KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
eas kokku kasvanud tikkeljätke (Proc. Styloideus) Otsmikuluud läbib silmakoopaülene kanal; Otsmikusoomusel eristuvad sarvjätke (proc. Cornualis), sarvede vahemügar (Protuberantia intercornualis); Otsmikusiinus ulatub sarvjätkesse Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusejoon (Linea nuchae) Kolmnurkne vahekiiruluu surutud otsmikuluu poolt kolju kuklaseina Esineb pisaraluupõiend (bulla lacrimalis)ja pisaraluu- urge (sinus lacrimalis) Ninaluude eesots kahestunud Näoharjast rostraalselt näoköber (Tuber faciale) Mäl. Suulaeurge paikeb horisontaallestmes, Bo: Vaid väiksed suulaekanalid Väikemäletsejad + su su ov Eraldi jääb soomusosa (Pars
Inimese anatoomia praktikum III Cranium
Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog Inimese selgroog koosneb 33-34 omavahel paindunud ühendatud selgroolülist. · 7 kaelalüli · 12 rinnalülii · 5 nimmelüli · 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli · 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks Rinnakorv · 12 paari roideid, msi kinnituvad eestpoolt rinnakule.
KUULMINE 11.l Mis on kuulmine? Kuulmine võimaldab meil eristada helilained ja kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulamisorganism on kõrv Heli liigub kuulmekäiku-trummikilesse-kuulmeluuketele-teole ja lõppeb oimusagara kuulmiskeskuses Kõrv tabab õhuvõnkeid sagedusel 16-20000 hertsi(16-infraheli 20000-ultraheli) Kõrva ehitus Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Keskõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Kuulmetõri Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena ...
Skelett Kolju- näokolju ja ajukolju Suuremateks luudeks alalõualuu. See on liigeste abil ülalõualuuga ühendatud. Ülalõualuu koosneb vasakust ja paremast poolest kummalgi pool nina. Ninaluu asub vaid nina ülemises osas, allpool on kõhreline osa. Silma ja kõrva vahel asub sarnaluu, sellest ka nimetus põsesarnad. Suur luu otsaesisel on otsmikuluu. Pealaest seljapool paremale ja vasakule jäävad kiiruluud. Pea luud on ühendatud koljuõmblustega, mis luustuvad lapse varases eas. See on vajalik, et laps mahuks läbi sünnitusteede. Kukla taga asub kuklaluu. Kõrva taga on oimuluu. Sinna ei tohi inimest lüüa, sest seal asuvad tähtsad ajukeskused. Õlavööde Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õnd...
Tugiliikumiselundid Luustik Inimese luustik ehk skelett koosneb umbes 220 luust. Inimese luustiku olulisemad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavõõtme luud, alajäsemet luud ja vaagnavöötme luud. Luustik moodustab keha toese, on liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. Lisaks sellele kaitsevad luud siseelundeid ja närvisüsteemi ning osade luude õõnsustes toodetakse vererakke. Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli,
Koerte aretus läbi aja Hanna Vahter Sander Green Kadrioru Saksa Gümnaasium Koera põlvnemine Metsikutest eellastest Kujunes umbes 8000 a eKr Esimene koduloom, kelle inimene kodustas Koera eellase luid on leitud mitmetel väljakaevamistel Canis Lupus Neenetsi laika Kiviaja koeratüübid Sookoer – lühike kolju ja järsk üleminek koonult otsmikule, lühike koon Inostrantsevi koer – lamedam otsmik, üleminek otsmikult koonule sujuvam Putjani koer – kolju sarnaneb inostrantsevi koeraga Dingo Keskaasia lambakoer Pronksiaja koerad Pronksikoer – kolju on pika kitsa koonuga, üleminek otsmikult koonule laugjas, kuklakühm hästi kõrge Tuhakoer – kolju on sarnane pronksi- ja sookoera omaga
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Athena-Minerva Jumala lugu Athena (Minerva) oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis-rinnakilp). Ateena linna kaitsejumalannana. Võitles gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist. Leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu.
Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel
KOKKUVÕTE:kuulmine · Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelundid. · Inimese kõrv koosneb kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. · Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja väline kuuimekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrvasuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja toimu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuuimekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvas on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Üks osa (tigu) kindlustab heliaistingu, teine aga tasakaal utun netuse.
süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene on ainus olend imetajate seas, kellele on iseloomulik sotsiaalsus. Vale; Paljutel imetajatel on sotsiaalne eluviis üsna tavaline.
muutused. King ja Wilson püstitasid hüpoteesi Inimlaste fülogeneesis on toimunud ontogeneesi juhtivate geneetiliste regulatsioonisüsteemide kiirenenud muutumine võrreldes struktuurgeenide evolutsiooniga. Molekulaargeneetilised uurimised viimase aastakümne jooksul on tuvastanud loomariigis mitmeid arengugeenide perekondi. Nendest tuntuim on homeoboxgeenide süsteem. Inimese neoteensuse kujutlus lähtub kahest ilmsest tõigast 1) juveniilsete pongiidide kolju silmatorkav sarnasus täiskasvanud inimese omaga 2) selle sarnasuse kadu pongiidide ontogeneesi käigus koljuosade allomeetrilise kasvu ja arengu tõttu näokolju oluliselt kiirem ja ulatuslikum kasv võrreldes ajukoljuga. Noor orangutan sarnaneb suuresti inimlapsega, kuid siis jätkub teisttüüpi (allomeetriline) areng, mis põhjustab suured erinevused inimesest. E. Geoffroy SaintHilairekasutas esimesena inimese kohta mõistet arengupidurdus.
maismaal. Mõned neist elutsevad vees. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle tervena või suuremate tükkidena. Sisalikud toituvad põhiliselt ussidest, putukatest ja tigudest.
Seetõttu pääseb nohuga tekkinud lima kergemini keskkõrva. Välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele tajub osa inimesi lennuki õhkutõusmisel ja maandumisel, kui salongis valitseva ülerõhu tõttu tekib tunne, nagu läheksid kõrvad lukku. Selle vältimiseks on soovitatav sageli neelata, mida hõlbustab kommide lutsimine. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga
Plinkollus tihe ja tugev välimine luukude. Asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Käsnolluses asub luuüdi. LUUÜDI Luuüdi asub käsnolluses Punane luuüdi vereloome Kollane luuüdi rasvade talletamine LUUÜMBRIS -katab luud -moodustab uusi luurakke -ühendab luid ümbritsevate kudedega -sisaldab palju veresooni ja närve KOLJU Kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid, seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju luud on õmbluste ja kõhrliidustega ükteisega liikumatus ühenduses. SELGROOG Luustiku keskne osa on selgroog. Iga selgroolüli koosneb lülikehast, lülikaarest ja jätketest. Selgrookanalis paikneb seljaaju. RINNAKORV Selle moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks paar roideid.
vertikaaltelje, mis peaaegu ühtub luu pikiteljega: siin toimub sisse- ja väljapööramine) [pronatsioon ja supinatsioon] 5. Randmeliiges: nimeta selle liigese tüüp, teljed ja võimalikud liikumised Randmeliiges on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. Abduktsiooni ulatust piirab tugevasti arenenud kodarluu tikkeljätke. 6. Kolju: a) nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3); b) kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub kõige viimasena? a) Koljuluude vaheliste õmbluste tüübid on saagõmblus, soomusõmblus ja servõmblus. b) Vastsündinu koljulaes olevaid kilelisi piirkondi nimetatakse lõgemeteks, kõige viimasena luustub eeslõge (laubalõge). 7. Lihased: a) nimeta lihase osad (3); b) mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud?
