooksul õppetöö välistel teemadel. Bianka leiab, et ta näeb kena välja. J-l on heameel, et kaalu langetamine, jooksmine ja jõusaalis higistamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
