Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Funktsioon Funktsiooniks nimetatakse vastavust, mis seab sõltumatu muutuja x igale väärtusele hulgale X vastavusse sõltuva muutuja y ühe kindla väärtuse hulgast Y (Funktsioon on seos kahe muutuja vahel, kus ühe muutuja igale väärtusele vastab üks kindel teise muutuja väärtus). Võrdelise seose valemiks on y = ax ja tunnuseks a = y/x. Graafikuks on sirgjoon, mis läbib punkte (0;0) ning (1;a). Pöördvõrdelise seose valemiks on y = a/x, kus x 0 ja tunnuseks a = xy. Graafikuks on hüperbool
Funktsiooni määramispiirkonnaks nim. argumendi väärtuste hulka, mille korral saab leida f-ni väärtust. Funktsiooni muutumispiirkonnaks nim. funktsiooni väärtuste hulka. Paaris funktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes. Paaritu funktsiooni graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes. Funktsiooni nullkohaks nim. argumendi väärtust, mille korral funktsiooni väärtus võrdub 0-ga. y = 0 Funktsiooni positiivsuspiirk. nim. argumendi väärtuste hulka, mille korral funktsiooni väärtused on positiivsed. y > 0 Funktsiooni negatiivsuspiirk. nim. argumendi väärtuste hulka, mille korral funktsiooniväärtused on negatiivsed. y < 0 ____________________________________________________________________________________________ Funktsiooni pöördfunktsiooni leidmiseks tuleb a.) vahetada muutujad x ja y b.) saadud avaldisest avaldada y Funktsiooni graafik ja tema pöördfunktsiooni graaf...
Kahe tundmatuga lineaarvõrrand TSG Võrrand · Kahe tundmatuga lineaarvõrrand sisaldab kahte esimeses astmes olevat tundmatut · Üldkuju: ax + by = c · x ja y on tundmatud · a, b ja c on arvud ehk võrrandi kordajad · Näiteks 2x 3y = 5 -7x + 5y = -12 Võrrandi lahend · Võrrandi lahendiks on järjestatud arvupaar, mille korral võrdus on tõene · Selliseid arvupaare on lõpmata palju Näiteks: võrrandi 2x y = 5 lahendiks on arvupaarid (2; -1), (5; 5), (4; 3), (1; -3) jne. Sirge võrrand · Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi graafiliseks kujutiseks on sirge · Seepärast nimetatakse kahe tundmatuga lineaarvõrrandit sirge võrrandiks · Selle sirge iga punkti koordinaadid on selle võrrandi lahendiks Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem · Võrrandisüsteem koosneb kahest kahe tundmatuga lineaarvõrrandist · Võrrandisüsteemi lahendiks on kahe sirge lõikepunkti koordinaa...
Funktsiooni väärtuse Funktsiooni väärtus arvutamise koht kohal x a= 1 x1= 1 y1= 0,792893219 b= 20 x2= 2,9 y2= 9,444772601 n= 10 x3= 4,8 y3= 25,11725139 9,4447726007 x4= 6,7 y4= 47,96682082 x5= 8,6 y5= 78,01887859 x6= 10,5 y6= 115,2817821 x7= 12,4 y7= 159,7591952 x8= 14,3 y8= 211,4530106 x9= 16,2 y9= 270,3643179 x10= 18,1 y10...