Luude keemiline koostis. ligikaudu 50 % vett ligikaudu 16 % rasva 12 % teisi orgaanilisi aineid ( valgud, süsivesikud ) ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2
29.september EuMuKuDInimTeke: jätkasime eelmise loengu slaide Slaid 28: : Arvatakse et homo heidelbergensise baasil arenesid välja neandertaallased. Esimene luustik leiti 1856a Neanderi jõe orust Saksamaal. Elasid Euraasias u 200 000 - 30 000a eKr. Jämedad ja jässakad luud. Kõverad jalad. 155cm, laiaõlgne,tema ajumaht oli 1666cm3. Kolju kuju on teistsugune. 29: Neandertaalil on kolju rohkem kuklas (arvati, et külma pärast). Madal laup. Arvatakse, et olid emotsionaalsed kõrilõikajad. 30: Vastandlikkus. 31: Söövad teineteist >> on näiteid, kus ühed söövad teisi austuse näitamiseks 32: Shanidari koobas Iraagis-kõige haruldasem leiupaik; sinna oli maetud 2 naist, üks mees. Mullast võeti rohkelt proove ja avastati, et seal leidub lilleseemneid vms. Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega
Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli ja seetöttu saab ka pead pöörata. 25. Keraliiges- õla- ja puusaliiges Plokkliiges- põlveliiges ja küünarvarreliiges Silinderliiges- kaks ülemist kaelalüli 26. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid, nende vahel on kõhrest kettad, mis teevadki selgroo vetruvaks ja painduvaks. 27. Liikumatult on omavahel seostunud ajukolju luud, neid ühendusi nimetatakse koljuõmblisteks. 28. Kolju luud- kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 29. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokolju loudest on kõige suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. 30. Kolju luud- kiiuluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 31. Liikuvalt on ühendatud alalõualuu. 32. Selgroog koosneb tavaliselt 33 lülist, mis jagunevad viieks piirkonnaks.
Vähem on avariitüübi eelnevast teadmisest kasu kannatanute vabastamise taktika valimisel, sest avarii puhul võivad tüübid esineda kombineeritult. Küll aga on reaalne hinnata autode deformatsioone, teades millisel moel avarii on toimunud. OTSASÕIT JALAKÄIJALE Auto on sõitnud otsa jalakäijale, kuna jõudude ja masside erinevused on väga suured, peab arvestama jalakäija raskete vigastustega. Esmalt on tõenäoline, et vigastatud on jäsemed, vaagen ja kolju. Teiseselt kolju ja rindkere. KOKKUPÕRGE Kaks autot on omavahel kokku põrganud, või teisel, ja väga levinud juhul, auto on sõitnud vastu takistust. Kokkupõrge on toimunud eest alla 25°. Sellisel juhul on tegemist väga suurte energiatega, mis omavahel kokku on saanud ning eeldatavalt on ohvrite vigastused tõsised. Suure tõenäosusega on vigastada saanud: näo-kolju, lülisamba kaelaosa, rindkere, vaagen ja jäsemed. TAGANT OTSASÕIT Üks auto on teisele tagant otsa sõitnud.
liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6. Põlveliiges art genus kinnitub reieluu + sääreluu, I korrus meniskide-reieluu liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus meniskide-sääreluu liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet põlvekedraside, eesmine ristatiside. 7. kolju luud otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8. agonist on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigu- tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 9. õlavarre kakspealihas m
On ellipsoidliiges. • Distaalne käeliiges on keskne randmeliiges. Moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. 5 Käeliigest tugevdavad sidemed külgmiselt, selgmiselt ja randmeluude vahelt. Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionalselt ühtse terviku. Liikumine: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. 28. Kolju luude vahelised ühendused. Kolju koosneb 4 plaadist, mis on sündides ühendatud pehme sidekoega, mis võimaldab sündida. Esimese aastaga sidekoed kaovad ning kolju luud seonduvad omavahel õmbluste abil: Saagõmblus –. Siia kuulub enamik ajukolju õmblusi. Nool- ehk sagitaalõmblus Pärgõmblus Lambdaõmblus. Soomusõmblus Servõmblus 29. Alalõualiiges, liikuvus. Alalõualiiges on ainsaks kolju liigeseks
