Kalad Keda nimetataks kaladeks? Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed (Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass Luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti
keha ulatuses. Ülemine pool on tal hallikaskollakas või tumepruun, tõmmude tähnidega. Keha alumine pool on natuke kahvatum. Kammeljas on toekas pikaealine kala. Ta võib elada kuni 22 aastat vanaks. 2)Toitumine: Noored kammlejad toituvad väga palju koorikloomadest. Suured kammeljad on peamiselt röövtoidulised. Tuhti söövad nad räimi, kilu, luukaritsaid, kiiski ja lepamaime. Peale kalade söövad nad ka limuseid. 3)Eluviis: Kammeljad on suhteliselt laia levikuga kalad. Neid elutseb Atlandi ookeani rannikul alates Loode-Aafrikast. Kammlejad koevad Hiiumaa ja Soome ranniku vetesse. Nad koevad mai keskpaigast kuni juuni lõpuni. Koetud mari areneb 7-9 päeva, vees hõljudes ja ise arenedes. Rünt 1)Välisehitus: Rünt on väike kala sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed on tal hõbedased kaetud tumedamate laikudega. Rüngil on suunurkades poised. Tumeda
4. loom,kelle,Munarakud ja seemner arenevad erinevates isendites,nim lahksugulisteks loomadeks. Aprilli lõpp,mai algul. Ema marjad vette,kivide ja taimede vahele-isa niisa peale-niisk viljastab munarakud-sealt vastne-vastsel rebukott toiduvarudega-maim-kala. Ogalik-ehitab vee põhja vetiaktest pesa,meelitab emaskalu,peale ema kudemist isa valvab marju,kuni vastseteni,aegajalt ajab uimega pessa hapniku vett.5.-külgedelt kokkusurutud,osads kalad imeliku välimusega,siilkala,tiibkala. Alt kala hele sest kui alt vaadata üles on vee pind ka hele ,ülevalt tume sest kui ülevalt vaadata alla on vesi tume.troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja loomad.Kala suurus liigist,vanusest ja toidu hulgast. Mageveekalad-särg,ahven,haug,Merekalad-lest,heeringas,tursk.Siirdekalad mõlemas-särg,haug,ahven. Lepiskalad- särg,latikas,toi taimed ja selgrootud.Röövkalad-haug,ahven,koha,,söövad teisi kalu
KALAD 1) Kala välisehitus: Kala kuklas olevat uime nimetatakse lõpusekaaneks. Lõpusekaas on lõpuste kaitseks. Kaladel on laugudeta silmad. Kala alakeha piirkonnas asuv uim, mis on pea juures nimetatakse rinnauimeks. Rinnauimest paremal pool asub kõhuuim. Kõhuuimest paremal pool asub pärakuuim. Sellest ülevalpool, kala peal asub jooneke mida nimetatakse küljejooneks. Kalal aitab edasi liikuda sabauim, mis on kala kõige suurem uim.
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad k...
BIOLOOGIA (KALAD) Kalu võib jagada selle järgi, kas nad elavad magedas või soolases vees, ning selle järgi, kas nad on lepis, või röövkalad! MAGEVEEKALAD Elavad jõgedes ja järvedesmagedas vees Euraasia mandril on peamised mageveelised kalad ahvenlased, haiglased, siiglased, silmud jt .. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees Maailma suurimaks mageveekalaks peetakse kaluugat MEREKALAD Elavad meres, ookeanissoolases vees Vee soolasisalduse muutumis taluvad väga vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees Oma elu jooksul rändavad siirdekalad ühest veekogust teise. Siirdekalu nimetatakse diadroomseteks kaladeks.