Funktsiooni negatiivsuspiirkonnaks nimetatakse argumendi kõigi selliste väärtuste hulka, mille korral funktsiooni väärtus on negatiivne. Võrratus-(f(x) <0)(Tähis:X-) Funktsiooni kasvamispiirkonnaks nimetatakse arvtelje piirkonda, mil argumendi väärtuse kasvades funktsiooni väärtus kasvab. Tähis( X ) Funktsiooni kahanemispiirkonnaks nimetatakse arvtelje piirkonda, mil argumendi väärtuse kasvades funktsiooni väärtus kahaneb. Tähis( X ) Argumendi väärtust, mille korral funktsioon saavutab oma suurima või vähima väärtuse nimetatakse ekstreemumkohaks.X min/ Xmax Funktsiooni väärtust, mille korral funktsiooni saavutab oma suurima või vähima väärtuse nimetatakse ekstreemumiks. Ymin/Ymax Ekstreemumpunktiks nimetatakse funktsiooni graafiku punktiks, mille korral kordinaatideks on ekstreemumkoht ja ekstreemum. Emin/max(x, y) Funktsiooni y=f(x) nimetatakse paaris funktsiooniks, kui iga x väärtuse korral määramispiirkonnast
Funktsiooni väärtuse Funktsiooni väärtus Andmete arvutamise koht kohal x ARVUTA sisestamine x1= 1 y1= 0,75 a= 1 x2= 49 y2= 0,0196140533 Nupu "ARVUTA" vajutamisel Ymax= 2 x3= 385 y3= 0,0025839886 lahendatud võrrandi vastus: h= 3 x4= 2305 y4= 0,0004334634 c= 4 x5= 12289 y5= 8,13603E-005 0,75 x6= 61441 y6= 1,62752E-005 x7= ### y7= 3,39081E-006 x8= ### y8= 7,26607E-007 Graafik x9= ### y9= 1,58946E-007 x10= ### y10= 3,53213E-008 x11= ### y11= 7,94729E-009 0...
Funktsioon Funktsiooni definitsioon Olgu X mingi reaalarvude hulk. Kui muutuja x igale väärtusele hulgas X vastab muutuja y üks kindel väärtus, siis öeldakse, et y on muutuja x funktsioon. Asjaolu, et üks muutuja on teise funktsioon, tähistatakse y = f (x), y = y (x), y = (x) jne. Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks e. argumendiks. Muutujat y, mille väärtused leitakse vastavalt sõltumatu muutuja väärtustele, nimetatakse sõltuvaks muutujaks. Argumendi x väärtuste hulka, mille puhul saab määrata funktsiooni y väärtusi vastavalt eeskirjale f (x), nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks. Määramispiirkonnale vastavat funktsiooni väärtuste hulka nim.
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) .............................................................
Matemaatika põhimõisted ja - definitsioonid 1. Funktsioon- kui muutuva suuruse x igale väärtusele, mis kuulub tema muutumispiirkonda, vastab teise suuruse y üks kindel väärtus, siis öeldakse, et y on x funktsioon. 2. Elementaarne põhifunktsioon- elementaarseteks põhifunktsioonideks nim. järgmisi analüütiliselt antud funktsioone: konstantne funktsioon y = c; astmefunktsioon y = xa ; eksponentfunktsioon y = ax , kus a on ühest erinev pos. arv; logaritmfunktsioon ; trigonomeetrilised funktsioonid; arkusfunktsioonid; 3. Elementaarfunktsioon- funktsioon, mis saadakse põhielementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise tulemusena. 4. Tõkestatud funktsioon- funktsiooni f(x) nim. tõkestatuks piirkonnas A, kui leidub selline reaalarv k, nii et | f(x) | <= k iga x A korral. 5
seminarides käsitletud teemadel. Seminariartiklite üksikuid detaile eksamil ei küsita. Genoomi arhitektuur: • Liigispetsiifilised kromosoomid ja nende evolutsioon, homoloogia (sünteensuse) kaardid. Kromosoomistik on liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome. Näiteks inimestel on 46 kromosoomi, koertel 78, kassidel 38, tubakal ja kartulil 48 jne. • Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks. Eukromatiin on valdavalt dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on transkriptsiooniliselt aktiivne interfaasis. On geenirikas. Eukromatiini iseloomustab histoonide kõrge atsetüleerituse tase (ning samuti on transkriptsiooniliselt aktiivsele kromatiinile omased histoonide metüleerimised). Tema replikatsiooni aeg on varieeruv. Heterokromatiin on transkriptsiooniliselt inaktiivne. Esineb
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased silmasõõrlihas otsmikuluu (silma silma välisnurk silmalaugude sulgemine
Logav1: kas 2. on suurem, kui 1.? Logav2: kas 2. on väiksem kui 3.? Avaldis1 Avaldis2 Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ..
docstxt/1557780447809.txt
Pindmised selja lihased Selja lailihas Trapetslihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculus Kõikide Rangluu Ülemine osa m. latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset,
docstxt/135274263315.txt
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal ...
