Jälgides inimesi, märkad Sa nende olemust ja loomust, vahel lihtsalt jääd just kui kedagi vaatama ja näed milline see inimene on. Maailmas on nii võrd palju erinevaid inimesi, kuid mingil määral oleme me kellegagi sarnane või lihtsalt on meil mõni joon mis sarnaneb kellegi teisega. On neid, kes on alati ja kõigiga kahepalgeliline, isegi iseendaga, on neid , kes säravad ja ei näita kunagi välja enda kurbust, on neid , kes suurema osa ajast vinguvad ja leiavad alati teistes vigu, on ka neid , kelles elaks justkui kaks eri inimest ning veel palju teisi erinevaid loomusega inimesi. Teadud eluhetkel kohtame me selliseid inimesi, iga elus kohatud inimene õpetab meile midagi. Iga elus kohatud inimene annab meile midagi ja on neid , kes võtavad meilt midagi. Ühel hetkel kui aeg on käes näed Sa millise inimesega on tegu, mõne puhul märkad Sa kohe, mõne inimese puhul võtab see aega, justkui klappid oleks silmade ees. Taeatud inimestes eksimine te...
Inimesed on erinevad. Me kõik suhtleme teineteisega isemoodi ning isegi iga inimesega erinevalt. Kui väikelapsed õpivad rääkima oma esimesi sõnu, siis seda ei saa kohe nimetada suhtlemiseks, sest laps väljendab ainult oma soove ja emotsioone rääkides. Kui aga laps õpib juba suhtlema, kasutades sõnu, kujuneb välja ka suhtlemisviisid: endast vanemate ja prioriteetsemate räägitakse rohkem alandlikumalt ja oma eakaaslastega julgemalt ja kehtestavamalt. Elu jooksul me muutume kõik. Tekivad uued unistused ja sihid ning muutub keskkond, sõbrad ja suhtlemisstiil. Osa meist õpib kohe, et on hea lihtne teiste kulul elada, ning muutuvad egoistideks. Tihti on nende jutus agressiivsustki. Nad tavaliselt saavadki kõike, sest suudavad oma jutuga veenda paljusid inimesi, kuid kas me ka usaldame neid? Õnneks enamus inimesi mõistavad enda eest seista ja väljendada oma seisukohta kui vaja. Nad on head vestluskaaslased, sest oskavad argumenteerida, kuid ku...
Inimesed on erinevad. Sallivus ja sallimatus on nagu armastus ja viha, mis kunagi maailmast ära ei kao. Kõik inimesi ei saagi sallida ning armastada. Meie ühiskonnas on palju rohkem neid inimesi, kes armastavad ning sallivad, kui neid, kellele miski ei meeldi. Päevast päeva räägitakse ikka neist, kes vihkavad midagi või kedagi ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi? Meil kõigil on elus perioode, kus me mõtleme, et me vihkame kõiki inimesi siin maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või nei...
docstxt/13655974884515.txt
Alani Pere ja kodu Alanit pelgati alguses, kui ta haigestus, sest kõik kartsid sellise haigusega tegeleda, kuid kui inimesed hakkasid aru saama, et Alan on tore poiss ja ei hooli oma haigusest, hakati temaga suhtlema. Alanit ümbritsesid paljud inimesed, kes teda ei hüljanud ja tegid kõik et tal hea oleks. Näiteks sober Freddie Hawk, kes kaitses Alanit kaklustes ja Joe, kes käis Alaniga väljas ja igasugustel seiklustel osales ta alati. Samuti oli alani pere temasse väga kiindunud. Alani kaks õde, Mary ja Jane, armastasid oma venda väga hoolimata halvatusest. Eriti Mary, kes tegeles Alniga rohkem ja aitas tal normaalset elu elada. Ema ja isa ei haletsenud Alanit kunagi ja niimoodi kasvatasid temast tugeva poisi. Isa mõjutas Alanit eriti, sest ta nagu ei pannudki tähele, et Alan oli vigane ja käskis tal seetõttu raskeid harjutusi teha, kuid kunagi ei lasknud ta Alanit hobustega ratsutama, kuna hobused oli tema jaoks pühad nagu ...
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1Objekt ja asi.......................................................................................................... 3 2Primaatide osutamine........................................................................................... 3 3Ajukoor................................................................................................................. 4 4Keha signaal......................................................................................................... 4 5Inimene ja loom.................................................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus..............................................................................