LÕHE MERIFORELL JÕEFORELL SIIG RÄÄBIS HARJUS HAUG ANGERJAS SÄRG ROOSÄRG TURB TÕUGJAS LINASK VIIDIKAS LEPAMAIM NURG LATIKAS TRULLING HINK HINK VINGERJAS SÄGA LUTS HARILIK AHVEN KOHA KIISK VÕLDAS KLOUN MERIROOSAHVEN
Pärnu 2009 Kalade esmane töötlemine: Omapüütud või elusana ostetud kala tappa kohe veest väljavõtmisel. Enne surmamist tuleb kala tuimestada. Selleks on mitu moodust. 1. Kala otsmikule lüüa noaseljaga või püügil kaasasoleva vahendiga, näiteks näpitsaga. Tuimestamiseks võib kasutada ka töökorras elektrilist kalatuimestusaparaati. 2.Väiksema kala saab surmata ka silmade tagant kukalt tugevalt pigistades. Otsekohe pärast tuimestamist tuleb kalad surmata. Kalastustarvete kaupluses on müügil spetsiaalsed kalasurmamisvahendid. Lestalised tule surmata kiire lõikega, mis läbistab kõri ja selgroo. 3.Angerjad tuleb surmata pea tagant selgroogu läbistava torkega ja seejärel sisikond koos südamega kohe välja võtta. Palaval püügipäeval hoitakse kalu sumbas või võrgust kotiga vees. Kalad riknevad väga kiirelt ja äikeseilmaga võib kala mõne minuti kestel toiduks kõlbmatuks muutuda
Anaeroobne (hapniku vaba) 1) Glükolüüs 1 glükoos 2 püroviinamarihapet etanool ja piimhape Energia 2 ATP H+ (siit jätkub edasi aeroobne) 2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine, kuid arendatav võimsus on puudulikum KOKKU on energeetiline pidevus organismi pidev energiaga varustamine. Poole tunni trenni jooksul kasut glükoosi varu, järgmine pool h toimub rasvapõletus. Glükolüüsil on oma hind (ei vaja hapnikku, kiire käivitus) piimhappe kogunemine. Füüsilisel...
Kalad Edvin Sild K-16B September 2017 Kalad Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) L...
Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisvikutest kuni krgete mgijrvedeni. Kalad on thtsad inimese pgiobjektid, paljusid liike kasutatakse tstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline vrtus: populaarne on nii ldine kalapk kui ka sportkalapk, esteetilist vrtust omavad kalad niteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususmbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kalade vlimust iseloomustab piklik keha ning lpuste ja paaris- ning paaritute uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lpusepiluni), kereks (viimasest lpusepilust prakuni) ja sabaks (prakust keha lpuni). Kaladena ksitletakse tavaliselt klasse sstikkalad, srsuud, khrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad.
Kalad Keemiline koostis sõltub: · kala liigist · vanusest · füsioloogilisest seisundist · rammususest ja teistest teguritest kala lihaskude sisaldab: · vett · valke · süsivesikuid · mineraalaineid · vitamiine · jt. toitaineid valgud: · moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa · kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud. Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85% · vesi esineb vabas ja seotud olekus
• Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • Lõpused • Uimed • Ujupõis MITMEKESISUS Elupaiga järgi jaotatakse: • Merekalad: (3näidet)……………………. • Mageveekalad: (3näidet) ………………. • Siirdekalad: (3näidet) …………………… Elukoha järgi jaotatakse: • Põhjakalad: (3näidet) …………………… • Avaveekalad (3näidet) ………………….. • Taimestikuvööndi kalad: (3näidet)……… Kuidas on kalade välimus (kehakuju, värvus) seotud nende elukohaga? Too näiteid! .................................................................................................................................... .................................................................................................................................... ................................................................................................................................
uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Lõhe Välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja paaris- ning paarituteuimede olemas olu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni),kereks (viimasest lõpusepilust pärakuni) ja sabaks (pärakust keha lõpuni).
moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele.
docstxt/122985688513392.txt
Kalad akvaariumis Heljo Mänd Tegelased: Rave, Henna, isa, Andrus, Indrek, tädi Nääli. Sisu: Raamat räägib 7.klassi tüdrukust Ravest, kelle ema hukkus autoõnnetuses ning nüüd on perenaiseks kahele vennale, Andrusele ja Indrekule, ning isale. Tal on ka sõbranna Henna, kellega ta saab kõigest rääkida. Ravel on vaja koolis oma unistus joonistada, aga tal polegi unistust ja ta on väsinud mõtlemisest, sest tal on kodus perenaise roll ja trenn oli veel lisakoormus, aga trennist ta ei tahtnud ära tulla, sest talle meeldis see ja seal sai Hennaga koos olla. Muidugi pidi ta õppimise enam-vähem korras hoidma, et treener teda välja ei viskaks. Samuti on ta mures isa pärast, kes järjest vähem on kodus ja üha rohkem veedab aega tädi Nääliga (uus naine). Ravele ei meeldi tädi Nääli, sest ta on uhke, käib alati hästi riides, tõeline daam, aga Rave on tagasihoidlik ja pigem natuke poisilik. Tädi N...