Immuunsüsteem. Ehitus ja funktsioon Ksenijs Tsistjakova LA1 Särevere 2014 IMMUUNSÜSTEEM. Ehitus ja funktsioon. See on elavorganismite kaitse mehanism. Immunsüsteem hoiab ära võõrkehadest ja teistest ohtlikutest organismidest nagu mikroobid, viirused ja bakterid. Ta kontrollib organismi füsioloogilised reaktsioonid ja tagab veresoonkonna korraliku töötamist. Immuunsüsteem (edasi IS)on keerukas võrgustik koosnev mitmesugustest elunditest, rakutüüpidest ja molekulidest. IS ehitus on väga keeruline. Seda võib võrrelda kesknärvisüsteemi ehitusega.
Tekst Sümbol a lõpust Päike paistab 2 Täna on neljapäev #NAME? Ilm on külm #NAME? Kuum tee #NAME? Arvamismäng Arv 15 Erinevus Katsete arv Tubli 2
TALLINNA TEENINDUSKOOL **** ***** KT20-KES1 LIHASMAPP JUHENDAJA: SIRET RANNIK TALLINN 2020 1 Sisukord Ülajäseme pindmised lihased ........................................................................................................... 3 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii .................................................................................. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis ............................................................................ 4 3. Deltalihas m. Deltoideus .......................................................................................................... 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis ...................................................................................................... 6 5. Trapetslihas m.trapezius ..............................................................
Klaviatuur Esc Selle klahvi abil saab tavaliselt parajasti tehtava tegevuse katkestada F1 Vajutades mingit funktsionaalklahvi, teostatakse tavaliselt mingi tegevu oleneb parajasti aktiivsest programmist. F2 -,,- F3 -,,- F4 -,,- F5 -,,- F6 -,,- F7 -,,- F8 -,,- F9 -,,- F10 -,,- F11 -,,- F12 -,,- Print Screen saadab ekraanil oleva teksti printerile või arvuti mällu Scroll Lock kerimislukustusklahv on teksti kuvamise juhtimiseks Pause Break katkestab täidetava programmi töö Num Lock kasutatakse kursorijuhtimisreziimist numbrireziimi üleminekuks ja vastupidi Caps Lock Sisse lülitatult kiejutab suurte tähtedega Shift kui on välja lülitatud, siis saab Shift klahvi all hoides ja täheklahve va suurtähe, kui aga Caps Lock on sisse lülitatud...
FUNKTSIOON Järgnevas on muutuv suurus selline suurus, mis võib omandada mitmesuguseid reaalarvulisi väärtusi. Nende väärtuste hulka nimetatakse muutuva suuruse muutumispiirkonnaks. Funktsioon f on eeskiri, mis seab ühe muutuva suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast X vastavusse teise muutuva suuruse y kindla väärtuse selle muutumispiirkonnast Y. Arvu x nimetatakse funktsiooni f argumendiks ehk sõltumatuks muutujaks ja hulka X funktsiooni f määramispiirkonnaks, arvu y nimetatakse funktsiooni väärtuseks ehk sõltuvaks muutujaks ja hulka Y funktsiooni väärtuste hulgaks. Loetleme siinkohal üles põhilised elementaarfunktsioonid:
membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport. 2) karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik e kare endoplasmaatiline retiikulum (rER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. rER pinnal paiknevad ribosoomid, mis sünteesivad valku. Peale seda rER ülesannek on ainete transport raku sees. Ribosoomide ehitus ja funktsioon Ribosoom on rakuorganell, mis koosneb kahest oasta: suur ja väike subühikud. Need omakorda kosnevad valkudest ja rRNA´st. Suur ja väike subühik on suurem osa ajst eraldatud taine teisest ja ühinevad ainult valgu sünteesiks. Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule
Elundkonnad ja hormoonid Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks. Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus n Katteelundkond Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist). Organismi Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos kaitsmine närvirakkudega. väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja v...