Avalik ja privaatne ala Avalik ruum ja eravaldus Inimeste erinev staatus Nt. tänav, purk, rand, kaubanduskeskus, lennu- raudtee- bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne ...
docstxt/135012015381.txt
VÕRDLUSED JA ARVAMUSED 10 Laulu Saaremaa valss · Georg Ots Meeletult kaunis mänguline ja kerge laul. Pole eestlast, kes pole vähemalt loo viisi kuulnud. Meeldis väga just Otsa esitus, kuna tema laulab naeratus suul, mis annab otsese positiivse emotsiooni edasi igaühele. Naeratus on asi, mis on igas keeles mõistetav sõnum ja just selline on ka selle laulu süzee ja Ots teeb selle kõigile, kasvõi tervele maailmale üheainsa riimiga selgeks. Väga eestlaslik ja kaunis lugu. · Vello Orumets Natukene raske on kuulata Orumetsa esitust pärast Georg Otsa. Orumets justkui astuks oma suure ja tugeva Kalevipojaliku sammuga läbi lendleva Saaremaa heinamaa kuldkiharalise neiu poole. Arvan, et liiga jõuline lähenemine kergele viisile. Muidu aga on suurepärane ja ikkagi ka väga traditsiooniline. Läbi saju · Sulev Luik . Uno Loop- Mõl...
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuuri osakond Pelle Pohlak ANDEKUS Referaat Juhendaja: Kristjan Port Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 1.Sihipärane treening............................................................................................. 5 1.2 Matthew effect............................................................................................. 6 ............................................................................................................................ 6 1.3 Toetav keskkond........................................................................................... 6 1.4 Mentaalne ja füüsiline harjutamine.............................................
Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohk...
Inimeste eesmärgid ning nende saavutamise võimalikkus Inimesed on alati püüelnud millegi poole. Meil kõigil on oma maailmavaade, millest on tingitud ka erinevad väärtushinnangud. Kui inimesed on seadnud endale sihid ning nad nende nimel ka pingutavad, on suur tõenäosus, et nad ka selle saavutavad. Millised on peamised elueesmärgid, mille poole inimesed püüdlevad? Sageli pingutavad inimesed karjääri nimel. Me näeme palju vaeva sobiliku töö ja palga otsimisega. Paljudel on soov algselt saavutada majanduslik kindlustatus, et ei peaks muretsema, kuidas elus toime tulla. Selle jaoks on aga vaja stabiilset tööd ja sissetulekut. Nähes vaeva karjääri nimel, ei suudeta keskenduda muudele eluvaldkondadele. Pärast seda saab alles asuda järgmise eluetappi juurde, olgu selleks siis pere, seiklus, tervis või midagi muud. Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare on ka öelnud: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.“ Inimesed...
Inimene ja alkohol Juba ammustest aegadest on inimesed tarvitanud alkoholi. Joovastavate jookide manustamisel on omad plussid ja miinused, samamoodi ka erinevad eesmärgid. Liigsel tarvitamisel võib olla aga tõsiseid tagajärgi. Üks peamiseid alkoholi tarvitamise eesmärke on lõbusa tuju saavutamine. Juuakse, et tunda ennast hästi ja vabalt, et pidu sujuks hästi ega hakkaks igav. Teinekord juuakse kas kogemata või meelga, liiga palju ja sellisel juhul ei lõpe pidu hästi. Hakkab kas paha või hullemal juhul leitakse ennast hommikul tundmatust kohast. On ka teisi põhjuseid, miks alkoholi tarvitatakse. Tahetakse lõõgastuda või oma muresid unustada. Just murede uputamine pudelisse on see, mis võib viia alkoholiprobleemideni. Tuntakse, et muresid nagu ei olekski ja elu tundub ilus. Kaineks saanud, tuleb aga reaalne elu meelde ja avataksegi uus pudel, et jällegi oma probleeme unustada. Inimesest võib saada alkohoo...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palj...