Primaadid on esikloomalised(imetajad). Hõlmab ahve ja poolahve. Pa hulka kuuluvad ka inimlaadsete olevuste ülemsugukond, kuhu kuuluvad inimesed. P seltsis on 3 sugukonda: gibonlased(20mln), inimavlased ja inimlased. Inimene(kahel jalal, kolju suur ümar, s-kuj selrog, laienen rinnakorv, eesjäs lüh taga pik, mitte nii karvane, laps taandar, aren aegl, suhtl kõne kiri sots mälu). Simp (väike piklik, sr ühe kõverusega, rk kitsam, hüüded zestid). Arukas inimene (homo sapiens)e nüüdisinimene Aaf, lõun pool saharat 250- 200th a tagasi. Kolju oli ümar, laup kõrge, väikesed hambad jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 50 th a tag. Eur jõudsid 45-40th a tagasi. Ja peale seda Am
Hingemaailm oli küllaltki keeruline, usuti ka, et hing oli tähtis isikupära kandja ja pärast surma rändab hing edasi mõnele teisele elusolendile, surm oli tähtis muistse inimese jaoks, samas oli ka surmal eri aegadel eri tähendus. Kalmetest on palju infot usundi uurimuse, mõttemaailma kohta. Rituaalid olid olemas, kuid millised täpselt ei teata. Leidub märke ka ohverdamisest ning oluliseks peeti inimese koljut. Kolju matuseid on eraldi leitud ja kivikalmeid kus oleks vaid kolju maetud on näiteks Kunda Hiiemäel (leitud 2004.aastal) On leitud märke ka skalpeerimisest, seda näitavad lõikejäljed koljudel. Seda, et inimese luid kasutatakse rituaalides on väga levinud. Rituaalide eesmärk oli tugevdada sidet noorema ja vanema ja ka lahkunud generatsiooni vahel, eksponeeriti puhast koljut, sest pea tähendaks konkreetset isikut, kolju aga sai sümboliseerida kogu surnud kogukonda. Arvati ka, et surnud esivanemate hinged saavad kokku ja ühinevad kogukonna hingeks.
· hõimkond: keelikloomad · klass: imetajad · selts: primaadid, esikloomad · sugukond: inimlased · perekond: inimene · Liik: homo sapiens sapiens 13. Inimesed/ inimahvid Õ lk 102 Inimene Inimahv Liikmisviis Püstine, kahel jalal Peamisealt neljal jalal, harva kahel Kolju Suur ja ümar ajukolju, lame, Väike ja pikk ajukolju, pikad, lühikeste lõualuude ja väikeste pikkade kihvadega lõualuud, hammastega nöokolju, ninaluud lamedad. Kuklamulk kolju esileküündivad ninaluud. Kuklamulk põhja tagaosas. kolju põhja keskosas
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigese...
Inimese evolutsioon Rahvusvaheline teadlaste töörühm leidis ahvinimese kivistise, kes kolme miljoni aasta eest tagajalgadel käima hakkas. Kivistis oli vana lõualuu, mis sisaldas vaid viit hammast, mis sarnanesid inimese hammastega. Lõualuu omanik võis olla maailma esimene inimene. Teadlane Louis Leaky leidis 1964. aastal Aafrikast kolju ja mõne käeluu. Leaky leidis ka käe lühikesed sõrmed, mis tõenäoliselt suutsid juba haarata ja tööriistu valmistada. See leid, mis sai nimeks homo habilis, tõestas Leaky teooriat, et just kivist tööriistad eristasid esimesi inimesi algelistest ahvinimestest., kes olid inimese ja ahvi vahelüliks. Tööriistad muutsid inimesele kättesaadavaks energiarikka liha ja rasva, mis andsid täiendavaid toitaineid ajule, nii et see sai kasvada. Kui toidusedelisse ilmus rohkem liha,
Luustiku ja lihaste osakaal kehakaalust on meestel umbes 55% ning naistel 45%. Lihaste mass on 30 - 45% kogu organismi massist. LUUSTIK Luustik ehk skelett moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese skeletis on 206 nimelist luud. Luid on pikki, lühikesi, lamedaid ja segatüüpi. Luustikul on mitu ülesannet: toetamine kanda ja toetada keha ning seda moodustavaid organeid; kaitsmine moodustada tugevaid katteid organitele. Näiteks aju ümbritsev kolju või siseorganeid ümbritsev rinnakorv; liikumine luud vahendavad lihaste genereeritud jõudu, suunates selle liikumisse. Luudest kangisüsteemid võivad võimendada jõumomenti või suurendada liikumiskiirust; mineraalide varumine ainevahetus vajab luudes leiduvat kaltsiumit ja fosforit. Luud vahendavad neid mineraale pidevalt ainevahetusele, lootuses, et kaotatu saadakse mõne aja pärast toiduga tagasi. Mineraalide ainevahetuse häire põhjustab luude hõrenemist.Luud on organid