#include
Küsimus Vastus Mis on funktsioon? Kui hulga X igale elemendile x on seatud Mis on sõltumatu muutuja, vastavusse kindel element y hulgast Y, siis sõltuv muutuja? öeldakse, et hulgal X on defineeritud funktsioon, mida tähistatakse kujul y=f(x) või y=y(x) Sõltumatu – element x (argument) Sõltuv – element y Mis on funktsiooni Argumendi x väärtuste hulka, mille puhul määramispiirkond, saab määrata funktsiooni y väärtusi vastavalt muutumispiirkond? eeskirjale f(x), nimetatakse funktsiooni
"Matemaatiline analüüs I" Funktsioon Funktsioon- Kui muutja x igale väärtusele piirkonnas X vastab muutuja y kindel väärtus, siis öeldakse, et y on muutuja x funktsioon piirkonnas X. Sõltumatu muutuja on x, sõltuv y Funktsiooni määramispiirkond-Funktsiooni y määramispiirkonnaks nimetakse argumendi x muutumispiirkonda. Funktsioonide liigid- 1. Paaris funktsioon-rahuldab tingimust f(x)=f(-x) ja see on sümmeetriline y-telje suhtes. (Nt:y=x2) 2.Paaritu funktsioon-rahuldab tingimust f(-x)=-f(x) ja see on sümmetrialine 0 punkti suhtes. (y=sinx) 3.Perioodilised funktsioonid- rahuldab tingimust f(x+T)=f(x), T on periood. 4
Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee-me lähtume kirjutatud õigusest, õiguslausetest ja normidest. Vastandina on avatud süsteem ehk case law. Õigussüsteeme saab luua vaid kindlatele põhimõtetele lähtudes. Õigus ei tulene reeglist, vaid olemasolevast õigusest tuleb luua reeglid. Süsteemil peab olema selge järjekindlus. ÕIGUSNORMI FUNKTSIOON Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Õiguslause-laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu v õiguse kehtimise kohta e need on pidamislaused. Õigusnorm sisaldab alati kindlat adressaati ja see kehtestab kuidas peab ka käituma. Õiguse funktsioonid ja ül: 1. Õiguskord-sisemise rahu kindlustamine(konfliktide ennetamine ja lahendamine) 2. Vabaduse kindlustamine(kaitse teiste sekkumise eest isikuvabadusse, kaitset riigi sekkumise eest jne) 3
1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? Rahandus täidab kolme funktsiooni: Allokatsioonifunktsioon, mille toimel jaotuvad tootmistegurid (võime nimetada ka ühiskonna käsutuses olevad ressursid) erakaupade ja avalike hüviste tootmiseks. Nende osade omavahelise suhte otsustab riigi fiskaalpoliitika ning sellele tugineb ka avaliku sektori struktuur, tegevuse ulatus ning maht. Allokatsioonifunktsioon seab raamid valitsuse pakutavatele avalikele hüvistele, mis omakorda
1. Mis on fni määramispiirkond ja kuidas seda tähistatakse? (õpikus lk. 125) 2. Mis on fni muutumispiirkond ja kuidas seda tähistatakse? 3. Mida nim. fniks?(lk. 124) 4. Mida nim. fni nullkohtadeks? Tähis ja tingimus. 5. Mida nim. fni positiivsuspiirkonnaks? Tähis ja tingimus. 6. Mida nim. fni negatiivsuspiirkonnaks? Tähis ja tingimus. 7. Millal nim. fni vahemikus kasvavaks? 8. Millal nim. fni vahemikus kahanevaks) (lk. 134) 9. Missugust fni nim. kasvavaks? 10. Missugust fni nim. kahanevaks?(lk. 136) 11. Millal on funktsioonil kohal xe maksimum? (lk. 136) 12. Millal on fnil kohal xe miinimum? 13. Missugust fni nim. paarisfniks? (lk. 147) 14. Milline omadus iseloomustab paarisfni graafikut? 15. Missugust fni nim. paariituks? (lk147,148) 16. Milline omadus iseloomustab paaritu fni graafikut? Vastused 1. Fni määramispiirkonnaks X nimetatakse argumendi x kõigi väärtuste hulka mille korral saab f...
Ühiskonnaõpetus 1. Eesti Vabariigi kodakondsusega kaasnevad kohustused ja õigused: - õigus osaleda riigikogu valmistel, rahvahääletustel - õigus kanditeerida ja töötada riigiametites - õigus osaleda poliitiliste parteide töös - õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabarii...
LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse,
ioniseeriv ja uvkiirgus. Denaturatsioonil ei hävine ainult peptiidsidemed sp. säilitab ka oma esmase struktuuri. Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. Renaturatsioon – pöördprotsess. Valkude funktsioonid *Kõik biokeemilised reaktsioonid on juhitud valguliste ensüümide abil *Ensüümide toime on väga spetsiifiline – pea iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm Ehituslik funktsioon *Kõik raku membraansed struktuurid koosnevad lipiididest ja valkudest *Fibrillaarsed valgud on ka küüned, karvad, sidemed skeletis, kollageenikiud nahas jne. *Transportvalgud viivad aineid läbi rakumembraani Kaitsefunktsioon *Avaldub immuunsüsteemis, kus valgulised antikehad teevad kahjutuks võõrkehi (viirused, bakterid, võõrvalgud) *Ka antikehad on väga spetsiifilised – ainult kindla antigeeni (võõra) vastu Retseptorfunktsioon
Lihased ei tööta üksikult vaid rühmadena. Lihased, mis teostavad vastupidiseid liigutusi nimetatakse antagonistideks e vastandtoimelisteks näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre kolmpealihas. Üheaegselt sama liigutuse teostamisest osavõtvad lihased on sünergistid e koostoimelihased näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre- kodarluulihas. Ka ühe ja sama lihase erinevad osad võivad vastandlikult funktsioneerida näiteks trapetslihas. Lihase alguskoht, kinnituskoht ja funktsioon Õlavarre kakspealihas m biceps brachii Algab mõlema peaga abaluu ülemiselt (õlanukmiselt osalt), kinnitub kodarluu keskele. Funktsioon: painutab küünarvart. Õlavarre kodarluulihas m. brachioradialis Algab õlavarreluu alumiselt kolmandikult Kinnitub kodarluu alumisele otsale Funktsioon: painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas m.triceps brachii Algab kolme peaga : · abaluult · õlavarreluu ülemisest osast · õlavarreluu keskosast
ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajatelihased suurde ülekaalu. Liigutused on häiritud, kui mitte võimatud. Loomal kujuneb välja seisund, mida nim detserebratsiooni rigiidsuseks. - aju eemaldamisjäikus. See avaldub sirutajatelihaste toonuse tõusus – esimesed ja tagumised käpad välja sirutatud, saba püsti ja pea kuklas. Suuremad on kahjustused juhteteedes, mis viivad informatsiooni seljaajust peaajju. VAHEAJU ehitus ja funktsioon Vaheajul on kaks suuremat osa. Ühte osa kutsutakse nägemiskühmudeks ehk taalamuseks (thalamus). Teiseks osaks taalamuse alumine piir ehk hüpotalamus. Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt otsajuga. Hüpotalamus on seotud ajuripatsi ehk hüpofüüsiga – sellel kaks sagarat. Taalamuse funktsioon: selleks närvirakkude kehade kogumikuks, mida läbivad kõik tundlikkust juhtivad juhteteed v.a haistmine. Tundlikkuse juhtimine peaajukoorekeskustesse on kolme neuroni kaudu: 1.
Andreas Vesalius (1510-1564): Anatoomia alused. „Võrdlev anatoomia“ – aju vatsakesed ei saa olla vaimu asupaik, kuna loomadel on ajuvatsakeste suurus lähedane inimese omale. Rene Descartes (1596-1650): Keha kui mehhaaniline masin, milles täiesti eraldatav hing. Hinge asupaigaks käbinääre. Franz Josef Gall (1758-1828): Frenoloogia (loengud „kranioskoopiast“, 1976). Eristas 27 „ajukeskust“, millel igaühel oma funktsioon. Teooriat arendas ja täiengas Johann Spurzheim (1776-1832). Nad leidsid ajus kohti, mille funktsiooniks said olla omadused nagu: *Destruktiivsus: kalduvus tappa. *Philoprogenitiivsus: hoolitsus järeltulijate eest. *Adhesiivsus: kalduvus kaaslastesse kiinduda. *Meelekindlus: kohusetunne, tõearmastus … *Keel: teadmine tehislikest märkidest – aju eesmise sagara all tagaosas!
2)osaleb reaktsioonides 3)suur siijusmahutuvus Sahhariidid jagunevad kolmeks : 1) monosahhariidid 2) oligosahhariidid 3) polüsahhariidid///Monosahhariidid :1)glükoos (energia allikas)2)fruktoos (energia allikas)3)desokspriboos(DNA-koostis)4)riboos(RNA- koostis) Oligosahhariidid(disahhariidid):1)sahharoos(tavaline laua suhkur)2)maltoos(õlle valmistamine)3)laktoos (piimasuhkur) Polüsahhariidid(koosnevad paljudest suhkru molekulidest, nt: 1000) :1)tselluloos(ehituslik funktsioon, taimeraku kest) 2)tärklis (taimede glükoos; energia) 3)glükogeen(energeetiline funktsioon) 4)kitiin(ehituslik funktsioon) Lipiidid on organismide energiaallikaks. Koosnevad alkohoolist ja rasvhappe jääkidest. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. funktsioonid:1) energeetiline funktsioon 2)kaitse funktsioon 3)ehituslik funktsioon 4)energia varuaine 5)organismi siseseks vee saamiseks Valgud ehk orteiinid on polümerid, mid koosnevad aminohapetest.