Mida teevad emulgaatorid pagaritoodetes? Emulgaatori eesmärk pagaritoodetes on ilusa vahu andmine. Näiteks biskviidimiksi koostisesse on lisatud emulgaatoreid sellepärast, et munamass hästi vahustuks. Milliseid E-aineid pannakse pannkookidesse ja miks? Kodus pannakse pannkoogi taignasse nt : söögisooda(E500) või kergituspulber(E450). Neid E-aineid pannakse taignasse kobestamiseks. Mida peaksid tundlikud inimesed silmas pidama? Peaksid hoiduma E-ainete(nt : tartrasiin, erütrosiin, sulfitid, bensoehape, bensoaadid, sorbiithape, aspartaam ja naatriumglutamaat) rohket tarbimist, kuna need võivad põhjustada toiduallergia sarnaseid sümptomeid. Eelistage värskeid ja töötlemata toiduaineid ning tutuvuge pakendil oleva koostisainete loeteluga. Mille poolest erinevad äädikas ja sidrunhape omavahel? Äädikhape on asendamata karboksüülhape, sidrunhape on asendatud. Äädikhapet leidub nõgestes ja siplelgates, sidrunhapet leidub puuviljades (tsit...
Inimesed on oma võimetelt kõik erinevad, kui on tegemist ühtlaadi toiminguga. Osad on selles edukamad, osad mitte ja vastupidi. Sp oleks oluline teada iga inimese võimete profiili. Muusikas on sama igale algajale on tähtis püüda leida vastust küsimusele, kui suured ja missugust laadi on tema muusikalised võimed. Muusikaõpetaja jaoks omakorda võtab sama küsimus veidi teistsuguse värvingu kas ja kuidas saab inimese muusikalisi võimeid täpselt ja objektiivselt mõõta. Tänapäeva hariduspoliitika üks eesmärke peaks olema element. muusikalise kirjaoskuse pakkumine kõigile inimestele sõltumata nende muusikalistest võimetest. Tähtis on, et keskkond, milles laps selles elueas peamiselt viibib, oleks muusikahelidega piisaval määral küllustatud. Siit ka põhjus, miks nt absoluudne kuulmine sageli (kuid mitte alati) areneb välja muusikutest vanemate lastel. Sünnipärased anded võivad eduka karjääri kujunemisel mängida tähtsamat rolli, kui on mei...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnakaitse Nimi Üliõpilaskood Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Referaat Õppejõud: lektor Nimi Linn 2013 SISUKORD Linn 2013.............................................................................................................................. 1 SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM........................................ 4 2. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS.............................................................................5 2.1 Ioniseerivad kiirgused.....................
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
Inimene ja tänapäeva suurlinn Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutusasutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides , baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, kino külasta...
Arhitektuurimuuseumi külastus 1) Arhitekti elamu, arhitekt Raine Karp, makett Peet Veimer. Mulle jäi see makett silma, sest nägi välja väga moderne ent on teostatud 1968datel. Mulle meeldisid hoone suured aknad, mille vaade on hoovipoolne. Hoov on väga huvitavate astangute ja treppidega. Tekitab koduse tunde ja meenutab minu enda vanavanemate kodu. 2) Mängu maja(2014), arhitekt Must Makett on erilise ehitusega, mõlemalt poolt läbi vaadeldav ja huvitavate vormidega. Maketil on palju erinevad mänguruume, kus on erinevad katsumused ja mõistatused. Silma jäid väikesed värvilised inimesed, mis mõjusid valgel taustal efektselt. Tekitas tahtmise olla jälle väike ja sellistes ruumides ise seigelda. 3) Ingeri sild(teostamata), arhitekt Martin Melioranski Makett on väga eriline, kuldset värvi metallist, voolujooneline ja tekstuuridega. Arvan, et sellise silla idee on väga omapärane, kuid reaalsuses oleks ...
Mis on elu mõte? Igaüks meist on siia ellu määratud, millegi pärast elame me siin ja peame oma elu kindlat eesmärki täitma. „Olla või mitte olla – selles on küsimus“ ja Hamlet vastas: „Olla“... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Elu on värvirikas ja huvitav. Kui sündmusterohke on inimese elu, oleneb inimese iseendast ja tema tegudest. Inimesed on erinevad ja igal ühel on erinev arusaam elu mõttest. Elu mõte võib seisneda mingil kindlal eesmärgil. Elu mõte järele küsides võidakse küsida muu hulgas inimese elu olemuse, elu otstarbe või eesmärgi kohta või selle kohta, kas üldse millelgi on tähtsust ja kui, siis millel. Õnne võib tunda isegi pisimatest asjadest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda. Tugevad ja vaid tahtejõulised inimesed võivad oma...