Luuümbris Kaelalihased Paljud väikesed Liigutavad pead moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud lihased. üles ja alla ning jämedamaks. Täiskasvanutel luude kasv peatub. pööravad pead. 4.Liikumatu seondus-luud on kokkukasvanud ja Seljalihased Trapetslihased, Sirutavad selga liikumatud. Liikumatu seondus on näiteks Kolju seljalailihas viivad õla varre õmblused. Poolliikuv seondus- Nende luude ühendus ei taha ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid Rinnalihased Suur rinnalihas Viivad õlavarre ühenduskohad ei ole ka jäigad. Poolliikuv seondus on ette näiteks selgroolülidel. Liikuv seondus e
· Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts · Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest (somiidid) Vere- ja lümfirakud Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn
ning osa taksonite väljasuremine. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine , täiustumine ja väljasuremine. Inimese ja inimahvi sarnasused : Mõtlemine konkreetne; kehaehitus; käitumine; sigimine; haigused (AIDS, HIV). Erinevused : Inimene kahel jalal püstine; ahv peamiselt neljal jalal käpuli, inimesel suur ja ümar kolju, ahvil väike ja piklik kolju; inimese karvkate taandarenenud, ahvil täielik karvkate inimesed suhtlevad kõnes, ahvid suhtlesid zestidega; inimesel suurem ja arenenum töövõime kui ahvil. Evolutsiooniline progress ehk täiustumine uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Tagajärg: keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest.
Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luud on omavahel ühendatud. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahale jääb liigeseõõs. Keraliigesed on suure likumisulatusega , plokkliisesed liiguvad vaid ühes taspainnas edasi ja tagasi ning silinderliiges võiamldab teha pööravaid liigutusi. Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi (kolju).Tähtsad osad luustikus : kolju , selgroog , rindker eluud , õlavöötme luud ja nendega seotud luud. Vaagnavöötme luud ja nadega seotud... Näokoju luudest on tähtsamad üla ja alalõualuu. Selgroog moodustab keha keske toese (33 lüli). Kael (7) , rinnalüli(12) ja viis nimmlüli. Ristluu moodustavad viis ristluulüli mis on omavahel kokku kasvanud. Selgroog lõppeb nelja õndralüliga mis on liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid ,
öelda Homo erectus. Homo erectuse varaseim leid on pärit Jaava saarelt Indoneesiast 19. sajandist. Leiu avastas hollandlane(Indoneesia oli hollandi koloonia)E. Dubois, kes läks sinna sihiteadlikkult otsima lüli inimese ja ahvi vahel. 1891 leidiski Dubois massiivse, võimsate kulmukaarte, madala otsmiku, ilma väljaulatuva lõuatsi ja alamõõdulise ajukoljumahugaa fossiilse kolju, mis ei kuulu ei orangutangile ega ka inimesele.ROBUSTNE KOLJU Tema leiu vanus tehti kindlaks 15 aasta tagasi: fossiilid on 1,6-1,8 miljonit aastat vanad. Homo erecruse eksisteeris eri paikades eri ajapikkusega. Aasiast kadus ta praeguste andmete kohaselt 200 000-300 000 aastat tagasi, Kagu-Aasiast aga alles paarikümne tuhande aasta eest. Tema aju kasvas kuni 1100 kuubikuni. Suure tõenäosusega oli Homo ergasteri liinist või tema sõsarliinist pärit Homo heidelbergensis. . H
protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon Isiksusepsühholoogia- uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikust
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