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon.
S amut i on ole mas (2,3) j a (3,2) kuid pole paare (2,2) j a (3,3). S eega lis ame es ialgs ele relats iooni le 3 uut paari (1,3), (3,3) ja (2,2). S aadud relats ioon R 1= { (1,2), (1,3), (2,2), (2,3),(3,2), (3,3)} on trans itiivne j a refleks iivne J ärelikult es ialgs e relats iooni s ulundiks on relats ioon R1 ehk R + = R1. Et lis ada veel reflektiivs us t peame lis a ma kõi k paarid kuj ul (a,a) ehk R * = { (1,1), (1,2), (1,3), (2,2), (2,3),(3,2), (3,3)} on trans itiivne 6. Funktsioon F unkts ioon on relats iooni erij uht. D ef: Fu n k ts ioon f hu lgas t A hu lk a B on s ellin e relats ioon hu lgas t A hu lk a B , et iga xA vastab üheselt yB nii et (x,y) f. (x,y) f jaoks kas utame edas pidi tähis tus t y= f(x). A-mä äramis pi irkond, B- muutu mi s piirkond, y on x kuj utis funkts iooni f korral. N 1: N äidata,et relats ioon f={ (1,a),(2,b),(3,a)} defineerib funkts iooni hulgas t A ={ 1,2,3} hulka B= { a,b,c} .
1. Kahe muutuja funktsioonid (definitsioon, määramis-ja muutumispiirkonna definitsioon ja tähistused, näited, esitusviisid, ilmutamata kujul esituse definitsioon, graafik ja graafiku näited). 2. Nivoojoone mõiste (definitsioon, näited ja omadused). 3. Kolme muutuja funktsioon (definitsioon, näited). 4. Osatuletised (definitsioon, tähistused). Tõlgendus – mida näitab osatuletis? Kuidas leida osatuletisi? 5. Ekstreemumid (lokaalse maksimumi ja miinimumi definitsioon). 6. Statsionaarne punkt (definitsioon). 7. Lokaalsete ekstreemumite leidmise algoritm. 8. Globaalsete ekstreemumite leidmise algoritm. Võrdlus lokaalsete ekstreemumite leidmisega. 9. Pinna puutujatasandi võrrand
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime...
et nad ei näe unenägusi, kuna nad unustavad need lihtsalt nii kiiresti ära. Mis on unenäod Unenäod on ka meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Kui inimesel ei lasta pikemat aega und näha, jääb ta haigeks. Mis on unenägude funktsioon? Unenägude puhul pole aga täit selgust, miks me neid näeme. Väga üldlevinud on Freudi poolt populariseeritud arvamus, et unenäod väljendavad alateadlikke soove. Muuhulgas on võimalik, et unenägudel polegi mingit olulisust, vaid et nad lihtsalt kaasnevad teatud ajuseisunditega. Teadusliku loogika ja puuduvate tõendite tõttu on ebakorrektne väide see, et inimesed unes tulevasi sündmuseid ette näeksid. Unenäod ja teadvus
Algandmed Algus Pikkus Lõpp Jaotisi 0 10 10 10 Nullkohad F2 x F1 F2 3,7886 0 1,6094 -2,2774 4,5000 1 0,4985 -1,7226 8,7814 2 0,0912 -2,2774 3 -0,2277 -1,7226 4 -1,5120 0,4616 5 -3,4012 -0,4616 6 -3,9554 -5,5786 7 -1,8205 ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Funktsiooni uurimine Tõnis Liiber Õppemärkmik 112118 Kristina Murtazin Õpperühm AAVB21 Algandmed Algus Pikkus Lõpp Jaotisi Piir 2 10 3 10 1 Nullkohad P suuremad F1 F3 x F1 F2 3,4916 2 1,7321 -4,8457 4,3253 3 -2,1213 -2,3533 6,2767 4 -4,7320 9,3590 8,1116 5 -3,8534 -5,7422 9,4192 ...