KOGER KOHA LINASK SÄRG LUTS SÄGA VIIDIKAS TURB TURSK
Eesti kalad A Ahven Perca fluviatilis Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca L Latikas Abramis brama Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca ...
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala ...
tehnoloogilise protsessi järjestuse. Eeltöötlemise tsehhid ja kalatöötlemise tsehh paigutatakse hoones eraldi ruumidesse. Tsehh ei tohi olla läbikäidav ning peab olema ühenduses köögiga, kus lõpetatakse valmistoodangu protses. Tsehh paigutatakse külmkambrite kõrvale. 19. Mida mõeldakse toitlustusettevõttes kalatoodete sortimendi all? Erinevates toitlustusettevõttes on erinev sortiment. Kalatoodete sortimenti kuuluvad: · jahutatud roogitud kalad · jahutatud kalafileed ja kalapalad · solatud, maitsestatud ja/või marineeritud kalatooted · suitsestatud kalatooted · konserveeritud kalatooted · valmistoidud kalast · kalapulgad ja- burgerid · surimitooted
................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................8 2 Kalad meie toidulaual 1. KALA Kala välimust iseloomustavad lõpused, uimed ning piklik keha, mis jaguneb peaks, kereks ja sabaks. Kalad sisaldavad 50-85% vett, 9-27% täisväärtuslike valke ja 0,5-1% süsivesikuid. Kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiinining omega-3 rasvhapet(0,3-35%). Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline südamehaigetele
Teel südamesse läbib veri maksa ja neerud Kalade kehades ringleb segaveri ja nad ei suuda hoida oma kehatemperatuuri püsivana. Nende kehatemperatuur sõltub ümbritseva vee temperatuurist nad on kõigusoojased. Kalade hingamine Kalad hingavad vees lahustunud hapnikku. Kui vees on liiga vähe hapnikku, tõusevad kalad pinnale õhku ahmima. Hingamisel neelab kala vett. Suuõõnest väljub vesi lõpusepilude kaudu. Veri saab hapnikku läbi lõpuselehtede õhukeste seinte ja samal ajal antakse
ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näiteks kohas ja ahvenas. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk.................................................................
Bioloogia kordamine Kalad 1. Milline on enamasti kala kehakuju? Miks selline kehakuju on kaladele elukeskkonnas vajalik? Voolujooneline, liigub vees kiiremini edasi. 2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda. 3. Nimeta kala liikumiselundid. Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike
Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia
----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus...........................................................................................
kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse sugukonda kuuluvat kilu, samuti turska ja lesta. Räim on riimveega kõige paremnimi kohastunud ning elab kogu Läänemeres Taani väinadest kuni Põhjalahe põhjasoppideni. Majanduslikus mõttes on ta Läänemere tähtsaim püügikala. Toiduks tarvitab räim planktonit. Suurem osa Läänemere räimi koeb kevadel saarestikus ja merelahtedes 1-15 meetri sügavuses vees
· Eluiga on keskmiselt 9-10 aastat. · Tursk on tähtsaim põhjalähedase eluviisiga töönduslik kalaliik kogu maailmas. Meriforell Lõhi · Tavaliselt 30-70 cm. · Keskmine pikkus on 1 m. · Tavaliselt 1-5 kg. · Keskmine mass 10 kg. · Meres sooritab piiratud rändeid · Erinevatel eluperioodidel on Läänemere piires. elupaik erinev. · Meres on põhitoiduks kalad. · Noortel kaladel toiduks · Koeb oktoobris-novembris. putukavastsed, veidi vanematel limused, väikeloomad. Meres on · Meriforell elab keskmiselt. toiduks peamiselt kilu ja räim. · Elab keskmiselt 10 aastaseks. · Püügi alammõõt 60 cm. · Alammõõt 50 cm. · Meriforell on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu. Angerjas
docstxt/1287334582118678.txt
LASILA PÕHIKOOL KALAD Referaat Koostaja: Joonas Erik Ojala Juhendaja: Maris Urve Lasila 2011 ,,HAI" Haisid leidub maailamameres kõikjal- madalatest idarannikutest kuni sügavaimateni ookeaniteni. Mustuim hallhai saab ujuda vaid 0,3 m sügavuses vees, pidades jahti
Haugid koevad kohe peale jää lagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. . Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Angerjas - emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida
Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariik Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid. Selgroogsed loomad asustavad kõiki elukeskkondi. Eesti loomad Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab tinglikult jagada viide rühma: kalad kahepaiksed roomajad linnud imetajad Imetajad Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas ja tuntumad neist on karu, ilves, metssiga, põder,
Kalaroad ja serveerimine Kalad toidus Ka la de tüke ldus võ im a lus e d Portsjontükkidena või tervelt. Fileetükkidena või tervete fileedena. Väikesi kalu, massiga alla 300 g, võib praadida tervelt. Suuremad kalad praetakse portsjontükkidena Ka la de m a its e s ta m ine Sool, sidrunipipar, must ja valge pipar, aedharakputk , till,petersell, kuid harilikult kasutatakse ainult soola ja pipart. Kala võib maitsestada ka marinaadiga enne või pärast praadimist. Kalade paneerimine Paneerimiseks kasutatakse: nisu, rukki või maisijahu; munasegu ja nisu või rukkijahu; riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivjuustu; Kalade hautamine
Geneetiliselt muundatud kalad on ohtlikud Artikli autoriks on ,,Maaleht" , Erkki Mäeorg viide : http://paber.maaleht.ee/? page=&grupp=artikkel&artikkel=15703 Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Artiklis on muundatud kalad , imelihtsalt viisil, viies teiste organismide geene kaladesse on suutnud teadlased luua kalaliike,mis kasvavad palju kiiremini ja on haigluskindlamad.Uuring tõestas seda,et geneetiliselt muundatud kalad võivad olla palju vastupidavamad keskkonnast tulenevatele mürkainetele.Kuid see võib põhjustada mürkide kogunemist kaladesse ning sattumist lõpptarbijale,inimese toidulauale.Samuti kahtlustatakse kalakasvatuseks kasutatavate kasvuhormoonide kahjulikku mõju inimesele.
Mille poolest loomad erinevad teistest organismirühmadest? Nad kasvavad, liiguvad, mõtlevad, saavad järglasi. 2. Võrdle selgroogseid ja selgrootuid! Roolised- on selgroog, arenenud lihased, luud on sees pool, luud kasvavad koos loomaga. Rootud- pole selgroogu, vähem arenenud lihased, luud on rohkem väljas pool, luud ei kasva koos olendiga. 3. Nimeta selgroogsete klassid! Millisesse klassi kulub kõige rohkem liike? Roomajad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad, KALAD. 4. Nimeta selgrootute hõimkonnad! Ämblikud, putukad, vähid, limused, käsnad, ainuõõsed. 5. Milleks on vaja meeli? Tajubad ümbritsevat maailma. 6. Nimeta inimese meeled ja meeleelundid! Nägemine, kuulmine, haistmine, maitse tundmine, kompimine. 7. Kuidas meeleelundid töötavad? Igas meele punktis on reageerivad rakud, mis reageerivad just kindlale ärritusele. 8. Võrdle erineva eluviisi ja toitumisega loomad nägemist! Näited!
Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU...................
seas. Küsitluste põhjal tehti saadud andmete analüüs. Töö koosneb kolmest osast esimene on teooriaosa, kus autor räägib Kaladest ja nende väidetavatest iseloomuomadustest. Teises osas kirjeldatakse meetodit ja antakse ülevaade uurimistöö valimist. Kolmandas osas analüüsitakse küsitluse tulemusi. Nimetatud osadele järgneb kokkuvõte. 2 1. KALADEST ÜLDISELT Kaheteistkümnenda sodiaagimärgi esindajad Kalad (ld.k. pisces) on sündinud ajavahemikus 20. veebruar 20. märts. Kalasid kutsutakse ka neptuunlasteks. Selline nimi on tulnud Neptunuse järgi, kes oli Vana-Rooma vetejumal (http://et.wikipedia.org/wiki/Kalad_(m%C3%A4rk)). Kalade sodiaagimärgi traditsiooniline sümbol kujutab kahte vastassuunas ujuvat kala, kes on omavahel keskelt ühendatud nööriga (LISA2). See märk iseloomustab Kalade isiksust:
liigeste, mõningate näärmete või muude efektorganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. KALAD - Kalad võivad reageerida välistele ärritustele. Neil on olemas närvisüsteem, mis neid ärritusi edasi kannaks ja paneksid kala vastavalt liikuma. Täpselt samamoodi hakkab kala kuival õhku ahmima ja siplema. See aga ei tähenda, et ta seda valuna teadvustaks. Ei ole leitud, et kaladel oleks ajus sellist osa, mis närvisüsteemi kaudu tulevat infot töötleks ja seda siis kalale valuna teada annaks. Kala närvisüsteem võib tõesti olla hästi
põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. · Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. · Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased).