Loomariigi evolutsioon: 1)4 mrd a.t. -bakter 2)700 mln a.t. hulkraksed algloomad,amööb,silmviburlane 3)600 mln a.t. selgrootud veeloomad- meduusid,käsnad,korallid 4)500 mln a.t. selgroogsed kalad 5)400 mln a.t. maismaaloomad-kopskalad->kahepaiksed 6)200 mln a.t. roomajad-saurused- >linnud&imetajad 7)70 mln a.t. imetajad+linnud 8)2 mln a.t. inimene Inimese evolutsioon: tänapäeva tark inimene-homo sapiens sapiens Inimene: kõnd 2 jalal, liikuv käelaba,kohmakas jalalaba, suur kolju, kõne Inimahv:kõnd 4 jalal,kohmakas käsi,liikuv jalalaba, väike kolju, häälitsused 1)5mln ahvinimene -austrolopiteek, Aafrikast -puu otsas -2jalal 2)2 mln-Osav inimene -luust ja kivist tööriistad 3)1,5 mln Püstine inimene -1,5m, tuli, keele areng, Euroopa 4)300 000 a.t. Tark inimene-ühiskonnakorraldus 5)300 000 a.t. neandertallane ehitas muldonne,matused,head jahipidajad,surid välja 5)30 000 a.t. Tänapäeva tark inimene-pikk,vaimne töö, kirjakeel
Pikad luud on seest õõnsad, sest see teeb luustiku kergemaks. Enamiku luude keskosas on luuüdi, Punane luuõdi on vereloomeelund, kollane luuõdi sisaldab tagavararasvu. Noortel on punast rohkem. Pealt katab luud luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Milles seisneb luustiku tähtsus? Toestab pehmeid kudesid, aitab keha püsti hoida Koos lihastega võimaldab luustik liikuda, lihased kinnituvad luudele Luud kaitsevad siseleundeid, närvisüsteemi nt kolju peaaju Luudes toimub vereloome Oluline mineraalainete säilituskoht Luustikus talletatakse rasvasid 3. Tunda tuleb luustiku põhiosasid! KOLJU, SELGROOG, RINDKERE, ÕLAVÖÖTME LUUD: ÜLAJÄSEMELUUD, VAAGNALUUD: ALAJÄSEMELUUD Tunda tuleb osasid ka jooniselt. 4. Loomse raku ehitus. Rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, läbi mille toimub aine ja energiavahetus (va munarakk)Mitokondrid varustavad rake enengiaga, tsütoplasma täidab kogu raku ja seob raku
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
Luustik e skelett · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu ) Luude koostis · Mineraalained 55 - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad ) · Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus...
tööriista ja see lubab arvata, et nende olendite elu sõltus täielikult loodusest. Neid nimetatakse lõunaahvideks ehk australopiteekideks. Paraku surid nad 1.5 miljonit aastat tagasi välja. Neist kõige vanem, Australopithecus afarensis, on pärit Ida-Aafrikast 4 kuni 2.5 miljonit aastat tagasi. Naissoost täiskasvanud isend oli vaid 3 jalga pikk. Ta leiti Etioopiast 70-date keskpaiku. Luude ehituse järgi oletati, et ta kõndis püsti, kuid võis ronida ka puudel. Tema kolju sarnanes ahvi omaga, oli suurte hammastega ja väikese ajukoljuga. Australopithecus afarensis ja A. africanus. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad (kõrvaloleval fotol). Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis)
männist, pärnast, harvem kasest. Katteks asetati eraldi kõlalaud harilikult paljude pisikeste, harvem ühe suurema resonantsavaga. Keeli oli 6-7 või veidi 3 rohkem; vanemail aegadel olid need jõhvist või keerutatud sooltest, hiljem traadist. Ülaotsas olid nad pingutatud tagantpoolt keeratavate puust keerpulkade abil, alaotsas aga kinnitatud nn. kolju külge. Kolju moodustas pilli korpuse alumine, kitsam ots, mis oli kolmest küljest leenitaoliselt kõrgemaks jäetud; külgleenid ühendati raudpulgaga, mis oligi keeltehoidjaks. Ilma koljuta pille tuli ette harvem; sel puhul kinnitusid keeled kandle korpusesse löödud raudaasa külge. Setu kanneldel jätkus pilli korpus ülaosas kaane tasapinnal lauakujulise pikendusega, nn. labaga. See võimaldas vasakule käele paremat tuge ning parandas pilli kõlavust