dx dx Tuletise leidmise skeem Vastavalt tuletise definitsioonile, koosneb funktsiooni tuletise leidmine järgmistest etappidest: 1. funktsiooni f (x) muudu y arvutamine vastavalt valemile y = f (x + x) - f (x) y 2. jagatise x moodustamine y 3. piirväärtuse lim leidmine x 0 x 6 Näide On antud funktsioon f (x) = x2. Leida definitsiooni järgi tuletis: a) suvalises punktis x; b) punktis x = 3. 1. Funktsiooni muut: y = f (x+ x) f (x) =(x + x)2 - x2 = 2x x + (x)2 2. Jagatis: y 2 xx + (x) 2 = = 2 x + x x x 3. Piirväärtus: y f ' ( x) = lim = lim (2 x + x) = 2 x x 0 x x 0 4. Kui x = 3, siis saame f ' (3) = 2 3 = 6 7 Rühmatöö
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10q kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2+150q - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140q-1800 kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 kasum , kui q=40 2200*1
Algus Pikkus Lõpp Jaotisi 8 18 18 50 F1 F2 F3 Neg keskmine -0,80857 -3,45799 Integraal 0,51547 0,99198 Abs Max -1,84887 Abs Max asukoht 15,200 10,0000 5,0000 0,0000 F 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 F -5,0000 F -10,0000 -15,0000 X F1 F2 F3 F3 Nullkohad: 8,0000 0,5510 0,0380 0,5891 9,0298 8,3600 0,6566 5,5514 6,2...
Funktsioon ja funktsiooni määramispiirkond a) a lahenda a 0 1 b) a0 a c) K ui ei r j uhud puuduv ad , on l ahen di k s k ogu r eaal ar vud e hul k Funktsiooni nullkohad 0={x1;x2;x3} Positiivsus- ja negatiivsus piirkond a) Positiivsus piirkond + y(x) 0 b) Negatiivsus piirkond - y(x) 0 Paaris- ja paaritu funktsioon a) Paaris funktsioon y(-x) = y(x) b) Paaritu funktsioon y(-x) = -y(x) c) Mitte kumbki Pöördfunktsioon a) Avalda x vahetan x-i ja y-i asukoha Muutumispiirkond a) Tähis b) Graafiliselt vaatame y-teljel c) Selleks, et leida muutumispiirkonda, tuleb leida: 1. pöördfunktsioon g(x) 2. leida y=g(x) määramispiirkond e. pöördfunktsiooni määramispiirkond. 3.
vormimisel. Demokraatia võimalused ja ohud · Kaitseb üksikisikut võimu eest, kuna valitsemine on seadustega piiratud. · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on õigus osaleda valitsemises. · Tagab poliitilise stabiilsuse. · Kõik inimesed pole võrdelt haritud, võimalus pääseda võimule harimatul massil. · Enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Ühised huvid suurendavad riigiaparaadi sekkumist ühiskonna ellu. Valimiste funktsioon · Peamiseks ülesandeks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. · Teiseks ülesandeks on vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove. · Ja kolmandaks on valimistel ka hariv funktsioon, kuna inimesed saavad siis rohekm poliitilist teavet ning viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakonna vaadetega. Valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. · Valimistel on vaba konkurents, kandidaatite
60 50 40 30 20 10 0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Funktsiooni tuletis Funktsiooni tuletiseks nimetatakse funktsioonimuudu ja argumendimuudu suhete piirväärtust argumendi muudu lähenedes nullile. lim x xlim f ( x + x ) - f ( x ) y ' = f ' ( x ) =x 0 = 0 y x Funktsiooni tuletise valemid: ' 1 1 =- 2 x x (x 2 ) ' = 2x x ' =1 c' = 0 [cf ( x)] ' = cf ' ( x ) ( x) ' = 1 2 x [ f ( x) ± g ( x)] ' = f ' ( x) ± g ' ( x) (x ) n ' = n x n -1 [ f ( x ) g ( x )] ' = f ' ( x) g ( x) + f ( x) g ' ( x) ' f ( x) f ' ( x) g ( x ) - f ( x) g ' ( x) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