docstxt/127487812675360.txt
Spordis ei ole lihtsaid võite Juba aegade jooksul tegelevad inimesed spordiga. Treeningu eesmärgid on kõigil erinevad, osa harrastavad seda , et saavutada head enesetunnet, teised aga selleks, et saada häid tulemusi. Sportlase elu pole lihtne, nende karjäär algab juba varases nooruses, enamikul sprodialadel peavad nad enne elukutselise karjääri algust vähemalt 10-aastat treeningutel käima. Eestis on selliseid alasid kus sportimine võib olla elukutse, näiteks jalgpall, võrkpall, tennis jne. Proffesionaalsel tasemel sportlased teavad, et nende tööaeg ei ole pikk ning on majanduslikult ebastabiilne ehk siis kõik oleneb nende saavutustest ja tegevusest, pärast nad võivad nad töötada treeneri või kohtunikuna. Spordis on väga tugev konkurents ning tihe rebimine esikoha eest, tagasilöögid on paljusi sportlasi jätnud tagaplaanile, nad kaotavad eneseusu kuna kõik pole nii tugeva võitlushingega atleedid, et suudaksid ...
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäi...
Kuidas säilitada oma identiteeti pluralistlikus maailmas? Pluralistlikus ühiskonnas elades on igal indiviidil õigus elada elu oma äranägemise järgi tingimusel, et ta ei sega sellega teisi inimesi. Pluralistlikus ühiskonnas kehtib sõnavabadus ja ideederohkus ning samuti eksisteerivad ka erinevad kultuurid, usud ja maailmavaated. Siit tekib küsimus, kuidas sellises kultuurirohkes ühiskonnas säilitada oma identiteeti? Ameerika Ühendriik oma 300 miljoni elanikuga on nii etniliselt kui kultuuriliselt väga mitmekesine maa. Erinevad rassid toovad endaga kaasa oma kultuuri ja usu. Tihti kuuleme aga amerikaniseerumisest, mis tähendab seda, et kolitakse elama Ameerikasse sulandudes täielikult sealsesse ellu, unustades aga täieliult oma kodumaa ning sealsed uskumused. Samuti on ka palju väliseestlasi, kes isegi ei oska enam eesti keelt. Siit võib järeldada seda, et inimesed võivad välismaale kolides kaotada täielikult oma ide...
Klassikirjand ,,Kogemustest õpitakse" .Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradel...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omav...
Punane planeet Marss NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3; Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m (ööpäev); ...
Küsitlus armastuse kohta: 1. Mis on esimene märk armastusest? 2. Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. 3) Kas armastus on abielus kõige olulisem? 4) Mida olete ise valmis tegema selleks, et armastus püsiks? 5) Kas armastatu eest tuleb võidelda? 6) Mis on suhtes oluline? Järjestage tähtsuse järjekorras: kirg, pühendumine, lähedus. 7) Missugune on tõeline armastus? Pille-Riin (12) vastas: - Mis on esimene märk armastusest? Kui poiss/tüdruk vaatab,piilub koguaeg oma crush'i. - Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. On küll .. Näiteks poisid ei julge tüdrukutele alati öelda et sa meeldid mulle ,armastan sind Tüdrukud aga on selle kohapealt julgemad (näiteks mina ). - Kas armastus on abielus kõige olulisem? Arvan, et on küll ... - Mida olete ise valmis tegema selleks, et armastus püsiks? Ausalt, a ei oska sellele küsimusele kui...
Kodutöö 6. Aristoteles. I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus . 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me hindame selle eest, et see kõige rohkem aitab meie tunnetus. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Need, kellel on mälu, on arukamad selle pärast, et teadmiste allikaks on kogemus. Kogemust moodustavad aga meeltetajud ja mälu kooskõlas. Kuna mõnedel elukatel mälu ei ole, ei saa nad oma meeltetajusid analüüsida, ning kogem...