Šaakalid VÄLIMUS (Hariliku šaakali ja hallhundi topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon.) Šaakal on välimuselt midagi rebase ja hundi vahepealset.Harilik šaakal meenutab rohkem hunti, aga on väiksem ja kergem, tal on lühemad jalad, piklikum torso ja lühem saba.Hariliku šaakali kolju sarnaneb hundi ja koioti koljule rohkem kui teiste šaakalite kolju. šaakali jäljed on 5-6 sentimeetri pikkused ja jäljerida ei ole rebasele või hundile iseloomulikult sirge vaid koeralikult vonklev. iseloomulik tunnus on et teise ja kolmanda varba padjandid on tagaosas ühendatud. LEVIALA: Harilik šaakal on ainus šaakal, kes elab väljaspool Aafrikat Aastal 2013 avastati, et ka Eestis elavad saakalid ja eri maakondades kütiti neid aasta jooksul kolm tükki
Eri tüüpi liigesed võimaldavad luudel erinevas suunas ja ulatuses liikuda. Luude ühendused: silinderliiges, keraliiges, plokkliiges Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, asub nt kaelas, tänu sellele saab pead pöörata Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi, on näiteks puusa- ja õlaliiges Plokkliiges seal saavad liikuda luud vaid ühes tasapinnas, nt põlveliiges Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud koos nendega ühenduvate ülajäsemete luudega ning vaagnavöötme luud koos nendega ühenduvate alajäsemete luudega. Kuju ja pikkuse alusel võib luud jagada 3 rühma : pikad(reieluu), lühikesed(randme ja kannaluu) ja lamedad(kolju) luud. Liiges on kahe või enama luu liikuv ühendus, kus luude otsad on kaetud sileda kõhrega. Kõhrega kaetus luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab liigesekihn.
-varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu 3. OS TEMPORALE- oimuluu PAARILINE 4. OS FRONTALE- otsmikuluu 5. OS PARIETALE- kiiruluu PAARILINE 6. OS ETHMOIDALE- sõelluu -näokolju luud: 1. MAXILLA- ülalõualuu PAARILINE 2. OS PALATINUM- suulaeluu PAARILINE 3
INIMESE LUUD JA LIIGESED Inimese luustikus on üle 200 luu. Luustiku tähtsamad osad on LUUDE KOOSTIS Mineraalained 55% Orgaanilised ained 25% Vesi 20% Kolju koosneb näo-ja ajukoljust LIIGESED Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist LIIGESTE TÜÜBID Liikuvad ühendused Silinderliiges Plokkliiges Keraliiges Painduvad ühendused Selgroolülide vahel Liikumatud ühendused Ajukolju luud KASUTATUD KIRJANDUS WWW.MIKSIKE.EE U.KOKASSAAR JT. BIOLOOGIA 9.KL. JUHENDAJA LY VALDMAA
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
Seejärel lõikab ta platsenta ja beebi tükkideks ja kraabib need kausi sisse välja. Tavaliselt tuleb ohtralt verd. Laiendamine ja tühjendamine Seda tehakse raseduse 4.-6. kuul. See meetod on enamasti asendanud füsioloogiliste lahuste abil tehtavad ning keemilised abordid, mille tulemus oli liiga sageli see, et laps sündis elusalt, mis muidugi oli abordiarsti seisukohast komplikatsioon! Kasutatakse tangitaolisi instrumente, sest beebi luud ning kolju on juba kaltsiumiga küllastatud. Beebile ei tehta mingit tuimestust. Abordiarst paneb instrumendi emakasse, haarab kinni jalast või mõnest teisest kehaosast ning väänab selle beebil otsast. Seda korratakse veel ja veel. Selgroog tuleb pooleks murda ning kolju lömastada, et neid eemaldada. Haiglaõe ülesanne on kehaosad kokku koguda ning vaadata, kas kõik on eemaldatud. Osaline sünnitus Sedagi kasutatakse raseduse hilisemates järkudes. Emakakaela laiendatakse, et
juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub paiknevad valgustundlikud rakud, millega pindala, 2.väikeaju-reg. lihaste tööd, närvidest, jaguneb kaheks: 1.Somaatiline, mis eristame musta-valget, tumedat-heledat kooskõlastab erinevaid liigutusi, 3.vaheaju-reg. juhib tahtlike liigutusi, 2
Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene munevad aint maismaale munad kaitstud nahkja kestaga.areng on otsene mndadel roomajatel kooruvad pojad emasorganismis-rästik inimesed kasutavad toiduks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