Referaat ,,KILU" 06.04.09 Õpilane Diaana-Gerttu Nooren Klass 7C Õpetaja Inga Kast Tallinna Pelgulinna Gümnaasium SISUKORD LK. 2-3 ,,Kilu liigikirjeldus" LK. 4 ,,Pildid kiludest" 1 KILU LIIGIKIRJELDUS Välimus: Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Elutingimused: Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kudemine: Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis...
Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd
Pelgulinna Gümnaasium Liisi Sõrmus 7k LATIKAS Tallinn2010 LATIKAS Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Ta on kõrget kasvu, külgetelt lamenud kollakashalli kehaga ja hallikate uimedega parvekala.Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Noores eas sööb latikas küll põhiliselt zooplanktoneid, kuid peatselt läheb üle põhjas elavatele selgrootutele.Pulmi peab ta kaldalähedases taimestikul enamasti mai teisel poolel ja juuni algul.Sageli koeb latikas mitmes rühmas(suuremad isendid tavaliselt varem, väiksemad hiljem), mida rahvasuu tavatseb kutsuda särje-, toome-ja uibulatikaks,kohati ka muud moodi.Latikas on meie teiste töönduskaladega võrreldes keskmise kasvutempoga: viiaastaselt kaalub ta tavaliselt 130-180 g.Kümmneaastaselt 0,6-0,8kg, viieteistkümnneaastaselt 1,3-1,7 kg.Latika väljapüügil on alammõõt 30 cm, mille ta saavutab tavaliselt 8-10 ...
Kuivatatud kala ehk vobla valmistamine Kõigepealt püütakse kala Hea kala mida panna kuivama on keskmiselt 150g kaaluv särg Särg Särje tunneb ära tema punaste või oranzide silmade järgi, lameda keha, suurte ja korrapäraste soomuste järgi. Särg on tavaliselt 10-20 cm pikk ja kaalub 10-200g Soolamine Kui kalad on koju toodud siis pestakse nad puhtaks külma veega ning asetatakse suuremasse anumasse ning soolatakse jämeda meresoolaga Kuivatamine Kui kala on seisnud anumas umbes kolm ööd ja päeva, pestakse nad suuremast soolast puhtaks ning riputatakse seinale Vobla Kala kuivatatakse heade ilmaolude korral umbes nädal kuni kaks, kuid kui on vihmane ning niiske õhk võib kuivamisega kauem minna
Ahja jõgi Aiki Sats 9.Klass Emajõe suurim parempoolne lisajõgi Pikkus 103,4 km ja langus 87 m Algab Erastvere järvest Üks maalilisemaid jõgesid Taimestik Leitud 34 liiki soontaimi, samblaid ja vetikaid Nt. vegetatiivne jõgitakjas, vesi- sammal ja puna- vetikas Pildil vegetatiivne jõgitakjas Kalastik Eesti üks kala- rohkemaid ja liigi- rikkamaid jõgesid Püütud on järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, haug, roosärg, ahven ja palju teisi Pildil on roosärg
marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele.
( kasutatakse tavaliselt purjetamisel ) *Kalaleidjad : Mõõdab sügavust ja joonistab ekraanile ka põhjareljeefi koos kaladega ( kasutatakse harrastuskalapüügis) *Proffesionaalsed: Näitavad kõik võimalikult täpselt. Alustades vees hüljuvatest taimedest kuni räimeparvedeni ( kasutavad elukutselised kalurid ) Kui ma oleks tehnoloog või teadlane, siis ma teeks selle suuremaks , mugavamaks . Touchscreeniga näiteks ? Paljud kalad omavad sarnast meelt. Nad saavad küljejoone abil tajuda vererõhku, vee liikumist ja loomade tekitatud veevõnkeid. Näiteks haid leiavad liivapõhja mattunud lesta nõrkade elektrilainete järgi , mis tema hingamisel tekivad. Pilte : Allikad: Emajõe Nupuklubi koduleht, Google, Vikipeedia, Bioloogia õpiku lehekülg 33.
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
.......................................................................... 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik................................................................................................................................ 6 Linnustik.............................................................................................................................. 6 Kalad................................................................................................................................... 6 Imetajad............................................................................................................................... 7 Taimestik................................................................................................................................. 8 Vetikad.........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