Raha kas õnnetus või õnnistus? Tänapäeval on raha meie kõigi elus väga tähtsal kohal. Me ei kujutaks elu ilma selle paberita või metallita ettegi. Mõeldes ajas tagasi, siis vanasti suudeti väga hästi hakkama saada ilma rahata. Kõik eluks vajalik kasvatati või tehti endale ise ning kui millesti tuli puudus, toimusid erinevad vahetused. Inimesed said hakkama ilma rahata. Praeguses maailmas tundub see täiesti võimatu. Tihti elatakse ainult raha nimel ning unustatakse elus muud väga tähtsad väärtused. On neid, kes toovad perekonna ühise aja ohvriks tööle ja ka neid, kes rikuvad oma tervise ülepingutades selle meile nii tähtsana tunduva sümboli nimel. Sageli esitatakse endale küsimus, kas me saame rahast rohkem kasu või kahju. Elus on raske midagi saavutada omandamata piisavalt raha. Tänapäeval maksab kõik ja seetõttu ongi rikamatel inimestel rohkem võimalusi. Nad saavad õppida paremates koolides, reis...
Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski 19. sajandi teisel poolel ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu või suurem osa rahvast oli omandanud kirjaoskuse. Jaapanis õpib praegu 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksami...
Ei ole midagi huvitavamat kui inimene Inimesed on maailmas elavad salapärased olevused, ei ole ühtegi sarnast olevust nagu inimene. Ka ükski inimene ei ole sarnane teisega, igaüks on natuke omamoodi. Inimestel on hinged, me armastame, vihkame, rõõmustame ja nii edasi ja edasi. Inimesed erinevad teistest siin elavatest olevustest just hinge- ja mõttemaailmaga. Me tunneme meid ümbritsevat ja see mõjutab meid. Inimesed on kõige tundlikumad olendid maailmas ja meil on tuhandeid tundeid. Me armastame, oskame rõõmustada, ihkame midagi, aga kahjuks oskame ka teistele haiget teha. Inimeste hinge- ja mõttemaailma on keeruline mõista. Inimesed on erinevad ja seetõttu on ka meie hingemaailmad erinevad ja seda kõike on raske mõista. Inimestel eksisteerib nagu teistelgi loomadel karjainstinkt. Me vajame kedagi enda kõrvale, inimesed ei suuda üksinduses elada, nagu paljud loomad ja taimedki, kes vajavad elutegevuseks ka teist looma või...
RELIGIOON - INIMESE PÄÄSTJA VÕI HUKUTAJA? Minu esse teema on „Religioon- kas inimese päästja või hukutaja?“. Mina valisin seda teema,sest ta on väga aktuaalne tänapäeva elus. Mina ise elan multikultuursus ühiskonnas, kus on olemas paljud erinevad inimesed,kellel on oma kultuur ja oma usk. Kuna kõik inimesed on erinevad, meie maailmas tekkivad palju skandaale ja usuteemalise tüli. Minu esse eesmärk on arutada selle teema kohta ja teha oma kokkuvõte, saada aru kas religioon on inimese päästja või hukutaja. Kuna minu esses jutt läheb religioonist ja tema mõjutamist, tahan alustada sellest,mis on religioon üldse. Wikipeedia sõnastikus on kirjutatud,et „Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.“ Mina olen täiesti nõus selle väitega. Siin tekib küsimus :...
Väärtushinnangud taasiseseisvunud Eestis Vabariigis Eesti sai taas iseseisvaks 20. Augustil 1991. aastal. Aja möödudes on muutunud ka inimeste väärtushinnangud. Tänapäeval ei väärtusta inimesed enam samu asju, mida väärtustati 25 aastat tagasi. Ajad on muutunud ja nendega koos ka väärtushinnangud. Millised on tänapäeval need väärtused, mida inimesed hindavad? Tänapäeval on kindlasti tähtsal kohal materiaalne kindlustaja – raha. Raha on muutunud niivõrd tähtsaks, sest kaasajal saab raha eest osta põhimõtteliselt kõike. See on teinud võimalikuks täita iga väiksemgi kapriis meie eludes. Rahal on hoopis teine tähendus kui enne taasiseseisvumist. Tol ajal tehti tööd ja saadi palka, et ära elada. Palju tähtsam oli preemia, mida said vaid parimad töötajad ja selleks võis olla pääs välismaale, auto vms. See oli asi, mida himustasid inimsed tol ajal kõige enam. Kaasajal on aga raha see, mis nö õnnelikuks teeb. Kopsakas rahatasku ...
Mina linnas Mõtleme, et mis see linn üldse on. Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides, baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, ki...
Essee Võrdne kohtlemine töösuhtes Diskrimineerimine tööturul on üsna tavaline asi. Võib öelda et see on ebavõrdne kohtlemine töötajatele kellel on sama kogemus ja oskused, aga erinevad rahvus, nähavärv, sugu... Diskrimineeritakse nii eraisikuid kui ka nende rühmasid. Meie riigis töö diskrimineerimine ei olnud varem palju uuritud. Vahepeal välismaal, eriti USAs, diskrimineerimisega tööturul on juba pikka aega tegelevad erinevad teadlased, toimuvad erinevad uuringud. Kõige tihedam uuringute objektiks valitakse sugu diskrimineerimine, sest naised moodustavad suurima rühma diskrimineeritud isiklkikkudest. Diskrimineerimiseks ei loeta erinev kohtlemine ja kompensatsiooni suurus, kui nende põhjus on erinevus tööviljakuses. Mõned inimesed töötavad paremini või/ja kiiremini kui teised. Põhjuseks võib olla: kõrgem kvalifikatsiooni tase ja oskused: mida kõrgem need...
Miks inimene rändab? Tänapäeva inimene on rahulolematu. Inimesed lahkuvad kodudest, et otsida paremaid eneseteostusvõimalusi ja elutingimusi. Sellega kaasnevad erinevad probleemid, näiteks tööjõu ja spetsialistide puudus, konkurentsi vähenemine tööturul ja kultuurikandjate vähenemine. Aga miks inimesed ja eelkõige noored lahkuvad oma kodudest? Inimesed on erinevad ja neil on ka erinevad põhjused, miks nad kodust lahkuvad. Tänapäeva Eesti noor tihtilugu leiab, et selles riigis ei ole tal piisavalt palju eneseteostusvõimalusi. Ta leiab, et välismaal ta saaks omale paremat karjääri teha ja saavutada kiiremini tuntust. Samas see on osaliselt ka tõde, sest Eestis on madal keskmine palk ja kui mõelda spetsialistide palgast, siis välismaal (näiteks Soomes) on see palju suurem. Mõnikord inimene läheb otsima seiklusi ja enda sisemist mina. Ta soovib näha maailma ja erinevaid kultuure, et leida paika, ...
Meedia tänapäevamaailmas Meedia on tänapäeva üks igapäevasemaid ning loomulikumaid eluvaldkondi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi ja selle kallal näevad tuhanded inimesed iga päev vaeva. Nii võime väita, et meedia on vallutanud maailma, sest meedia käes on võim ja teave. Kui liikuda tänavatel, jäävad meile silma erinevad plakatid ning teabelehed. Tänu neile teame, mis maailmas toimub, kuidas keegi elab, mis on kõige populaarsem pesupulber või kui vana on tegelikult Pamela Anderson. Nii võimegi öelda, et meedia kujundab meie silmaringi ja teadmisi. Meedia kõige tähtsamaks ülesandeks ongi inimestele info jagamine. Üheks põhjuseks, miks inimesed vaatavad telereid ning loevad ajalehi ongi teabe saamine, sest tähtis on ühiskonnaga kaasas käia. Kui kaugetel aegadel olid ainukeseks meediaallikaks rahva suu. Siis nüüd on aga väga p...
Küsimuste vastamine teemal „Humanism meditsiinis“. Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Humanism minu jaoks on inimkäsitlus, inimlikkus. Humanism käsitleb inimest kui oma olemuselt head, loovat ja arenevat olendit, kusjuures rõhutades inimese vastutust oma valikute eest – igaüks on just see isiksus, kelle ta on enesest teinud. Meditsiinis humanism on väga oluline asi, sest kõik inimesed on erinevad ja nendel võib olla erinevaid religioonid ja traditsioonid. Sellepärast haigla töötajaid peavad olema tolerantseks oma patsiendiga ning alati abi inimestele nende vajadustega. Mida head ja milliseid puudusi Teie (näiteks patsiendina) näete Eesti meditsiinis? Eesti meditsiinis on nii head, kui ka puudusi. Minu arvamus on selline: + Haigla töötajad hästi harjunud; on võimalus helistada ja saada abi või soovitusi; praegu annatakse head ravimid ja suur valik; haigla töötajad on viisa...
Rain Kauge. Kuidas samu inimesi ja olukordi tajutakse erinevalt Kõik inimesed on erinevad ja tajuvad teisi inimesi ja olukordi enda ümber oma moodi. Väga palju mõjutavad inimeste vahelised suhted seda kuidas nad teineteist tajuvad. Kui keegi on kellegiga sõber siis tema näeb teist inimest hoopis teistmoodi kui see, kes on just teisega tuttavaks saanud või see, kes teist inimest hoopis vihkab. Ka sõprussuhteid on mitmesuguseid, ollakse väga head sõbrad või lihtsalt sõbrad ja ka see mõjutab tajumist. Mõjutab ka see kui nähakse vana sõpra uuesti ja see mida eelmine päev või kasvõi hetk tagasi kellelegi tehti või öeldi. Erinevad inimesed tajuvad ka olukordi erinevalt. Näiteks ameerika mägedel sõites võib mõnele tunduda, et ta on justkui paradiisis, samas kui kellelegi teisele võib see lõbusõit esile tuua iiveldust. Või kui satutakse midagi...
Multikultuurse ühiskonna plussid ja miinused Ühiskonna püsimisel ja arenemisel on kultuur tähtis, kuna see vormib paljuski ühiskonna näo. Ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujunev inimestevaheline ühtlustunne. Multikultuurne ühiskond on aga ühiskonna vorm, mis on eri rahvuste kooseluvorm, kes erinevad üksteisest oma tõekspidamiste ja harjumuste poolest. Üheks multikultuuri plussiks on see, et inimesed saavad nautida mitmekesist kultuuri. See tähendab seda, et erinevad rahvad õpivad tundma ka teisi rahvuskaaslasi nende tavasid, kombeid, tõekspidamisi ja kultuuri kõike, mis puudutab inimeste elu ja neid ümbritsevat. Mis mõtet oleks maailmas ringi reisida, kui kõik oleks igal pool ühesugune , seega mida rohkem kultuure segunevad, seda mitmekesisem see ka on. Seega arvan mina, et see on hea võimalus rahvastel mitmekesistada oma kultuuri. Teisalt on multikultuurse ühiskonna suureks miinu...
Igaühe õnn on kordumatu Me kuuleme tihti, kuidas inimesed räägivad õnnest ja sellest kui õnnelikud nad on. Seda kuuldes tekivad meil tihti küsimused, et mis on õnn? Kas igaühe jaoks tähendab õnn üht ja sama või see oleneb üksikisikust, ning mis muudab inimesed õnnelikuks? Või kas õnn on ajas püsiv nähtus? Õnn on väga lai mõiste ja ma arvan, et me keegi ei saa kirjeldada õnne ainult paari sõna või lausega. Selleks, et kirjeldada õnne, tuleb seda ise tunda. Me ei saa väita, et õnn peitub ainult peres, armastuses, lastes, tervises või materiaalsetes asjades. Kõik inimesed on väga erineva maailmavaatega ning tunnevad ja mõtlevad erinevalt. Kui küsida väikestelt lastelt, nende emadelt või eakamatelt inimestelt, et mis on õnn? Saadud vastused on väga erinevad. Erinevate vanustega inimestele peitub õnn erinevates asjades ja tunnetes.Me võime üldistada ja oletada, et mis teeb enamiku inimestest õnnelikuks ja kuid...
Õiglaselt ebaõiglane maailm Kõik näib justkui õiglane. Kõigile kehtivad võrdsed õigused, seadused on igaühele täitmiseks ning kui inimesele liiga tehakse on teoreetiliselt võimalik õiglus jalule seada. Ideaalses maailmas järgikski viimne kui üks ilmakodanik eeskujulikult seadusi ning oleks nõus või püüaks vähemalt aru saada kaaskodanikest. Reaalsus on aga see, et nii see ei ole ja ei hakka ka kunagi olema. Miks see nii on? Üheks põhjuseks on seadused. Kui te nüüd arvate, et sellega soovin öelda, et seadused muudavad maailma ebaõiglaseks ning ühiskond toimiks paremini kui neid ei eksisteeriks, siis nii see siiski pole. Küll aga arvan ma, et kuigi maailmas püüeldakse selle poole, et seadused oleksid õiglased, siis selle saavutamine on pea võimatu. Juba see, et riigiti on seadused osaliselt erinevad on minu arvates piisav, et näidata, et ideaalseid ei eksist...
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saan...
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et ol...
Mille poolest sarnanevad ja erinevad esiaja ja tänapäeva inimeste maailmapilt? Esiaja ja tänapäeva inimestel on üpriski erinevad maaimapildid kuid samas võib leida nende maailmapildis ka palju sarnasusi. Sellest tekkib küsimus mille poolest erinevad esiaja ja tänapäeva inimeste maailmapilt? Kui vanaaja inimestel oli väga tähtsal koha usk siis tänapäeval pole see enam nii tähtis, tänapäeva inimesed ei sõltu nii palju oma jumalast. Esiajal oli ka tähtsal kohal jumalatele ohvrite toomine et jumalad inimeste peale ei vihastaks ja kaitseksid neid. Esiajal kaubeldi teiste kaupadega, kuid tänapäeval on selleks raha. Nagu vanalajal oli inimestel eesmärgiks koguda rikkust on see ka tänapäeva inimestel. Kuna tänapäeval on tekkinud juurde palju uut tehnikat siis ei pea inimesed tegema enam niipalju füüsilist tööd kui vanasti ja seega on kasumi teenimine kergem. Palju on ka inimesi ke...
Referaat ,,Inimrassid,, Anette Truumaa 9.klass Biolooia Kostivere Põhikool Sisukord Sisukord__________________________________________________2 Sissejuhatus_______________________________________________3 Inimrassid________________________________________________4-5 Pildid____________________________________________________6-7 Kokkuvõte________________________________________________8 Kasutatud kirjandus_________________________________________9 2 Sissejuhatus Iga inimene siin maailmas erineb teistest nii oma mõttelaadi, iseloomu kui ka välimuse poolest. Just välimuse järgi on võimalik maailma erinevate piirkondade inimesi kuigivõrd eristada. Maakera inimesed võib nahavärvi ja näojoonte eripära järgi jaotada rassideks. ...
Kes on normaalne? Meie ühiskonnas on üsna tavapärane olnud viimastel aastakümnetel inimesi erinevalt sildistada. Inimesi, kes erinevad hallist massist ei kutsuta enam omapärasteks, vaid pigem ebanormaalseteks. Kes on üldse tänapäeva mõistes normaalne? Inimene, kes vastab normidele või inimene, kes sulandub ühte kõikide teistega? Kunagi kirjutas Sigmund Freud: ,,Iga normaalne inimene on normaalne vaid keskmiselt. Kohati sarnaneb tema mina pigem psühhopaadi omaga.'' Siinkohal võivad arvamustes tekkida lahkhelid, kuid üldise mõtte kajastamisega pole S. Freud kaugeltki mitte mööda pannud. Tõepoolest on iga inimene normaalne vaid keskmiselt, kuid nüüd võiks küsida, et mida see normaalne tänapäeval õigupoolest tähendab? Kui me paluks defineerida inimestel sõna ''normaalne'', siis saaksime igalt inimeselt isemoodi vastuse. Võiksingi väita, et sellele sõnale on niisama palju tähendusi kui on maailmas inimesi. Tä...
Väärtused, millel põhineb tänapäeva maailm Mõnikord toimub vajaduste rahuldamine märkamatult, teinekord vaeb inimene põhjalikult, kuidas on sobivam toimida. Käitumist reguleerivad väärtushinnangud. Väärtushin- nangutes peegeldub arusaam, heast ja halvast, õigest ja valest. Inimese suhtumine maaima on hinnaguline ja valiv. Inimese suhtumine maailma on hinnaguline ja valiv. Seega võivad asjad, ideed ja nähtused omada tähtsust või olla ebaolulised. Erinevad inimesed peavad väärtusteks erinevaid asju. Väärtused on need asjad, ideed ja nähtused, mida peetakse oluliseks ja mille poole püüeldakse. Väärtustada võib nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid asju. Väärtusteks võib pidada nii raha, maja, karjääri, haridust, perekonda jms. Antud arutluses käsitlen eri väärtustest, nende kujunemisest ja muutumisest ning väärtushinnagute mõjust suhtlemisele. Mõni inimene eelistab materiaalseid asju, nagu raha, bas...
annaabi.ee 
